2-23-110374/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-110374

Tsiviilasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi xxx vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

115 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

OÜ EUROPARK ESTONIA (registrikood xxx; asukoht

Solaris keskuse bürooplokk, III korrus Estonia pst 9, 10143

Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja Elari Arjakas (e-post: xxx)

Kostja: xxx (isikukood xxx)

Kostja lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler (e-post:

xxx)

Menetluse liik

Kirjalik lihtmenetlus

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista xxx Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks 115 eurot.

3. Jätta menetluskulud xxx kanda.

4. Välja mõista xxx Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskuluna 320

eurot.

5. xxx tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda Osaühingule EUROPARK

ESTONIA menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses

sätestatud

alustel

võib

menetlusosaline

taotleda

riigipoolset

menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. Kostja oli sõiduki numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates

28.08.2013 kuni hagi esitamiseni ja sõiduki numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja

vähemalt alates 06.02.2013 kuni 23.03.2023. Hageja on parkimisteenust osutav ettevõte.

2. Kostja sõiduk numbrimärgiga xxx oli pargitud hageja opereeritavale parkimisalale

20.03.2021, Maxima, Linnamäe tee 57, Tallinn. Kuna sõiduk pargiti parkimistingimusi

rikkudes, väljastati kostjale leppetrahv xxx summas 10 eurot, maksetähtaeg 03.04.2021.

3. Kostja sõiduk numbrimärgiga xxx oli pargitud hageja opereeritavale parkimisalale

parkimistingimusi rikkudes järgmiselt:

• 29.12.2020, Keskturg, Tallinn. Kostjale väljastati leppetrahv xxx summas 30

eurot, maksetähtaeg 12.01.2021;

• 27.10.2021, Magistrali keskus, Tallinn. Kostjale väljastati leppetrahv xxx summas

10 eurot, maksetähtaeg 10.11.2021;

• 11.01.2022, Ravi 27, Tallinn. Kostjale väljastati leppetrahv xxx summas 30 eurot,

maksetähtaeg 25.01.2022;

• 14.02.2022, Töökoja 1/4, Tallinn. Kostjale väljastati leppetrahv xxx summas 20

eurot, maksetähtaeg 28.02.2022.

4. Iga parkimisala sissesõidul on esitatud parkimistingimused. Parkimisega esitati nõustumus

pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Kontrolli käigus

tuvastati, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki

armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist

ostetud parkimispiletit ega alustatud ka mobiilset parkimist. Parkimislepingu tingimustes on

kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahv.

5. Hageja esitas leppetrahvinõude kohe pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki

kojamehe vahele, mis on tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes.

Leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud

parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha.

Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses

parklas pargitud. Antud juhul on sõidukist tehtud fotod, millel on märgitud parkimise aeg ja

koht.

6. Hageja leiab, et leppetrahvinõue summas 10-30 eurot ühekordsel rikkumisel ei ole kostjat

ebamõistlikult kahjustav ning lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu ei ole

kostja kahjuks rikutud. Parkimistrahv summas 10-30 eurot on parkimisteenuse osutamise

valdkonnas tavapärane ja ka kohtupraktikas ei ole 30 euro suurust leppetrahvi peetud liiga

suureks. Parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik/vastutav kasutaja ehk kostja, kuni ta ei

tõenda vastupidist. Kostja pole esitanud tõendeid, et sõidukit kasutas leppetrahvide

vormistamise kuupäevadel teine isik.

7. Kohtueelselt saatis hageja kostjale 12.07.2021, 05.10.2021, 20.12.2021, 14.04.2022,

25.05.2022 meeldetuletuskirjad võlgnevuse kohta, kuid kostja meeldetuletuskirjadele ei

reageerinud. Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahvi summas 100 eurot ja

sissenõudmiskulu 15 eurot. Sissenõudmiskuludesse on hageja arvestanud Transpordiametile

ja rahvastikuregistrisse saadetud päringu sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete

saamiseks.

Kostja vastuväited

8. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja tüüptingimused, sh leppetrahvi kokkulepe, on

tühised. Hageja ei ole leppetrahvinõudest teatanud mõistliku aja jooksul. Hagi on esitatud

vale kostja vastu. Hageja peab oma nõude esitama parkimislepingu sõlminud isiku, mitte

sõiduki omanikuks või vastutavaks kasutajaks oleva juriidilise isiku vastu. Leppetrahvide

edastamiseks ei ole valitud mõistlikku viisi. Kostja taotleb kohtult trahvisumma vähendamist

kuni üks trahviühikut.

Kohtuotsuse põhjendused

9. Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid,

leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt

TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd

kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2

sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg

5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise

vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata

tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all.

Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu

poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta

(Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas

asjas luba otsuse edasikaebamiseks.

10. Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse

võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui

tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Menetlusosalised

ärakuulamist ei taotlenud.

11. Kohus tuvastas, et kostja oli sõiduki numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja vähemalt

alates 28.08.2013 kuni hagi esitamiseni ja sõiduki numbrimärgiga xxx omanik/vastutav

kasutaja vähemalt alates 06.02.2013 kuni 23.03.2023 (dtl 112).

12. Kohus tuvastas, et kostja sõiduk numbrimärgiga xxx oli pargitud hageja opereeritavale

parkimisalale 20.03.2021, Maxima, Linnamäe tee 57, Tallinn. Kuna sõiduk pargiti

parkimistingimusi rikkudes (tasu maksmata), väljastati kostjale leppetrahv xxx summas 10

eurot, maksetähtaeg 03.04.2021 (dtl 44-52).

13. Kostja sõiduk numbrimärgiga xxx oli pargitud hageja opereeritavale parkimisalale

parkimistingimusi rikkudes järgmiselt:

13.1. 29.12.2020, Keskturg, Tallinn. Kostjale väljastati leppetrahv xxx parkimisloa puudumise

tõttu summas 30 eurot, maksetähtaeg 12.01.2021 (dtl 53-62);

13.2. 27.10.2021, Magistrali keskus, Tallinn. Kostjale väljastati leppetrahv xxx parkimisalguse

fikseerimata jätmise tõttu summas 10 eurot, maksetähtaeg 10.11.2021 (dtl 63-69);

13.3. 11.01.2022, Ravi 27, Tallinn. Kostjale väljastati leppetrahv xxx Parkimistasu maksmata

jätmise tõttu summas 30 eurot, maksetähtaeg 25.01.2022 (dtl 70-78);

13.4. 14.02.2022, Töökoja 1/4, Tallinn. Kostjale väljastati leppetrahv xxx parkimistasu

maksmata jätmise tõttu summas 20 eurot, maksetähtaeg 28.02.2022 (dtl 79-87).

14. Pooled ei vaidle, et hageja on parkimisteenust osutav ettevõte. Igal parkimisala sissesõidul on

esitatud parkimistingimused (dtl 88-111). Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-

2-1-75-10 tunnistanud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla

lepingu sõlmimise pakkumuseks. Lisaks on hageja poolt paigaldatud mitmeid liiklus- ja

teavitusmärke, mis viitavad sellele, et sõiduki juht on sisenenud eraparklasse ning eraparkla

operaator on kehtestanud parkimiseks eritingimused. Parkimisega esitati nõustumus

pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Kuivõrd kostja on

parkinud hageja poolt opereeritavale parkimisalale, siis andis ta sellega ka nõusoleku lepingu

sõlmimiseks.

15. Asjas on tuvastatud, et hageja opereeritavas parklas sõiduki parkimise ajal kui ka hageja

poolt leppetrahvi nõuete esitamise ajal oli kostja sõidukite omanik/vastutav kasutaja.

Nimetatu on tõendatud Transpordiameti andmetega.

16. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle.

Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt

nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Vastavalt

liiklusseaduse (LS) § 2 punktile 93 on vastutav kasutaja Eesti kodakondsusega või Eestis

registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga

müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest vastutava kasutajana

liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka sõiduki omaniku poolt määratud

esindaja. Nimetatud sätetest tulenevalt oli vaid kostjal seadusest tulenev õigus sõidukit

vallata, kasutada ja otsustada, kellele sõidukit kasutada anda. Seega vastutab kostja igal juhul

nimetatud sõiduki parkimise eest tasumata või parkimisõigust omamata sõiduki parkimise

eest hageja opereeritavas parklas.

17. Riigikohus on 25.01.2017 lahendi nr 3-2-1-68-16 punktis 31 leidnud, et kuigi üldjuhul peab

kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS

§ 230 lg 1 esimene lause) ja lepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema kostja, on auto juhi

isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine hageja kui auto vastutava kasutaja kontrolli all ja

kostjal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid

esitada. Seetõttu leiab kolleegium, et tõendamiskoormist tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt

ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda hagejat, kui ta ei

tõenda, et autot juhtis muu isik. Hagejal kui auto vastutaval kasutajal on kohustus järgida

liiklusseaduses sõidukiomanikule sätestatud kohustusi. LS § 72 lg 1 järgi peavad sõiduki

omanik ja vastutav kasutaja tagama talle kuuluva või tema valduses oleva sõiduki õige

kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise.

18. Vastavalt kohtupraktikale vastutab parkimislepingu täitmise eest sõiduki omanik või

vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist

(Riigikohus lahendis nr 3-2-1-3-16 ( p 11), lahendis 3-2-1-68-16 (p 31)).

19. Kostja ei ole tõendanud, et sõidukit juhtis ja selle parkis vaidlusalusel ajal hageja parklasse

keegi teine. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, kes oli selleks kolmandaks isikuks, kes

parkis vaidlusalusel ajal hageja opereeritavas parklas ning millisel õiguslikul alusel. Kostja

kinnitus ainuüksi ei tõenda, et ta sel kuupäeval kõnesolevas parklas ei parkinud. Seega tuleb

eeldada, et hageja opereeritavas parklas parkis vaidlusalusel ajal kostja.

20. Hageja märkis, et esitas leppetrahvinõude kostjale kohe peale rikkumise tuvastamist,

paigutades selle sõiduki kojamehe vahele.

21. Kuivõrd Riigikohus on 05.06.2019 lahendis nr 2-17-117146 (punktis 12) pidanud hageja

poolt mõistlikuks tahteavalduse edastamise viisiks leppetrahvinõude panemist sõiduki

esiklaasile kojamehe vahele, siis tuleb tuvastada, kas hageja on kostjale lepingu rikkumise

tahteavaldused edastanud s.o paigaldanud kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele.

22. Kohus leiab, et hageja on fotodega tõendanud, et paigutas rikkumise kuupäeval kostja sõiduki

esiklaasi kojamehe vahele leppetrahvi teated. Kostja ei ole tõendanud erandlike asjaolude

esinemist. Hageja on leppetrahvid kätte toimetatud mõistlikul viisil koheselt peale rikkumise

tuvastamist ning leppetrahvide väljastamist.

23. Kostja leiab, et asjas ei ole tõendatud, et kostja oleks nõustunud tingimusega, mille koheselt

oli hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi. Kohus märgib, et hageja on tüüptingimustes

avaldanud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto hageja

parklasse pargib. Samuti nähtub hageja esitatud tõenditest, et parkla sissesõidutee juurde olid

paigutatud infotahvlid, teavitus- ja liiklusmärgid, mis sisaldavad lepingu tüüptingimusi

sõiduki parkimiseks. Käesoleval juhul on parkimistingimustes kohtu hinnangul väljendatud

asjaolu, et parkimistingimuste avaldamisega teeb hageja pakkumuse lepingu sõlmimiseks

pakkumuses toodud tingimustel ja parklasse parkimine loetakse tingimustega nõustumiseks ja

lepingu sõlmimiseks. Kohus leiab, et parkimisalades tähistatud vaidlusalust teadet tuleb

lugeda pakkumuseks. Nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või

mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Kohus leiab, et vaidlusaluse sõiduki

parklasse parkimine oli käesoleval juhul kvalifitseeritav aktseptina.

24. Kohus on seisukohal, et parkimisalale sissesõidul sõlmiti parkimiskoha üürileping. Infotahvel

koos viitega alale sissesõidu tüüptingimustele viitab, kus tüüptingimustega tutvuda saab.

Tüüptingimused sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks ning nendes on

muuhulgas avaldatud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja

auto pargib hageja parkimisalale. Tüüptingimustele on parkla sissesõidu juurde ja ka

parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke. Võttes arvesse, et parkimisala

sissesõidu juures on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hageja eraparklasse sisenemise teave

koos viitega lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet

sõlmida leping, tuleb seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS § 16

lg 1 mõttes. Riigikohus on 20.10.2010. lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et

selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise

pakkumuseks. Kohus on hageja esitatud tõendite alusel seisukohal, et hageja oli paigaldanud

parkimistingimused nähtavale kohale ning nende sisuga oli kostjal võimalik suuremate

pingutusteta tutvuda. Fotodega parkimislepingu tingimustest, parkimisalast ning liiklus- ja

teavitusmärkidest on tõendatud, et hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on

paigaldatud liiklusmärk, mis annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale.

25. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval,

VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab

võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse

täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise

kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus

ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele

lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse

leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele

lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.

26. Eelnevast tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja ja kostja vahel oli hagis näidatud

juhtumil sõlmitud kehtiv parkimisleping. Kostja ei ole vaidlustanud parkimislepingu

tingimusi. Kohus leiab, et hagejal on õigus kostjalt leppetrahvi nõuda.

27. Kohus leiab, et kostjale määratud leppetrahvid ei ole ebamõistlikult suured. Kohtupraktikas ei

ole peetud 30 euro suurust leppetrahvi liiga kõrgeks. Kostja arvamus, et leppetrahvid on

ebamõistlikult kõrged, ei ole selliseks asjaoluks, mis võimaldaks leppetrahvi vähendada.

28. Hagejal on VÕS § 82 lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja

kohustus leppetrahvi tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1

ja VÕS § 108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja

võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli leppetrahvide järgi raha

maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes 100 eurot hagejale tasumata. Rikkumise

vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega

vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista leppetrahv

summas 100 eurot.

29. VÕS § 113² lg 2 p 1 järgi, pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni

15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni

500 eurot.

30. Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskuluna 15 euro hüvitamist. Sissenõudmiskuludesse on

hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringu sõiduki

omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti

nõudekiri võlgnevuse kohta sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale (dtl 122-138). Kohus

leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista sissenõudmiskuluna 15

eurot.

31. Menetluskulud

31.1. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud

kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda.

31.2. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg

1 järgi.

31.3. Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 100 eurot.

31.4. Kohus ei pea põhjendatuks maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. TsMS § 484²

sätestatud tingimused 20 euro hüvitamiseks ei ole täidetud. Kohus ei ole teinud käesolevas

tsiviilasjas maksekäsku või menetluse lõpetamise määrust võla tasumise tõttu vastavalt

TsMS §-le 488¹.

31.5. Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 4 tundi, hinnaga 110 eurot tund.

31.6. Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud

toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud

juhul on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud 2 tunni ulatuses.

Tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega. Sarnaseid hagisid on hageja

esitanud maakohtusse ilmselt sadu. Õigusabi on osutatud hinnaga 110 eurot tund, mis vastab

keskmisele õigusabi turuhinnale ja esindaja kvalifikatsioonile. Seega on hageja põhjendatud

ja vajalikud menetluskulud esindajale 220 eurot. Kokku tuleb kostjalt välja mõista hageja

menetluskuluna 320 eurot (100+ 220).

31.7. Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

31.8. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik