2-22-120626/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-120626

Tsiviilasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi Taxipartner

OÜ vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

250 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490; asukoht Estonia pst 9, Kesklinna linnaosa,

Tallinn, Harju maakond 10143)

Hageja lepinguline esindaja Berit Asuküla (e-post

berit.asukula@eftalegal.ee)

Kostja: Taxipartner OÜ (registrikood 14632488; asukoht

Suur-Sõjamäe tn 19a, Tallinn 11415)

Kostja

seaduslik

esindaja:

A.

M. (e-post

info@taxipartner.ee)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista Taxipartner OÜ-lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks 250 eurot.

3. Jätta menetluskulud Taxipartner OÜ kanda.

4. Välja mõista Taxipartner OÜ-lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks

menetluskuluna 292 eurot.

5. Taxipartner OÜ-l tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda Osaühingule

EUROPARK ESTONIA menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses

sätestatud

alustel

võib

menetlusosaline

taotleda

riigipoolset

menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. Kostja oli sõidukite numbrimärgiga xxxx, xxxx omanik/vastutav kasutaja. Hageja on

parkimisteenust

osutav

ettevõte.

Kostja

sõidukid

pargiti

hageja

opereeritavatele

parkimisaladele järgmiselt:

• 14.08.2019, Olümpia TAGA (EP48, 1081), Tallinn;

• 21.08.2019, Tartu mnt 10a (EP36, 1230), Tallinn;

• 09.10.2019, Tartu mnt 10a (EP36, 1230), Tallinn;

• 11.10.2019, Juhkentali 19 (EP32, 1047), Tallinn;

• 04.12.2019, Olümpia TAGA (EP48, 1081), Tallinn;

• 06.12.2019, Olümpia TAGA (EP48, 1081), Tallinn;

• 02.01.2020, Tartu mnt 46 (EP46, 1038), Tallinn.

2. Iga parkimisala sissesõidul on esitatud parkimistingimused. Parkimisega esitati nõustumus

pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Kontrolli käigus

tuvastati, et sõidukid oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki

armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist

ostetud parkimispiletit ega alustatud ka mobiilset parkimist. Parkimislepingu tingimustes on

kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahv.

3. Hageja väljastas kostjale järgmised leppetrahvinõuded:

• leppetrahvinumber 1471 4081 9164 0392, maksetähtaeg 28.08.2019, võlgnevuse

summa 30 eurot;

• leppetrahvinumber 1202 1081 9160 2294, maksetähtaeg 04.09.2019, võlgnevuse

summa 30 eurot;

• leppetrahvinumber 1410 9101 9105 5083, maksetähtaeg 23.10.2019, võlgnevuse

summa 30 eurot;

• leppetrahvinumber 1491 1101 9103 8065, maksetähtaeg 25.10.2019, võlgnevuse

summa 30 eurot;

• leppetrahvinumber 1480 4121 9111 1510, maksetähtaeg 18.12.2019, võlgnevuse

summa 30 eurot;

• leppetrahvinumber 1480 6121 9113 4180, maksetähtaeg 20.12.2019, võlgnevuse

summa 30 eurot;

• leppetrahvinumber 1380 2012 0145 6586, maksetähtaeg 16.01.2020, võlgnevuse

summa 30 eurot.

4. Hageja esitas leppetrahvinõude kohe pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki

kojamehe vahele, mis on tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes.

Leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud

parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha.

Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses

parklas pargitud. Antud juhul on sõidukist tehtud fotod, millel on märgitud parkimise aeg ja

koht.

5. Kohtueelselt saatis hageja kostjale 14.04.2021 ja 02.06.2022 e-kirja teel meeldetuletuskirja

kostja äriregistrijärgsele aadressile info@taxipartner.ee.

6. Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahvi summas 210 eurot ja sissenõudmiskulu 40

eurot. Sissenõudmiskuludesse on hageja arvestanud Transpordiametile ja äriregistrisse

saadetud päring sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks.

7. Kostja vastutusest vabanemiseks ei piisa üksnes tõendamisest, et sõiduki omanik/vastutav

kasutaja sõidukit ei kasutanud, vaid ta peab tõendama selgelt ja üheselt arusaadavalt, et

sõidukit kasutas keegi teine. Kui sõiduki omanik seda ei tee, vastutab parkimislepingu

täitmise eest tema. Kostja 15.08.2022 esitatud tõenditest ei ole võimalik üheselt järeldada,

kes sõidukeid leppetrahvide väljastamise kuupäevadel kasutas. Sõidukite rendilepingud ei ole

sõlmitud mitte kostjaga, vaid menetluses mitte osaleva S OÜ-a. Kostja ei ole esitanud

tõendeid selle kohta, et S OÜ-l oli volitus sõlmida Taxipartner OÜ nimel rendilepinguid ega

muud põhjendust esitatud lepingu kohta.

Kostja vastuväited

8. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja ei kasutanud sõidukeid numbrimärgiga xxxx,

xxxx ajal mil need sõidukid oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Sõidukid olid antud

hageja poolt märgitud kuupäevadel rendile. Sõiduk numbrimärgiga xxxx oli rendilepingu nr

2008193 alusel rendile antud A. T. alates 20.08.2019 kuni 22.12.2019. Sõiduk

numbrimärgiga xxxx oli rendilepingu nr 03061902 alusel rendile antud J. K. alates

03.06.2019 kuni 25.02.2020.

Kohtuotsuse põhjendused

9. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele.

10. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses

lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat

tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub

kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus

lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta

seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu

hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse

asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima

tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse

edasikaebamiseks.

11. Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse

võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui

tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Menetlusosalised

ärakuulamist ei taotlenud.

12. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

13. Kohus tuvastas, et:

• kostja oli sõidukite numbrimärgiga xxxx, xxxx omanik/vastutav kasutaja leppetrahvide

väljastamise ajal (dtl 151).

• hageja on parkimisteenust osutav ettevõte.

14. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja kasutas leppetrahvide tegemise ajal sõidukeid, sh parkis

kõnesolevatele parkimisaladele.

15. Kolmanda isiku poolt sõiduki kasutamisest

15.1. Hageja leiab, et kostja oli leppetrahvinõuete esitamise ajal sõidukite omanik/vastutav

kasutaja ja seega on hagejal õigus eeldada, et sõidukeid kasutas, sh parkis parkimisaladele

kostja ning viimane on vastutav ka parkimislepingu täitmise eest.

15.2. Kostja vastuväitel kasutas sõidukeid parkimistrahvide saamise ajal keegi teine.

15.3. Asjas on tuvastatud, et hageja opereeritavates parklates sõidukite parkimise ajal kui ka

hageja poolt leppetrahvi nõuete esitamise ajal oli kostja sõidukite omanik/vastutav kasutaja.

Nimetatu on tõendatud Transpordiameti andmetega.

15.4. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle.

Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt

nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Vastavalt

liiklusseaduse (LS) § 2 punktile 93 on vastutav kasutaja Eesti kodakondsusega või Eestis

elamisloa või -õiguse saanud Eestis alalist elukohta omav füüsiline isik või Eestis

registreeritud

juriidiline

isik,

kes

kasutab

sõidukit

kasutuslepingu

või

omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest

vastutava kasutajana liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka käesolevas

punktis nimetatud tingimustele mittevastava sõiduki omaniku poolt määratud esindaja.

15.5. Nimetatud sätetest tulenevalt oli vaid kostjal seadusest tulenev õigus sõidukeid vallata,

kasutada ja otsustada, kellele sõidukeid kasutada anda. Seega vastutab kostja igal juhul

nimetatud sõidukite parkimise eest tasumata või parkimisõigust omamata sõidukite

parkimise eest hageja opereeritavates parklates.

15.6. Riigikohus on 25.01.2017 lahendi nr 3-2-1-68-16 punktis 31 leidnud, et kuigi üldjuhul

peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited

(TsMS § 230 lg 1 esimene lause) ja lepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema kostja, on

auto juhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine hageja kui auto vastutava kasutaja

kontrolli all ja kostjal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle

kohta tõendeid esitada. Seetõttu leiab kolleegium, et tõendamiskoormist tuleb hea usu

põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab

lugeda hagejat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik. Hagejal kui auto vastutaval

kasutajal on kohustus järgida liiklusseaduses sõidukiomanikule sätestatud kohustusi. LS §

72 lg 1 järgi peavad sõiduki omanik ja vastutav kasutaja tagama talle kuuluva või tema

valduses oleva sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise.

15.7. Seega vastavalt kohtupraktikale vastutab parkimislepingu täitmise eest sõiduki omanik

või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud

vastupidist (Riigikohus lahendis nr 3-2-1-3-16 ( p 11), lahendis 3-2-1-68-16 (p 31)).

15.8. Toodust tulenevalt tuli kostjal tõendada, et sõidukeid juhtis ja parkis vaidlusalusel ajal

hageja parklatesse keegi teine.

15.9. Kostja ei ole tõendanud, et A. T. ja J. K. olid kolmandaks isikuks, kes parkisid

vaidlusalusel ajal hageja opereeritavates parklates. Kostja esitatud rendilepingud (dtl 170,

181) ei ole piisavad, et lugeda tõendatuks kolmanda isiku poolt sõidukite juhtimine ja

parkimine kõnealustes parklates. Rendilepingud on sõlmitud nimetatud isikute ja S OÜ

vahel, kuid kostja pole tõendanud, et S OÜ- oli volitus sõlmida Taxipartner OÜ nimel

rendilepinguid. Eelmärgitud tõenditest ei ole võimalik üheselt järeldada, kes sõidukeid

leppetrahvide väljastamise kuupäevadel kasutas. Seega tuleb eeldada, et hageja

opereeritavates parklates parkis vaidlusalusel ajal kostja.

16. Leppetrahvinõuetest teatamisest

16.1. Hageja märkis, et esitas leppetrahvinõuded kostjale kohe peale rikkumise tuvastamist,

paigutades need sõiduki kojamehe vahele.

16.2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut

rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud

rahasumma. Kohus leidis, et hagejal on õigus kostjalt leppetrahvi nõuda.

16.3. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta

mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata,

et ta leppetrahvi nõuab.

16.4. Riigikohus on 05.06.2019 lahendi nr 2-17-117146 punktis 12 leidnud, et selleks, et

lepingut rikkunud isik kannaks TsÜS § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riski,

peab tahteavalduse tegija tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle

edastamiseks mõistliku viisi (Riigikohtu 14. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-17, p

13). Seega pidi hageja tõendama, et ta on valinud tahteavalduse edastamiseks mõistliku

viisi. Kolleegiumi arvates võib parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist

sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks

TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul,

kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui

esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt

mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks. Praegusel juhul ei ole

kohtud selliste erandlike asjaolude esinemist tuvastanud.

16.5. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele

poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja

tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse

tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui

tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud

selle edastamiseks mõistliku viisi.

16.6. Kuivõrd Riigikohus on viidatud lahendis pidanud hageja poolt mõistlikuks tahteavalduse

edastamise viisiks leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele, siis tuleb

tuvastada, kas hageja on kostjale lepingu rikkumise tahteavaldused edastanud s.o

paigaldanud kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Kohus leiab, et hageja on fotodega

tõendanud, et paigutas rikkumise kuupäeval kostja sõiduki esiklaasi kojamehe vahele

leppetrahvi teate (dtl 29-127).

16.7. Hageja on tõendanud, et kohtueelselt saatis hageja 14.04.2021 ja 02.06.2022 e-posti teel

kostja registrijärgsele aadressile meeldetuletuskirjad (dtl 152, 154). Osundatust tulenevalt

loeb kohus tuvastatuks, et hageja teavitas kostjat pärast lepingu rikkumise avastamist

mõistliku aja jooksul, et ta nõuab kostjalt leppetrahvi.

17. Võlgnevusest

17.1. Hagejal on VÕS § 82 lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja

kohustus leppetrahvi tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p

1 ja VÕS § 108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja

võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli leppetrahvide järgi raha

maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes 210 eurot hagejale tasumata. Rikkumise

vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel.

Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista

leppetrahv summas 210 eurot.

18. Sissenõudekuludest

18.1. VÕS § 113¹ lg 1 p 1 järgi, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult

võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja taotleb kostjalt

sissenõudmiskuluna 40 euro hüvitamist, mille hulka on hageja päringud Transpordiametile

ja äriregistrile sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Kohus leiab, et

hageja nõue on põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista sissenõudmiskuluna 40 eurot.

Menetluskulud

18.2. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud

kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda.

18.3. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg

1 järgi.

18.4. Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 100 eurot.

18.5. Kohus ei pea põhjendatuks maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. TsMS § 484²

sätestatud tingimused 20 euro hüvitamiseks ei ole täidetud. Kohus ei ole teinud käesolevas

tsiviilasjas maksekäsku või menetluse lõpetamise määrust võla tasumise tõttu vastavalt

TsMS §-le 488¹.

18.6. Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 3 tundi 30 minutit, hinnaga 96 eurot tund.

18.7. Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud

toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud

juhul on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud 2 tunni ulatuses.

Tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega. Sarnaseid hagisid on hageja

esitanud maakohtusse sadu, kui mitte tuhandeid. Õigusabi on osutatud hinnaga 96 eurot

tund, mis vastab keskmisele õigusabi turuhinnale ja esindaja kvalifikatsioonile. Seega on

hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajale 192 eurot. Kokku tuleb kostjalt

välja mõista hageja menetluskuluna 292 eurot (100+ 192).

18.8. Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

18.9. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik