3-22-2383/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.12.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2383

Haldusasi

X. X kaebus pensioniõigusliku tööstaaži tuvastamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – X. X, lepinguline esindaja Oksana Smirnova

Vastustaja - Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Merle

Magnus

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt.

2. Tuvastada, et X. X töötas täistööajaga Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206

kinnitatud nimekirja nr 1 peatükis XIII koodidega 16456 ja 13417 märgitud jootja ja

kuumtinataja, kes joodab ja tinatab tooteid joodistega, mis sisaldavad pliid, 1. või 2.

ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene, ametikohale vastaval ametikohal perioodil

01.08.1997 kuni 15.05.2009 Brandner Elektronika AS-is.

3. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

4. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kõigi otsuses mainitud isikute nimed

tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 18.01.2024.

Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline

esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant

soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X (kaebaja) esitas Sotsiaalkindlustusametile (SKA) 31.08.2022 avalduse ja dokumendid

soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks.

3-22-2383

2. Sotsiaalkindlustusameti 10.10.2022.a. otsusega nr.E12380-1 (dtl 19-22) peatati kaebaja

pensioniavalduse menetlemine seoses soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks nõutava

soodusstaaži tõendamisega kohtus kuni kohtulahendi saamiseni.

3. Tallinna Halduskohtusse saabus 08.11.2022 X. X kaebus soodustustingimustel

vanaduspensioni määramiseks vajaliku asjaolu tuvastamiseks. Kaebaja palub tuvastada, et X. X

töökoht monteerijana (tegelikult tinatajana), kellena kaebaja töötas Brandner Elektronika AS-is

ajavahemikel 01.08.1997 kuni 15.05.2009 ja 01.10.2009 kuni 04.09.2017, vastab

soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvale erialale „jootja ja kuumtinataja“, kes

joodab ja tinatab tooteid joodistega, mis sisaldavad pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid

või kantserogeene“ (Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 206 kinnitatud

soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete

töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 1 osa XIII

Ühiskutsed erialakood 16456, 13417).

4. Tallinna Halduskohus võttis 10.11.2022 määrusega kaebuse menetlusse ja tunnistas

vastustajaks SKA, kes esitas vastuse kaebusele 12.12.2022.

5. Kohus määras 18.10.2023 määrusega asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kaebaja

esitas 02.11.2023 taotluse tunnistajalt ütluste võtmiseks. Kohus rahuldas kaebaja taotluse ja

otsustas tunnistajana üle kuulata N. S, kellele esitati kirjalikud küsimused. Tunnistaja esitas

vastused kohtu küsimustele 27.11.2023. Kaebaja esitas 27.11.2023 täiendava kirjaliku

seisukoha koos tõenditega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

6. Kaebaja soovib, et kohus tuvastaks, et kaebaja töötas Brandner Elektronika AS-is

ajavahemikel 01.08.1997 kuni 15.05.2009 ning 01.10.2009 kuni 04.09.2017 tervist

kahjustavatel ametikohtadel, kus puutus igapäevaselt kaheksa tunni vältel kokku pliiga. Kaebaja

eesmärgiks on tuvastada, et eelpoolviidatud ajavahemikel vastas tema töö Vabariigi Valitsuse

16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud nimekirja nr 1 peatükis XIII koodidega 16456 ja 13417

märgitud jootja ja kuumtinataja, kes joodab ja tinatab tooteid joodistega, mis sisaldavad pliid, 1.

või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene, ametikohale.

7. Otsuse nr E12380-1 tegemisel asus SKA seisukohale, et EV Valitsuse 16.07.1992 määrusega

nr 206 Loetelus nr 1 on toodud nimekirjad ametikohtadest, töökohtadest ja töödest, millistel

töötamine annab õiguse soodustingimustel vanaduspensionile. Pensioni saamiseks on vajalik

töötada loetelus nimetatud ametikohtadel, töökohtadel või töödel ning täita täistööajaga loetelus

nimetatud tööülesandeid. Koostaja-monteerija ja monteerija ametikohti ei ole nimetatud loetelus

nr 1 ja SKA-l ei ole õigust täiendada EV Valitsuse kehtestatud tööde ja ametikohtade loetelu

ega võrdsustada mõnda loeteludes nimetamata tööd või ametikohta soodusstaaži andva töö või

ametikohaga. SKA arvates koostaja-monteerija ja monteerija ameteid loeteludesse ei pandud,

seal töötamist ei peetud ilmselt tervist eriti kahjustavaks ja eriti raskete töötingimustega

töödeks.

8. Kaebaja ei nõustu vastustajaga ning leiab, et seaduse põhieesmärgiks on see, et

soodustingimustel vanaduspension on mõeldud inimestele, kes töötasid pikka aega

töökeskkonnas, mis kahjustas eriti tugevalt nende tervist või kus töötingimused olid eriti

rasked. Kaebaja töötas rohkem kui 19 aastat sellistes töötingimustes.

9. Kaebaja leiab oma kaebuses, et EV Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud

loetelus toodud tööde puhul ei ole oluline töökoha või ametikoha nimetus, vaid töö sisu.

2(9)

3-22-2383

Seetõttu ei ole määrav, et kaebaja töötas töölepingu järgi „koostaja-monteerijana“, mitte

jootjana või kuumtinatajana. Tegelikult oma igapäevases tegevuses olid kaebaja töökohustused

vahetult seotud sellega, et kaebaja jootis ja tinatas tooteid joodistega, mis sisaldasid pliid, 1. või

2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene. Kaebaja esitas kaebuse lisana muuhulgas

Brandner Elektroonika AS monteerija ametijuhendi koos selle eestikeelse tõlkega (dtl 33-38)

ning monteerija tööprotsessi kirjelduse (dtl 52).

10. Mis puudutab ohtlike ainete kasutamist piiravat RoHS Euroopa Liidu direktiivi, siis juhib

kaebaja kohtu tähelepanu sellele, et direktiivi vastuvõtmine ei tähenda, et kõik seadmete tootjad

tegelikult loobusid antud tehnoloogiast. Kaebaja teadaoleval on endiselt ka Eestis äriühingud,

mis ei täida oma igapäevases tegevuses direktiivi ning töötajate kontakt kahjulike ainetega

jätkub. Selles osas on ekslik vastustaja arvamus selle kohta, et „ ... alates 2007. aastast ei

jootnud tooteid ainult joodistega, mis sisaldavad pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või

kantserogeene ...“.

11. Kaebaja selgitab kohtule, et tema määramine grupijuhatajaks ei tähenda tema ametialaste ja

töökohustuste muutmist. Kaebaja jätkas endiselt monteerija kohustuste täitmisega, kuid lisaks

sellele temal tekkisid ka täiendavad kvaliteedi kontrolliga seotud töökohustused tema grupi

sees. Kvaliteedikontroll tähendab antud juhul grupis olevate töötajate töö kvaliteedi üle

järelevalve teostamist ning vajadusel (praagi avastamise korral) ka valmis tehtud detailide

ja/või seadmete ümbertegemist (so toodete jootmine ja kuumtinatamine). Kaebaja on

seisukohal, et pole tähtis, kui suure osa kogu protsessist hõlmas töötamine eelnimetatud tervist

kahjustavate ainetega. Määruse nr 206 asjakohane erialakood ei nõua, et antud ainetega

töötanud isik oleks pidanud kogu tööprotsessi jooksul tegema jootmistöid üksnes 1 või 2.

ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate ainete jootmisega. Tähtis on, et terve Brandner

Elektronika AS-is tööprotsess ei seisnenud üksnes valmis tehtud toodete väljaandmises, vaid

ka eelmärgitud kemikaalide ja tervist kahjustavate ainete kasutamises. Otsustamisel, kas kaebaja

töötas tinatajana täistööajaga, on oluline seegi, et kaebaja viibis kogu tööpäeva vältel

keskkonnas, kus olid 1. või 2. ohuklassikahjulikke aineid sisaldavate ainete aurud, sest teised

töötajad kasutasid neid oma töö tegemisel. Seaduse eesmärk ei ole pakkuda paremat kaitset

varasema pensioni saamise õiguse kaudu üksnes isikutele, kes ise neid aineid kasutasid, vaid

kõigile töötajatele, kes sellises töökeskkonnas viibisid.

12. Kokkuvõttes on kaebaja seisukohal, et ta töötas ajavahemikel 01.08.1997 kuni 15.05.2009

ja alates 01.10.2009 kuni 04.09.2017 (so kokku 19 aastat 8 kuud ja 17 päeva)

soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval tööl täistööajaga tinatajana, kes töötas

vähemalt 1 või 2. ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate ainetega.

13. Kaebaja taotles tunnistaja üle kuulamist ja palus võtta kohtul kirjalikud ütlused N. Slt, kes

oli kaebaja Brandneri Elektroonika AS-is töötamise ajal ettevõtte juhatuse liige (tegevdirektor).

14. Täiendavas seisukohas märkis kaebaja, et vastavalt tunnistaja N. S poolt antud selgitustele

töötas kaebaja Brandneri Elektroonika AS-is täistööajaga ja täitis jootmise ning tinatamisega

seotud ülesandeid korralikult ja täismahus. Kaebaja esindaja juhib kohtu tähelepanu sellele, et

kaebaja töötas antud töökohal 11 aastat ja 9 kuud, mis ületab kahekordselt tööstaaži, mis on

vajalik sooduspensioni saamiseks. Vastustaja sõnul saab kaebaja töötamise lugeda soodusstaaži

hulka üksnes juhul, kui ta täitis täistööajaga jootja ja kuumtinataja tööülesandeid, kui ta

seejuures jootis ja tinatas tooteid joodistega, mis sisaldavad pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke

aineid või kantserogeene. Kaebaja sõnul täitis ta muid tööülesandeid, mis olid seotud kõigepealt

tööprotsessi korraldamisega, ettevalmistumisega ja aruandlusega. Nende lisatöökohustuste maht

ei olnud väga suur, kuid tegelikult see oli töö osa, mis oli kohustuslik täitmiseks. Ilma selleta ei

saanud töötaja (kaebaja) oma jootmise ning tinatamisega seotud põhiülesandeid täita. Tunnistaja

N. S kinnitab, et ohtlike ainetega seotud tööoperatsioonidele on kulunud 100% tööajast ning

täiendavate, sellega seotud ülesannete täitmiseks oli töötajale antud täistööaeg ületunnitöö

3(9)

3-22-2383

korras. Grupijuhataja ülesannete lisamine töölepingusse 04.01.2009 oli tehtud selleks, et

motiveerida firma saksa omanikku töötaja palka tõstma. Grupijuhataja kohustused seisnesid

tootmisjuhatajaga nädala tööde mahu arutamises ja tööde täitmise aruandes. Arutelud kestsid

mitte kauem kui 1⁄2 tundi esmaspäeviti enne tööpäeva algust ja reedeti peale tööd. Vaidlusalusel

perioodil oli kaebaja töölepingutes ametinimetuseks märgitud monteerija ja tõendite hulgas on

ka monteerija ametijuhend. Vastavalt esitatud ametijuhendile kaheksast punktist viis viimast

punkti sätestavad vahetult tema jootja-tinataja kohustusi ja esimesed kolm punkti on seotud

töötaja kutsealaste teadmistega (skeemide lugemine, tinutamiseks õigete detailide valik jne).

Kaebaja esitas tõenditena videod, millega soovib näidata, et monteerija töö on tegelikult

protsess, mis on vahetult seotud jootmisega-tinatamisega. Vastustaja on oma vastuses viidanud

sellele, et esitatud koostaja/monteerija ametijuhendist selgub, et kaebaja täitis ka muid

tööülesandeid peale nende, mis on omased jootja-tinataja ametikohale. Kaebaja selgitab, et

väljatoodud ülesanded olid üldised nõuded kõikidele firma töötajatele. Need kohustused olid

tootmisprotsessi lahutamatuks osaks, sest see oli kontrollisüsteemi nõue. Vastustaja sõnul ei ole

tööandja täpsustanud, milliseid 1. või 2. ohuklassi aineid või kantserogeene materjalid

sisaldasid. Kaebaja esitas tõendinda väljavõtte toote (Elektroonikatööstuses kasutatav tina-plii-

või tina-hõbedasulamist lisakomponentidega joodis (traat)) ohutuskaardist. Kaebaja juhib kohtu

tähelepanu sellele, et kaebaja kasutas oma igapäevases tööprotsessis elektroonikatööstuses

kasutatavat tina-plii- või tina-hõbedasulamist lisakomponentidega joodist (traati), mis sisaldas:

Tina (Sn), pliid (Pb), hõbedat (Ag) ja kampolit.

Vastustaja seisukoht

15. Kaebaja tööraamatus (dtl 72) on kanded kaebaja töötamise kohta Brandneri Elektroonika

ASis 01.08.1997 – 15.05.2009 (tööleping nr 52) ning 01.10.2009 – 04.09.2017 (tööleping nr

166), kuid ametinimetust ei ole märgitud.

16. Töölepingu nr 52 (dtl 74-80) kohaselt asus töötaja tööle elektroonikaseadmete monteerijana.

Töölepingu nr 166 (dtl 81-86) kohaselt asus töötaja tööle monteerijana ning töö sisuks on

märgitud SHD ja suurte detailide montaaž ja jootmine.

17. 13.07.2022 esitas kaebaja koos töölepingutega ka Brandneri Elektroonika AS-i monteerija

ametijuhendi (allkirjastamata ning täpselt ei selgu, mis ajal kehtis), millest saab välja lugeda

järgmised tööülesanded: elektroonikamoodulite (seadmete) käsimontaaž; montaažiskeemide

lugemine; detailide õigesti kasutamine; oskus jootekolviga kvaliteetselt joota; oskus käsitsi ja

tinapastaga joota; juhtmete, drosselite ja trafode tinutamine kuumtina vannis; moodulite kestade

enne valamist ettevalmistamine; jootekontroll.

18. 20.09.2017 tõendiga (esitatud kaebaja poolt vastustajale 06.10.2021 koos tööraamatuga,

lisatud vastusele) kinnitab Brandneri Elektroonika AS kaebaja töötamist neil kahel

ajavahemikul koostaja-monteerijana. Tõendis kinnitatakse, et kaebaja tegeles toodete

käsimontaažiga, mis sisaldasid pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene.

Tõendis kinnitatakse, et kaebaja tööülesandeid kuulusid ametikohtade loetelu nr 13417, 16456

alla. Lisaks on tõendis märgitud, et alates 2007 vastavalt RoHs regulatsiooni määrusele on

pliijootmist kasutatud piiratud määral kliendi erisoovil.

19. 10.08.2022 tõendiga kinnitab Brandneri Elektroonika AS kaebaja töötamist neil kahel

ajavahemikul koostaja-monteerijana ning kinnitab, et kaebaja tegeles elektroonikatoodete

käsimontaažiga ja ta puutus kokku pliitinaga igapäevaselt täistööaja jooksul trükkplaadile

erinevaid komponente jootes ja juhtmeotsade kuumtinatades. Tootmisprotsessil kasutatud

materjalid sisaldasid pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene. Tõendis

kinnitatakse, et kaebaja tööülesandeid kuulusid loetelu nr 13417, 16456 alla ning tuuakse välja

plii mõõtmistulemused veres aastatel 1998, 2002 ja 2004. Tööandja ei ole täpsustanud, milliseid

1. või 2. ohuklassi aineid või kantserogeene materjalid sisaldasid.

4(9)

3-22-2383

20. Tõendile oli lisatud 10.08.1997 allkirjastatud elektroonikatoodete koostaja/monteerija

ametijuhend, milles on töötaja kohustused jaotatud järgnevalt: - toodete montaaž vastavalt

juhendile ja tootmistellimustele; elektroonikatoodete testimine; plaanilise ülesande täitmine;

kvaliteedisüsteemi ja toodangu kvaliteedi tagamise kohustused; ressursside tagamise kohustus;

aruandluskohustus; tootmiskeskkonna töökaitse kohustused; muud kohustused. Samuti oli

tõendile lisatud erinevaid dokumente aastatest 1998 - 2004 seoses tervisekontrolli ja pliiga

kokkupuute kohta. Dokumentidest selgub näiteks see, et kaebajal oli kokkupuude pliiga,

kaebaja plii näit veres jäi alla toksilisuse piiri ning aastal 2002 vastasid töötingimused

ohutusnõuetele.

21. Elektroonikaseadmete koostaja-monteerija ega monteerija ametikoht loetelus nr 1 ei kajastu.

Sotsiaalkindlustusametil ei ole õigust täiendada EV Valitsuse kehtestatud tööde ja ametikohtade

loetelu ega võrdsustada mõnda loeteludes nimetamata tööd või ametikohta soodusstaaži andva

töö või ametikohaga. RoHS direktiiviga on piiratud kuue aine ja ühendi, sh ka plii ja selle

elementide kasutamist liikmesriikides turustatavates uutes toodetes nagu selgitab oma tõendis

ka Brandneri Elektroonika AS.

22. SVPS § 1 lõige 5 sätestab, et soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka

ei arvata Vabariigi Valitsuse kinnitatud nimekirjades loetletud töödel osalise tööajaga töötamise

aega. Kaebaja töötamise saab lugeda soodusstaaži hulka üksnes juhul, kui ta täitis täistööajaga

jootja ja kuumtinataja tööülesandeid, kui ta seejuures jootis ja tinatas tooteid joodistega, mis

sisaldavad pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene. Riigikohus on

selgitanud, et täistööaja ulatuses töötamine tähendab seda, et töö ainsaks sisuks olid loetelus nr

1 nimetatud tööle iseloomulikud tegevused (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 27.02.2019 otsus

haldusasjas nr 3-17-1108, p 11).

23. Seega haldusmenetluses ei leidnud tõendamist, et kaebaja oleks teinud täistööaja ulatuses

ainult jootja ja kuumtinataja tööd puutudes kokku plii, 1. või 2. ohuklassi kahjulike ainete või

kantserogeenidega. Otsustades esitatud dokumentide põhjal kuulusid kaebaja tööülesannete

hulka muuhulgas ka ressursside tagamine, aruandlus, muud kohustused, elektroonikamoodulite

(seadmete) käsimontaaž, montaažiskeemide lugemine, moodulite kestade enne valamist

ettevalmistamine, jootekontroll, alates 04.01.2006 ka grupijuhataja kohustused. Alates 2007.

aastast ei jootnud kaebaja tooteid ainult joodistega, mis sisaldavad pliid, 1. või 2. ohuklassi

kahjulikke aineid või kantserogeene, mida tõendab tööandja 20.09.2017 tõend.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

24. Leian, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.

25. Soodustingimustel vanaduspensioni seaduse (SVPS) § 1 punkti 1 kohaselt on õigus saada

soodustingimustel vanaduspensioni isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja

raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde,

kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 1 järgi ning kellel on vähemalt 20-aastane

pensionistaaž, millest vähemalt 10 aastat on töötanud nendel töödel.

26. Eelpoolnimetatud nimekiri on kinnitatud SVPS alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse

16.07.1992 määrusega nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate

tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta.“

27. Seega on soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vaja täita järgmised kohustuslikud

tingimused: 1) taotleja on töötanud nimekirja nr 1 kantud töökohal; 2) taotleja on töötanud sellel

töökohal vähemalt 10 aastat (nn soodusstaaž) ning 3) taotlejal on vähemalt 20-aastane

pensionistaaž (üldine pensionistaaži nõue). Seejuures peavad korraga olema täidetud kõik

toodud eeldused (vt ka Tartu Ringkonnakohtu otsus 19.02.2014 haldusasjas nr 3-11-675).

5(9)

3-22-2383

28. Vaidlust ei ole, et kaebajal on täidetud 20 aastane pensionistaaži nõue (SKA otsus nr

E12380-1, dtl 22). Asja materjalidest nähtuvalt on käesoleva tuvastamiskaebuse tinginud

asjaolu, et SKA käsutuses olevad dokumendid ei ole piisavad, et kaebaja puhul saaks lugeda

täidetuks 10-aastase soodusstaaži nõude. Kaebaja töötamist koostaja-monteerijana saab lugeda

soodusstaaži hulka üksnes juhul, kui kaebaja tööülesanded vastasid tegelikult täistööaja ulatuses

jootja ja kuumtinataja tööülesannetele vastavalt nimekirja nr 1 peatükis XIII märgitud

koodidele nr 16456 ja 13417.

29. Asjas kaebaja poolt esitatud tõenditest nähtub järgnev:

29.1. Tööraamatu väljavõttest (dtl 72) nähtuvad järgmised kanded:

29.1.1. kaebaja on asunud tööle Brandneri Elektroonika AS-is 01.08.1997, tööleping nr 52

01.08.1997. Tööleping on lõpetatud 15.05.2009.

29.1.2. kaebaja on uuesti asunud tööle Brandneri Elektroonika AS-is 01.10.2009, tööleping nr

166 01.10.2009. Tööleping on lõpetatud koondamise tõttu 04.09.2017.

29.1.3. Tööraamatus puudub märge kaebaja ametikohtade kohta Brandneri Elektroonika AS-is.

29.2. Kaebuse lisana esitatud töölepingust nr 52 (dtl 23-27) nähtub, et kaebaja asus 01.08.1997

Brandneri Elektroonika AS-is täistööajaga tööle elektroonika toodete monteerijana

(ametinimetus märgitud ainult venekeelses tekstis). Alates 04.01.2006 tõsteti kaebaja palka

seoses grupijuhiks määramisega. Tööleping lõpetati koondamise tõttu 15.05.2009.

29.3. Kaebuse lisana esitatud töölepingust nr 166 (dtl 28-33) nähtub, et kaebaja asus 01.10.2009

Brandneri Elektroonika AS-is täistööajaga tööle monteerijana, kelle töö sisuks on SHD ja suurte

detailide montaaž ning jootmine. Tööleping lõpetati koondamise tõttu seoses tööandja

pankrotimenetlusega 04.09.2017.

29.4. Kaebuse lisana esitatud 10.08.1997 allkirjastatud ametijuhendi (dtl 34-35) tõlke (dtl 36-

38) kohaselt oli kaebaja ametinimetuseks Brandneri Elektroonika AS-is töötades elektroonika

toodete monteerija-koostaja. Põhikohustusteks olid ametijuhendis märgitud muu hulgas toote

montaaž vastavalt konstruktor- ja tehnoloogilise dokumentatsioonile; hermeetikute ja

märgistuselementide kandmine toodetele; vajaliku koostisega jootesulami (Sn/Pb; Sn/Pb/Cu;

Sn/Ag/Cu), räbusti ja muude jootematerjalide valik; seadmete ja toodete puhastamiseks

vajalike kemikaalide valik; vajadusel käsijootmiseks vajalike komponentide valik tinatamise

teel kuumutatud tinatamisvannis Sn/Pb; Sn/Pb/Cu; Sn/Ag/Cu sisaldusega valutoorikuid ja

räbustit kasutades;

29.5. Brandneri Elektroonika AS-i 20.09.2017 kirjaliku kinnituse (dtl 73) kohaselt töötas

kaebaja ajavahemikul 01.08.1997.a. kuni 15.05.2009.a ja 01.10.2009.a kuni 04.09.2017.a selles

ettevõttes koostaja-monteerijana ning tegeles toodete käsimontaažiga, mis sisaldasid pliid, 1. või

2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene. 16.07.1992 vastu võetud EVV määruse nr.

206 järgi kuulusid tema tööülesanded ametikohtade loetelu nr. 13417, 16456 alla (jootja ja

kuumtinataja, kes joodab ja tinatab tooteid joodistega, mis sisaldavad pliid, 1. või 2. ohuklassi

kahjulikke aineid võikantserogeene). Tööandja on lisanud, et alates 2007. a. vastavalt RoHs

regulatsiooni määrusele on pliijootmist kasutatud piiratud määral ainult klientide erisoovil.

29.5.1. Brandneri Elektroonika AS-i 10.08.2022 kirjaliku kinnituse (dtl 39) kohaselt töötas

kaebaja firmas koostaja-monteerijana 01.08.1997-15.05.2009 ning 01.10.2009-04.09.2017.

Töötaja tegeles elektroonika toodete käsimontaažiga ja puutus igapäevaselt kokku pliitindaga

trükiplaadile erinevaid komponente jootes ja juhtmeotsi kuumtinatades. Tootmisprotsessis

kasutatud materjalid sisaldasid pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene.

Tööandja kinnitas, et kaebaja ametikoht vastas määruses toodud jootja ja kuumtinataja

ametikohale, kes joodab ja tinatab tooteid joodistega, mis sisaldavad pliid, 1. või 2. ohuklassi

6(9)

3-22-2383

kahjulikke aineid võikantserogeene. Tõendis on tööandja välja toonud kaebaja konkreetsed

arvväärtused plii sisalduse kohta kaebaja veres aastatel 1998, 2002 ja 2004 ning lisanud aktid

nimetatud aastatel läbiviidud tervisekontrollide kohta.

29.6. Kaebuse lisast 8 (monteerija tootmisprotsessi kirjeldus ettevõttes Brandneri Elektroonika

AS) (dtl 51) selgub, et oma tööd tehes hoiab montöör pidevalt käes kuuma jootekolbi, millega ta

joodab trükiplaadil erinevaid defekte ümber. Vastavalt tellimusetele tuleb plaadi teisele poole

kinnitada suuremaid detaile. Kuna vask ei ole joodetav, tuleb detailid eelnevalt tinavannis

tinatada ja vahel ka eriliimiga fikseerida.

30. Asjas küsitletud tunnistaja N. S on andnud järgmisi ütlusi (dtl 124-128):

30.1. Koos kaebajaga töötas tunnistaja firmas Brandneri Elektroonika AS 20 aastat alates 1997

aastast kuni 2017 aastani. Ametlikult oli tunnistaja firmas juhatuse liige, aga täitis ka

tootmiskorraldaja/tootmisjuhi rolli. Erinevatel aastatel töötas firmas 40-25 töötajat, kes tegid

oma tööd väikestes ruumides (sh ka kaebaja). Tunnistaja kabinet asus tööruumi sees ja seetõttu

puutus ta kaebajaga kokku puutunud pidevalt iga tööpäeva jooksul. Kuna firma oli päris väike,

siis ka tellitud plokkide arv ei olnud suur (kuni 100 tk. tellimuse kohta).

30.2. Tootmisprotsesse automatiseerida on võimalik ainult piiratud mahus. Suurem osa töid

tehti käsitsi. Kaebaja sai kätte kahepoolse trükiplaadi, kus ühel pool oli tsükkeldusautomaadi

poolt SMD (surface moulding details) detailid peale pandud. Kaebaja pidi tegema

kvaliteedikontrolli, s.t jootekolbi parema käes hoides panema vasaku käega puuduvaid detaile

trükiplaadi peale ja jootma neid. Kui ta märkas sobimatut kontakti detailide vahel või detail läks

valesse kohta, pidi parandama defekti jootekolbiga. Sellisel viisil töötles kaebaja kuni 100

moodulit päevas. Kui üks pool sai kontrollitud, pandi trükiplaadi teisele poolele suuremad osad.

Vajadusel oli vaja tegeleda trafode ning drosselite kuumas tinavannis tinatamisega kasutades

räbustit. Vannis oli sama sisaldusega jootesulam kui ka jootetraadis (pliid sisaldav). Iga suure

komponendi jalg pidi olema kvaliteetselt ja õigesti joodetud. Mõnikord oli vaja valmistada ühe

näidise alusel 10-20 plaati. Sel juhul kasutati SMD-montaaži liimi, mis kuulub ohutusklassi

36/38-43 alla ja kleebitud detail tuli üle joota. Kui jootekoht sai mingil põhjusel mustaks,

kasutati erinevaid kemikaale jootekohtade puhastamiseks.

30.3. Firmas Brandneri Elektroonika AS tootmise korraldamine ei võimaldanud kogenud

monteerijal tegeleda mis iganes muu tööga, mis ei vasta tema kvalifikatsioonile. Tulles tööle,

monteerija lülitas sisse jootekolbi ja kuni see kuumeneb, võttis ta karbi laos juba ettevalmistatud

komplekte ja dokumentidega ning alustas tööd. Tööülesanne „aruandlus” kaebaja töölepingus

nägi ette tootmislehe kohustuslikku täitmist, kuhu kanti kuupäev, toodete kogus, tööle kulunud

aeg ja töötaja allkiri. Aruandlus võttis aega mõni minut, aga oli kohustuslik täitmiseks.

30.4. Tunnistaja kinnitab, et ohtlike ainetega seotud tööoperatsioonidele on kaebajal kulunud

100% tööajast. Tunnistaja lisas enda tehtud videosalvestised (dtl 110-137), kus on filmitud ja

kirjeldatud kaebaja tööülesannete täitmise protsessi. Kaebaja kasutas oma igapäevases

tööprotsessis elektroonikatööstuses kasutatavat tina-plii- või tina-hõbedasulamist

lisakomponentidega joodist (traati), mis sisaldas: tina (Sn), pliid (Pb), hõbedat (Ag) ja kampolit.

Kaebaja on tegelikult teinud täistööaja ulatuses jootja ja kuumtinataja tööd, puutudes kokku plii,

1. või 2. ohuklassi kahjulike ainete või kantserogeenidega.

30.5. Elektroonikatööstuses jootmisel on peamised ohuallikad ja ka ettevõttes Brandneri

Elektroonika AS-s plii ja selle aurud sealhulgas mõne happe aurud formaldehüüd, isopropanool,

alkoholid ja lahustid. Viimased sisaldavad kemikaale vähemal määral. Elektroonikatoodetes on

kolm pliid sisaldavat komponenti: joodis ise, trükkplaadi padjakate ja

elektroonikakomponentide klemmide kate. Jootmise ning tinatamise käigus kasutas kaebaja

peamiselt jootetraati, kuigi loomulikult on kokku puutunud ka trükkplaadiga ja

komponentidega/detailidega. Jootetraat on joodis, mis sisaldab pliid kõrgel määral.

7(9)

3-22-2383

30.6. Brandneri Elektroonika AS-is ei olnud tööl inimesi, kelle ametinimetus oleks olnud jootja

või kuumtinataja, kuna kõiki jootmisega ja tinatamisega seotud töid teostas tegelikult

monteerija. Tunnistaja kinnitab, et kaebaja töötas täistööajaga ja täitis jootmise ning

tinatamisega seotud ülesandeid korralikult ja täismahus. Kaebaja X. X oli firmas suurima

kogemusega, kohusetundlik, mittesuitsetaja ja kes tööajal tegi tööd.

31. Soodustingimustel vanaduspensioni eesmärk on tavapärasest soodsamatel tingimustel

(üldisest pensionieast varem) maksta vanaduspensioni isikutele, kelle puhul on tõendatud

seaduses ette nähtud perioodi vältel töötamine tervist kahjustatavates tingimustes ning

kokkupuude ohuteguritega. Mitte igasugune tervistkahjustavates tingimustes töötamine ei anna

aga õigust soodustingimustel vanaduspensionile. Praegusel juhul peavad soodustingimustel

pensionistaaži tõendamiseks olema üheaegselt täidetud tingimused töö sisule (töö sisuks on

jootmine ja kuumtinatamine), sellesisulist tööd peab olema tehtud täistööajaga (8 tundi päevas)

ning töö käigus peab kogu tööaja jooksul tööd tehes kokku puutuma plii, 1. või 2. ohuklassi

kahjulike ainete või kantserogeenidega.

32. Hinnates poolte ja toimikus olevaid tõendeid saab lugeda tõendatuks, et kaebaja töö sisuks

vaatamata ametinimetusele koostaja-monteerija oli tegelikkuses jootmine ja kuumtinatamine.

Vaidlus on selles, kas kaebaja tegi seda tööd täistööajaga ning kas samal ajal oli täidetud

tingimus, et tooteid joodetakse ja tinatatakse joodistega, mis sisaldavad pliid, 1. või 2. ohuklassi

kahjulikke aineid või kantserogeene. Leian, et käesoleval juhul on tõendamist on leidnud

asjaolu, et jootmine ja tinatamine olid kaebaja põhilisteks tööülesanneteks, millega ta tegeles

täistööajaga. Täielik selgus aga puudub selles, et kaebaja Brandneri Elektroonika AS-is kuni

2017. aastani igapäevaselt pliid sisaldavate joodistega töötas.

33. Brandneri Elektroonika AS on oma kirjalikus 20.09.2017 kinnituses (dtl 73) märkinud, et

alates 2007. a. vastavalt RoHs regulatsiooni määrusele on pliijootmist kasutatud piiratud määral

ainult klientide erisoovil.

34. Vastustaja viitab oma otsuses E12380-1 (dtl 21), et RoHS direktiiv on ohtlike ainete

kasutamist piirav Euroopa Liidu direktiiv. Esimene direktiiv võeti vastu 27.01.2003 ja seal

sätestatud piirangud jõustusid 2006. aastal kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Direktiiviga

piirati peamiselt kuue aine ja ühendi (sealhulgas ka plii ja selle elementide) kasutamist

liikmesriikides turustatud uutes toodetes. Keelatud on selliste elektri- ja elektroonikaseadmete

ja nende osade turule laskmine, mis sisaldavad pliid või selle ühendeid üle 0,1 massiprotsendi.

35. Ka äriregistri infosüsteemist leitav Brandneri Elektroonika AS (juriidiline isik kustutatud

2018) 2005 ja 2006. aasta majandusaasta aruande juhatuse tegevusaruannetes on märgitud „…

Alustasime üleminekut keskkonnasõbralikule tinavaba tootmisele, mis peab lõpule jõudma 1.

juuliks 2006. aastal…“.

36. Kuna majandusaasta aruannetest selgub, et Brandneri Elektroonika AS põhiliseks tellijaks

oli Saksamaa firma M. Brandner Handels GmbH, siis RoHS direktiivi mõju ei saa välistada

ning tõendatud ei ole, et Brandneri Elektroonika AS-is kasutati hilisemalt vaid pliid sisaldavaid

joodiseid. Tunnistaja N. S ütlused ei ole täielikus kooskõlas kohtule esitatud videosalvestisega,

sest kohtule edastatud videosalvestistes mainib ta, et mõni klient tahab siiamaani oma

eritellimusel, et kasutatakse seda pliiga jootetraati (dtl 110, 0:32). Seega võib järeldada, et pliid

sisaldava jootetraadi ja komponentide kasutamine oli pärast 2007.a. pigem erand. Samuti ei ole

kaebaja esitanud tervisekontrolli andmeid rohkem kui aastani 2004, kus selles viimases

tervisekontrollis oli uueks ajaks määratud aasta 2006. Ka kaebaja poolt tõendinda esitatud

tooteohutuskaart (dtl 132) jootetraadi kohta pärineb aastast 2004.

37. Leian, et eelpoolviidatud tõendite põhjal saab lugeda vaid tuvastatuks, et kaebaja töötas

täistööajaga Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud nimekirja nr 1

peatükis XIII koodidega 16456 ja 13417 märgitud jootja ja kuumtinataja, kes joodab ja tinatab

8(9)

3-22-2383

tooteid joodistega, mis sisaldavad pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene,

ametikohale vastaval ametikohal 01.08.1997 kuni 15.05.2009 Brandner Elektronika AS-is.

Perioodil 01.10.2009 kuni 04.09.2017 Brandner Elektronika AS-is pidevalt pliid sisaldavaid

joodiseid tegelikult enam ei kasutanud, seda tehti vaid klientide eritellimuse korras ning seega ei

töötanud kaebaja pidevalt joodistega, mis sisaldavad pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid

või kantserogeene. Märgin siinjuures, et kaebuse eesmärke arvestades ei ole periood 01.10.2009

kuni 04.09.2017 määrav, sest kaebaja 10 aastase soodusstaaži nõude saab lugeda täidetuks ka

ilma selle perioodita.

38. Seega saab kaebuse rahuldada ülal viidatud osas ja tuvastada kaebaja töötamise

eelpoolnimetatud perioodidel ametikohal, mis vastab Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega

nr 206 kinnitatud nimekirja nr 1 peatükis XIII koodidega 16456 ja 13417 märgitud jootja ja

kuumtinataja ametkohale.

Menetluskulud

39. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne

kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (HKMS § 109 lg 1). Kaebaja ei ole

menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud. Seega jäävad menetlusosaliste kulud nende

endi kanda. Kaebaja poolt kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv on kaebajale 10.11.2022

määrusega tagastatud.

Isikute nimede asendamine lahendis

40. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse

avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema

isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt

identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või

muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas

kohtuotsuses omal algatusel kõigi otsuses mainitud isikute nimed tähemärkidega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma

Osaliselt jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 05.12.2024 kohtuotsusega.

9(9)