2-22-11239/36 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.12.2023 Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-11239

Tsiviilasi

Osaühingu Ehmo hagi AS Citadele banka vastu

kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

195 599,97 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Ehmo (registrikood: 10282778)

Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Ksenia

Kravtšenko ja advokaat Aljona Burova (e-post:

ksenia.kravtsenko@lextal.ee

ja

aljona.burova@lextal.ee)

Kostja: AS Citadele banka (registreerimisnumber:

40103303559)

Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Liis

Könn ja advokaat Grete-Kai Teeäär (e-post:

liis.konn@ellex.legal ja grete-kai.teeaar@ellex.legal)

Asja läbivaatamine

23.05.2023 istungil ja edasi TsMS § 403 lg 1 alusel

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Jätta rahuldamata osaühingu Ehmo nõue mõista AS-ilt Citadele banka

osaühingu Ehmo kasuks välja põhivõlgnevus summas 18 577 907,05 rubla, mis

tuleb täita sularahas ja määrata, et kui kostja tagastab 18 577 907,05 rubla

sularahas eurodes, tuleb tagastamisele kuuluv summa arvutada eurodesse

ümber keskmise rubla vahetuskursi alusel 22.04.2022 seisuga (s.o 1 RUB =

0,0128 EUR) ning tagastada 237 797,21 eurot.

3. Jätta rahuldamata osaühingu Ehmo alternatiivne nõue määrata, et kui AS

Citadele banka tagastab 18 577 907,05 rubla sularahas eurodes, tuleb

tagastamisele kuuluv summa arvutada eurodesse ümber keskmise rubla

vahetuskursi alusel 22.04.2022 seisuga (s.o 1 RUB = 0,0119 EUR) ning tagastada

221 077,10 eurot.

4. Rahuldada osaühingu Ehmo alternatiivne nõue ja välja mõista AS-ilt Citadele

banka osaühingu Ehmo kasuks kahjuhüvitis summas 98 239,61 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis summas 16 139,56 eurot ja edasiulatuv viivis

VÕS § 113 g-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 20.12.2023 põhinõudelt 98

239,61 eurot kuni põhinõude täitmiseni.

5. Välja mõista AS-ilt Citadele banka osaühingu Ehmo kasuks õigusabikulude

hüvitis summas 2089,20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 296,98

eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt 2089,20 eurot

alates 20.12.2023 kuni võla täieliku tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta kostja kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUE JA HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Osaühingu Ehmo esitas Harju Maakohtule hagi AS Citadele banka vastu, milles palus:



mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 18 577 907,05 rubla, mis

tuleb täita sularahas;



määrata, et kui kostja tagastab 18 577 907,05 rubla sularahas eurodes, tuleb

tagastamisele kuuluv summa arvutada eurodesse ümber keskmise rubla vahetuskursi

alusel 22.04.2022 seisuga (s.o 1 RUB = 0,0128 EUR) ning tagastada 237 797,21 eurot,



alternatiivselt (teine alternatiiv) määrata, et kui kostja tagastab 18 577 907,05 rubla

sularahas eurodes, tuleb tagastamisele kuuluv summa arvutada eurodesse ümber

keskmise rubla vahetuskursi alusel 22.04.2022 seisuga (s.o 1 RUB = 0,0119 EUR)

ning tagastada 221 077,10 eurot;



määrata, et hagi esimese alternatiivnõude rahuldamise korral (hagejale 18 577 907,05

rubla tagastamine sularahas) tagastab hageja kostjale 139 557,60 eurot pärast

kostjapoolse kohustuse täitmist või, kui kostja tagastab hagejale rahalised vahendid

eurodes, tasaarvestatakse hageja nõue kostja vastu kostja nõudega 139 557,60 euro

ulatuses kostja kohustuse täitmise hetkest;



alternatiivselt: mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis summas 98 239,61

eurot (mis on võrdne summaga, mis on arvutatud 18 577 907,05 rubla

konverteerimisel eurodesse Tavid AS kodulehel avaldatud rubla vahetuskursi

(keskmise vahetuskurssi) alusel 22.04.2022 seisuga (1 RUB = 0,0128 EUR) (ehk 237

797,21 eurot), millest on maha arvatud 139 557,60 eurot) või



alternatiivselt (teine alternatiiv) mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis

summas 81 519,50 eurot (mis on võrdne summaga, mis on arvutatud 18 577 907,05

rubla konverteerimisel eurodesse https://www.xe.com kodulehel avaldatud rubla

vahetuskursi (keskmise vahetuskurssi) alusel 22.04.2022 seisuga (1 RUB = 0,0119

EUR) (ehk 221 077,10 eurot), millest on maha arvatud 139 557,60 eurot);



Alternatiivselt: kui kohus leiab, et kostja kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid

kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud

eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega või kõigi selle määramiseks

vajalike asjaolude täielik väljaselgitamine on seotud ebamõistlike raskustega, siis

palub hageja, et kohus määraks kahjuhüvitise suuruse ise.



Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 23.03.2022 kuni põhinõude täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras järgnevalt:



summalt 98 239,61 eurot, mis on arvutatud kui 18 577 907,05 rubla ümberarvestatud

eurodesse keskmise rubla vahetuskursi alusel 22.04.2022 seisuga (1 RUB = 0,0128

EUR) (ehk 237 797,21 eurot), millest on maha arvatud 139 557,60 eurot);



või alternatiivselt (teine alternatiiv) summalt 81 519,50 eurot, mis on arvutatud kui 18

577 907,05 rubla ümberarvestatud eurodesse keskmise rubla vahetuskursi alusel

22.04.2022 seisuga (1 RUB = 0, 0119 EUR) (ehk 221 077,10 eurot), millest on maha

arvatud 139 557,60 eurot);



Alternatiivselt kui kohus leiab, et kostja kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid

kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud

eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega või kõigi selle määramiseks

vajalike asjaolude täielik väljaselgitamine on seotud ebamõistlike raskustega, kohtu

poolt määratud kahjuhüvitise summalt;



Mõista AS-ilt Citadele banka osaühingu Ehmo kasuks välja õigusabikulude hüvitis

summas 2 089,20 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras summalt 2 089,20

eurot alates 01.08.2022 kuni võla täieliku tasumiseni;



Jätta menetluskulud AS Citadele banka (registrikood: 40103303559) kanda ja mõista

AS Citadele banka’lt (registrikood: 40103303559) välja kõik osaühingu Ehmo

(registrikood: 10282778) menetluskulud.

2. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt Osaühingu Ehmo (edaspidi: hageja) ja AS Parex

banka Eesti filiaali vahel oli 10.12.2009 sõlmitud multivaluutse arvelduskonto leping

(edaspidi: Leping) arvelduskontole nr EE091200001243382063 (edaspidi: Konto). AS Parex

banka ümberstruktureerimisel võttis Parex banka Eesti filiaali üle AS Citadele banka

(edaspidi: kostja), mille tulemusena on kõik Lepingust tulenevad Parex banka Eesti filiaali

õigused ja kohustused kostjale üle läinud. Lepingu lisadeks on Arvelduslepingu tingimused ja

Üldtingimused.

3. Hageja oli Kontole paigutanud 18 577 907.05 rubla ning seisuga 22.03.2022 oli hageja

Konto jääk 18 577 907.05 rubla. 21. märtsil 2022 kell 19:32 edastas kostja hageja

seaduslikule esindajale järgmise teate: „Pöörame Teie tähelepanu, et 22. märtsil 2022

suletakse Teie pangakonto Vene rublades (RUB) ja/või Valgevene rublades (BYR). Teie

kontol olevad rahalised vahendid konverteeritakse eurodesse Citadele määratud kursi alusel ja

kantakse teie kontole eurodes. Otsus on tehtud panga üldtingimuste punkti 19.2 alusel,

hoolitsedes Teie rahaliste hoiuste ohutuse eest. Küsimuste korral võtke meiega ühendust

mobiilirakenduse vestluse, internetipanga või e-posti teel info@citadele.ee Parimate

soovidega, Teie Citadele“ (edaspidi: panga teade).

4. Seega oli kostja hagejale teade edastatud vähem kui 5 tundi enne kostja poolt planeeritava

valuutavahetuse tehingu tegemist (rublade konverteerimist).

5. Hageja koheselt teatas (22. märtsil 2022 kell 12:17) kostjale, et: „Saime täna 22.03.2022

sms'i, et Citadele sulgeb kontod Vene ja Valgevene rublades. Kontol olevad rahalised

vahendid konverteeritakse Citadele määratud euro vahetuskursiga. Me ei ole nõus sellise

pakkumisega. Ehmo OÜ kasutas rubla kontot ainult hoiuse tegemiseks. Palume täpsustada

seaduslik ja juriidiline alus, kus täpselt toodete ja teenuste tingimustes selline olukord

kirjeldatakse. Soovime rublasid kontol hoida. Palun pakkuge muid võimalusi, kas sularaha

väljavõtmist või võlakirjade ostmist rublades või muid võimalusi“.

6. On üheselt selge, et hageja ei ole andnud nõusolekut/juhiseid ega avaldanud tahteavaldust

Kontole paigutatud 18 577 907.05 rubla eurodesse konverteerimiseks (valuutavahetuse

tehinguks). Hageja on kostja poolt planeeritava valuutavahetuse tehingu koheselt vaidlustanud

ja nõudis Lepingu täitmist – Kontole hoiustatud raha tagastamist.

7. Kostja ei ole hagejale teatanud Kontol paigutatud rublade tagastamise juhise täitmisest

loobumisest. Vaatamata sellele ei ole kostja Lepingut täitnud ja Kontole paigutatud rublasid

hagejale tagastanud, millega tekitas hagejale kahju.

8. 23. märtsil 2022 tegi kostja hageja nõusolekuta valuutavahetuse tehingu hagejale kuuluva

varaga (Kontole paigutatud rubladega), konverteerides hageja Kontole paigutatud rublad

eurodesse kursiga 133,12 RUB/EUR selgitusega RUB ACCOUNT CLOSING

CONVERSION EUR/ RUB RATE 133.12 Summa: EUR 139,557.60 (edaspidi:

valuutavahetuse tehing).

9. Tegemist oli ajalooliselt kõrgeima euro kursiga rubla suhtes – 16 rubla võrra rohkem kui

Euroopa Kaskpanga fikseeritud kurss seisuga 01.03.2022, samuti oluliselt rohkem kui teiste

kommertspankade konverteerimise kurss. Euroopa Keskpank fikseeris rubla kursi 01.03.2022

seisuga 117,201 euro juures.

10. Kostja vastas hageja 22.03.2022 12:17 kirjale alles pärast rublade konverteerimist ning

ignoreerides hageja poolt antud juhiseid, teatas, et: „Panga otsus konverteerida rubla hoiusel

olevad vahendid tuleneb geopoliitilisest olukorrast ja teostati vastavalt pangateenuste

üldtingimuste

punktile

19.2.

Täpsemalt

saate

üldtingimustega

tutvuda

siin:https://www.citadele.ee/files/terms/general_terms_and_conditions_ et.pdf“.

11. 03.04.2022 10:08 kirjaga uuesti teatas hageja kostjale, et: „Ehmo OÜ ei nõustu

konverteerimisega ning peab rahaliste vahendite konverteerimist Ehmo OÜ jaoks

vastuvõetamatuks lahenduseks. Palume tagastada kontole rublad seisuga 22.03.2022 enne

konverteerimist. Vastasel juhul jätab Ehmo OÜ endale õiguse pöörduda kohtusse.“

12. 11.04.2022 2:44 PM vastas kostja hageja 03.04.2022 10:08 kirjale ning uuesti teatas, et:

„Antud konverteerimine on tehtud vastavalt panga üldtingimuste punktile 19.2., mida

selgitasime Teile ka eelmise e-kirjaga. Otsus teostada konverteerimine tuleneb geopoliitilisest

eriolukorrast, et tagada klientidele ja pangale varade turvalisus“.

13. 10.05.2022 saatis hageja kostjale nõudekirja, milles kinnitas, et ta ei ole valuutavahetuse

tehingule oma nõusolekut andnud ega pole seda tehingut hiljem heaks kiitnud ning nõudis

kostjalt Kontole paigutatud 18 577 907.05 rubla tagastamist hiljemalt 12.05.2022 või

alternatiivselt kahju hüvitamist summas 282 838,84 eurot (nimetatud summa eest oli 2022

maikuus võimalik osta 18 577 907.05 rubla). Kostja ei ole nõudekirjale vastanud ka pärast

meeldetuletuse saatmist.

14. Kostja ei ole hagejale 18 577 907.05 rubla tagastanud. Hageja soovib oma vahendeid

hoiustada rublades – see ei ole ühegi õigusaktiga keelatud ning hageja on iseseisvalt hinnanud

selle otsusega seonduvaid valuutariske. Vastava otsuse tegemine hageja eest ei ole panga

pädevuses.

15. Kostja ei ole 18 577 907.05 rubla tagastamata jätmisega tekitatud kahju täies ulatuses

hüvitanud – rublade konverteerimise tagajärjel on hageja Kontol vaid raha summas 139

557,60 eurot, mille eest ei ole võimalust omandada 18 577 907.05 rubla (ning ei olnud sellist

võimalust ka ajaperioodil alates 23.03.2022 kuni käesoleva hagiavalduse esitamiseni), see

tähendab, et kostja on kahjustanud hageja finantsseisundit ja vähendanud hagejale kuuluva

vara väärtust.

16. Hagiavalduse esitamise päevale eelneva päeva seisuga (01.08.2022) on rubla kurss 1

EUR:59, 1541 RUB. 18 577 907,05 rubla omandamiseks kulub ca 314 059,50 eurot (18 577

907,05 : 59,1541). Seega peab hageja 18 577 907,05 rubla ostmiseks kulutama 174 501,90

euro võrra rohkem kui kostja on hageja kontole konverteerimise tulemusena kandnud (314

059,50 eurot - 139 557,60 eurot = 174 501,90 eurot).

17. Hageja ja kostja vahel on kehtiv Leping. Hageja juhib tähelepanu sellele, et kostja ei ole

Lepingut üles öelnud (Konto ei ole suletud).

18. Kostja on muutnud Lepingu tingimusi (lõpetas multivaluutsel Kontol ühe valuuta – rubla

– kasutamist) ning tegi seda Lepinguga sätestatud etteteatamisetähtaega järgimata. Kehtivate

arvelduslepingu tingimuste p 16.1 kohaselt on pangal õigus lepingu tingimusi ühepoolselt

muuta sellest erakliendile hiljemalt kaks (2) kuud ning ärikliendile hiljemalt üks (1) kuu ette

teatades, seega jõustus Lepingu muutmine alles 22. aprillil 2022. Seega hageja nõusolekuta

valuutavahetuse tehingu teostamise õigus võis kostjal tekkida kõige varasemalt 22. aprillil

2022. Enne seda kuupäeva pidanuks hagejal olema õigus oma vara käsutada nii nagu hageja

vajalikuks peab – s.o kanda rublad üle teisse panka, võtta välja sularahas, konverteerida

eurodesse hageja valitud kuupäeval hageja valitud kursi järgi. Kui hageja oleks neid võimalusi

kasutanud, oleks ta tänase kuupäeva seisuga palju paremal positsioonil kui pärast

kostjapoolset omavolilist konverteerimist, sest ka juhul, kui hageja oleks otsustanud ise

rublasid konverteerida, teinuks ta seda oluliselt parema kursiga.

19. Lisaks etteteatamistähtaja mittejärgimisele Lepingu tingimuste muutmisel on kostja

rikkunud Lepingu täitmist.

20. Lepingu kohaselt on Konto omanikul (hagejal) õigus nõuda pangalt (kostjalt) Kontole

paigutatud vara tagastamist. Hageja on korduvalt (22.03.2022, 03.04.2022 ja 10.05.2022)

nõudnud kostjalt Kontole paigutatud rublade tagastamist. Kostja ei ole nimetatud kohustust

täitnud.

21. On tähelepanuväärne, et: 01.04.2022 avaldas kostja oma veebilehel teate selle kohta, et

alates 4. aprillist 2022 saavad makseid Venemaale/Venemaalt ja Valgevenesse/Valgevenest

teha vaid kliendid, kelle majandustegevus ei ole otseselt või kaudselt seotud kaupade või

teenustega, mille suhtes võivad kehtida Euroopa Liidu nn valdkondlikud sanktsioonid, või

need kliendid, kelle maksed on pangaga kooskõlastatud. Ülejäänud klientide makseid

Venemaale/Venemaalt ja Valgevenesse/Valgevenest ei täideta alates 4. aprillist. Hageja ei ole

mis tahes sanktsioonide nimekirjas ja tema tegevus ei ole seotud valdkondlike

sanktsioonidega.

22. 20. juunil 2022 kell 18:00 avaldas kostja oma veebilehel teate selle kohta, et seoses

Venemaa ja Valgevene vastaste sanktsioonide laienemisega peatab ta alates 20. augustist

2022 täielikult kõik maksed Venemaale/Venemaalt ning Valgevenesse/Valgevenest. Seega on

kostjal tema enda kehtestatud reeglite järgi rublamaksete tegemise võimalus vähemalt kuni

20. augustini 2022, mis viitab sellele, et maksete teostamise rublades oli ja on hagiavalduse

esitamise seisuga võimalik (mh et kostjal on kehtivad suhted korrespondentpankadega) ja mis

tahes vajadust rublasid kiirkorras konverteerida ei olnud. Hageja puhul aga otsustas ta

suvaliselt rublasid konverteerida päevapealt. Teised Eestis tegutsevad pangad peatasid

rublamaksete tegemise alles maikuu alguses (või hiljem), andes klientidele märksa rohkem

võimalusi ja minimeerides tekkida võivaid kahjusid. Näiteks Luminor pank andis oma

klientidele aega kuni 17.06.2022 rublades hoiustega otsuse vastuvõtmiseks.

23. Pärast kostjapoolset omavolilist konverteerimist ei langenud rubla kurss kunagi alla kostja

valitud kurssi, s.o igal juhul oleks hageja ise konverteerinud rublasid parema kursi järgi.

24. Hageja juhib tähelepanu sellele, et tehingud rubladega ei ole ega ole olnud keelatud.

Rublades pangaülekannete peatamist ja rublade konverteerimist ei nõua ükski Euroopa Liidu

sanktsioonide pakett. Kostja otsus rubladega tehinguid lõpetada on kostja valik ja sellest

tulenevad riskid on kostja kanda.

25. Kostja seletuste kohaselt sulges ta hageja konto Vene rublades (RUB) üldtingimuste

punkti 19.2 alusel. Hageja arvamusel ei esinenud viidatud punktis nimetatud Lepingu

ülesütlemise alust. Pealegi pole kostja lepingut üles öelnud.

26. Viidatud üldtingimuste punkt kohaldub juhul, kui mõlema poole huve arvestades ei saa

lepingu jätkumist eeldada, eelkõige kui esinevad kliendist tulenevad asjaolud. Kostja pole

selgitanud, millisele konkreetsele alapunktile ta viitab, s.o milline hagejast tulenev asjaolu

takistab kostjal lepingu täitmist – hageja ei ole geopoliitilise olukorraga kuidagi seotud ega

saa seda mõjutada. On täiesti arusaamatu, kas ja kuidas on kostja kaalunud hageja huve

konverteerimisotsuse tegemisel ja kuidas kostjapoolne tegevus hageja huve teenib. Hoopiski

vastupidi – nagu eelpool selgitatud, on konverteerimise tulemusena oluliselt vähenenud kostja

kohustuste maht hageja ees euro ekvivalendis. Seega oli konverteerimistehing kostja valitud

kuupäeval kasulik üksnes kostjale endale.

27. Kehtivate arvelduslepingu tingimuste p 17.3 kohaselt on kostjal õigus leping korraliselt

üles öelda, teatades erakliendile sellest ette vähemalt kaks (2) kuud ja ärikliendile üks (1) kuu.

Kuna üldtingimuste punkti 19.2 sätestatud alust ei esinenud, oli kostjal õigus leping korraliselt

üles öelda (ja konto sulgeda) alles alates 22. aprillist 2022. Käesoleval juhul ei ole kostja

hagejat Lepingu ülesütlemisest nõuetekohaselt teavitanud ega lepingut üles öelnud. Seega

olenemata sellest, kas Lepingu ülesütlemine ja konto sulgemine kostja poolt oleks õigustatud

ja kas Leping lõppes või oli muudetud, ei olnud kostjal õigust enne 22. aprilli 2022 valuutat

eurodesse konverteerida.

28. Arvelduslepingu tingimuste p 17.6 kohaselt Lepingu ülesütlemisel lõpeb leping

ülesütlemise tähtaja möödumisel. Lepingu lõppemisel suleb pank konto. Enne konto

sulgemist kannab pank kontole kõik maksmata intressid, peab kinni saadaolevad teenustasud

ja muud tasumisele kuuluvad summad ning võlgnevused. Konto sulgemisel kannab pank

kontole jäänud raha ja muud väärtused kliendi näidatud teisele kontole, maksab kliendile

sularahas välja või hoiustab. Hageja on andnud kostjale selge korralduse (juhise) 18 577

907,05 rubla sularahas väljamaksmiseks, tehes seda enne muutmise või ülesütlemistähtaja

möödumist. Kostja oleks pidanud hageja korraldust täitma – et ta seda ei teinud, on kostja

lepingut rikkunud.

29. Leping ei reguleeri täpsemalt seda, millises valuutas peaks toimuma Lepingu

ülesütlemisel või muutmisel arvelduskontole paigutatud vahendite tagastamine. Samas on

ilmne, et konverteerimine on olemuselt eraldi tehing ning selle teostamine ilma kliendi

nõusolekuta ei ole lubatav, s.o konto sulgemisel toimub rahaliste vahendite tagastamine

kontovaluutas, kui enne väljamakse tegemist ei ole toimunud lepingu muutmist. Hageja

toonitab, et Arvelduslepingu tingimustes sisaldub välisvaluutas sularaha väljastamise teenus

multivaluuta konto omanikule. Hageja ei ole lepingu muutmiseks nõusolekut andnud, vaid

nõudis rublade välja andmist, millist korraldust kostja ei täitnud.

30. Ülesütlemisavaldus oli hageja poolt kätte saadud 22.03.2022. Leping lõppes ühe kuulise

etteteatamistähtaja möödumisel ehk 22.04.2022, seega pidi kostja 18 577 907.05 rubla

hagejale tagastama (kas kliendi näidatud teisele kontole või sularahas) 22.04.2022.

31. Vastavalt hageja nõudele tuli 18 577 907.05 rubla tagastada sularahas. Hageja oli õigus

valida, kas kostja tagastab raha hageja teisele kontole või sularahas. Raha tagastamise

kohustus ei ole üldjuhul välditav, § 108 lg 1 järgi võib üle antud raha tagastamist alati nõuda.

32. Alternatiivselt võib hagejal olla Lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitise nõue.

Hageja selgitab, et tema huviks on saada rublasid. Samas järeldab ta kostja avalikest

avaldustest, et kostjal ei ole võimalik tagastada hagejale hoiust rublades (s.o kostjal ei ole

piisavalt vahendeid sularahas) – vastasel juhul on arusaamatu, miks pole kostja seda teinud

pärast hageja esmakordse nõude esitamist. Hagejale eurodes tagastamisele kuuluv summa

moodustab 237 797,21 eurot. Kostja ei ole nimetatud summat hagejale 22.04.2022 tagastanud,

seega tekitas kostja hagejale kahju summas 237 797,21 eurot (hageja kahju suurus).

33. Kostja on hageja kontole alusetult ja omavoliliselt 23.03.2022 kandnud 139 557,60 eurot.

Kostja palub nimetatud summa kahju hüvitise summaga tasaarvestada 139 557,60 eurot

ulatuses. Võttes arvesse hageja kahju 237 797,21 eurot ja kostja tasaarvestusnõude 139

557,60 eurot, on kostja kohustatud hagejale täiendavalt tasuma 98 239,61 eurot (237 797,21-

139 557,60).

34. Kuna Eesti Panga kurss seisuga 22.04.2022 puudus ning hageja ja kostja ei ole kokku

leppinud rubla-euro vahetuskursis, tuleb hageja hinnangul lähtuda avalikult kättesaadavatest

usaldusväärsetest andmetest rubla-euro 22.04.2022 keskmise vahetuskurssi kohta. Seega, kui

oletada, et 22.04.2022 pidi kostja tagastama 18 577 907.05 rubla eurodes, tuleb tagastamisele

kuuluv summa arvutada eurodesse ümber Eesti Panga kurssi puudumise tõttu muu

usaldusväärse ja turutingimustele vastava rubla-euro vahetuskursi alusel 22.04.2022 seisuga.

35. Hageja hinnangul vastab Tavid AS 22.04.2022 vahetuskurss nimetatud kriteeriumitele

ning kostjal oli 22.04.2022 võimalik Tavid AS-ilt viivitamata hankida rublasid. Tavid AS on

usaldusväärne valuutavahetusega tegelev Eesti aktsiaselts (valuutavahetuse tegevusluba nr

VVT000335). Tavid AS kodulehel avaldatud andmetel vastas 22. aprillil 2022 1 rubla 0,0128

eurole (1 RUB = 0,0128 EUR). Võttes arvesse Tavid AS kodulehel avaldatud rubla

vahetuskursi 22.04.2022 seisuga (1 RUB = 0,0128 EUR) pidi kostja hagejale tagastama 237

797,21 eurot (alus: VÕS § 189 lg 1). Seega, kui kostja soovis täita 18 577 907.05 rubla

tagastamist eurodes, tuleb tagastamisele kuuluv summa arvutada eurodesse ümber Tavid AS

kodulehel avaldatud rubla vahetuskursi alusel 22.04.2022 seisuga (1 RUB = 0,0128 EUR),

ning VÕS § 189 lg 1 alusel peab kostja tagastama hagejale 237 797,21 eurot. Kostja ei mineta

sellega õigust tagastada 18 577 907.05 rubla. Eurodes tasumise korral säilib hagejal VÕS § 93

järgi õigus nõuda soovi korral maksmise aja vääringust lähtumist.

36. Hageja hinnangul vastab keskmise vahetuskurssi kriteeriumitele ka veebilehel

https://www.xe.com avaldatud vahetuskurss. Nimetatud vahetuskurssist kui keskmisest

vahetuskurssist näiteks lähtutakse Euroopa Liitu imporditava kauba tolliväärtuse määramisel

ja impordimaksude arvutamisel ning eksporditava kauba statistilise väärtuse arvutamisel, kui

kaubaarvel olev hind ja muud hinnaelemendid on esitatud mõnes muus vääringus kui eurodes.

Nimelt, kui on tegemist Euroopa Keskpanga poolt mitte noteeritava valuutakursiga,

kasutatakse kõikide kursside, mida Euroopa Keskpank ei avalda, arvutamiseks veebilehel

https://www.xe.com avaldatud eelmise päeva vahetuskurssi.

37. Eeltoodust tulenevalt oleks nii Tavid AS kurssi kui ka https://www.xe.com avaldatud

kurssi alusel eurodes tagastatav summa oluliselt suurem, kui 139 557,60 eurot. Võttes arvesse,

et käesoleval ajal 22.04.2022 vahetuskurss on teada, oleks eurodes tagastamisele kuuluva

summa arvutuskäik järgmine:

-

Võttes arvesse Tavid AS vahetuskurssi seisuga 22.04.2022 oleks eurodes tagastamisele

kuuluv summa võrdne 237 797,21 euroga (arvutuskäik: 0,0128 EUR x 18 577 907.05

RUB).

-

Võttes arvesse vahetuskurssi seisuga 22.04.2022 oleks eurodes tagastamisele kuuluv

summa võrdne 221 077,10 euroga (arvutuskäik: 0.0119 EUR x 18 577 907.05 RUB).

38. Hageja on korduvalt pöördunud enne hagi esitamist kostja poole nõudega Kontole

paigutatud rublade tagastamiseks ning hoiatanud kostjat kohustuse täitmata jätmise korral

kohtusse pöördumisega. Nõude esitamiseks kasutas hageja professionaalse õigusnõustaja abi,

kuna hageja ise ei oma selleks õigusalaseid eriteadmisi, ning kandis sellega seoses

õigusabikulusid summas 2 089,20 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja nõuab kostjalt

nimetatud kulude hüvitamist summas 2 089,20 eurot.

KOSTJA SEISUKOHT

39. Kostja ei tunnistanud hagi ja vaidles sellele vastu.

40. Kostja vastuse kohaselt Osaühing Ehmo (hageja) on AS Citadele banka Eesti filiaali

(kostja) klient. Hagejal on kostja juures alates 2009. a avatud multivaluuta arvelduskonto, mis

võimaldas hagejal muuhulgas arveldada Vene rublades. 24.02.2022 algas sõda Ukrainas.

Euroopa Liit kehtestas lühikese aja jooksul reaktsioonina Venemaa tegevusele mitmed

rahandus- ja finantssektorit puudutavad sanktsioonid, näiteks: a) 28.02.2022 keelati kõik

tehingud Venemaa Keskpangaga, b) 01.03.2022 eemaldati mitmed Vene kommertspangad

SWIFT süsteemist. c) 09.03.2022 laiendati isikute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse

investeerimisteenuste, rahaturuinstrumentide ja laenudega seotud keelde. Vene rubla (rubla)

kurss hakkas pärast sõja puhkemist järsult langema. 01.03.2022 seisuga oli rubla kurss

langenud võrreldes sõjaeelse tasemega juba ligi 30% ning Euroopa Keskpank ja Eesti Pank

lõpetasid rubla päevakursi avaldamise, sest ei pidanud enam võimalikuks avaldada valitsevaid

turutingimusi kajastavat päevakurssi.

41. Erakorraline olukord ja rubla kursi järsk langus seadis ohtu klientide vara (rublahoiuste)

säilimise ja takistas kommertspankadel rublaarvelduste teostamise.

42. 01.03.2022 otsustas kostja tulenevalt tekkinud erakorralisest olukorrast peatada maksete

teenindamise rublades ning konverteerida klientide kontodel olevad rublad eurodeks. Samal

ajal otsustasid ka teised Eestis tegutsevad kommertspangad rublades arveldamise lõpetada.

43. 21.03.2022 edastas kostja hagejale teate, et 22.03.2022 suletakse hageja pangakonto

rublades ning kontol olevad rahalised vahendid konverteeritakse eurodesse ja kantakse hageja

kontole. Selleks ajaks oli rubla kurss langenud ca 40% võrreldes sõjaeelse ajaga.

44. 23.03.2022 sulges kostja hageja konto rublades, konverteeris rublad (18 577 907,05 rubla)

eurodesse vahetuskursiga EUR/RUB 133,12, mis oli klientide jaoks soodsam, kui üldine kurss

samal ajal. Hageja kontole laekus konverteerimise järgselt 139 557,60 eurot.

45. Hageja poolt kostja vastu esitatud hagis väidab hageja, et rublade konverteerimine tekitas

talle kahju, kuna vaatamata rubla kursi vahepealsele langusele, on kurss tänaseks taastunud.

Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu ja leiab, et hageja nõue on alusetu.

46. Hageja nõuab hagiavalduses, et kohus kohustaks kostjat tagastama hagejale 18 577 907,05

rubla sularahas. Hagejal ei ole õigust kostjalt rublade sularahas üleandmist nõuda.

47. Esiteks, hageja on esitanud kahju hüvitamise (alternatiivselt käsundita asjaajamise) nõude.

Hageja on esitanud kahju summa eurodes, kuid on taotlenud, et kohus kohustaks andma

kostjat 18 577 907,05 rubla üle sularahas. Haginõude rahuldamise korral tekiks rahaline

kohustus kahju hüvitada, mille võib täita VÕS § 91 lg 1 kohaselt ükskõik millisel viisil.

Hageja ei saa nõuda, et kahju hüvitamine toimuks sularahas ja rublades.

48. Teiseks, hageja nõue rublades sularahas üleandmiseks on olemuslikult asja väljaandmisele

suunatud nõue. Pangakontol olev raha on käsitletav konto omaniku varalise nõudena panga

vastu, mitte kehalise esemena. Riigikohus on selgitanud, et õiguste suhtes vindikatsiooninõuet

esitada ei saa. Seega ei ole kontol hoiustatud raha liigitunnustega kehaline ese, mida saaks

välja nõuda sularahas.

49. Poolte vahel on sõlmitud multivaluutse arvelduskonto leping (leping), millele kohalduvad

arveldustingimused (arveldustingimused) ja arveldustingimustes reguleerimata küsimustes

panga üldtingimused (üldtingimused).

50. Kostjal oli õigus rublakonto sulgeda ja arveldusleping osaliselt üles öelda. Hageja heidab

kostjale ette lepingu tingimuste muutmist (rubla kasutamise lõpetamist) ilma

etteteatamistähtaega järgimata. Kostja sellega ei nõustu. Kostja on öelnud lepingu 22.03.2022

osaliselt üles, lõpetanud rublades arveldamise ja sulgenud hageja pangakonto rublades

(rublakonto).

51. Esiteks, kostja on sulgenud rublakonto vastavalt arvelduskonto lepingu punktile 19.2,

mille kohaselt võib kostja lepingu mõjuval põhjusel erakorraliselt etteteatamistähtajata üles

öelda, kui mõlema poole huve arvestades ei saa lepingu jätkumist eeldada. Analoogselt

võimaldab makseteenuse lepingu üles öelda ka VÕS § 631. Seega on väär hageja väide, et

lepingu ülesütlemine etteteatamistähtaega andmata oli lubamatu. Ülesütlemise formaalsed

eeldused olid täidetud.

52. Teiseks, lepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused olid lepingu ülesütlemise aja, s.o

22.03.2022 seisuga täidetud. Vene-Ukraina sõjast tulenev geopoliitiline olukord ohustas

rublahoiuseid, seadis ohtu klientide vara ning takistas pankadel rublahoiuste pakkumise.

Olukord nõudis kohest reageerimist, kuna eksisteeris oht, et tulevikus pole enam võimalik

rublasid üldse eurodeks konverteerida. Sellise olukorra realiseerumisel oleks tekkinud kahju

klientidele, kelle kontodel on aina väheneva väärtusega rublad. Selline oht ka tegelikkuses

realiseerus, sest alates aprill 2022. a ei ole Euroopa pankadel võimalik rublasid eurodeks

vahetada Venemaa Keskpangale seatud piirangute tõttu. Kuna rublakonto säilitamine kätkes

22.03.2022 seisuga riski nii pangale kui klientidele ja olukord finantsturgudel oli kiiresti

muutuv ja ettearvamatu, oli kostjal õigus rublakonto lepingud üles öelda.

53. Kolmandaks, kuivõrd hagejal oli avatud multivaluutne konto, ei olnud kostjal põhjust ega

alust sulgeda hageja konto tervikuna, vaid üksnes rubla positsiooni osas. Riigikohus on

pidanud võimalikuks öelda leping üles üksnes osaliselt. Seega sulges kostja üksnes hageja

rublakonto ning muudes valuutades on hagejal jätkuvalt arvelduskonto avatud.

54. Kostjal on õigus ühepoolselt muuta valuutasid, milles teenust osutatakse. Isegi, kui

oletada, et kostjal ei olnud õigust arvelduslepingut üles öelda rublavaluuta osas (kostja ei

nõustu), siis oli kostjal igal juhul õigus muuta lepingu tingimusi ja lõpetada teenuse

pakkumine rublavaluutas. Lepingu p 1.3 järgi on multivaluuta konto, millel saab hoida raha

valuutas, millele pank on määranud vahetuskursi. Vahetuskirsi puudumisel pole võimalik

vastavas valuutas raha hoiustada ega sellega arveldada. Lepingu p 10 järgi on kostjal õigus

lepingu tingimusi ühepoolselt muuta teavitades sellest eelnevalt klienti. Arveldustingimuste p

16.3 järgi on kliendil õigus 1 kuu jooksul pärast lepingu muutumise teate saamist lepingu üles

öelda. Kui ka käsitleda 21.03.2022 teadet rublavaluutas teenuse osutamise lõpetamise kohta

arvelduslepingu muutmise teatena, siis ei ole kostja pärast selle teate saamist arvelduslepingut

üles öelnud, mistõttu tuleks lugeda arvelduslepingu tingimused igal juhul muudetuks ning

leping ei võimalda alates 22.03.2022 rublavaluutas raha hoiustada ega rublavaluutas arveldusi

teostada.

55. Rublade eurodeks konverteerimine oli lubatav. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et

kostja on hageja kontol hoiustatud rublad konverteerinud eurodesse ning vastav summa on

laekunud hageja kontole. Kostja ei nõustu hagejaga, et kostjal puudus õigus rublade

konverteerimiseks.

56. Esiteks, kostja on eespool selgitanud, et rublakonto öeldi üles või lõpetati rublavaluutas

arveldused alates 22.03.2022. Seega tekkis vaieldamatult vajadus rublakonto sulgemise

järgselt konverteerida raha, mille hoiustamine pole enam võimalik valuutasse, milles

arveldamine on võimalik. Selline lahendus oli ainuvõimalik ning ka teised krediidiasutused on

taolist võimalust vajadusel kasutanud.

57. Teiseks, lepingu punkti 1.3 ja 7.1 kohaselt saab arveldamine toimuda üksnes valuutas,

millele kostja on valuutakursi kehtestanud ja selle puudumisel on pangal õigus konverteerida

kontol olevad rahalised vahendid kliendiga kooskõlastamata valuutasse, mille suhtes on

valuutakurss kehtestatud ja milles arveldamist konto võimaldab.

58. Kostja ei saanud ega pidanud väljastama hagejale rublasid sularahas. Kostja ei nõustu

hageja seisukohaga, et kostja on rikkunud hagejale rublade tagastamise kohustust. Kostjal

puudus vastav kohustus, mistõttu ei saanud ta seda ka rikkuda.

59. Esiteks, arvelduslepingu kohaselt puudus kostjal kohustus võimaldada hagejal sularaha

väljavõtmist. Hageja väidab vääralt, et selline kohustus tuleneb arveldustingimuste punktidest

1.2.5, 1.2.21, 10.4 ja 17.6. Samuti ei tulenenud kostjale vastavat kohustust seadusest. Lepingu

p 1.1 kohaselt oli konto avatud üksnes arvelduste teostamiseks ning tähtajatute hoiuste

hoiustamiseks. Kostja ei võimaldanud enda klientidele pangas sularahatehingute tegemist juba

alates 2020. aastast ning ka sularahaautomaadist oli kostja klientidel võimalik võtta sularaha

välja vaid eurodes. Isegi kui kostjal oleks kunagi olnud kohustus hagejale rublade sularahas

väljavõtmist võimaldada (kostja ei nõustu), oli see alates 2020. aastas lõppenud, kui kostja

lõpetas pangas sularahatehingute tegemise, millega muudeti arveldustingimuste punkti 16.2 ja

VÕS § 719 lg 2 alusel arvelduslepingut ning kostjal puudub õigus nõuda sularahas maksete

tegemist.

60. Teiseks, kuna sularaha teenuse pakkumine on lõpetatud, siis punkt 17.6 ei kohaldu ning

hagejal puudub õigus selle alusel nõuda sularahas rublade väljamaksmist.

61. Kolmandaks, hageja on seisukohal, et kuna ta andis kostjale korralduse rublade sularahas

väljamaksmiseks, oleks pidanud kostja korralduse täitma. Kostja ei nõustu.

Arveldustingimuste p 4.1.3 ja p 4.1.5 kohaselt võtab pank täitmiseks üksnes kliendi sellise

korralduse, mis on tehtud kooskõlas kliendi ja panga vahel kokkulepituga. Antud juhul ei ole

hageja andnud kostjale enne rublade konverteerimist juhist rublade sularahas

väljamaksmiseks. 22.03.2022 e-kirjas, milles hageja on väljendanud mittenõustumist

konverteerimisega ning palunud hagejalt muid võimalusi, ei sisaldu selget juhist, mida kostja

oleks saanud või pidanud täitma. Samas, isegi kui oletada, et e-kirjast oleks tulnud selge juhis,

ei oleks see olnud kooskõlas hageja ja kostja vahel kokkulepituga, sest kostjal puudus

kohustus võimaldada hagejale rublade sularahas väljamaksmist.

62. Neljandaks, kostja ei saanud hagejale rublasid tagastada ka ülekandega, sest oli peatanud

rublamaksete teenindamise juba 01.03.2022 ja rublades arveldamine oli ka objektiivselt

muutunud võimatuks puhkenud sõja ja Venemaa vastaste sanktsioonide tõttu.

63. Kostja ei nõustu, et rublade konverteerimise tagajärjel on hagejale tekkinud kahju. Rublad

konverteeriti turutingimustel ning hageja jaoks soodsa kursiga. Järelikult ei olnud hageja

rublade konverteerimise järel kehvemas varalises olukorras kui rublade konverteerimise eel,

vaid tema rublad olid asendatud samas väärtuses eurodega.

64. Kostja ei vastuta kahju hüvitamise eest. Isegi, kui kostja oleks kohustusi rikkunud ning

hagejale seeläbi kahju tekitanud (kostja ei nõustu), ei vastutaks kostja rikkumise eest.

65. Esiteks, arveldustingimuste p 11.10 kohaselt ei vastuta pank kliendile tekkinud kahju eest,

mis on tekkinud vääramatu jõu, sh sõjategevuse või panga funktsionaalset tegevust takistava

õigusakti jõustumise tõttu. Hageja hinnangul tekkis talle kahju, kui kostja konverteeris tema

kontol olevad rublad eurodeks. Kuivõrd kostja teostas konverteerimise sõjategevuse ning selle

ajendil kehtestatud ja panga tegevust piiravate sanktsioonide tõttu, ei vastuta kostja sel viisil

hagejale tekitatud kahju eest.

66. Teiseks, analoogselt tuleneb VÕS § 103 lg-st 2, et kohustuse rikkumine on vabandatav,

kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Riigikohus on kinnitanud, et ootamatult

kehtestatud piirangud avalikult võimult (nt majandussanktsioon) võivad olla vaadeldavad

vääramatu jõuna ja seega välistada võlgniku vastutuse rikkumise eest. Antud juhul oli

pankadel sõja ja sanktsioonide tõttu objektiivselt võimatu rublades arveldada ja rublasid

eurodeks vahetada. Objektiivset võimatust kinnitab seejuures asjaolu, et analoogselt sulgesid

klientide rublakontod ka teised Eestis tegutsevad krediidiasutused: Swedbank alustas rublade

konverteerimisega eurodeks 21.03.2022, SEB 03.05.2022 ning Luminor 18.06.2022.

67. Kolmandaks, üldtingimuste p 20.6.2 kohaselt ei vastuta pank välisvaluuta vahetuskursi

või intressimäära muutumisest tekkinud kahju eest. Hageja hinnangul on tekkinud talle kahju

rublade konverteerimisest ebasoodsa kursiga. Kostja leiab, et kurss ei olnud ebasoodne ning

oli turuolukorrale vastav. Kui kohus peaks siiski leidma, et konverteerimine tekitas hagejale

kahju (kostja ei nõustu), on kostja vastutus sellise kahju eest välistatud.

68. Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude esiteks VÕS § 115 lg 1 alusel.

Kostja vaidleb nõudele vastu. Hageja on eespool põhjendanud, et kostja ei ole

arvelduslepingut rikkunud ja järelikult ei ole hagejal kostja vastu ka kahju hüvitamise nõuet.

69. Kui kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb jätta rahuldamata ka hageja nõue kohtueelsete

õigusabikulude hüvitamiseks. Kuna alusetu nõude esitamine ei olnud põhjendatud, ei saanud

olla põhjendatud sellise nõude esitamisega seotud kulude kandmine.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

70. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

71. Pooled tõid välja järgmised asjaolud, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning

viidatud tõendite alusel tuvastatuks:



Osaühingu Ehmo (edaspidi: hageja) ja AS Parex banka Eesti filiaali vahel oli

10.12.2009 sõlmitud multivaluuta arvelduskonto leping (edaspidi: Leping)

arvelduskontole nr EE091200001243382063 (edaspidi: Konto), mis võimaldas hagejal

mh arveldada Vene rublades (rubla). AS Parex banka ümberstruktureerimisel võttis

Parex banka Eesti filiaali üle AS Citadele banka (edaspidi: kostja), mille tulemusena

on kõik Lepingust tulenevad Parex banka Eesti filiaali õigused ja kohustused kostjale

üle läinud (tlk 7-15);



Hageja kontol oli 23.03.2022 seisuga 18 577 907,05 rubla (tlk 16);



23.03.2022 sulges kostja hageja rublakonto ja konverteeris kontol olevad rublad

eurodesse kursiga EUR/RUB 133,12 eurot. Hageja kontole laekus 139 557,60 eurot.

72. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: 21.03.2022 esitas kostja hagejale poolte vahel

10.12.2009 sõlmitud multivaluutse arvelduskonto lepingu (edaspidi: Leping) arvelduskontole

nr EE091200001243382063 (edaspidi: Konto) osalise ülesütlemisavalduse rublades

arveldamise lõpetamiseks ja pangakonto rublades sulgemiseks (edaspidi Ülesütlemisavaldus)

ja kostja tahe Leping oli osaliselt üles öelda rublades arveldamise osas. Pooltel on vaidlus

selle üle, mis alusel oli Ülesütlemisavaldus esitatud (kas tegemist oli erakorralise või korralise

Lepingu osalise ülesütlemisega), millal ülesütlemine jõustus ja lepingu alusel üleantu

tagastamise nõue muutus sissenõutavaks, lepingu tagasitäitmise ajas ja viisis ning kahju

hüvitamises.

73. TsMS § 370 lg 2 kohaselt hagis võib esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet

selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata.

74. Hageja esmase nõude kohaselt hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja

põhivõlgnevus summas 18 577 907,05 rubla, mis tuleb täita sularahas ja määrata, et kui kostja

tagastab 18 577 907,05 rubla sularahas eurodes, tuleb tagastamisele kuuluv summa arvutada

eurodesse ümber keskmise rubla vahetuskursi alusel 22.04.2022 seisuga (s.o 1 RUB = 0,0

alternatiivselt (teine alternatiiv) määrata, et kui kostja tagastab 18 577 907,05 rubla sularahas

eurodes, tuleb tagastamisele kuuluv summa arvutada eurodesse ümber keskmise rubla

vahetuskursi alusel 22.04.2022 seisuga (s.o 1 RUB = 0,0119 EUR) ning tagastada 221 077,10

eurot.

75. Hageja 1. alternatiivse nõude kohaselt palub hageja määrata, et hagi esimese

alternatiivnõude rahuldamise korral (hagejale 18 577 907,05 rubla tagastamine sularahas)

tagastab hageja kostjale 139 557,60 eurot pärast kostjapoolse kohustuse täitmist või, kui

kostja tagastab hagejale rahalised vahendid eurodes, tasaarvestatakse hageja nõue kostja vastu

kostja nõudega 139 557,60 euro ulatuses kostja kohustuse täitmise hetkest.

76. Hageja 2. alternatiivse nõude kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja

kahjuhüvitis summas 98 239,61 eurot (mis on võrdne summaga, mis on arvutatud 18 577

907,05 rubla konverteerimisel eurodesse Tavid AS kodulehel avaldatud rubla vahetuskursi

(keskmise vahetuskurssi) alusel 22.04.2022 seisuga (1 RUB = 0,0128 EUR) (ehk 237 797,21

eurot), millest on maha arvatud 139 557,60 eurot või alternatiivselt (teine alternatiiv) mõista

kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis summas 81 519,50 eurot (mis on võrdne summaga,

mis on arvutatud 18 577 907,05 rubla konverteerimisel eurodesse https://www.xe.com

kodulehel avaldatud rubla vahetuskursi (keskmise vahetuskurssi) alusel 22.04.2022 seisuga (1

RUB = 0,0119 EUR) (ehk 221 077,10 eurot), millest on maha arvatud 139 557,60 eurot).

77. Hageja 3. alternatiivse nõude kohaselt palub hageja juhul kui kohus leiab, et kostja kahju

tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha või selle

kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega või kõigi

selle määramiseks vajalike asjaolude täielik väljaselgitamine on seotud ebamõistlike

raskustega, siis palub hageja, et kohus määraks kahjuhüvitise suuruse ise.

78. Hageja on oma esmase nõudena esitanud lepingu täitmise nõude. Hageja nõuab kostjalt

10.12.2019 sõlmitud multivaluutse arvelduskonto lepingu täitmist vastavalt arvelduslepingu

tingimuste punktile 17.6 ja hageja juhisele. Alternatiivselt palub hageja kostjalt välja nõuda

lepingu rikkumisega tekitatud kahju. Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu ja leiab, et

hageja nõue on alusetu.

79. Hagi võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 3 või VÕS § 115 lg 1 alusel.

VÕS § 101 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõude

kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgniku riku raha maksmise kohustust,

võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt, kui võlgniku on

kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist.

80. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju

ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Võlausaldaja võib lepingu

rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused:

(i) võlgnik on lepingut rikkunud;

(ii) võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest;

(iii) võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju;

(iv) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga;

(v) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, va

kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu;

(vi) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos.

81. Kohtul tuleb käesoleva vaidlus lahendamiseks kõigepealt välja selgitada, kas kostja on

poolte vahel sõlmitud lepingut rikkunud. Selle väljaselgitamiseks on kohtul vaja esmalt

tuvastada, kas kostja on Lepingu üles öelnud erakorraliselt või korraliselt.

82. Lepingu ülesütlemine on kujundusõigus, mille teostamine toimub tahteavalduse

tegemisega lepingu teisele poolele. Ülesütlemisavaldus muutub kehtivaks, kui 1) ülesütlemise

materiaalsed eeldused on täidetud (lepingut üles öelda soovival poolel on seaduse või lepingu

järgi õigus leping üles öelda) ja 2) ülesütlemisavalduse formaalsed eeldused on täidetud.

83. Leping saab lõppeda korraliselt üksnes siis, kui lepingu erakorralisel ülesütlemisel ei

olnud õiguslikke tagajärgi. Seetõttu selgitab kohus esmalt välja, kas leping on lõppenud

erakorralise ülesütlemise tõttu.

84. Kohus tuvastab, et 21. märtsil 2022 kell 19:32 edastas kostja hageja seaduslikule

esindajale järgmise teate: „Pöörame Teie tähelepanu, et 22. märtsil 2022 suletakse Teie

pangakonto Vene rublades (RUB) ja/või Valgevene rublades (BYR). Teie kontol olevad

rahalised vahendid konverteeritakse eurodesse Citadele määratud kursi alusel ja kantakse teie

kontole eurodes. Otsus on tehtud panga üldtingimuste punkti 19.2 alusel, hoolitsedes Teie

rahaliste hoiuste ohutuse eest. Küsimuste korral võtke meiega ühendust mobiilirakenduse

vestluse, internetipanga või e-posti teel info@citadele.ee Parimate soovidega, Teie Citadele“

(tl 17). Kohus tuvastab, et hageja teatas 22. märtsil 2022 kell 12:17 kostjale, et: „Saime täna

22.03.2022 sms'i, et Citadele sulgeb kontod Vene ja Valgevene rublades. Kontol olevad

rahalised vahendid konverteeritakse Citadele määratud euro vahetuskursiga. Me ei ole nõus

sellise pakkumisega. Ehmo OÜ kasutas rubla konto ainult hoiuse tegemiseks. Palume

täpsustada seaduslik ja juriidiline alus, kus täpselt toodete ja teenuste tingimustes selline

olukord kirjeldatakse. Soovime rublasid kontol hoida. Palun pakkuge muid võimalusi, kas

sularaha väljavõtmist või võlakirjade ostmist rublades või muid võimalusi“ (tl 17 pöördel).

85. Seega on kostja teinud 21. märts 2022 ülesütlemisavalduse, millega on öelnud 22. märts

2022 Lepingu osaliselt üles, lõpetanud rublades arveldamise ja sulgenud hageja rublakonto,

mille hageja sai samal päeval so 21. märts 2022 kätte. Seega on üks ülesütlemise

formaalsetest eeldustest, milleks on ülesütlemisavalduse tegemine ja vastaspoolele

kättetoimetamine, täidetud.

86. Lepingu ülesütlemise materiaalse eeldusena peab lepingu ülesütlemiseks olema seda

õigustav põhjus, mis õigustaks Lepingu järgi selle osaliselt erakorraliselt üles ütlema. Kui

ülesütlemise materiaalsed eeldused puuduvad, on see tagajärjetu (toimetu) ning õiguslikult

korrektne on tuvastada, et vastava (so erakorralise) ülesütlemise avalduse alusel leping ei

lõppenud (Vt (vt P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein; Võlaõigusseaduse

kommenteeritud väljaanne I, Tallinn 2016, lk 960).

87. Kostja väidab, et ütles 22. märts 2022 lepingu üles erakorraliselt Üldtingimuste p 19.2

alusel. Arvelduskonto lepingu punkt 19.2 kohaselt võib pank lepingu mõjuvalt põhjusel

erakorraliselt etteteatamistähtajata üles öelda, kui mõlema poole huve arvestades ei saa

lepingu jätkamist eeldada. Analoogselt võimaldab lepingu üles öelda ka VÕS § 631.

Üldtingimuste punktis 19.2.1-19.2.23 on välja toodud avatud loetelu, mida loetakse mõjuvaks

põhjuseks lepingu erakorralisel ülesütlemisel. Vaidlust pole selle üle, et ühtegi Üldtingimuste

punktides 19.1.1.-19.2.23 välja toodud lepingu erakorralise ülesütlemise alust käesoleval

juhul ei esinenud.

88. Kohus nõustub hagejaga, et kuna kostja ei ole viidanud ühelegi p 19.2 alapunktile, tuli

kostjal Ülesütlemisavalduses täpsustada ja põhistada, milles seisnes väidetav mõjuv põhjus

Lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Ülesütlemisavalduses on märgitud vaid, et otsus on

tehtud, „hoolitsedes kliendi rahaliste hoiuste ohutuse eest“. Hageja ja kostja vahel 21. märts

2022 -11. aprill 2022 peetud e-kirjavahetuse kohaselt on kostja pidanud mõjuvaks põhjuseks

geopoliitilist olukorda. Mida kostja konkreetselt geopoliitilise olukorra all silmas peab, ei ole

kostja hagejaga peetud e-kirjavahetuses välja toonud. Kostja väitel kuna kostja oli 01.03.2022

teinud klientidele teatavaks rublamaksete lõpetamise tulenevalt poliitilisest olukorrast (tl 17 ja

tõlge 95), siis oli hagejale mõistlikult arusaadav, et leping lõpetatakse erakorraliselt seoses

Vene-Ukraina sõja ja selle mõjuga.

89. Kohus märgib, et ülesütlemisavaldus ei pea sisaldama detailseid põhjendusi ning on

piisav, kui sellest nähtub tahe leping lõpetada. Kostja on esitanud käesoleva tsiviilasjas

menetluses detailsemad selgitused lepingu ülesütlemise põhjuste osas. Menetluse käigus on

kostja mõjuva põhjusena täiendavalt välja toonud Euroopa Liidu sanktsioone, rublades

arveldamise eeldatavaid raskusi ja ohtu, et hagejale kuuluvate valuutavahendite väärtus võib

väheneda, kostja korrespondentssuhete lõpetamine.

90. Kohus nõustub hagejaga, et kui kostja mõtles geopoliitilise olukorra all seost Ukraina

sõjaga, siis seisuga 21.03.2022 kestis sõda juba ca kuu aega ning ei saanud olla põhjuseks

erakorraliselt etteteatamistähtajata Lepingu ülesütlemiseks. Euroopa Liidu (st Eesti) poolt

rakendatavad finantssanktsioonid on meetmed, millest teavitatakse ette ja milliseid on

võimalik ette näha ja nendega arvestada, seetõttu ei saa lepingu ülesütlemist

etteteatamistähtajata õigustada Euroopa Liidu sanktsioonid. 21.03.2022 puudusid kehtivad ja

viivitamatult jõustuvad sanktsioonid, mis muudaks rublamaksete või muude tehingute rublaga

tegemise võimatuks ning kostja poolt menetluse käigus esitatud viited Euroopa Liidu

määrustele on ebakorrektsed. Vaidlust pole selle üle, et Euroopa Liit on keelanud kõik

tehingud Venemaa keskpangaga, mis on seotud Venemaa keskpanga reservide ja varade

haldamisega, st, külmutati Keskpanga varad, kuid nimetatud keeld ei puudutanud Euroopa

Liidu residendist erakliendi õigust omada rublahoiuseid Euroopa Liidu pangas. Vaidlust pole

selle üle, et piiravad meetmed seoses SWIFT süsteemi kasutamisega kohaldati seitsmele

Venemaa krediidiasutustele (Bank Otkritie, Novikombank, Promsvyazbank, Bank Rossiya,

Sovcombank, VNESHECONOMBANK (VEB) ja VTB BANK (EL Parlamendi ja Nõukogu

määruse nr 833/2014 art 5h, 15.03.2022 redaktsioonis). Samas pole kostja viidanud nt

asjaolule, et ta omas korrespondentsuhteid sanktsioneeritud vene pankadega, mis oleks

raskendanud finantsteenuste osutamist VF valuutas.

91. Vaidlust pole selle üle, et tehingud rubladega ei olnud lepingu ülesütlemise ajal keelatud.

Rublades pangaülekannete peatamist ja rublade viivitamatud konverteerimist eurodesse ei

nõua ka käesoleval ajal ükski Euroopa Liidu sanktsioonide pakett. Seega rubladega tehingute

lõpetamine on Euroopa Liidus tegutsevate krediidiasutuste vaba valik.

92. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt kostja lõpetas maksed Venemaale/Venemaalt ning

Valgevenesse/Valgevenest 20. augustist 2022, st alles viie kuu pärast (tl 26). Seega oli kostjal

tema enda kehtestatud reeglite järgi rublamaksete tegemise võimalus vähemalt kuni 20.

augustini 2022, mis viitab sellele, et maksete teostamise rublades oli võimalik. Kohtule

esitatud tõenditest nähtuvalt ka teised pangad peatasid rublamaksete tegemise alles 2022. mais

või hiljem. Nimelt SEB võimaldas rublamakseid kuni 2. maini 2022, TBB kuni 31. maini

2022, Luminor kuni 17. juunini 2022, LHV kuni 09. augustini 2022 (tl 27-48), võimaldades

oma klientidel valida, kas kanda kõik oma kontol olevad rublad mõnesse teise panka või

kasutada võimalust vahetada rublad eurodeks.

93. Kohus leiab, et tõendamist ei ole leidnud, et korrespondetssuhted olid lõpetatud

korrespondetspankade poolt või kehtestatud sanktsioonide alusel. Kohtule esitatud 16.06.2023

Alfa Bank ja Sberbank teadetest kostjale võib aru saada, et korrespondetssuhted olid lõpetatud

hoopiski kostja enda soovil (tl 126-128). Eelnimetatud tõenditest nähtualt

korrespondetssuhted Alfa Bank’ga olid lõpetatud pärast 22.04.2022, seega oli 22.04.2022

kostjal võimalus rubladega tehinguid teha selle ajanu. Kostja teatel lisati Alfa Bank

sanktsioneeritud isikute nimekirja aasta aega hiljem (alles 25.02.2023) – seega oli kostjal

teoreetiliselt võimalik nt Alfa Bank’iga koostööd tehes rubladega tehinguid teha veel ca ühe

aasta jooksul pärast. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et tal olid korrespondetssuhted

ainult kahe pangaga. Kohus leiab, et kostja edasisest tegevusest ja teavitustest nähtub, et

kostjal olid ka muude pankadega kehtivad korrespondetssuhted, kuna kostja teostas tehinguid

rubladega hiljemalt 20. augustuni 2022. Juhul kui kostjal ei oleks olnud

korrespondentssuhteid teiste pankadega, siis ta ei oleks saanud teha tehinguid rubladega kuni

20. augustini 2022.

94. Seega käesolevas menetluses kostja poolt esitatud põhjendused erakorralise ülesütlemise

õigustamiseks on ilmselt otsitud, kuna on vastuolus kostja muude otsustega. Ei ole eluliselt

usutav, et pank jätkas rubladega tehingute tegemist (mida ta ka kuni 20.08.2022 tegi), kui

rubladega tehingute tegemine oli nagu kostja väidab äärmiselt keeruline.

95. Kohus leiab, et veenvad ei ole kostja selgitused, et lepingu erakorraline ülesütlemine

vastas hageja huvidele. Kuna hageja oma 22. märtsil 2022 kostjale saadetud kirjas selgelt

vaidles kostja otsusele rublad konverteerida eurodesse, siis ei saa sellises olukorras kostja

väidetav hoolitsus kliendi hoiuste ohutuse eest olla hageja huvidega kooskõlas.

96. VÕS § 621 lg 1 sätestab, et käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja

juhiseid. Käesoleval juhul hageja andis kostjale teada, et ta ei soovi rublade konverteerimist

ning andis kostjale muud juhised (kas jätta rublad kontole, välja võtta rublad sularahas või

osta võlakirjad rublades). VÕS § 621 lg 2 sätestab, et kui käsundisaaja soovib käsundiandja

juhistest kõrvale kalduda, peab ta sellest käsundiandjale teatama ja tema otsuse ära ootama,

välja arvatud juhul, kui viivitusega kaasneks käsundiandjale ilmselt ebasoodus tagajärg ja kui

asjaoludest tulenevalt võib eeldada, et käsundiandja kiidab kõrvalekaldumise heaks.

Käesoleval juhul ei ole kostja aga hagejale teatanud, et ta soovib hageja juhistest kõrvale

kalduda ning, arvestades hageja juhiseid puudus kostjal mõistlik põhjus eeldada, et hageja

kiidab juhistest kõrvalekaldumise heaks.

97. Kohus leiab, et risk, et enne ülesütlemistähtaja möödumist võib hagejale kuuluvate

valuutavahendite väärtus väheneda või valuutavahendid muutuvad raskesti kättesaadavaks, oli

hageja kanda. Kostja viidatud põhjus (oht, et hagejale kuuluvate valuutavahendite väärtus

võib väheneda), ei saanud olla lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ka seetõttu, et nimetatud

riskid oli vastavalt poolte kokkuleppele hageja kanda.

98. Nimelt vastavalt Arvelduslepingu tingimuste punktile 11.2 maksja pank (kostja) ei vastuta

selle eest, et korrespondentpangad või saaja pank ei järgi maksja juhiseid või muul maksja

pangast sõltumata põhjusel ei jõua maksetehing täissummas saaja kontole. Vastavalt

Arvelduslepingu tingimuste punktile 11.10 ei vastuta pank (kostja) kliendile tekkinud kahju

eest, mis on tekkinud vääramatu jõu, sh panga tegevuse seadusvastase häirimise

(pommiähvardused, pangaröövid jms), samuti pangast sõltumatute muude sündmuste nagu

streik, moratoorium, elektrikatkestus, sideliinide rike, looduskatastroof, tehnoloogiline

katastroof, tulekahju, massirahutus, terrorismiakt, sõjategevus, panga funktsionaalset tegevust

takistava õigusakti jõustumine, riigivõimu tegevus jms tõttu. Samuti vastavalt Üldtingimuste

punktile 20.4 pank ei vastuta kliendile tekkinud kahju eest, mis on tekkinud vääramatu jõu, sh

panga tegevuse seadusvastase häirimise (pommiähvardused, pangaröövid jms), samuti

pangast sõltumatute muude sündmuste nagu streik, moratoorium, elektrikatkestus, sideliinide

rike, looduskatastroof, tehnoloogiline katastroof, tulekahju, massirahutus, terrorismiakt,

sõjategevus, panga funktsionaalset tegevust takistava õigusakti jõustumine, riigivõimu

tegevus jms tõttu. Kohus leiab, et kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, et mõni eelpool

nimetatud vääramatu jõu asjaolu oleks esinenud. Samas ka juhul, kui oletada, et esines

vääramatu jõu asjaolu, on eespool nimetatud pooltevahelise kokkulepete kohaselt kostja

vastutus välistatud ning kahju tekkimise risk hageja kanda. Seega ei saa eespool toodud

vääramatu jõu olukord, mis kostja väidetavalt võis põhjustada kahju hagejale, ka teoreetiliselt

olla mõjuvaks põhjuseks kostja poolt erakorralise ülesütlemise avalduse esitamiseks.

Vastavalt Üldtingimuste punktile 20.6.2 pank (kostja) ei vastuta välisvaluuta vahetuskursi või

intressimäära muutumisest tekkinud kahju eest. Nimetatud kokkulepe kohaldub, kui

välisvaluuta vahetus toimub lepingulisel alusel ehk kliendipoolsel korralduse andmisel. Antud

kokkulepe ei ole rakendatav juhul, kui kostja rikub pooltevahelist lepingut ja teeb

omavoliliselt ebaseadusliku tehingu.

99. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et mõjuvat põhjust lepingu erakorraliseks

ülesütlemiseks ei esinenud ja seetõttu lepingu erakorralise ülesütlemise materiaalsed eeldused

ei olnud lepingu ülesütlemise ajal, so 22.03.2022 seisuga täidetud.

100. Tähtajatu kestvuslepingu võib lepingupool üles öelda ka mõjuva põhjuseta, s.o

korraliselt. Kestvuslepingu ülesütlemisel kokkulepitud etteteatamistähtaja järgimata jätmine ei

tähenda, et ülesütlemine ei ole kehtiv. Kui pool on öelnud lepingu üles kokkulepitud

etteteatamistähtaega järgimata, võib leping lõppeda kokkulepitud etteteatamistähtaja

möödumisel. Kolleegium leidis, et olukorras, kus pool on öelnud lepingu üles kokkulepitud

etteteatamistähtaega järgimata, saab lähtudes ülesütlemisavalduses väljendatust lugeda

lepingu üles öelduks kokkulepitud etteteatamistähtaja möödumisel. Teistsugusele järeldusele

saaks VÕS §-s 5 sätestatud seaduse dispositiivsuse põhimõtet arvestades jõuda juhul, kui

pooled on leppinud kokku, et etteteatamistähtaja järgimata jätmise korral ülesütlemine ei

kehti. Seega võib leping olukorras, kus pooled ei olnud etteteatamistähtaja järgimata jätmise

tagajärjena leppinud kokku ülesütlemise tühisust ja pool on öelnud lepingu üles

etteteatamistähtaega järgimata, lõppeda poole ülesütlemisavalduse alusel, kuid alles pärast

kokkulepitud etteteatamistähtaja möödumist. Seejuures tuleb eristada, kas poole tahe oli

suunatud üksnes erakorralisele ülesütlemisele või väljendab avaldus tema soovi leping ka

korraliselt üles öelda. (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28.01.2021 otsus tsiviilasjas 2-17-

19494/83, p 14).

101. Vaidlust pole selle üle, et kostja soov oli Leping osaliselt üles öelda ka korralises korras.

Arvestades, et mõjuv põhjus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks puudus, lepingu p 19.2 ei

võimaldanud 21.03.2022 teatada Lepingu lõppemisest ühepäevase etteteatamisega ning kostja

soovis Leping ka korraliselt osaliselt üles öelda, on kohtu hinnangul kostja 21.03.2022 teade

käsitatav Lepingu osalise korralise ülesütlemise avaldusena Lepingu lisa „Arvelduslepingu

tingimused“ p 17.3 tähenduses.

102. Kohus tuvastab, et alates 05.09.2019 kehtivate kostja arvelduslepingu tingimuste p 17.3

kohaselt on kostjal õigus leping korraliselt üles öelda, teatades erakliendile sellest ette

vähemalt kaks (2) kuud ja ärikliendile üks (1) kuu (tl 9-12). Seega oli kostjal õigus leping

korraliselt üles öelda (ja konto sulgeda) teatades hagejale sellest ette 1 kuu, seega alles alates

22. aprillist 2022.

103. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et vastuseks kostja 21. märts 2022 teatele hageja teatas

22. märtsil 2022 kell 12:17 kostjale, et hageja ei ole nõus sellise pakkumisega, et kontol

olevad rahalised vahendid konverteeritakse Citadele määratud euro vahetuskursiga ja paluks

kostja pakkuda kas sularaha väljavõtmist või võlakirjade ostmist rublades või muid võimalusi.

Kohus tuvastab, et 03.04.2022 10:08 kirjaga teatas hageja kostjale, et hageja ei nõustu

konverteerimisega ning palub tagastada kontole rublad seisuga 22.03.2022 enne

konverteerimist (tl 18).

104. Kostja arvelduslepingu tingimuste p 17.6 kohaselt Lepingu ülesütlemisel lõpeb leping

ülesütlemise tähtaja möödumisel. Lepingu lõppemisel suleb pank konto. Enne konto

sulgemist kannab pank kontole kõik maksmata intressid, peab kinni saadaolevad teenustasud

ja muud tasumisele kuuluvad summad ning võlgnevused. Konto sulgemisel kannab pank

kontole jäänud raha ja muud väärtused kliendi näidatud teisele kontole, maksab kliendile

sularahas välja või hoiustab. Eeltoodust nähtuvalt arvelduslepingu tingimused ei näinud ette

kostja õigust lepingu ülesütlemisel kontol asuva raha konverteerimiseks. Seega

arvelduslepingu tingimuste p 17.6 kohaselt pidi kostja konto sulgemisel kas 1) kandma

kontole jäänud raha ja muud väärtused kliendi näidatud kontole, 2) maksma kliendile

sularahas välja või 3) hoiustama. Seega pidi kostja hagejale selgitama võimalikke variante ja

leppima hagejaga kokku konkreetses tegutsemise viisis, seda kostja aga ei teinud.

105. Kohus nõustub hagejaga, et kostja väide justkui oleks hagejal olnud võimalus kostja

22.03.2022 teatele reageerida enne konverteerimist ja anda pangale korraldus valuuta

ülekandmiseks teisele kontole, ei ole tõsiseltvõetav: vaidlust pole selle üle, et hageja puhul ei

ole tegemist valuutatreideri või muu finantsituru professionaaliga ning oleks ebamõistlik

oodata, et hageja oleks suutnud mitme tunniga võtma vastu kaalutletud otsust sedavõrd suure

summa osas. Samas on hageja sõnaselgelt teavitanud panka, et konverteerimist ta ei soovi –

tema soov oli võtta raha välja sularahas või muud variandid, mille osas ta küsis pangalt

pakkumist. Kostja seisukoht justkui oli hagejale teada tema võimalused, ei ole tõendamist

leidnud.

106. Kohus ei nõustu kostja käsitlusega, et Üldtingimuste punkti 17.6 kohaselt on pangal

õigus valida, kas ta kannab raha kliendi näidatud teisele kontole või maksab kliendile

sularahas välja või hoiustab. Kohtu arvates on esmajoones kliendil õigus valida, kas ta soovib,

et pank kannab raha kliendi näidatud teisele kontole, maksab kliendile välja sularahas või

hoiustab, sest tegemist on kliendi varaga. Käesoleval juhul ei ole kostja hagejalt neid

küsimusi küsinud, vaid on enda algatusel kontol olnud rublad konverteerinud eurodeks.

Samuti on selline kostja tõlgendus vastuolus VÕS § 720 lg-ga 5. VÕS § 720 lg 5 sätestab, et

makseteenuse lepingu lõppemisel peab makseteenuse pakkuja maksma kontol oleva raha

kliendile või tema määratud kolmandale isikule välja või kandma selle kliendi määratud

kontole sama või teise makseteenuse pakkuja juures, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

Ühtlasi nõuavad nimetatud toimingud aktiivset tegutsemist kliendi poolt – kas teise konto

teatamist või sularaha vastuvõtmist, seega tuleb nimetatud punkti tõlgendada selliselt, et valib

klient ja kui klient valikut ei tee, siis on pangal kohustus raha hoiustada kuni kliendilt muu

korralduse saamiseni.

107. Kohus leiab, et kuna tegemist on kostja poolt korralise lepingu ülesütlemisega, siis oleks

kostjal tulnud ülesütlemise teates anda hagejale võimalus valida, kas ta soovib hageja kontol

olnud raha ülekandmist teisele kontole, maksta raha hagejale välja sularahas või seda

hoiustada. Juhul kui hageja ei oleks avaldanud oma tahet ja oleks olnud sellega

vastuvõtuviivituses, siis oleks saanud kostja lepingu lõppemisel 22.04.2022 ise otsustada,

kuidas konto sulgemisel toimida. Kuna hageja poolt puudus aga aktiivne tegutsemine, siis

sellisel juhul oleks kohtu hinnangul kostjal ainukeseks võimaluks jäänud raha hoiustamine.

Sellisel juhul oleks kostjal olnud õigus 22.04.2022 seisuga üldtingimuste p-st 17.6 tuleneva

kohustuse täimiseks konverteerida hageja kontol olevad rublad eurodesse.

108. Kuna kostjal puudus õigus 22.03.2022 konverteerida hageja Kontol olnud eurodesse, siis

on kohus seisukohal, et kostja on rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi.

109. Hageja on palunud kohustada kostjat lepingut täima ja palunud mõista kostjalt hageja

kasuks välja põhivõlgnevus summas 18 577 907,05 rubla, mis tuleb täita sularahas ning

määrata, et kui kostja tagastab 18 577 907,05 rubla sularahas eurodes, tuleb tagastamisele

kuuluv summa arvutada eurodesse ümber keskmise rubla vahetuskursi alusel 22.04.2022

seisuga (s.o 1 RUB = 0,0128 EUR) ning tagastada 237 797,21 eurot

110. Kohus leiab, et kuna leping on osaliselt lõppenud 22.04.2022 seoses rublakonto

sulgemisega ja kostja on lõpetanud rublades arveldamise ja kostjal pole 18 577 907,05 eurot,

sest kostja on nimetatud rublad konverteerinud eurodesse, siis ei saa kostjalt lepingu täitmist

so 18 577 97,05 euro sularahas väljamõistmist nõuda. Seega tuleb hageja esmane nõue jätta

rahuldamata.

111. Hageja alternatiivse nõude kohaselt on hageja palunud kostjalt välja mõista kahju

hüvitise.

112. Kohus on eelnevalt leidnud, et kostja on rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi.

113. Kostja on leidnud, et isegi kui kostja oleks kohustusi rikkunud ning hagejale seeläbi

kahju tekitanud, siis ei vastutaks kostja hagejale tekitatud kahju eest. Kostja on vastutusest

vabastamise alustena toonud arveldustingimuste punkti 11.10, mille kohaselt ei vastuta pank

kliendile tekkinud kahju eest, mis on tekkinud vääramatu jõu, sh sõjategevuse või panga

funktsionaalset tegevust takistavad õigusakti jõustumise tõttu ja VÕS § 113 lg 2, mille

kohaselt kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu

tõttu. Kohus leiab, et eelnimetatud kostja vastutusest vabastamise aluseid ei esine. Nimelt

puudusid õigusaktid, mis takistasid kostja funktsionaalset tegevust ja finantsteenuse

osutamist, samuti puudus vääramatu jõud, mis takistas kostjal oma kohustusi täita. Kostja on

vastutusest vabastamise alusena tuginenud ka üldtingimuste punktile 20.26, mille kohaselt ei

vastuta pank välisvaluuta vahetuskursi või intressimäära muutumisest tekkinud kahju eest.

Kohus leiab, et ka nimetatud alus puudub kostja vastutusest vabanemiseks, sest käesoleval

juhul ei ole tegemist välisvaluuta vahetuskursi muutumisest tekkinud kahjuga, sest hageja ei

ole rublade konverteerimiseks oma nõusolekut andnud ning kostjal ei olnud õigust

ühepoolselt nimetatud tehingut teha 22.03.2022.

114. Järgnevalt tuleb kohtul tuvastada, kas hagejale on tekkinud kahju.

115. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise

kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus leiab, et varalise diferentsi

hüpoteesi kohaselt tuleb kahjus suurus teha kindlaks lepingu osalise lõppemise kuupäeva so

22.04.2022 seisuga. Seega tuleb tuvastada, et hagejal oli rublade konverteerimise järel, so

22.03.2022 varaliselt kehvemas seisus kui ta oleks olnud kui rublad oleksid konverteeritud

eurodesse 22.04.2022.

116. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata

jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud

või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see

tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud

kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise

saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete

esitamiseks.

117. Kohus leiab, et hagejal on tekkinud kahju seoses kostja poolt Lepingu rikkumisega, sest

lepingu rikkumise tagajärjel on hageja Kontol raha 139 557,60 eurot, mille eest ei olnud

võimalik 22.04.2022 seisuga osta 18 577 907,05 rubla. Seega hageja varaline seis oli

muutunud kostja poolt Kontol olnud rublade konverteerimisel eurodesse 22.03.2022

kehvemaks.

118. Üheks vaidlusaluseks asjaoluks on kurss, mille järgi hageja soovib kahjuhüvitise

arvutamist.

119. Arvestades, et kostja ei tagastanud hagejale rublasid, mille suhtes oli nõudeõigus hagejal,

vaid võõrandas neid, tuleb lähtuda rublade harilikust väärtusest ehk turuhinnast TsÜS § 65

alusel hageja täitmisnõude (tagasitäitmisnõude) sissenõutavaks muutumise ajal ehk

22.04.2022. Vaidlust pole selle üle, et Eesti Panga kurss seisuga 22.04.2022 puudus ning

hageja ja kostja ei ole kokku leppinud rubla-euro vahetuskursis. Kuna kostja pidi 22.04.2022

hagejale tagastama 18 577 907.05 rubla eurodes, siis tuleb hagejale tekkinud kahju

väljaselgitamiseks, tagastamisele kuuluv summa arvutada eurodesse ümber Eesti Panga kurssi

puudumise tõttu muu usaldusväärse ja turutingimustele vastava rubla-euro vahetuskursi alusel

22.04.2022 seisuga.

120. Kohus leiab, et Tavid AS 22.04.2022 vahetuskurss vastab nimetatud kriteeriumitele ning

kostjal oli 22.04.2022 võimalik Tavid AS-ilt viivitamata hankida rublasid. Tavid AS on

usaldusväärne valuutavahetusega tegelev Eesti aktsiaselts (valuutavahetuse tegevusluba nr

VVT000335). Tavid AS kodulehel avaldatud andmetel vastas 22. aprillil 2022 1 rubla 0,0128

eurole. Kuna kostja ei ole esitanud omapoolseid tõendeid muu usaldusväärse ja

turutingimustele vastava rubla-euro vahetuskursi kohta 22.04.2022 seisuga, siis lähtub kohus

hageja poolt esitatud Tavid AS rubla-euro vahetuskursist 22.04.2022 seisuga. Võttes arvesse

Tavid AS kodulehel avaldatud rubla vahetuskursi 22.04.2022 seisuga (1 RUB = 0,0128 EUR)

pidi kostja hagejale tagastama 237 797,21 eurot (tl 140). Kuna kostja soovis täita 18 577

907.05 rubla tagastamist eurodes, tuleb tagastamisele kuuluv summa arvutada eurodesse

ümber Tavid AS kodulehel avaldatud rubla vahetuskursi alusel 22.04.2022 seisuga (1 RUB =

0,0128 EUR) ning seega pidi kostja tagastama hagejale 237 797,21 eurot.

121. Kostja poolse kohustuse rikkumise ja hagejale tekkind kahju vahel esineb põhjuslik seos,

sest kui kostja ei oleks pooltevahelist lepingut ja seadust rikkunud ja oleks täitnud oma

kohustuse rublade tagastamisel eurodes kuupäeval, millal tal tekkis selleks õigus (st

22.04.2022) ja keskmise vahetuskursi alusel, oleks hagejale tagastatav summa võrdne 237

797,21 euroga. Kuna kostja poolt hageja kontole üle kantud summa 139 557,60 eurot on 237

797,21 eurost väiksem, siis on kostja tekitanud hagejale kahju, mis on võrdne tagastamisele

kuuluva summa (237 797,21 eurot) ja kostja poolt hageja kontole ülekantud summa (139

557,60 eurot) vahega, so 98 239,61 eurot.

122. Kohus leiab, et kostja on hagejale kahju tekitanud tahtlikult, st vaatamata sellele, et

hageja on selgelt väljendanud tehinguga mittenõustumist (rublade konverteerimist eurodesse)

ja nõudnud teistsugust täitmise viisi. Kahju on hõlmatud ka rikutud lepingulise kohustuse

kaitse-eesmärgiga.

123. Seega on kostja tekitanud hagejale kahju summas 98 239,61 eurot, mis tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista.

124. Hageja on esitanud kostja vastu ka viivise nõude. Hageja palub kostjalt välja mõista

viivis alates 23.03.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS 113 lg 1 sätestatud määras.

125. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS §

367 ja VÕS § 113 lg 2 alusel palub hageja mõista kohtul kostjalt välja ka hagi esitamise

järgselt kuni kahjuhüvitise summas täieliku tasumiseni kahjuhüvitise tasumata osalt

arvestatava ja sissenõutavaks muutuva viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

126. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

127. Kostja ei ole sisulisi vastuväiteid viivisearvestusele esitanud. Kohus leiab, et hageja

viivisenõue on seaduslik ja põhjendatud.

128. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista põhinõudelt summas 98 239,61 eurot

lahendi tegemise aja so 19.12.2023 seisuga sissenõutavaks muutnud viivis summas 16 139 56

eurot (vt viivisekalkulaator.ee) ja alates 20.12.2023 põhinõudelt 98 239,61 eurot VÕS § 113

g-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

129. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka hageja kohtueelsed õigusabikulud summas

2089,20 eurot.

130. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud

vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib

tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud,

sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks,

muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

Riigikohus on leidnud 05.11.2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-89-08 (p 18), et VÕS § 128 lg

3 võimaldab kahju tekitanud isikult põhimõtteliselt ka kohtumenetluse eelsete õigusabikulude

hüvitamist nõuda. Selline nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise

üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise

ja kahju vahel. VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 sätestavad, et kui võlgnik rikub kohustust,

võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei

vastuta või kahju ei kuulub seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 4

kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on

kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

131. Kohus tuvastab, et Advokaadibüroo Lextal OÜ on esitanud hagejale 31.05.2022

õigusabi eest arve summa 1741,00 eurot, millele lisandub käibemaks 348,20 eurot, so kokku

2089,20 eurot (tl 24). Hagejale on osutatud õigusabi 8,75 tundi ja tunnihinnaga 180-220 eurot.

Kohus tuvastab, et 10. mail 2022 on hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Ksenia

Kravtšenko esitanud kostjale nõudekirja, milles nõuab kostjalt Kontol hoiustatud 18 577

907,05 rubla tagastamise hiljemalt 12.05.2022. Juhul kui kostja ei saa Kontol olnud rublasid

tagastada hagejale, siis palub hageja kostjal maksta hagejale hüvitis summas 282 838,84

eurot. Kohus leiab, et ilma õigusabita ei oleks hagejal olnud võimalik oma õigusi tõhusalt

kaitsta, arvestades rikkumiste mitmekesisust ja spetsiifilisust. Kui kostja ei oleks rikkunud

hageja õigusi, ei oleks hageja olnud sunnitud pöörduma õigusabi saamiseks advokaadibüroo

poole ega kandma sellega seotud kulusid. Seega hagejale tekkinud kahju ja kostja käitumise

vahel esineb põhjuslik seos. Kohus leiab, et õigusabi tasu 180-220 eurot/tund, millele

lisandub käibeks, on mõistlik ja põhjendatud. Seega tuleb hageja õigusabikulud summas

2089,20 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista.

132. Hageja on palunud välja mõista õigusabikulude hüvitiselt viivise VÕS § 113 lg 1

sätestatud määras alates 01.08.2022 (so hagi esitamisest) kuni võla täieliku tasumiseni. Kohus

leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

sissenõutavaks muutunud viivise põhivõlalt 2089,20 eurot summas 296 eurot (vt

viivisekalkulaator.ee) ja alates 20.12.2023 põhinõudelt 2089,20 eurot VÕS § 113 g-s 1 teises

lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

133. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse

menetlusosaliste vahel.

134. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi ühel hageja poolt esitatud alternatiivselt alusel, siis

jäävad menetluskulud kostja kanda.

135. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul

kohtuotsuse jõustumises alates TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

136. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt, menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2025 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja 19.12.2023 kohtuotsus.