3-22-358/29 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. detsember 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-358

Haldusasi

Päästame Eesti Metsad MTÜ kaebus Keskkonnaameti

registreeritud

metsateatiste

nr

50000526079,

50000527741,

50000527743,

50000526065,

50000526067,

50000526063

ja

50000526069

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 30. novembri 2022. a otsus

Menetlusosalised

Kaebaja – Päästame Eesti Metsad MTÜ, esindajad FE,

KV ja MP

Vastustaja – Keskkonnaamet

Kaasatud haldusorgan (varem kolmas isik) – Riigimetsa

Majandamise Keskus, esindaja v.adv Indrek Lillo

Menetluse alus ringkonnakohtus

Päästame Eesti Metsad MTÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kõrvaldada haldusasja nr 3-22-358 menetlusest kolmanda isikuna Riigimetsa

Majandamise Keskus.

2. Kaasata Riigimetsa Majandamise Keskus haldusasja nr 3-22-358 menetlusse

haldusorganina arvamuse andmiseks.

3. Rahuldada Päästame Eesti Metsad MTÜ apellatsioonkaebus.

4. Tühistada Tallinna Halduskohtu 30. novembri 2022. a otsuse haldusasjas nr 3-22-

358 resolutsiooni punkt 4.

Teha Riigimetsa Majandamise Keskuse menetluskulude väljamõistmist puudutavas

osas uus otsus, millega jätta Riigimetsa Majandamise Keskuse menetluskulud

esimese astme kohtus tervikuna tema enda kanda.

5. Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.

3-22-358

2(4)

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 22. jaanuaril 2024

(HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks

läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see

on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaamet registreeris 17.12.2021–23.12.2021 metsateatised nr 50000526079,

50000527741, 50000527743, 50000526065, 50000526067, 50000526063 ja 50000526069,

millega andis Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) load lage- ja harvendusraieteks Pärnu

linnas Taali metskond 5 (katastritunnus 56801:005:0277) ja Taali metskond 135 (katastritunnus

56801:005:0143) kinnistutel.

2. Päästame Eesti Metsad MTÜ esitas Tallinna Halduskohtule 17.01.2022 kaebuse, milles

vaidlustas kokku ca 300 metsateatist ja metsakaitseekspertiisi akti (haldusasi nr 3-22-124).

Tallinna Halduskohus kaasas 19.01.2022 määrusega kolmanda isikuna haldusasja menetlusse

mh Riigimetsa Majandamise Keskuse. Tallinna Halduskohus eraldas 18.02.2022 määrusega

iseseisvaks menetlemiseks haldusasjas nr 3-22-358 nõuded, mis puudutasid raieid Paikuse valla

rohevõrgustiku alal metsise elupaikade lähedal (kokku 60 metsateatist). Halduskohus määras

ühtlasi, et RMK jääb kolmanda isikuna kaasatuks mh haldusasja nr 3-22-358 menetlusse. Pärast

kaebuse osalist tagastamist Tallinna Halduskohtu 23.03.2022 määrusega ja menetluse osalist

lõpetamist Tallinna Halduskohtu 12.10.2022 määrusega jäid haldusasja nr 3-22-358 menetlusse

nõuded tühistada metsateatised nr 50000526079, 50000527741, 50000527743, 50000526065,

50000526067, 50000526063 ja 50000526069.

3. Tallinna Halduskohus jättis 30.11.2022 otsusega Päästame Eesti Metsad MTÜ kaebuse

rahuldamata ja mõistis kaebajalt kolmanda isiku RMK kasuks välja menetluskulud 600 eurot

(resolutsiooni p 4). Muus osas jättis halduskohus menetlusosaliste menetluskulud nende endi

kanda. Kolmas isik taotleb kaebajalt menetluskulude väljamõistmist summas 2723,33 eurot

(käibemaksuta). Kohus peab sarnaselt haldusasjadele nr 3-22-124 ja nr 3-22-364 põhjendatuks,

et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab kaebaja osaliselt. Kolmandat isikut ei ole põhjendatud

käsitada haldusorganina ja menetluskulusid ei saa jätta välja mõistmata põhjusel, et kolmandal

isikul on olemas õigusosakond. Kaebaja on keskkonnaorganisatsioon, kes pöördus kohtusse

laiemalt Eesti keskkonna kaitseks. Kuna menetluskulude väljamõistmine ei tohi olla karistuslik

ega piirata ülemäära keskkonnaorganisatsiooni kohtusse pöördumist, on põhjendatud mõista

HKMS § 108 lg-te 8 ja 11 alusel kolmanda isiku menetluskulud kaebajalt välja osaliselt.

3-22-358

3(4)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. Päästame Eesti Metsad MTÜ palub 30.12.2022 apellatsioonkaebuses tühistada

halduskohtu 30.11.2022 otsuse resolutsiooni p 4 ja uue otsusega jätta RMK menetluskulude

hüvitamise taotlus rahuldamata ning kõigi menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

RMK-d tuleb käsitada analoogselt haldusorganiga ning seega ei olnud RMK menetluskulude

kaebajalt väljamõistmine kohtupraktikast tulenevalt põhjendatud, sest vaidlus oli seotud RMK

igapäevase põhitegevusega. RMK ülesandeid arvestades ei saa teda võrdsustada äriühingutega.

RMK kasuks menetluskulude väljamõistmine võiks ka takistada keskkonnaorganisatsioonidel

halduskohtusse pöördumist.

5. Riigimetsa Majandamise Keskus palub 01.02.2023 vastuses jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata. RMK ei ole haldusorgan ja põhjendatud ei ole teda haldusorganiga võrdsustada.

Kaebaja vaidlustas Keskkonnaameti, mitte RMK tegevust. Seega ei saa RMK-le kohaldada ka

haldusorgani menetluskulude väljamõistmise põhimõtteid. Vaidlus väljus ka RMK igapäevase

põhitegevuse raamidest ja kaebaja algatas lühikese aja (ca kolme kuu) jooksul 30 haldusasja,

milles RMK ei ole ilmselgelt võimeline iseseisvalt osalema. Halduskohtu poolt välja mõistetud

600 eurot ei ole ülemäärane ega takista kaebajal oma kaebeõiguse teostamist. Väljamõistetavaid

menetluskulusid on HKMS § 109 lg 6 alusel väga olulisel määral vähendatud, kuid RMK ei ole

pidanud õigusrahu huvides vajalikuks seda vaidlustada. Apellatsioonkaebusest ei selgu, millist

õigusnormi on halduskohus valesti kohaldanud.

6. Keskkonnaamet apellatsioonkaebuse suhtes seisukoha ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus märgib, et RMK on Tallinna Halduskohtu 19.01.2022 ja 18.02.2022

määrustega haldusasjas nr 3-22-124 kaasatud ka praeguse haldusasja nr 3-22-358 menetlusse

HKMS § 20 lg 1 alusel kolmanda isikuna ekslikult.

8. RMK on riigimetsa majandamiseks loodud Kliimaministeeriumi valitsemisalas tegutsev

riigitulundusasutus, kes esindab oma ülesannete täitmisel riiki (vt metsaseaduse (MS) § 43 lg

2, § 47 lg 1, § 48 lg 1; Vabariigi Valitsuse 09.01.2007 määruse nr 4 „Riigimetsa Majandamise

Keskuse põhimäärus“ §-d 1 ja 2). Kuna RMK ei ole iseseisev juriidiline isik, vaid riigiasutus,

ei ole õige käsitada teda kohtumenetluses kolmanda isikuna. RMK on haldusmenetluse seaduse

§ 8 ja HKMS § 15 lg 2 tähenduses haldusorgan, kes osaleb halduskohtumenetluses riigi nimel

(vt Riigikohtu 21.11.2023 määrus nr 3-21-1203, p 4.1; 31.05.2023 määrus nr 3-20-2402, p 14).

9. Raielubade peale esitatud kaebuse lahendamisel ei ole tegemist omandivaidlusega, mille

puhul on HKMS § 44 lg-ga 4 antud kaebeõigus ka riigile, seetõttu ei ole alust RMK-d kolmanda

isikuna kaasata mh riigi kui avalik-õigusliku juriidilise isiku esindajana. Riik kui metsaomanik

ei saa pöörduda kaebusega halduskohtusse eesmärgiga vaidlustada Keskkonnaameti tegevust

metsateatiste registreerimisel, sest selleks on nähtud ette teistsugune menetluskord (HKMS § 4

lg 1; vt Riigikohtu 21.11.2023 määrus nr 3-21-1203, p 4.2; 31.05.2023 määrus nr 3-20-2402,

p-d 21–22). Praegune vaidlus puudutas küll RMK ülesandeid (MS § 48 lg 1 ja lg 2 p 1), kuid

selliseks puhuks on nähtud ette haldusorgani kaasamine HKMS § 24 lg 1 p 2 alusel arvamuse

andmiseks, mitte kolmanda isikuna. Kaasatud haldusorganina saab RMK esitada kaebusele mh

vastuväited, et metsateatised olid vajalikud tema õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks

(vt Riigikohtu 21.11.2023 määrus nr 3-21-1203, p 4.3).

3-22-358

4(4)

10. Kuna RMK on praeguse haldusasja menetlusse HKMS § 20 lg 1 alusel kolmanda isikuna

kaasatud põhjendamatult, siis tuleb RMK kolmanda isikuna menetlusest HKMS § 21 lg 5 alusel

kõrvaldada. Kuivõrd vaidlus puudutab RMK ülesandeid, tuleb ta kaasata haldusasja menetlusse

HKMS § 24 lg 1 p 2 alusel arvamuse andmiseks (nt Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2023 otsus

nr 3-22-368, p 10; 31.05.2023 otsus nr 3-21-1203, p 10.5).

11. Põhjusel, et RMK tulnuks algusest peale kaasata menetlusse haldusorganina arvamuse

andmiseks, mitte kolmanda isikuna, siis ei saanud halduskohus HKMS § 108 lg 8 alusel mõista

kaebajalt välja ka RMK menetluskulusid. HKMS § 24 lg 2 järgi ei ole kaasatud haldusorganil

neid menetlusosalise õigusi, mis on kehtestatud üksnes poolte ja kolmanda isiku suhtes. HKMS

§ 108 lg-te 1 ja 8 järgi saavad menetluskulude hüvitamist taotleda üksnes pooled ja kolmas isik.

12. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 3 alusel tuleb Päästame Eesti Metsad MTÜ

apellatsioonkaebus rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Tallinna Halduskohtu 30.11.2022

otsuse resolutsiooni p-i 4 ja teeb RMK menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas asjas

uue otsuse, jättes RMK menetluskulud esimese astme kohtus tervikuna tema enda kanda.

13. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Poole

kohta sätestatut kohaldatakse mh apellatsioonkaebuse esitanud kolmanda isiku suhtes. HKMS

§ 109 lg 1 näeb ette, et menetluskulude väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada menetluskulude

nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

14. Päästame Eesti Metsad MTÜ tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot,

kuid ei ole esitanud ringkonnakohtule andmeid muude menetluskulude kandmise kohta. Ehkki

kaebaja on taotlenud apellatsiooniastme menetluskulude väljamõistmist vastustajalt, ei ole see

põhjendatud. Ringkonnakohtu menetluses on omavahel vaielnud üksnes kaebaja ja RMK ning

ringkonnakohus ei tee lahendit vastustaja kahjuks. Kui apellatsioonkaebuses on vaidlustatud

üksnes menetluskulude jaotus, on asi sisuliselt lahendatud halduskohtus ja apellatsiooniastme

menetluskulude jaotust ei saa mõjutada halduskohtule esitatud kaebuse, vaid ringkonnakohtule

esitatud apellatsioonkaebuse rahuldamise osakaal (vt Riigikohtu 29.04.2015 otsus nr 3-3-1-15-

15, p-d 21–22).

15. Kuivõrd HKMS § 108 lg 1 teise lause kohaselt saab apellatsioonimenetluses poole kohta

sätestatut kohaldada ainult sellise kolmanda isiku suhtes, kes on esitanud halduskohtu otsuse

peale apellatsioonkaebuse, ning RMK ei ole praeguses asjas halduskohtu otsuse peale edasi

kaevanud (erinevalt haldusasjast nr 3-22-368), siis ei saa tema suhtes kohaldada poole kohta

sätestatut. Seega jäävad Päästame Eesti Metsad MTÜ apellatsiooniastme menetluskulud tema

enda kanda (vt ka Riigikohtu 29.04.2015 otsus nr 3-3-1-15-15, p 23).

16. Keskkonnaamet ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud ja seega jäävad

vastustaja võimalikud menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda

kanda. RMK kui kaasatud haldusorgani võimalikud menetluskulud apellatsiooniastmes jäävad

HKMS § 24 lg 2 ja § 108 lg 1 alusel samuti tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)