3-23-1590/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1590

Haldusasi

X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 15.05.2023 otsuste nr

1004739-1 ja 14.06.2023 otsuse nr 1004739-2 tühistamiseks

ning vastustaja kohustamiseks kaebaja pensioniavaldus

uuesti läbi vaadata

Menetlusosalised

Kaebaja – X, volitatud esindaja vandeadvokaat Raiko Paas

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Merle

Magnus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X kaebus osaliselt. Tühistada Sotsiaalkindlustusameti 14.06.2023 otsus nr

1004739-2

osas,

millega

lahendati

kaebaja

pensioniavaldus,

ja

kohustada

Sotsiaalkindlustusametit vaatama kaebaja pensioniavalduse uuesti läbi, arvestades

kohtuotsuses toodud põhjendusi.

2. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.

3. Mõista Sotsiaalkindlustusametilt X kasuks välja menetluskulud summas 468 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.01.2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja ja teiste füüsiliste isikute nimed tähemärkidega.

3-23-1590

2(6)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 10.04.2023 Sotsiaalkindlustusametile (vastustaja) pensioniavalduse1 ja

dokumendid soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks alates 17.08.2023 seoses 5 lapse

kasvatamisega. Avalduses toodi välja lapsed X ja X (ema X on surnud), lapsed X ja X (ema X)

ning laps X (ema X). Avalduse lisana esitati X kirjalik nõusolek2 pensioniõiguslikust staažist,

soodustingimustel vanaduspensionist või pensionilisast loobumiseks X kasvatamise eest

kaebaja kasuks.

2. Kaebajat teavitati vajadusest esitada veel X kirjalik nõusolek selle kohta, et ta loobub

soodustingimustel vanaduspensionist laste X ja X eest kaebaja kasuks.

3. Kaebaja teatas 11.04.2023 avalduses3, et X ei anna nõusolekut laste jagamiseks. Neil oli

kokkulepe, et üks laps jääb kaebajale ja teine X, seega jääb kaebajale 4 last ja ta peaks saama

pensionile 3 aastat varem.

4. Vastustaja

jättis

15.05.2023

otsusega

nr

1004739-14

rahuldamata

kaebaja

pensioniavalduse

soodustingimustel

vanaduspensioni

määramiseks

seoses

lapse

kasvatamisega. Kuna teine vanem nõusolekut ei esitanud, jaotatakse soodustus 3 aastat võrdselt

mõlema vanema vahel, seega tekib kaebajal õigus minna soodustingimustel vanaduspensionile

1,5 aastat enne vanaduspensioniiga, s.o alates 17.02.2025.

5. Vastustaja tegi 15.05.2023 uue otsuse nr 1004739-15, millega jättis rahuldamata kaebaja

pensioniavalduse soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks alates 17.08.2023 seoses

5 lapse kasvatamisega. Kuna teine vanem nõusolekut ei esitanud, jaotatakse soodustus võrdselt

mõlema vanema vahel, seega tekib kaebajal õigus minna soodustingimustel vanaduspensionile

2,5 aastat enne vanaduspensioniiga, s.o alates 17.02.2024. Otsuse saatmise kaaskirjas6 viitas

vastustaja faktiveale varasemas otsuses.

6. Kaebaja esitas 29.05.2023 vaide7 vastustaja 15.05.2023 otsuste peale. Kuna vastustaja ei

tunnistanud esimest otsust kehtetuks, tuleb mõlemad 15.05.2023 otsused kehtetuks tunnistada

ning teha asjas uus otsus, lähtudes taotlusest ja tegelikest asjaoludest.

7. Vastustaja tunnistas 14.06.2023 otsusega nr 1004739-28 oma kaks 15.05.2023 otsust

nr 1004738-19 kehtetuks nende andmisest alates ja jättis kaebaja pensioniavalduse rahuldamata.

Vastustaja selgitas preambulas, et vaatas läbi kaebaja poolt 29.05.2023 esitatud vaide,

10.04.2023 esitatud pensioniavalduse ja dokumendid soodustingimustel vanaduspensioni

määramiseks alates 17.08.2023 seoses 5 lapse kasvatamisega ning asjas tehtud otsused.

Vastustaja põhjendas otsust sellega, et teise vanema nõusoleku puudumisel jaotatakse

soodustus mõlema vanema vahel võrdselt. Seega tekib kaebajal õigus minna soodustingimustel

vanaduspensionile seoses 5 lapse kasvatamisega 2,5 aastat enne vanaduspensioniea tekkimist.

Eeltoodust tulenevalt ei saa kaebajale määrata soodustingimustel vanaduspensioni alates

17.08.2023 seoses 5 lapse kasvatamisega. Õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni

tekib 2,5 aastat enne vanaduspensioniiga, s.o alates 17.02.2024.

1 Vastustaja 25.08.2023 esitatud lisa 1.

2 Vastustaja 25.08.2023 esitatud lisa 4.

3 Vastustaja 25.08.2023 esitatud lisa 5.

4 Kaebaja 14.07.2023 esitatud lisa 2.

5 Kaebaja 14.07.2023 esitatud lisa 1.

6 Vastustaja 25.08.2023 esitatud lisa 6.

7 Vastustaja 25.08.2023 esitatud lisa 7.

8 Kaebaja 14.07.2023 esitatud lisa 3.

9 Õige number peaks olema 1004739-1.

3-23-1590

3(6)

8. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 15.05.2023 ja 14.06.2023

otsuste tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja pensioniavaldus uuesti

läbi. Põhjendused:

8.1. Vastustaja haldusaktid on õigusvastased. Kaebajal on kokku 5 last, keda ta on kasvatanud

vähemalt 8 aastat. Kaebajal on riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 10 lg 1 p 1 alusel

õigus soodustingimustel vanaduspensionile 5 aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist.

Samuti on kaebajal õigus sama sätte p 2 alusel soodustingimustel vanaduspensionile 3 aastat

enne vanaduspensioniikka jõudmist, sest ta on kasvatanud vähemalt 8 aastat 4 last. Kaebaja ei

ole saanud nõusolekut oma kahe lapse X ja X emalt nende laste eest soodustingimustel pensioni

saamiseks.

8.2. RPKS § 10 lg 3 ei võimalda kaebuse aluseks olevat tekkinud olukorda lahendada ning selle

kohaldamine vastustaja viisil rikuks Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 12 olevat võrdse kohtemise

põhimõtet. Kui kahel vanemal on ühiselt 5 last, kelle eest vanemad soovivad soodustingimustel

pensioni saada, siis on arusaadav, et jagatakse soodustingimustel vanaduspensioni aastad

võrdselt nende vahel. Keerulisem on aga olukord, kus vanematel on lisaks ühistele lastele ka

teisi lapsi. Kui ühel vanemal on 5 last ja teisel 4 last, siis ei ole võimalik pensionihüve

õigustatud isikute vahel võrdselt jagada. Võrdse kohtlemise põhimõte järgi peab võrdses

olukorras olevaid isikuid kohtlema võrdselt ja ebavõrdses olukorras olevaid isikuid ebavõrdselt.

8.3. RPKS § 10 lg-d 2 ja 3 räägivad samadest ühistest lastest. Seega on kaebajal õigus arvestuse

aluseks võtta kahest ühisest lapsest üks ja teisel vanemal teine. Kaebajal on seega õigus saada

soodustingimustel pensioni ka 4 lapselt arvestatuna.

9. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata. Põhjendused:

9.1. Kaebaja on sündinud xx xx xxxx ja tema vanaduspensioniiga saabub RPKS § 7 lg 1

kohaselt 65-aastaselt ehk xx xx xxxx. Vaidlust ei ole selles, et kaebajal on 5 last. Laste X ja X

ema X on surnud ning lastega seotud pensioniõigusi saab kasutada kaebaja. Lapse X ema X on

andnud kaebajale nõusoleku pensionilisa kasutamiseks ning kuna lapse emal soodustingimustel

vanaduspensioniõigust ei ole, saab seda õigust kasutada kaebaja. Laste X ja X ema X ei ole

andnud kaebajale nõusolekut lastega seotud pensioniõiguste kasutamiseks, sest ta soovib

kasutada õigust soodustingimustel vanaduspensionile 4 lapse kasvatamise eest. Seega ei ole

kaebaja 2 lapse osas kokkulepet saavutanud.

9.2. Olukorras, kus laste isa ja ema ei ole soodustingimustel vanaduspension saamise õiguse

kasutamises kokkuleppele jõudnud, tuleb RPKS § 10 lg 3 kohaselt jagada võrdselt need aastad,

mille võrra on õigus soodustingimustel vanaduspensionile enne vanaduspensioniikka jõudmist.

Seadus ei näe ette võimalust arvestada üht ühist last emale pensioniõigust andvaks ja teist last

isale pensioniõigust andvaks. Ainuke võimalus, mis vastustajal antud juhul on, on jagada

aastad. Seoses 5 lapse kasvatamisega tekiks õigus saada soodustingimustel vanaduspensionile

5 aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist, kuid kuna 2 lapse osas on soodustingimustel

vanaduspensionile õigus ka laste emal ja laste ema kaebajale nõusolekut andnud ei ole,

kuuluvad need 5 aastat jagamisele.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Vaidluse all on RPKS § 10 alusel soodustingimustel vanaduspensioni määramine.

11. Pooled ei vaidle järgmiste faktiliste asjaolude üle:

 Kaebaja on kasvatanud vähemalt 8 aastat 5 last – X, X, X, X ja X.

3-23-1590

4(6)

 X ja X ema X on surnud, seega saab nende laste kasvatamise eest arvestada

soodusaastaid vaid kaebajale.

 X ema X andis kirjaliku nõusoleku soodusaastate arvamiseks kaebaja pensioni hulka.

 X ja X ema X ei andnud kaebajale nõusolekut nende ühiste laste eest soodusaastate

arvamiseks kaebaja pensioni hulka, sest tal on endal veel 2 last, seega oleks tal 4 lapse

eest

võimalik

saada

soodustingimustel

vanaduspensionile

aastat

enne

vanaduspensioniiga.

12. Järelikult on vaidluse all, kuidas jagada kaebaja ja X 2 ühise lapse X ja X kasvatamise eest

arvestatavaid soodusaastaid.

13. RPKS § 10 lg järgi on õigus soodustingimustel vanaduspensionile järgmistel isikutel, kui

neil on olemas vanaduspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž:

1) emal, isal, [….], kes on kasvatanud vähemalt 8 aastat [….] 5 või enamat last, – 5 aastat enne

vanaduspensioniikka jõudmist;

2) emal, isal, [….], kes on kasvatanud vähemalt 8 aastat 4 last, – 3 aastat enne

vanaduspensioniikka jõudmist;

3) emal, isal, [….], kes on kasvatanud vähemalt 8 aastat 3 last, – 1 aasta enne

vanaduspensioniikka jõudmist.

RPKS § 10 lg 2 sätestab, et kui samade laste suhtes on õigus taotleda soodustingimustel

vanaduspensioni mitmel sama paragrahvi lg 1 p-des 1–3 nimetatud isikul, lepivad need isikud

kokku selles, kes õigust soodustingimustel vanaduspensionile kasutab. Kokkulepet väljendab

kirjalik nõusolek soodustingimustel vanaduspensioni saamise õiguse kasutamisest loobumise

kohta. Ühe või mitme isiku loobumise korral jaotatakse need aastad, mille võrra on õigus

soodustingimustel vanaduspensionile enne vanaduspensioniikka jõudmist, ülejäänud

õigustatud isikute vahel võrdselt.

RPKS § 10 lg 3 sätestab, et kui sama paragrahvi lg 1 p-des 1–3 nimetatud isikud

soodustingimustel vanaduspensioni saamise õiguse kasutamises kokku ei lepi ja mitmel nendest

isikutest on õigus soodustingimustel vanaduspensionile samade laste eest, jaotatakse need

aastad, mille võrra on õigus soodustingimustel vanaduspensionile enne vanaduspensioniikka

jõudmist, õigustatud isikute vahel võrdselt.

14. Vastustaja lahendas asja 14.06.2023 otsuses selliselt, et jagas RPKS § 10 lg 1 p 1 järgi

5 lapse kasvatamise eest arvestatud 5 soodusaastat pooleks ja pidas võimalikuks, et kaebaja

jääb sooduspensionile 2,5 aastat enne vanaduspensioniiga. Kohus vastustaja tõlgendusega ei

nõustu.

15. Kohus möönab, et RPKS §-s 10 ei ole reguleeritud praeguse juhtumiga sarnast olukorda,

st kärgpere juhtumit. Viidatud sätted on mõeldud lahendama olukorda, kus kõik lapsed on

vanematel ühised ja nende eest arvestatud soodusstaaži saab jagada vanemate vahel täpselt

pooleks. Praegune olukord erineb RPKS §-s 10 reguleeritud olukorrast, sest kaebajal on peale

X ja X veel 3 last ja X on peale X ja X veel 2 last. Seega oleks kummalgi vanemal õigus

erinevale sooduspensionile – kaebajal oleks 5 lapse eest õigus sooduspensionile 5 aastat enne

vanaduspensioniiga ja X oleks 4 lapse eest õigus sooduspensionile 3 aastat enne

vanaduspensioniiga. Vastustaja ei saa jagada 5 soodusaastat kaebaja ja X vahel võrdselt

pooleks, sest X ei ole 5 last, vaid 4. Asjaoludest ei nähtu, et X oleks kasvatanud 8 aastat ka

kaebaja ülejäänud 3 last ja et kaebaja oleks kasvanud 8 aastat X ülejäänud 2 last.

3-23-1590

5(6)

16. Kaebajal ja X 2 ühist last. Kahe lapse kasvatamise eest ei ole soodusstaaži ette nähtud.

Seega ei saa nende 2 lapse kasvatamise eest soodusaastaid vanemate vahel võrdselt jagada.

Nende laste kasvatamise aastatega üldse arvestamata jätmine ei oleks seaduse eesmärgiga

kooskõlas.

17. Ilma X ühiseid lapsi arvestamata oleks kaebajal 3 last, kelle eest ta saaks 1 aasta

soodusstaaži. Kui kaebaja saaks X nõusoleku ühiste laste eest soodusstaaži arvamiseks kaebaja

pensioni hulka, oleks kaebajal kokku 5 last ja tal oleks õigus soodusstaažile 5 aastat. Erinevus

on 4 aastat. Kohtu hinnangul ei tule jagada pooleks mitte 5 lapse eest arvestatavat 5 aastat, vaid

täiendavalt 2 lapse eest lisandunud 4 aastat, et arvestada õiglaselt kaebaja osaga laste

kasvatamisel. Neli aastat pooleks jagades saame 2 aastat. Lisades sellele kaebajale juba

arvestatud 1 aasta 3 lapse eest, tuleb kaebaja soodusstaaži pikkuseks kokku 3 aastat. Sarnane

tulemus oleks ka juhul, kui jagada kaks ühist last vanemate vahel (kummalegi vanemale üks

laps) – kaebajal oleks 4 last ja soodusstaaži 3 aastat. Sellist lahendusvarianti (laste jagamist) ei

saa praeguses olukorras ilmselgelt välistada, arvestades et kehtivad normid ei reguleeri praegust

olukorda ja tuleb leida uus viis olukorra lahendamiseks. Kohtu hinnangul oleks selline aastate

jagamine kaebajale soodsam lahendus kui vastustaja määratud 2,5 aastat. Kohus möönab, et X

puhul ei oleks aastate jagamise ja laste jagamise tulemused samasugused, kuid praeguses asjas

ei ole vaidluse all X sooduspensioni määramine.

18. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kaebajal on õigus soodustingimustel

vanaduspensionile 3 aastat enne vanaduspensioniiga. Kaebaja sündis xx xx xxxx ja tema

vanaduspensioniiga saabub RPKS § 7 lg 1 kohaselt 65-aastaselt ehk xx xx xxxx. Kolmeaastase

soodusstaažiga arvestamisel oleks kaebajal õigus soodustingimustel vanaduspensionile alates

xx xx xxxx. Vastustaja 14.06.2023 otsus ei ole õiguspärane osas, milles arvestati kaebaja

soodusstaaži pikkuseks 2,5 aastat. 14.06.2023 otsus tuleb kaebaja pensionitaotlust lahendavas

osas tühistada ja kohustada vastustajat kaebaja pensioniavaldust uuesti läbi vaatama, arvestades

kohtuotsuses toodud põhjendusi.

19. Kohus peab vajalikuks täiendavalt käsitleda vastustaja õigusvastast haldusmenetlust, mis

kaebaja suhtes läbi viidi. Kaebaja osas tehti samal päeval (15.05.2023) kaks erinevat otsust, mis

kandsid sama numbrit ja käsitlesid erinevat laste arvu. Kuna hilisema otsusega ei tunnistatud

varasemat otsust kehtetuks, siis kehtisid mõlemad ja reguleerisid kaebaja olukorda erinevalt

(erinevad soodusstaažid). Selline olukord rikub õigusselguse põhimõtet. Kui vastustaja leidis,

et varem tehtud otsus oli õigusvastane, tulnuks see üheselt arusaadavalt haldusmenetluse

seaduse (HMS) alusel kehtetuks tunnistada ja teha kaebaja taotluse kohta arusaadavalt uus

otsus. Uus otsus pidanuks kandma erinevat numbrit, sest tegemist oli teise haldusaktiga.

Praegune olukord ei olnud HMS-i normidele vastav ja oli äärmiselt segadusse ajav.

20. Vastustaja tunnistas 14.06.2023 otsusega oma 15.05.2023 otsused kehtetuks (viidates küll

valele otsuse numbrile) ja tegi kaebaja pensioniavalduse osas uue otsuse. 15.05.2023 otsuse

kehtetuks tunnistamine, mis käsitles 4 last, oli õiguspärane, sest kaebaja taotles sooduspensioni

5 lapse eest. Kohtule jääb aga arusaamatuks, miks tunnistati kehtetuks ka teine 15.05.2023

otsus, mis käsitles 5 last, ja tehti 14.06.2023 uus samasisuline otsus. Nende kahe otsuse vahel

ei ole sisulisi erinevusi. Seega piisanuks, kui vastustaja oleks 15.05.2023 otsuse, mis käsitles

5 last, kehtima jätnud. Vastustaja käitumine jääb kohtule arusaamatuks.

21. Kuna vastustaja tegi kaebaja taotluse osas 14.06.2023 uue otsuse, siis oli varasemate

otsuste kehtetuks tunnistamine õigusselguse tagamise eesmärgil põhjendatud. Kohus leiab, et

14.06.2023 otsus on selles osas õiguspärane ja kaebus jääb vastavas tühistamisnõudes

rahuldamata. Kuna kohus ei tühista 14.06.2023 otsust tervikuna, siis puudub vajadus üle

3-23-1590

6(6)

tühistada vastustaja 15.05.2023 otsuseid, mis on juba 14.06.2023 otsusega kehtetuks

tunnistatud. Ka selles osas jääb kaebus rahuldamata.

22. Vastustaja selgitas kohtumenetluses, et 14.06.2023 otsus ei olnud vaideotsus. Kui tegemist

ei olnud vaideotsusega, siis jäi kaebaja 29.05.2023 vaie lahendamata. Tänaseks on vastustaja

ületanud RPKS § 40 lg-s 1 sätestatud 60-päevast vaide lahendamise tähtaega. Seega on

vastustaja käitunud vaidemenetluses õigusvastaselt. Samas ei ole kaebaja esitanud vaidega

seoses kohtule ühtegi nõuet.

23. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kaebuse osaliselt. Kohus tühistab vastustaja

14.06.2023 otsuse osas, millega lahendati kaebaja pensioniavaldus. Samuti rahuldab kohus

kaebaja kohustamisnõude ja kohustab vastustajat kaebaja pensioniavaldust uuesti läbi vaatama,

arvestades kohtuotsuses toodud põhjendusi. Kohus jätab 14.06.2023 otsuse tühistamata osas,

millega tunnistati vastustaja 15.05.2023 otsused kehtetuks. Kaebus jääb ka vastustaja

15.05.2023 otsuste tühistamise nõudes rahuldamata, sest tegemist on kehtetute haldusaktiga,

mille ületühistamiseks puudub vajadus.

24. Kuigi kohus rahuldab kaebuse osaliselt, peab kohus põhjendatuks mõista kaebaja

menetluskulud tervikuna vastustajalt välja. Seda põhjusel, et vastustaja haldusmenetlus oli

õigusvastane ja ebaselge.

Kaebuselt tasutud riigilõivu on kohus kaebajale 25.07.2023 määrusega tagastatud, mistõttu

selle kuluga ei tule menetluskulude jagamisel enam arvestada.

Kaebaja taotles esindajakulu väljamõistmist summas 468 eurot (koos käibemaksuga). Kulu

tõendamiseks esitati Advokaadibüroo Lexit OÜ 17.07.2023 arve nr 170723-1 summas

468 eurot (koos käibemaksuga). Kulu saab pidada seotuks praeguse asjaga. Kohtu hinnangul

on kulu põhjendatud suuruses, arvestades asja mahtu ja keerukust. Seetõttu tuleb see kulu

vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/