2-20-11621/74 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gea Lepik, liikmed Villem Lapimaa ja Meeli

Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-11621

Kohtuasi

Thorgate Digital OÜ hagi C, X ja Q vastu leppetrahvi

ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23. novembri 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Thorgate Digital OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

C vastu esitatud hagi osas 16 200 eurot

X vastu esitatud hagi osas 19 440 eurot

Q vastu esitatud hagi osas 12 960 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) Thorgate Digital OÜ (registrikood

14376128), lepingulised esindajad Toomas Uripea ja

vandeadvokaat Aarne Akerberg

Kostja (vastustaja) C (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja (vastustaja) X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja (vastustaja) Q (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostjate ühine lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi

Katrin Paulus

Menetluse liik

Asja läbivaatamine kohtuistungil 16. novembril 2023

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 23. novembri 2022. a otsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-20-

11621 muutmata, osaliselt muutes ja täiendades kohtuotsuse põhjendusi.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta poolte ringkonnakohtus kantud menetluskulud Thorgate Digital OÜ kanda.

4. Määrata ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahalise suurusena kindlaks ja

mõista Thorgate Digital OÜ-lt välja C kasuks 490,88 eurot, X kasuks 490,88 eurot

ja Q kasuks 490,88 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

2-20-11621

2 (14)

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Thorgate Digital OÜ (hageja) esitas 11. augustil 2020 Harju Maakohtule hagi C (kostja I), X

(kostja II) ja Q (kostja III) vastu. Hageja palus mõista kostjatelt välja leppetrahvid järgmiselt:

kostjalt I 15 000 eurot, kostjalt II 18 000 eurot ja kostjalt III 12 000 eurot. Samuti palus hageja

mõista kostjatelt välja seadusjärgses määras viivise leppetrahvilt alates 12. augustist 2020 kuni

põhinõude rahuldamiseni. Menetluskulud palus hageja jätta võrdsetes osades kostjate kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt osutab hageja oma klientidele IT-alaseid teenuseid. Hageja sõlmis

kostjatega töölepingud järgmiselt: 29. oktoobril 2018 tööleping kostjaga I, mille alusel kostja I

asus tööle süsteemianalüütiku ja projektijuhina; 11. märtsil 2015 tööleping kostjaga II, mille

alusel kostja II asus tööle back-end ja front-end programmeerijana; 28. mail 2018 tööleping

kostjaga III, mille alusel kostja III asus tööle arendajana. Pooled leppisid töölepingutes kokku

tööandja äri- ja tootmissaladuse hoidmise kohustuses. Kohustuse rikkumise korral peavad

töötajad maksma leppetrahvi kuue kuu keskmise töötasu ulatuses.

1.2. Hageja sõlmis äriühinguga Minigrid Limited (Minigrid) koostöölepingu, mille alusel pidi

hageja arendama Minigridi rakendust Infogrid (rakendus). Kliendile teenuse osutamiseks lõi

hageja spetsiaalse meeskonna, kuhu kuulusid erinevatel aegadel ka kostjad. Kostjad tegelesid

rakenduse arendamisega ja neil oli juurdepääs rakenduse lähtekoodile. Kostja I oli rakenduse

loomise projektijuht, kelle ülesandeks oli organiseerida rakenduse loomisega tegelevate isikute,

sh kostjate II ja III tegevust ja suhelda Minigridi esindajatega.

1.3. Rakendus on hageja äri- ja tootmissaladus. Salajane on tarkvara loomiseks kirjutatav

lähtekood, mis on programmeerimiskeeles kirjutatud tekst ja mis kirjeldab arvutile käske.

Saladus hõlmab ka lähtekoodi komponente ja tarkvara loomisega seotud teavet tarkvara

arhitektuuri mudeli kohta. Lähtekood on unikaalne, seda ei ole antud üldsusele kasutada. Kuna

rakenduse loomine oli seotud Minigridi tellimuse täitmisega, siis oli koodi saladuses hoidmine

majanduslikult põhjendatud, sest see tagab kliendi jätkuva huvi tellimuse vastu.

1.4. Kostjad lahkusid 2019. a oktoobris-novembris töölt hageja juures ja asusid novembris 2019

tööle Minigridi. Uuel töökohal jätkasid kostjad rakenduse koodi loomist ja sellega rikkusid nad

hageja saladuse hoidmise kohustust. Kostjate rikkumine seisneb selles, et nad läksid tööle

2-20-11621

3 (14)

Minigridi, kelle jaoks hageja tarkvara lõi, võimaldades kliendil hageja saladuses hoitavat teavet

kasutusele võtta. Sellega avaldasid kostjad hageja äri- ja tootmissaladuse Minigridile. Kuna

kostjad tegelevad Minigridi juures rakendusega edasi, avaldasid nad hageja äri- ja

tootmissaladuse ka iseendale. Hageja ei avaldanud rakenduse ülesehitusega seotud teavet, sh

lähtekoodi Minigridile. Asjaolu, et hageja kohustus koodi ja tootmisprotsessi teabe Minigridile

üle andma ja see kohustus ka järkjärgult täideti, ei tähenda, et kostjad võisid rikkuda saladuse

hoidmise kohustust.

1.5. Rakendusel on kaubanduslik väärtus. Määratledes töölepingutes saladuses hoitava teabe

sisu ja kehtestades saladuse hoidmise kohustuse, on hageja rakendanud meetmeid, et hoida

teavet salajas. Hageja leiab, et kostjatega sõlmitud töölepingutes oli piisavalt teavet, et

määratleda saladuses hoitava teabe sisu. Kostjad pidid aru saama, et rakenduse lähtekood on

hageja äri- ja tootmissaladus.

1.6. Kostjate saladuse hoidmise kohustuse rikkumise tõttu on hagejal õigus nõuda kostjatelt

leppetrahvi kuue kuu keskmise töötasu ulatuses. Hageja on teavitanud kostjaid leppetrahvist

õigeaegselt. Enne töölepingute lõpetamist hoiatas hageja juhatuse liige kostjaid leppetrahvi

nõude kohta. Hageja teavitas kostjaid leppetrahvist ka siis, kui hagejale sai teatavaks, et kostjad

asusid tööle Minigridi. Leppetrahvid ei ole ebamõistlikult suured.

Kostjate vastuväited hagiavaldusele

2. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Kostja I tõi välja, et tema ei töötanud hageja juures programmeerijana ja tema töö sisuks ei

olnud rakenduse lähtekoodi loomine. Kostja I ametinimetus hageja juures oli

projektijuht/analüütik. Seega ei saanud kostja I rakenduse lähtekoodi Minigridile avaldada.

2.2. Rakendus ei saanud olla hageja äri- ja tootmissaladus. Hageja ei ole tõendanud, et ta on

takistanud või soovinud takistada tema kontrolli all oleva teabe avaldamist teistele või selle

omandamist või kasutamist teiste poolt. Hageja ei ole töölepingutes rakendust enda

ärisaladusena määratlenud. Töölepingutes kajastatud saladuse hoidmise kohustuse sõnastus on

liiga üldine. Hageja ei ole kostjatele saladuses hoitava teabe sisust kirjalikult teatanud ega

sellisest soovist ka mõista andnud.

2.3. Hageja ei ole tõendanud, et kostjad oleksid äri- ja tootmissaladuse hoidmise kohustust

rikkunud. Minigridi töötajatel oli rakendusele juurdepääs juba enne kostjate töölepingute

lõppemist. Lisaks asus rakendus Minigridi serverites. Hageja ja Minigridi koostöölepingu järgi

oli kogu teave rakenduse kohta Minigridi omand. Seega ei olnud rakendust puudutav teave

Minigridi ees salastatud. Kui kostjad läksid Minigridi tööle, andis viimane neile ligipääsu

rakenduse koodile, mitte kostjad ei andnud ligipääsu või teavet rakenduse kohta Minigridile.

Kostjate tööle asumisega Minigridi ei saanud viimasele teatavaks mingit sellist teavet, mida

Minigridil ei oleks olnud õigust teada.

2.4. Hageja ei ole kostjatele leppetrahvi nõudest õigeaegselt teatanud. Hoiatus leppetrahvi

nõudmise kohta ei asenda leppetrahvi nõuet. Kostjate töölepingud hagejaga lõppesid oktoobris-

novembris 2019. Hageja hakkas leppetrahvi nõudma alles augustis 2020 kohtule esitatud hagis.

Seega on hageja esitanud leppetrahvi nõude ligi aasta pärast seda, kui tal vastav õigus tekkis.

Hageja nõutav leppetrahv on ka ebamõistlikult kõrge. Kui kohus rahuldab hageja nõude, palusid

kostjad vähendada leppetrahvi nullini.

2-20-11621

4 (14)

Maakohtu otsus ja selle põhjendused

3. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus määras kindlaks

kostjate menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis need hagejalt kostjate kasuks koos viivisega

välja.

3.1. Maakohus tuvastas järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:

-

hageja sõlmis Minigridiga 31. augustil 2018 koostöölepingu, mille alusel hageja pidi

arendama rakendust vastavalt lepingus sätestatud tingimustele;

-

hageja ja kostja I sõlmisid 29. oktoobril 2018 töölepingu, mille alusel kostja I asus

hageja juures tööle süsteemianalüütiku ja projektijuhi kohale;

-

hageja ja kostja II sõlmisid 11. märtsil 2015 töölepingu, mille alusel kostja II asus hageja

juurde tööle back-end ja front-end programmeerija kohale;

-

hageja ja kostja III sõlmisid 28. mail 2018 töölepingu, mille alusel kostja III asus hageja

juurde tööle arendajana;

-

hageja ja kostjate vahel sõlmitud töölepingud lõppesid järgmiselt: kostja I tööleping

lõppes 7. oktoobril 2019, kostja II tööleping 8. novembril 2019, kostja III tööleping 9.

novembril 2019;

-

18. novembril 2019 asusid kõik kostjad tööle Minigridi.

3.2. Maakohus märkis, et pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad, asudes tööle Minigridi, on

rikkunud hageja saladuse hoidmise kohustust ja kas hagejal on õigus nõuda igalt kostjalt

leppetrahvi tasumist.

3.3. Töölepingu seaduse (TLS) § 22 lg-st 1 tuleneb, et vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-s

625 sätestatule ja arvestades TLS § 6 lg-s 3 sätestatud teavitamise kohustust, võib tööandja

määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus. VÕS §

625 lg 1 esimene lause näeb ette, et käsundisaaja peab käsundi täitmise ajal hoidma saladuses

talle seoses käsundiga teatavaks saanud asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on

käsundiandjal õigustatud huvi, eelkõige hoidma käsundiandja tootmis- või ärisaladust.

3.4. Esmalt tuleb tuvastada, kas rakendust puudutav teave, sh lähtekood on hageja tootmis- või

ärisaladus. Kuna töölepingud kostjatega olid sõlmitud enne ebaausa konkurentsi takistamise ja

ärisaladuse kaitse seaduse (EKTÄKS) jõustumist 17. detsembril 2018, tuleb ärisaladusega

seotud küsimusi lahendada intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPS-

leping) järgi. TRIPS-lepingu art 39 p 2 sätestab, et füüsilistel ja juriidilistel isikutel peab olema

võimalus takistada nende seadusliku kontrolli all oleva teabe avaldamist teistele või selle

omandamist või kasutamist teiste poolt ilma nende nõusolekuta viisil, mis on vastuolus ausate

kaubandustavadega, tingimusel, et:

a) selline teave on saladus selles tähenduses, et see ei ole kogumis või üksikosade täpses

paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav isikutele ringkondades, kes

tavaliselt kõnesolevat laadi teabega tegelevad;

b) sellel teabel on kaubanduslik väärtus tema salajasuse tõttu;

c) selle teabe üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke

meetmeid, et hoida seda salajas.

Riigikohus on viitega Saksamaa Liidukohtu praktikale defineerinud ärisaladust kui asjaolu, mis

on seotud ettevõtlusega, mida teab piiratud ring isikuid ja mille saladuses hoidmise tahe

2-20-11621

5 (14)

ettevõtja poolt peab olema kas dokumenteeritud või vähemalt selgelt äratuntav (Riigikohtu 9.

detsembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-08, p 20).

3.5. Maakohus leidis, et täidetud ei ole TRIPS-lepingu art 39 p 2 alapunktis a sätestatud

kriteerium selleks, et lugeda rakendust, sh selle lähtekoodi hageja ärisaladuseks suhetes

Minigridiga.

3.5.1. Kostjad on esitanud kohtule tõendi, millest nähtub, et lisaks kostjatele oli ka Minigridi

töötajatel ligipääs GitLabis hoitavale rakendusele ajal, kui kostjad töötasid hageja juures.

Kostjate selgituste ja viidatud tõendi kohaselt oli Minigridi töötajal SSl 20. septembri 2018. a

seisuga ja Minigridi tegevjuhil WCGl 2. novembri 2018. a seisuga ligipääs rakendusele.

Seejuures olid neil maksimaalsed ehk omaniku õigused, mis võimaldab kasutajal kõiki

andmeid, sh lähtekoodi alla laadida.

3.5.2. Kostja I andis 21. septembri 2022. a istungil vande alla seletusi, et Minigridil oli kogu

aeg ligipääs rakenduse lähtekoodile. Hageja ise andis Minigridile ligipääsu lähtekoodile, sest

see kood on Minigridi oma. Oma serverist oli Minigridil kogu aeg ligipääs sellele lähtekoodile.

Kostja I seletusega riimuvad ka kostja II ütlused. Kostja II selgitas 21. septembri 2022. a istungil

vande all, et ligipääs rakenduse lähtekoodile oli kahel Minigridi töötajal, kes soovi korral oleks

võinud igal ajal tulla ja vaadata seda koodi. Lähtekood oli laetud ka Minigridi valduses

olevatesse serveritesse, kus see oli Minigridi esindajatele igal ajal loetav. Minigridi töötajad

olid koodi näinud ja selle kohta arvamust avaldanud. Kostjate I ja II seletusi toetab ka kostja III

seletus, kes selgitas 21. septembri 2022. a istungil vande all, et sellel ajal, kui ta töötas hageja

juures, oli Minigridi töötajatel juurdepääs rakenduse tarkvarale.

3.5.3. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leidis maakohus, et rakendus, sh selle lähtekood

oli Minigridile nähtav ja kättesaadav ajal, kui kostjad töötasid hageja juures. Minigridi töötajatel

oli võimalus vaadata koodi ja avaldada selle kohta arvamust. Lisaks oli rakendus laetud

Minigridi serverisse. Olukorras, kus Minigridil oli ligipääs rakendusele juba siis, kui hageja

seda arendas, ei saa rakendust ja selle koodi pidada Minigridi jaoks kättesaamatuks või tema

ees salastatuks.

3.5.4. Esile toodud asjaolude kohaselt oli Minigrid huvitatud rakenduse arendamisest ajal, mil

kostjad töötasid rakenduse kallal hageja juures. Hageja ja Minigridi koostöölepingust nähtuvalt

oli viimasel õigus kontrollida töö tegemise käiku ja seda, kas teostaja järgib selle lepingu

tingimusi (lepingu p 2.1.1). Lisaks olid Minigridil kohustused teavitada hagejat kõigist töö

tegemise käigus avastatud puudustest (lepingu p 2.3.3) ja kõigist plaanitavatest ja/või

teadaolevatest muudatustest, mis võivad tööd oluliselt mõjutada (lepingu p 2.3.4). Seega

tegutses Minigrid kooskõlas hagejaga sõlmitud lepinguga. Minigrid jätkas rakenduse

arendamist ka siis, kui kostjad läksid tema juurde tööle. Seega saab Minigridi pidada isikuks,

kes tavaliselt kõnesolevat laadi teabega tegeleb. Seejuures tegeles Minigrid teabega (rakendus

ja selle lähtekood) nii siis, kui hageja arendas rakendust (tehes seda hageja vahendusel), kui ka

siis, kui kostjad läksid Minigridi juurde tööle (jätkates seda iseseisvalt).

3.6. Kuna täidetud ei ole rakenduse, sh selle lähtekoodi hageja ärisaladuseks lugemise esimene

kriteerium, puudub vajadus hinnata, kas täidetud on ülejäänud kriteeriumid. Kuna rakendus, sh

selle lähtekood ei ole hageja ärisaladus, ei saanud kostjad rikkuda saladuse hoidmise kohustust,

asudes tööle Minigridi. Seetõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.

2-20-11621

6 (14)

3.7. Maakohus lisas, et hagi ei tuleks rahuldada ka siis, kui rakendust ja selle lähtekoodi saaks

lugeda hageja ärisaladuseks TRIPS-lepingu järgi ja kui hageja oleks teatanud töötajale

saladusena määratud teabe sisu.

3.7.1. Hageja näeb kostjate rikkumist selles, et kostjad avaldasid rakenduse lähtekoodi nii

Minigridile kui ka iseendale, jätkates Minigridi juures tarkvara arendamist. Kohus leidis, et

kostjad ei saanud avaldada Minigridile rakenduse lähtekoodi, sest kohus tuvastas, et Minigridil

oli rakendusele ja selle koodile ligipääs juba siis, kui kostjad töötasid hageja juures. Hageja

juhatuse liige RP selgitas 21. septembri 2022. a istungil, et kui kostjad lahkusid töölt, võttis

hageja neilt ära ligipääsu GitLab keskkonnale, kus asus rakenduse lähtekood. Selles osas

riimuvad hageja seadusliku esindaja ütlustega ka kostjate samal istungil antud seletused. Lisaks

avaldasid kostjad istungil, et kui nad asusid Minigridi tööle, andis viimane neile ligipääsu

rakendusele ja selle koodile. Kuna Minigridil oli kogu aeg ligipääs rakendusele, sh selle

lähtekoodile, ei avaldanud kostjad Minigridile hageja ärisaladust, kui asusid tema juurde tööle.

3.7.2. Kohtu hinnangul ei avaldanud kostjad Minigridi juures rakendusega töö jätkamisel

hageja ärisaladust ka iseendale. Kui kostjad on omandanud hageja juures töötades teavet

rakenduse kohta, oli neil õigus jätkata saadud teadmiste kasutamist ka uue tööandja juures.

Tööandja ei saa töötajal keelata kasutada uues töösuhtes üldiseid ja endisel töökohal saadud

teadmisi ja oskusi. Hageja ei ole selgitanud, mis oli see konkreetne hageja ärisaladusena

käsitatav teave, mis ei olnud Minigridile teada ja mida kostjad on asunud uuel töökohal

avaldama ja kasutama. Hageja käsitusest nähtuvalt on tema soov piirata kostjate töötamist

rakenduse kallal teise tööandja juures. Selle eesmärgi saavutamiseks pidanuks pooled leppima

kokku konkurentsipiirangus, mida aga pole tehtud.

3.8. Kuna hagi jäi eeltoodud põhjustel rahuldamata, ei pidanud kohus vajalikuks käsitleda

poolte muid väiteid hageja saladuse hoidmise kohustuse rikkumise kohta.

3.9. Kohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel

hageja kanda ja määras TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 juhindudes kostjate menetluskulud rahaliselt

kindlaks. Kohus pidas kostjate lepingulise esindaja toiminguid menetluses põhjendatuks ja

vajalikuks kokku 35 t 50 min ulatuses. Arvestades, et menetluskulude nimekirja kohaselt osutati

kostjatele 2020. a-l õigusabiteenust tunnihinnaga 144 eurot (käibemaksuga) ja alates 2021. a-st

tunnihinnaga 192 eurot (käibemaksuga), luges kohus kostjate põhjendatud ja vajalikuks

õigusabikuluks kokku 6336 eurot. Kohus mõistis kostjate lepingulise esindaja kulud välja koos

käibemaksuga, sest kostjad ei ole käibemaksukohustuslased. Kuna kostjad ei ole vältimatud

kaaskostjad, tuleb iga kostja menetluskulud eraldi kindlaks määrata. Kohus jagas 6336 kolmega

ja määras iga kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 2112 eurot, mis tuleb hagejal igale

kostjale hüvitada. Kostjate taotlusel märkis kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjatele hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse,

millega hagi rahuldada. Alternatiivselt palub hageja saata asi maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Apellatsioonimenetluse kulud palub hageja jätta kostjate kanda.

4.1. Apellatsioonkaebuse kohaselt lahendas maakohus asja pinnapealselt. Maakohus leidis, et

rakendust, sh selle lähtekoodi ei saa lugeda hageja ärisaladuseks suhetes Minigridiga. Muid

hageja väiteid kohus ei käsitlenud. Haginõude lahendamisel ei puutu asjasse, mida teadis

2-20-11621

7 (14)

lähtekoodist Minigrid ja kas Minigrid tegutses kooskõlas hagejaga sõlmitud koostöölepinguga,

kuna leppetrahvinõue on esitatud kostjate vastu. Hageja leiab, et saladuse hoidmise kohustust

on rikutud juba sellega, kui töötaja tegeleb kliendi juures edasi sama toote arendamisega, mida

ta (hageja juures) konkreetse kliendi jaoks arendas. Hagi aluseks on, et kostjad arendavad sama

lähtekoodi kliendi juures edasi. Seega ei ole Minigridi ja hageja koostöösuhtel ja Minigridi

juurdepääsul lähtekoodile tähtsust.

4.2. Maakohus oleks pidanud asja lahendamiseks tuvastama, mis on saladusena määratud teabe

sisu ja kas tööandja teatas töötajale saladusena määratud teabe sisu.

4.2.1. Kostjate ja hageja vahel sõlmitud töölepingu p 5.4 sätestas ärisaladuse hoidmise

kohustuse. Kui kostjate tööülesanne oli toota rakenduse lähtekoodi, siis pidid nad aru saama, et

see teave on nii hageja ärisaladus kui ka tootmissaladus. Kui maakohus pidas töölepingu p-i 5.4

liiga üldsõnaliseks, siis sai saladusena määratud teabe sisu tuvastada hageja seadusliku esindaja

RP vande all antud ütlustega.

4.2.2. Koodi kirjutamiseks on vaja teada spetsiifilist teavet. Seega ei saanud kood ja selle

kirjutamise jaoks vajalik teave olla üldteada või kergesti kättesaadav. TRIPS-lepingu art 39 p 2

alapunktis a peetakse silmas seda, et teave ei ole teistele programmeerijatele kergesti

kättesaadav. Hageja arvates tuleb TRIPS-lepingu art 39 p 2 alapunktis a nimetatud isikute all

silmas pidada teisi vastavas ringkonnas tegutsevaid isikuid, st teisi tarkvaraarendajaid ja nende

kliente, mitte konkreetset teavet töötlevaid isikuid (antud juhul hagejat, kostjaid ja Minigridi).

Kui tõlgendada seda punkti nii nagu maakohus, siis ei ole ärisaladusena tegemist juba ainuüksi

seetõttu, et teave oli kättesaadav kostjatele. Maakohtu seisukoha kohaselt liigituks

ärisaladuseks vaid selline teave, mis on kättesaadav ainult ühele isikule, s.o äriühingule, kes

soovib seda teavet salajas hoida. Selline seisukoht on ebaõige.

4.2.3. Maakohus jättis tähelepanuta kostjate vande all antud seletused, mille kohaselt neilt võeti

hageja juures töösuhte lõppemisel ligipääsud rakenduse lähtekoodile ära. Sellest järeldub

hageja soov, et teave ei oleks kättesaadav „isikutele ringkondades, kes tavaliselt kõnesolevat

laadi teabega tegelevad“.

4.2.4. Saladusena määratud teabe sisu tuvastamisel ei oma tähtsust kostjate väited, et teave oli

Minigridile teada. Võimalus näha serveris olevat lähtekoodi on üks asi, aga võime koodi

kirjutada (arendada) on hoopis teine. Minigridil puudus ilma kostjate arendustegevuseta võime

koodi kirjutada (arendada).

4.3. Seejärel tulnuks maakohtul tuvastada, kas kostjad on lepingulist kohustust rikkunud.

4.3.1. Kostjad ei vaidlusta asjaolu, et nad arendavad sama koodi kliendi juures edasi. Ka

maakohus on selle tuvastanud. Hindamisel, kas kostjad on lepingulist kohustust rikkunud, oleks

tulnud kohaldada mh TLS § 16 lg-t 1, mille kohaselt on töötaja kohustatud täitma töökohustusi

lojaalselt tööandja kasu silmas pidades.

4.3.2. Kuna tarkvara uuendati pidevalt, siis asjaolu, et Minigridi töötajal SSl oli 20. septembri

2018. a seisuga ja tegevjuhil WCGl 2. novembri 2018. a seisuga ligipääs rakendusele, ei tähenda

seda, et neil oleks olnud ligipääs ka 2019. a oktoobris ja novembris, mil lõppesid kostjate

töösuhted hagejaga.

4.3.3. Isegi kui asuda seisukohale, et kostjad ei avaldanud saladust Minigridile, on kostjad siiski

avaldanud saladuse iseendale. Praegusel juhul ei ole tegemist kostjate poolt üldiste teadmiste ja

2-20-11621

8 (14)

oskuste kasutamisega uues töösuhtes, vaid konkreetset tarkvara, s.o rakendust puudutava teabe

kasutamisega. Kuna kostjad arendavad Minigridi juures rakendust edasi, eeldab see tegevus

rakenduse koodi avaldamist iseendale.

4.4. Asjakohane ei ole kohtu seisukoht, et hageja eesmärgi saavutamiseks pidanuks pooled

leppima kokku konkurentsipiirangus. Kostjatel ei olnud keelatud Minigridi tööle asumine, kuid

nad oleksid saanud seda teha ka saladuse hoidmise kohustust rikkumata – kostjad oleksid

võinud asuda kirjutama uut tarkvararakendust, mitte jätkata hageja arendatud rakenduse

kirjutamisega.

4.5. Maakohus rikkus TsMS § 442 lg-t 8. Kohus oleks pidanud tuvastama, et rakendusel on

kaubanduslik väärtus, millega oleks saanud lugeda täidetuks TRIPS-lepingu art 39 p 2

alapunktis b toodud kriteeriumi. Hageja viitas oma varasematele seisukohtadele ja lisas, et

lähtekoodil on hageja jaoks kaubanduslik väärtus, sest Minigrid tellis selle koodi hagejalt ja

lähtekood on unikaalne. Ühtlasi oleks maakohus pidanud tuvastama, et hageja on rakendanud

meetmeid, et hoida teavet salajas, millega oleks saanud lugeda täidetuks TRIPS-lepingu art 39

p 2 alapunktis c toodud kriteeriumi. Hageja viitas oma varasematele seisukohtadele ja lisas, et

töölepingu p 5.4 alusel saab järeldada, et hageja on võtnud tarvitusele meetmed, et hoida teavet

(rakendust) salajas. Kokkuvõttes oleks maakohus pidanud leidma, et rakenduse lähtekood on

hageja ärisaladus.

4.6. Maakohus jättis tuvastamata ka kõik ülejäänud hagi rahuldamise seisukohalt olulised

asjaolud ja hindamata neid kinnitavad tõendid, rikkudes sellega TsMS § 442 lg-t 8. Maakohus

ei tuvastanud isegi seda, et poolte vahel olid sõlmitud kokkulepped hageja ärisaladuse

hoidmiseks ja selle rikkumise eest leppetrahvi maksmiseks, ega ka kostjate töötasude suuruseid.

Samuti jättis maakohus tuvastamata, et hageja oli määratlenud saladuses hoitava teabe sisu ja

et hageja oli teavitanud kostjaid leppetrahvi nõudest mõistliku aja jooksul.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb jätta maakohtu otsuse

resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.

7. Maakohus tuvastas praeguse otsuse p-s 3.1 loetletud asjaolud, mida pooled ei ole

apellatsioonimenetluses vaidlustanud ja mille ringkonnakohus võtab seega TsMS § 652 lg 1 p

1 järgi asja lahendamisel aluseks.

8. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse tervikuna, s.o nii hagi rahuldamata jätmise kui ka

menetluskulude jaotuse osas. Seega kontrollib ringkonnakohus TsMS § 651 lg 1 alusel

maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust tervikuna. Vastavalt TsMS § 456 lg 4

kolmandale lausele ei ole maakohtu otsus jõustunud ka menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramise osas.

9. Hageja nõuab kostjatelt leppetrahvi TLS § 22 lg 2 ja kostjatega sõlmitud töölepingute p 5.5

alusel. Töölepingute p 5.5 kohaselt, kui töötaja rikub lepingu kehtimise ajal või pärast lepingu

lõppemist p-s 5.4 toodud kohustust, hüvitab töötaja tööandjale sellise tegevusega tekitatud

2-20-11621

9 (14)

kahju ning kohustub tasuma leppetrahvi kuni töötaja kuue kuu keskmise töötasu ulatuses.

Töölepingute p 5.4 sätestab, et töötaja kohustub temale töölepingu täitmise käigus teatavaks

saanud tööandja staatust või tegevust puudutavat äri- ja tootmissaladust (eelkõige teavet

tööandja majandusliku olukorra ja majandustegevuse kohta, tööandja juhtorganite strateegiliste

otsuste ja töökorralduse kohta, tööandja klientide ning osutatavate teenuste hinnakujunduse

põhimõtete kohta jms) hoidma konfidentsiaalsena ning mitte avaldama seda kolmandatele

isikutele ilma tööandja eelneva kirjaliku loata. Tööandja äri- ja tootmissaladuseks ei loeta

informatsiooni, mis on avalikkusele teatavaks saanud või avalikkusele vabalt kättesaadav

(näiteks informatsioon avalikes registrites, majandusaasta aruanded). Tööandja äri- ja

tootmissaladust võib töötaja avaldada riigiorganitele seaduses ette nähtud juhtudel ja ulatuses,

informeerides sellest eelnevalt tööandjat. Kohustus hoida tööandja äri- ja tootmissaladusi kehtib

kaks aastat pärast töölepingu lõppemist.

10. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas kostjad on rikkunud

hageja äri- ja tootmissaladuse (edaspidi koos ärisaladus) hoidmise kohustust, avaldades hageja

ärisaladuseks olevat teavet Minigridile või iseendale, ning kas hagejal on sellest tulenevalt

õigus nõuda kostjatelt leppetrahvi.

11. Kolleegium märgib esmalt, et hageja väited kostjate avaldatud ärisaladuse sisu kohta ei ole

olnud menetluses järjepidevad. Hageja on käsitanud sellena järgmist teavet:

-

rakendus (s.o Infogridi tarkvara) või selle lähtekood (vt hagiavalduse p-d 3.1, 3.2 ja 3.3;

hageja 22. septembri 2020. a seisukoha p 2.3; 12. jaanuari 2021. a seisukoha p-d 2.4 ja

2.5; 18. novembri 2021. a menetlusdokumendi p 2.1.3; 21. oktoobri 2022. a teeside p 2;

vt ka 16. novembri 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:06:09)

-

rakenduse väljatöötamise meetodeid puudutav teave (hagiavalduse p-d 3.1, 3.2 ja 3.3);

-

teave rakenduse ülesehituse kohta, mis on käsitatav teabena tarkvarakoodi

tootmisprotsessi

kohta,

st

teave

tarkvarakoodi

loomise,

ettevalmistamise,

valmistamisprotsesside sisu kavandamise ja planeerimise (sh disain), lähtekoodide

kirjutamise jne kohta (hageja 22. septembri 2020. a seisukoha p 2.3, vt ka p 2.4; 12.

jaanuari 2021. a seisukoha p 2.5; 21. oktoobri 2022. a teeside p 2);

-

tarkvara loomisega seotud teave tarkvara arhitektuuri mudeli kohta: paketid, klassid,

meetodid, muutujad, funktsioonid, protseduurid, deklaratsioonid (hageja 18. novembri

2021. a seisukoha p 2.1.3).

Hageja väiteid tervikuna hinnates, sh lähtudes 16. novembri 2023. a kohtuistungil esitatud

täpsustusest, mõistab kolleegium hageja positsiooni selliselt, et hageja käsitab oma

ärisaladusena, mida kostjad on väidetavalt avaldanud, rakenduse lähtekoodi. Seejuures arvestab

kolleegium, et hageja ei ole menetluses põhistanud, et „rakenduse väljatöötamise meetodeid

puudutav teave“, „teave rakenduse ülesehituse kohta“ ja „tarkvara loomisega seotud teave

tarkvara arhitektuuri mudeli kohta“ erineks rakenduse lähtekoodist ning ei sisalduks selles,

samuti ei ole hageja täpsustanud sellise teabe sisu ega tõendanud sellise teabe avaldamist või

kättesaadavust kostjatele. Kostjate endi väitel ei ole hageja avaldanud neile mingit spetsiifilist

teavet, mis puudutaks rakenduse väljatöötamise meetodeid (vt hagi vastuse p 9). Asja

materjalidest nähtuvalt oli kostjatel hageja juures töötades ligipääs rakenduse lähtekoodile.

12. Maakohus leidis, et kuna töölepingud kostjatega olid sõlmitud enne EKTÄKS jõustumist

17. detsembril 2018, tuleb ärisaladuse sisustamisel lähtuda TRIPS-lepingu art 39 p-st 2 ja

sellekohasest Riigikohtu praktikast (nt 9. detsembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-08,

p 20). Kolleegium nõustub sellega, et kuna kostjate kohustus hoida hageja äri- ja

2-20-11621

10 (14)

tootmissaladust tuleneb hagejaga sõlmitud lepingust, on selle kohustuse sisustamisel

asjakohane lähtuda lepingu sõlmimise ajal kehtinud seadusest. Sellele ei ole menetluses vastu

vaielnud ka kostjad. Sisulist tähtsust sellel, kas lähtuda ärisaladuse sisustamisel TRIPS-lepingus

esitatud määratlusest või EKTÄKS-is sätestatud definitsioonist, kolleegiumi hinnangul ei ole,

kuna mõlemad õigusaktid määratlevad ärisaladuse sarnaselt. EKTÄKS § 5 lg 2 kohaselt on

ärisaladus teave, mis vastab järgmistele tingimustele:

a) see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti

kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega

tegelevad (TRIPS-lepingu art 39 p-s 2 vastab sellele alapunkt a);

b) sellel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu (TRIPS-lepingu art 39 p-s 2 vastab

sellele alapunkt p b);

c) selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke

meetmeid, et hoida seda salajas (TRIPS-lepingu art 39 p-s 2 vastab sellele alapunkt c).

13. Maakohus leidis, et rakendust puudutav teave, sh lähtekood ei olnud suhetes Minigridiga

hageja ärisaladuseks, kuna täidetud ei olnud TRIPS-lepingu art 39 p 2 alapunktis a sätestatud

kriteerium. Nimelt, maakohtu tuvastatud asjaoludel oli rakendus, sh selle lähtekood Minigridile

nähtav ja kättesaadav ajal, kui kostjad töötasid hageja juures; Minigridi töötajatel oli võimalus

vaadata koodi ja avaldada selle kohta arvamust; lisaks oli rakendus laetud Minigridi serverisse.

Nende asjaolude tuvastamisel tugines maakohus kostjate esitatud kuvatõmmisele GitLab

keskkonnas rakendusele juurdepääsu omanud isikute kohta (I kd, tl 170) ja kostjate vande all

antud seletustele (II kd, tl-d 1–7). Eelnevast järeldas maakohus, et rakendust ja selle lähtekoodi

ei saa pidada Minigridi jaoks kättesaamatuks või tema eest salastatuks. Kuna maakohtu

hinnangul ei olnud täidetud rakenduse, sh selle lähtekoodi hageja ärisaladuseks lugemise

esimene kriteerium, ei hinnanud maakohus ülejäänud kriteeriumide täidetust.

14. Hageja ei ole eelmises punktis nimetatud asjaolusid apellatsioonimenetluses vaidlustanud.

Muu hulgas ei ole hageja vaidlustanud maakohtu tuvastatut, et Minigridil, s.o tema kahel

töötajal, oli rakenduse lähtekoodile ligipääs (vt 16. novembri 2023. a kohtuistungi protokoll,

ajamärk 00:09:37). Apellatsioonkaebuses on hageja välja toonud, et see, et Minigridi töötajal

SSl oli 20. septembri 2018. a seisuga ja tegevjuhil WCGl 2. novembri 2018. a seisuga ligipääs

rakendusele, ei tähenda, et neil oleks olnud ligipääs ka 2019. a oktoobris ja novembris, mil

lõppesid kostjate töösuhted hagejaga (vt apellatsioonkaebuse p 2.5.3). Samas ei ole hageja

menetluses väitnud ega tõendanud, et nimetatud kahelt isikult oleks GitLab keskkonnas

ligipääsud ära võetud enne seda, kui kostjate töösuhted hagejaga lõppesid ja nad Minigridi tööle

läksid (vt ka 16. novembri 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:11:52).

15. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et rakendust puudutava teabe, sh selle lähtekoodi hageja

ärisaladusena käsitamise välistab see, et nimetatud teave oli teada lisaks hagejale ka

Minigridile. Selles osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta. Seda, kas konkreetne teave

vastab ärisaladuse mõistele, tuleb hinnata TRIPS-lepingu art 39 p-s 2 (EKTÄKS § 5 lg-s 2)

sätestatud kriteeriumide põhjal. Seejuures ei saa teave olla ärisaladus vaid ühtede isikute suhtes

ja teiste suhtes (praegusel juhul Minigrid) mitte. Ärisaladusena võib olla käsitatav ka nt

äriühingu kliente puudutav teave, mis on eelduslikult teada ka nendele klientidele. Ka

olukorras, kus hageja oli avaldanud rakendust puudutavat teavet, sh teinud kättesaadavaks selle

lähtekoodi lisaks enda töötajatele ka vähemalt kahele Minigridi töötajale, ei ole tegemist

teabega, mis oleks olnud üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes

tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad. Seejuures nähtub hageja ja Minigridi

koostöölepingu p-st 3.1, et hagejal oli kohustus avaldada Minigridile lepingu kehtivuse ajast

pärinevat teavet konfidentsiaalselt, mis tähendab, et teave oli kolmandate isikute eest kaitstud.

2-20-11621

11 (14)

16. Samas on maakohtu tuvastatud asjaoludel välistatud hageja ärisaladuse hoidmise kohustuse

rikkumine ja ärisaladuse ebaseaduslik avaldamine kostjate poolt. Nii saladuse hoidmise

kohustuse rikkumine TLS § 22 (koos § 6 lg-ga 3) ja VÕS § 625 tähenduses kui ka ärisaladuse

ebaseaduslik avaldamine EKTÄKS § 5 lg 3 p 2 tähenduses eeldab ärisaladusena käsitatava

teabe avaldamist isikule, kellel ei ole seda teavet või teabe üle seaduslikku kontrolli omava isiku

luba (nõusolekut) sellele teabele juurde pääseda. Praegusel juhul järeldub tuvastatud

asjaoludest, et rakenduse lähtekood oli Minigridile juba teada ja selle oli teinud talle

kättesaadavaks hageja ise.

17. Lisaks nähtub asjas esitatust, et rakendust puudutava teabe, sh selle lähtekoodi näol oli

tegemist teabega, mida Minigridil oli õigus hagejaga sõlmitud koostöölepingu alusel teada.

Ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.

17.1. Kostjad on menetluses põhjendatult viidanud, et hagejale tulenes kohustus avaldada

Minigridile konfidentsiaalselt mh kogu lepingu kehtivuse ajast pärinev oskusteave, tarkvara ja

ärisaladused tema ja Minigridi vahel sõlmitud koostöölepingu p-st 3.1 (vt hagi vastuse p 21).

Samuti on kostjad viidanud koostöölepingu p-le 3.8, mille kohaselt kõik selle lepingu täitmise

ajal saadud andmed, sh lähtekood on tellija omand ja antakse pärast lepingu täitmist tellijale üle

(vt kostjate 4. detsembri 2020. a menetlusdokumendi p 5). Seejuures ei vaidle pooled, et

rakenduse lähtekoodi ja tootmisprotsessi puudutav teave on Minigridile üle antud (vt samas;

hageja 12. jaanuari 2021. a seisukoha p 2.7). Seda kinnitab ka kostjate esitatud kuvatõmmis

GitLab keskkonnast, millest nähtub, et alates 26. novembrist 2019 on projekti objekti nimetus

„thorgate/infogrid“ asemel „minigrid/infogrid“ (I kd, tl 171, tõlge II kd, tl 15).

17.2. Kostjad on tuginenud menetluses sellele, et intellektuaalomandi õigused lähtekoodile

kuulusid Minigridile, viidates hageja ja Minigridi vahel sõlmitud koostöölepingu p-dele 3.2 ja

3.5 (hagi vastuse p-d 21, 31 ja 41; vt ka 16. novembri 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk

00:12:27). Koostöölepingu p 3.2 kohaselt on teostaja (hageja) nõus, et kõik leiutised (mis p 3.1

kohaselt hõlmab ka tarkvara ja ärisaladusi), mis on välja töötatud tellija (Minigrid) seadmeid ja

varustust, ruume, intellektuaalomandit või ärisaladusi kasutades või on saadud tellija heaks

teostaja poolt tehtud töö tulemusena või on seotud äritegevuse või poolelioleva või eesootava

teadus- ja arendustegevusega, on tellija ainuomand; p 3.5 kohaselt teostaja annab käesolevaga

tellijale üle kõik õigused, mis tal tellija leiutiste suhtes võivad olla, sealhulgas autoriõiguse ja

ärisaladustega seotud õigused. Eelneva põhjal nõustub ringkonnakohus kostjatega, et õigused

rakendusele, sh selle lähtekoodile kuulusid Minigridile. Seejuures ei olnud hagejal vaja neid

õigusi Minigridile täiendavalt üle anda, vaid koostöölepinguga oli seda juba tehtud.

18. Lisaks ei ole asjas esile toodud asjaolusid ega esitatud tõendeid, millest nähtuks, et kostjad

üldse oleksid rakendust puudutavat teavet, sh selle lähtekoodi Minigridile avaldanud.

Maakohus viitas põhjendatult kostjate vande all antud seletustele, millest nähtub, et kui nad

Minigridi juurde tööle läksid, andis Minigrid ise neile rakendusele ja selle lähtekoodile

juurdepääsu (vt II kd, tl-d 4 pöördel, 5, 6, 6 pöördel). Seda kinnitab ka kostjate esitatud

kuvatõmmis GitLab keskkonnast, mille kohaselt on Bernhard Wenzel (kostjate väitel Minigridi

töötaja, mida hageja pole vaidlustanud) andnud kostjatele II ja III 15. novembril 2019 ja kostjale

I 18. novembril 2019 rakenduse lähtekoodile ligipääsu (I kd, tl 170). Samuti nähtub nii kostjate

kui ka hageja juhatuse liikme RP ütlustest, et kostjate töölt lahkumisel võttis hageja neilt ära

ligipääsu GitLab keskkonnale, kus asus rakenduse lähtekood (II kd, tl-d 3, 4, 4 pöördel, 6, 6

pöördel, 7). Hageja ei ole selgitanud, kuidas kostjad oleksid selles olukorras saanud lähtekoodi

Minigridile avaldada, arvestades, et tegemist on väga mahuka teosega ja hageja pole väitnud,

et kostjad oleksid selle enne töölt lahkumist endale alla laadinud.

2-20-11621

12 (14)

19. Eelnevat arvestades leidis maakohus kokkuvõttes põhjendatult, et tuvastatud asjaoludel ei

ole kostjad hageja ärisaladuse hoidmise kohustust rikkunud rakendust puudutava teabe, sh selle

lähtekoodi Minigridile avaldamisega.

20. Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et kostjad ei rikkunud hageja ärisaladuse

hoidmise kohustust ka rakenduse lähtekoodi iseendale avaldamisega. Ärisaladuse hoidmise

kohustuse rikkumine eeldab juba kohustuse olemusest tulenevalt seda, et töötaja avaldaks

tööandja ärisaladust kellelegi kolmandale. Ka kostjatega sõlmitud töölepingu p 5.4 järgi pidid

kostjad hageja äri- ja tootmissaladust „hoidma konfidentsiaalsena ning mitte avaldama seda

kolmandatele isikutele“. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja ärisaladuse hoidmise

kohustus ei takistanud kostjatel jätkata hageja juures töötades saadud teadmiste ja oskuste

kasutamist ka uue tööandja juures. Lisaks on maakohus põhjendatult märkinud, et hagejad ei

ole välja toonud, et kostjad oleksid kasutanud Minigridi juures töötades mingit sellist teavet,

mis ei olnud Minigridile juba teada, sh hageja enda poolt Minigridile kättesaadavaks tehtud.

21. Maakohus osundas põhjendatult, et hageja hagiavaldusest ja menetluses esitatud

seisukohtadest nähtuvalt heidab hageja kostjatele ette seda, et nad läksid Minigridi juurde tööle

ja jätkasid seal rakenduse kallal töötamist. Ka hageja apellatsioonimenetluses esitatud

seisukohtadest nähtuvalt heidab hageja kostjatele ette sisuliselt seda, et kostjad jätkasid

Minigridi juures rakenduse (selle lähtekoodi) edasi arendamisega, mis andis Minigridile eelise

(vt nt apellatsioonkaebuse p-d 2.3.4 ja 2.6.5; 16. novembri 2023. a kohtuistungi protokoll,

ajamärgid 00:16:42 ja 00:17:21). Selleks, et hagejal oleks olnud õigus keelata kostjatel pärast

hageja juurest lahkumist hageja konkurendi juures töötamist või hagejaga samal majandus- või

kutsetegevuse alal tegutsemist (sh samade või sarnaste projektide kallal töötamist, millega nad

tegelesid hageja juures), oleks hagejal tulnud leppida kostjatega kokku konkurentsipiirangu

kohaldamises TLS § 23 tähenduses, millega oleks kaasnenud hageja kohustus maksta kostjatele

konkurentsipiirangu kinnipidamise eest pärast töölepingu lõppemist ka igakuist mõistlikku

hüvitist (TLS § 24 lg 1 p 3 ja lg 3). Praegusel juhul ei ole hageja kostjatega konkurentsipiirangu

kokkuleppeid sõlminud.

22. Asjakohane ei ole hageja apellatsioonkaebuses esitatud viide TLS § 16 lg-s 1 sätestatud

töötaja kohustusele täita oma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt

tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Esiteks

reguleerivad tööandja saladuse hoidmise kohustust konkreetselt TLS § 22 (koos § 6 lg-ga 3) ja

VÕS § 625. Teiseks heidab hageja kostjatele ette saladuse hoidmise kohustuse rikkumist pärast

hagejaga töösuhte lõppemist, s.o Minigridi tööle asumisel, mil kostjatel ei olnud enam hageja

ees töökohustusi.

23. Kuna hagi aluseks oleva teabe osas ei saanud kostjad hageja ärisaladuse hoidmise kohustust

rikkuda juba seetõttu, et Minigridil oli kõnealusele teabele hagejalt endalt saadud juurdepääs

olemas ning ka koostöölepingust tulenev õigus sellele teabele, jättis maakohus hagi

põhjendatult rahuldamata. Seejuures ei ole praegusel juhul oluline hinnata, kas hageja viidatud

teave vastab ka TRIPS art 39 p 2 alapunktides b ja c (EKTÄKS § 5 lg 2 p-d b ja c) sätestatud

ärisaladuse kriteeriumidele, kas hageja oli enda saladuses hoitava teabe määratlenud kooskõlas

TLS § 6 lg-ga 3 ja kas hageja on esitanud kostjatele leppetrahvinõude õigeaegselt. Jättes need

küsimused menetlusökonoomia kaalutlustel hindamata, ei rikkunud maakohus kohtuotsuse

põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lg 8), kuna nende küsimuste käsitlemine kohtuotsuses ei

olnud hagi rahuldamata jätmise põhjuseid arvestades vajalik ja poleks otsuse sisu mõjutanud.

Viimati nimetatud põhjustel ei pea ka ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel (TsMS

§ 2) otstarbekaks neid küsimusi käsitleda.

2-20-11621

13 (14)

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

24. Kuna maakohtu otsus jääb sisulises osas muutmata, ei ole seda TsMS § 173 lg 3 järgi vaja

muuta ka menetluskulude jaotuse osas. Olukorras, kus maakohus jättis hagi rahuldamata, jättis

kohus TsMS § 162 lg 1 järgi põhjendatult menetluskulud hageja kanda. Hageja ei ole esitanud

apellatsioonkaebuses vastuväiteid maakohtu kindlaks määratud kostjate menetluskulude

rahalisele suurusele.

25. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ka apellatsioonimenetluse kulud jätta

TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda.

26. Kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 3 määrab ringkonnakohus kindlaks kostjate

apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude rahalise suuruse.

26.1. Lepingulise esindaja kulud määrab kohus TsMS § 175 lg 1 järgi kindlaks põhjendatud ja

vajalikus ulatuses, arvestades mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse ning

menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt Riigikohtu 3. aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-

16-3785, p 31.3; 27. mai 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-16812, p 19.2).

26.2. Kostjad esitasid 16. novembril 2023 apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude

nimekirja, milles paluvad määrata kindlaks ja mõista hagejalt kostjate kasuks ühiselt välja juba

tekkinud õigusabikulud 1664 eurot (koos käibemaksuga), mis sisaldab õigusabi 8 t 40 min eest,

ja prognoositud tulevased kulud kokku 480 eurot.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjatele osutatud õigusabi järgmiste toimingutega:

-

28. oktoobril 2022 repliigi koostamine hageja teesidele 1 t;

-

28. oktoobril 2022 vastaspoole menetluskuludele vastuväidete koostamine 30 min;

-

30. jaanuaril 2023 hageja apellatsioonkaebusega tutvumine, kostjate vastuse koostamine

3 t 30 min;

-

16. novembril 2023 istungiks ettevalmistumine 2 t 30 min;

-

16. novembril 2023 kostjate esindamine kohtuistungil 50 min;

-

16. novembril 2023 menetluskulude nimekirja koostamine 20 min.

Kostjad paluvad määrata prognoositud kuludena kindlaks teise poole kuludele vastuväite

koostamise kulu 1 t 30 min eest 288 eurot ning otsusega tutvumise ja klientidele koos

selgitustega edastamise kulu 1 t eest 192 eurot, kokku 480 eurot.

Koos 20. novembril 2023 esitatud vastuväidetega hageja menetluskulude nimekirjale

täpsustasid kostjad, et selle menetlusdokumendi koostamiseks kulus 30 min (mitte 16.

novembri 2023. a menetluskulude nimekirjas prognoositud 1 t 30 min).

26.3. Hageja esitas kostjate menetluskuludele vastuväited 20. novembril 2023. Hageja leiab, et

kuna kostjate 28. oktoobri 2022. a menetlustoimingutega seotud kulud on tekkinud maakohtu

menetluses, ei saa kostjad taotleda nende väljamõistmist apellatsioonimenetluses. Hageja

esindaja menetluskulude nimekirjale vastuväidete koostamine ei saa võtta aega enam kui 30

min. Otsusega tutvumine ja koos selgitustega klientidele edastamine ei saa võtta aega enam kui

min.

Otsuse

põhjalikum

analüüs

oleks

vajalik

üksnes

seoses

edasise

kassatsioonimenetlusega, kuid sel juhul oleks tegemist kassatsioonimenetluse kuluga.

Eelnevast lähtuvalt palub hageja vähendada kostjate esindaja kulu 3 t ulatuses ehk 576 euro (sh

käibemaks) võrra.

2-20-11621

14 (14)

26.4. Kolleegium leiab, et kostjate menetluskulude nimekirjas esitatud 30. jaanuari 2023. a ja

16. novembri 2023. a toimingud ja nende ajakulu on olnud põhjendatud. Hageja

apellatsioonkaebusega tutvumisele ja kostjate vastuse koostamisele kulunud aeg 3 t 30 min on

maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ning kostjate vastuse sisu ja mahtu arvestades

põhjendatud. Samuti on põhjendatud kohtuistungiks valmistumiseks ja kohtuistungil

osalemiseks kulunud aeg kokku 3 t 20 min, arvestades mh seda, et kohtuistung toimus oluliselt

(10,5 kuud) pärast kostjate vastuse esitamist, mistõttu esindajal oli vaja juhtumi asjaolusid

meenutada. Ka menetluskulude nimekirja koostamise aeg 20 min ja vastaspoole

menetluskulude kohta 20. novembri 2023. a seisukoha koostamise ajakulu 30 min ei ole selgelt

ülemäärased. Samas nõustub kohus hagejaga, et kostjad ei saa apellatsioonimenetluse kuludena

taotleda maakohtu menetluses kantud (28. oktoobril 2022 hageja teesidele repliigi koostamine

ja vastaspoole menetluskuludele vastuväidete koostamine) menetluskulude kindlaksmääramist.

Lisaks ei ole ringkonnakohtu menetluses kantud kuluna käsitatav ringkonnakohtu otsusega

tutvumise ja selle klientidele (koos selgitustega) edastamise kulud, kuna need võivad kostjatel

tekkida alles pärast ringkonnakohtu lahendi tegemist ja seega ringkonnakohtu menetluse

lõppemist. Ringkonnakohtu otsuse tutvumisega seotud kulud võivad olla hüvitatavad

kassatsioonimenetluse kuludena. Eelnevast tulenevalt on kostjate lepingulise esindaja

põhjendatud ja vajalik ajakulu 7 t 40 min (3 t 30 min + 3 t 20 min + 20 min + 30 min).

26.5. Kostjate lepingulise esindaja tunnitasu on kostjate menetluskulude nimekirjast nähtuvalt

160 eurot, millele lisandub käibemaks. See ei ületa advokaadist esindaja puhul kohtupraktikas

aktsepteeritud tunnitasu sarnases asjas ning on põhjendatud. Ka hageja ei ole esitanud

vastuväiteid kostjate lepingulise esindaja tunnitasu suurusele.

26.6. Eelnevat arvestades on kostjate menetluskulud apellatsioonimenetluses kokku 1472,64

eurot (7,67 × 160 × 1,2). Kuna kostjad on füüsilised isikud, ei ole nad käibemaksukohustuslased

ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu menetluskulud tuleb määrata

kindlaks ja hüvitada koos käibemaksuga.

26.7. Kuna kostjad ei ole vältimatud kaaskostjad, tuleb iga kostja menetluskulude suurus eraldi

kindlaks määrata. Kostjad ei ole välja toonud, et neile oleks tekkinud menetluskulud erinevas

suuruses. Seetõttu jagab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga kostjate menetluskulude

kogusumma kolmega. Iga kostja menetluskulude rahaline suurus on 490,88 eurot, mis tuleb

hagejalt iga kostja kasuks välja mõista.

26.8. Vastavalt kostjate taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib ringkonnakohus otsuse

resolutsioonis, et hagejal tuleb tasuda kostjatele hüvitatavatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras viivist alates praeguse otsuse jõustumisest kuni

menetluskulude hüvitamiseni.

27. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotust ja

hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega vastavalt menetluskulude jaotus või rahaline suurus kindlaks määrati. Sama

paragrahvi 2. lõike kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)