2-23-133882/12 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 19. detsember 2023

Tsiviilasja number

2-23-133882

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi Mati Peiti vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

2955 eurot 65 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 17. novembri 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OK Incure OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): OK Incure OÜ (registrikood

11542046), lepinguline esindaja Aap Kulik

Vastustaja

(kostja):

Mati

Peit

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Võtta OK Incure OÜ apellatsioonkaebus Viru

Maakohtu 17. novembri 2023. a otsuse peale

menetlusse.

2. Lahendada

apellatsioonkaebus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku

§ 646

alusel

üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.

3. Tühistada Viru Maakohtu 17. novembri 2023. a

otsus tsiviilasjas nr 2-23-133882 ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse

staadiumis.

4. Rahuldada OK Incure OÜ apellatsioonkaebus

osaliselt.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab

ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks

või

riigilõivu

tasumiseks

või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi

taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. OK Incure OÜ (hageja) esitas 22. augustil 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse Mati Peiti (kostja) vastu, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista 2888 eurot 17

senti. Pärnu Maakohtu 13. oktoobril 2023. a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning

asi anti üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja ESTO AS (laenuandja) 10. juunil 2022 tähtajatu

krediidiliinilepingu nr XXXXXXXXXXX, krediidilimiidiga 2000 eurot (krediidileping).

Krediidilepingus lepiti kokku esialgses intressimääras 39,9% aastas ehk 0.11% päevas. Krediidi

kulukuse määr oli 50.63% aastas. Kostja on 10. juunist 2022 kuni 17. aprillini 2023 saanud

krediiti kokku 2016 eurot 80 senti. Kostja on tagasimakseid teinud kokku 60 eurot 64 senti,

millest on arvestatud põhiosa tagasimakseks 16 eurot 80 senti, intressi katteks 28 eurot 59 senti,

kiire väljamakse tasu 15 eurot ja ülekandetasu 25 senti.

Kostja jäi võlgnevusse kolme osamakse tasumisega. 3. aprillil 2023 teavitati kostjat

iseteeninduse kaudu e-posti aadressile XXXXXXXXXXXXXXXXXXX saadetud teatega

lepingu ülesütlemisest juhuks, kui kostja ei tasu täiendava kahenädalase tähtaja jooksul

võlgnetavat raha. Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ning laenuandja ütles

17. aprillil 2023 krediidilepingu üles.

Laenuandja loovutas oma nõude kostja vastu hagejale ja sellest teavitati kostjat 8. mail 2023.

Pärast nõude täpsustamist palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 2000 eurot,

tasumata intressi 533 eurot 32 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 372 eurot 33 senti,

väljamaksetasu 15 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot.

Hageja selgitas, et laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, sest ta

omandas teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste

kohta laenutaotlusele lisatud andmete ja kliendi arvelduskonto väljavõtte ajaloo alusel. Teavet

kostja andmete tõepärasuse ja varasemate maksekohustuste täitmise kohta omandas

krediidiandja lisaks avalikest andmebaasidest, mh E-krediidiinfo andmebaasist, Taust.ee

andmebaasist ja Rahvastikuregistrist. Krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet vastavalt

laenutaotlusel esitatud andmete, arvelduskonto väljavõtte ja avalike andmebaaside põhjal.

Laenuandja analüüsis vastavalt enda sise-eeskirjadele kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse

hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodikale kostja kohta kogutud teavet kogumis

ning jõudis järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.

2. Kostja kinnitas hagiavalduse kättesaamist, kuid kohtu määratud tähtajaks ei vastanud.

3. Maakohus jättis 17. novembri 2023. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt oli krediidilepingu sõlmimise ajal 2022. a juunis Eesti

Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 16,30%. Selle kolmekordne määr on

48,9% aastas. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lg 1 järgi on seda määra ületav

tarbijakrediidileping tühine. Krediidilepingu ja tarbijakrediidi teabelehe järgi on kostjale

väljastatud krediidi kulukuse määr 50,63%. Seega on krediidileping tühine. Selle tagajärg on,

et hageja peab VÕS § 4062 lg 3 viimase lause kohaselt tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise

tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need

kostjale teatavaks tegema.

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada ja hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus valesti tuvastanud, et krediidileping

on tühine. Keskmine krediidi kulukuse määr, mille maakohus aluseks võttis, 16,30% aastas

kohaldus alles alates 1. juulist 2022 sõlmitud krediidilepingutele. Laenuandja sõlmis kostjaga

lepingu 2022. a juunis. Seega ei saanud seda näitajat arvesse võtta ning arvestada tuli Eesti

Panga 30. novembril 2021 avaldatud määra, milleks oli 16,95% ning mille kolmekordne määr

oleks 50.85%. Seega ei ületanud krediidilepingu krediidi kulukuse määr 50,63% seaduses

lubatud määra ning krediidileping ei ole tühine.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus

tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb tühistatud osas

TsMS § 646, § 656 lg 1 p 5, lg 2 ja § 657 lg 1 p 3 alusel saata uueks läbivaatamiseks esimese

astme kohtule, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus

kuulub rahuldamisele osaliselt, kuivõrd kaebuses on palutud ringkonnakohtult uue lahendi

tegemist, kuid ringkonnakohus saadab asja uueks läbivaatamiseks maakohtule.

5. TsMS § 646 alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal,

kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob

ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lg 1). Sel juhul otsus

tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus

ei pea TsMS § 646 kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust

(TsMS § 641 lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (RKTKo 24.01.2018 2-

13-56825, p 11).

TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse

apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks

arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt

olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.

6. Maakohus on ekslikult lähtunud valest keskmist krediidi kulukuse määrast. Maakohus jättis

tähelepanuta, et VÕS § 4062 lg 1 viimase lause kohaselt korraldab Eesti Pank keskmise krediidi

kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks oma veebilehel. Krediidilepingu

sõlmimise ajal 10. juunil 2022 ei olnud Eesti Pank veel avaldanud viimase kuue kuu keskmist

krediidi kulukuse määra, vaid tegi seda 22. juunil 2022. Seega ei olnud laenuandjal võimalik

arvestada tulevikus avaldatava keskmise krediidi kulukuse määraga. Krediidilepingu sõlmimise

hetkel oli VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses nimetatud viimati avaldatud keskmine krediidi

kulukuse määr 22. detsembril 2021 avaldatud 16,95%. Selle kolmekordne määr on 50,85%

aastas. Seega ei saa krediidileping olla vähemasti maakohtu viidatud asjaolu tõttu tühine.

7. Isegi juhul, kui krediidileping oleks maakohtu viidatud asjaolu tõttu tühine, ei oleks

põhjendatud hagi tervikuna rahuldamata jätmine, kui hageja on välja toonud, millise osa tema

nõudest moodustab laenu põhiosa ja kui palju (arvestades muutunud intressimäära) on kostja

talle põhiosa katteks tasunud. Maakohus on otsuse põhjendustes selgitanud, et VÕS § 4062 lg 3

viimase lause kohaselt peab krediidiandja liigkõrge krediidi kulukuse määra korral

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning

need tarbijale teatavaks tegema. Sellest on maakohus ekslikult järeldanud, et hageja saab oma

nõude alles pärast selle kohustuse täitmist maksma panna. Ometi jättis maakohus hagi

rahuldamata, mis ei võimaldaks hagejal ka viidatud kohustuse täitmise järel uuesti sama

nõudega kohtusse pöörduda, sest tegemist oleks vaidlusega samade poolte vahel sama nõude

üle samal alusel (TsMS § 371 lg 1 p 4).

8. Riigikohus on leidnud, et VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause mõte pärast lepingu ülesütlemist

on selles, et kohtumenetluses peab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise

tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse,

milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus

hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise

arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete

tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm

24.11.2023 2-21-13098, p 24). Ringkonnakohtu hinnangul on see põhimõte kohaldatav ka

sarnaselt sõnastatud VÕS § 4062 lg 3 viimase lause puhul. See tähendab, et ka krediidilepingu

tühisuse korral oleks maakohus pidanud hindama, kas ka algse laenugraafiku järgi oleks olnud

juba kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud. Sellisel juhul oleks siiski tulnud hagi

vähemasti laenusumma ja seadusjärgse intressi osas rahuldada (RKTKm 24.11.2023 2-21-

13098, p 16).

9. Sõltumata eelnevast ei pea ringkonnakohus ise võimalikuks uue otsuse tegemist, kuivõrd

maakohus peab mh kaebeõiguse tagamiseks esimese astmena hindama, kas laenuandja on

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (vt RKTKm 24.11.2023 2-21-13098, p-d 17–

25). Ringkonnakohus märgib, et kuigi hageja on selgitanud 1. novembri 2023

menetlusdokumendi p-s 3.6, milliseid samme on ta astunud vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgmiseks, võib maakohus nende selgituste ebapiisavaks osutumisel anda täiendava

tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (TsMS § 3401) mh selle selgitamiseks, kas ja millisel määral

arvestas laenuandja kostja maksevõime hindamisel tema muude finantskohustustega

(laenudega).

Kui maakohus peaks tuvastama, et kostja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud,

toob see kaasa üksnes krediidilepingus sisalduva intressikokkuleppe tühisuse ning see

asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud

intressimäär on madalam (RKTKm 24.11.2023 2-21-13098, p 24). Sellest johtuvalt kuuluks ka

juhul, kui maakohus tuvastab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, hagi vähemasti

põhinõude ja sellelt arvestatud seadusjärgse intressi osas rahuldamisele.

10. Viivisenõude kohta märgib ringkonnakohus, et seadusandja lubab VÕS § 415 lg 1 ja VÕS

§ 113 lg 1 kolmanda lause alusel tarbijalt nõuda viivist samas ulatuses, mis on

tarbijakrediidilepingus intressimäärana kehtivalt ette nähtud. Kui krediidilepingus sisalduv

intressikokkulepe peaks osutuma nt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu

tühiseks, siis jääb sellest hoolimata kehtima kokkulepe selle kohta, et viivisemäär on võrdne

intressimääraga. See tähendab, et viivisemäär on sellisel juhul võrdne seadusjärgse

intressimääraga.

11. Eeltoodust tulenevalt on tegemist TsMS § 656 lg 1 p-s 5 sätestatud olulise menetlusnormi

rikkumisega, mis toob TsMS § 646 järgi ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise

apellatsioonimenetluses. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul hinnata, kas krediidileping

on mingis osas tühine ja sellest lähtuvalt otsustada, millises osas hagi rahuldamisele kuulub.

12. Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus

ja nende rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 3 teise lause ja TsMS § 174 lg 6 alusel

maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt)