2-23-3740/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht 19.12.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-3740

Kohtuasi

Rapla kohtutäituri Õnne Pajuri avaldus Y lubade

kehtivuse

peatamiseks

ja

dokumendi

kehtetuks

tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 25.10.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Rapla kohtutäitur Õnne Pajur

Puudutatud

isikud

(sissenõudjad)

Q

(isikukood

XXXXXXXXXXX) ja C (isikukood XXXXXXXXXXX),

seaduslik esindaja W

Puudutatud

isik

(võlgnik)

Y

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta tõenditena asja materjalide juurde määruskaebusele lisatud tõendid.

2. Jätta Pärnu Maakohtu 25.10.2023 määrus muutmata.

3. Jätta määruskaebus rahuldamata.

4. Menetluskulud

ringkonnakohtus

jätta

Y

kanda.

Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-23-3740

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Rapla kohtutäitur Õnne Pajur (kohtutäitur) esitas 08.03.2023 Pärnu Maakohtule avalduse Y

(võlgnik) mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks ja selle andmise õiguse keelamiseks ning

Eesti kodaniku passi kehtetuks tunnistamiseks.

1.1. Avalduse kohaselt on võlgniku suhtes algatatud 20.02.2015 täiteasjad nr 179/2015/190 ja

nr 179/2015/191. Täiteasja nr 179/2015/190 algatamise aluseks on võlgniku laste Q ja C

(sissenõudjad) avaldus ning tsiviilasjas nr 2-14-30294 Pärnu Maakohtu maksekäsu osakonna

15.12.2014 määrus, millega mõisteti alates 23.09.2014 võlgnikult kummagi lapse kasuks välja

elatis 100 eurot kuus. Täiteasja nr 179/2015/191 algatamise aluseks on sissenõudjate avaldus

ning tsiviilasjas nr 2-21-13410 Pärnu Maakohtu 14.02.2022 tagaseljaotsus, millega mõisteti

alates 26.08.2021 võlgnikult kummagi lapse kasuks välja elatis 200 eurot kuus kuni laste

täisealiseks saamiseni. Võlgniku võlg on 28.02.2023 seisuga täiteasjas nr 179/2015/190 Q ees

1919,36 eurot, millele lisandub elatisabi võlg riigi ees 4519,07 eurot, s.o kokku 6438,43 eurot

ning täiteasjas nr 179/2015/191 C ees 1919,36 eurot, millele lisandub elatisabi võlg riigi ees

4526,86 eurot, s.o kokku 6446,22 eurot.

1.2. Võlgnikule edastati täitmisteated ja võlgnik sai need isiklikult kätte 11.03.2015.

Täitemenetluse käigus on arestitud võlgniku pangakontod, Maksu- ja Tolliameti (MTA)

ettemaksu konto (tagastamisele kuuluv tulumaks), Eesti Haigekassa väljamaksed,

II pensionisamba väljamaksed. Võlgniku töötamise korral on edastatud sissetuleku arestimise

aktid ka võlgniku töökohta. Laekunud on raha võlgniku arestitud kontolt viimati augustis 2017,

töökohast viimati mais 2021 ja MTA-st viimati märtsis 2022. Võlgnik on ka otse

sissenõudjatele elatist tasunud, kuid mitte regulaarselt ja täies ulatuses. Tasutud elatisest on

sissenõudjate esindaja kohtutäiturit teavitanud – viimati tasus võlgnik jaanuaris 2022 elatist 100

eurot kahele lapsele. Ametlikku töökohta ja sissetulekut, millest oleks võimalik elatist kinni

pidada, võlgnik pikemat aega ei oma. Kohtutäituri vahendusel võlgnik elatist tasunud ei ole.

1.3. Sissenõudjate esindaja esitas 14.07.2022 kohtutäiturile avalduse, milles taotles võlgniku

suhtes mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamist ja reisidokumendi (Eesti kodaniku pass)

kehtetuks tunnistamist, kuna võlgnik ei maksa vastavalt kohtulahenditele oma lastele elatist.

1.4. Võlgnikule edastati 19.08.2022 e-postile (XXX) hoiatus õiguste ja lubade kehtivuse

peatamise ning nende andmise keelamise kohta ning Eesti kodaniku passi kehtetuks

tunnistamise kohta. Võlgnik hoiatuse kättesaamist ei kinnitanud. Võlgnikule edastati

06.09.2022 ja 23.01.2023 e-kirja teel korduvad hoiatused. Võlgnik kinnitas 30.01.2023 e-kirjas

hoiatuse kättesaamist ja teatas, et tal on plaan alustada äritegevust, milleks ta vajab juhilube.

16.02.2022 anti võlgnikule teada, et elatis on tasumata juba pikema aja jooksul, mistõttu on

kaheldav, et tal sel perioodil puudus üldse igasugune sissetulek ja võimalus elatist tasuda.

Võlgnikku hoiatati, et kui ta veebruaris 2023 elatist ei tasu, edastab kohtutäitur kohtule avalduse

tema suhtes mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks ja reisidokumendi kehtetuks

tunnistamiseks. Võlgnik elatist ei tasunud.

1.5. Täitemenetluse raames tuvastas kohtutäitur, et võlgnik omab kehtivat juhiluba ja Eesti

kodaniku passi. Võttes arvesse sissenõudjate nõusolekuid, palub kohtutäitur täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 1773 alusel peatada võlgniku mootorsõiduki juhtimisõigus (juhiluba nr

XXXXXXXX, välja antud 07.06.2016, kehtiv kuni 06.06.2026) ja Eesti kodaniku passi

2-23-3740

(dokumendi nr XXXXXXXXXXX, välja antud 08.06.2021, kehtiv kuni 08.06.2031) kehtivus.

Kohtutäitur kinnitab, et täidetud on TMS § 1773 lg-s 1 loetletud tingimused.

Puudutatud isikute seisukohad

2. Sissenõudjate esindaja kinnitas, et võlgnik tasus elatist 05.01.2022, 07.09.2021 ja

03.08.2021. 2023. aastal ei ole võlgnikult ühtegi laekumist lastele ja võlgnik pole soovinud ka

sõlmida mingeid kokkuleppeid võla tasumiseks.

3. Võlgnik andis 30.05.2023 e-kirjas teada, et juhilubade kehtetuks tunnistamine võtab temalt

võimaluse hetkel alustava ettevõttega tegeleda. Samuti võtab see võlgnikult sissetuleku, millega

on võimalik elatist tasuda. Arusaamatuks jääb, kuidas juhilubade ja passi kehtetuks

tunnistamine laste heaolule ja elatise maksmisele kaasa aitab. Eestisse tagasi kolimine on olnud

majanduslikult raske. Seetõttu pole võlgnik saanud elatist tasuda, kuid esimesel võimalusel teeb

seda. Vastuseks kohtunõudele selgitas võlgnik 04.06.2023 e-kirjas, et vajab autot liikumiseks,

sest tööd asuvad üle Eesti ja tööriistade transport pole teisiti kui oma autoga võimalik.

Juhilubadest sõltub võlgniku sõnul otseselt tema sissetuleku võimalus. Samuti on võlgnikul uus

elukaaslane ja pere, kes kõik kannataksid oluliselt. Võlgnikul võtab aega, et kõik korda saada.

Võlgnik palub arvestada veel seda, et üle kolme aasta tagasi tasus ta elatist ja võla üle 1000

eurot vabatahtlikult. Täiendavalt selgitas võlgnik 20.10.2023 e-kirjas, et üritab üles töötada oma

ettevõtet Z OÜ. Hetkel pole võlgnik end töölisena registreerinud, sest pole kogu plaani käima

saanud. Võlgnik leiab, et ehitusvaldkonnas tegutsemiseks on load vältimatud. Ühtegi

pangakonto väljavõtet võlgnikul esitada pole.

4. Maakohus andis võlgnikule veelkord täiendava tähtaja esitada tõendid 23.10.2023. Võlgnik

midagi kohtule ei esitanud.

Maakohtu määrus

5. Maakohus rahuldas 25.10.2023 määrusega kohtutäituri avalduse võlgniku õiguste

peatamiseks. Maakohus peatas võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse tähtajatult,

keelas võlgnikule mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise, tunnistas võlgniku Eesti kodaniku

passi kehtetuks ja keelas võlgnikule passi andmise kuni kaheks aastaks. Maakohus märkis, et

kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ning loa ja dokumendi kehtivuse peatatuse ning

temale õiguse ning loa ja dokumendi andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1)

võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise

tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu

jooksul; 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku

suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud (TMS § 1775 lg 1).

Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda.

6. Vaidlust ei olnud selles, et võlgnik ei ole täitnud ülalpidamiskohustust sissenõudjate ees

nõuetekohaselt ning tema suhtes on algatatud täiteasjad nr 179/2015/190 ja 179/2015/191.

Võlgnikul tuleb maksta igakuiselt kummagi lapse ülalpidamiseks elatist 200 eurot.

7. Võlgnik ei ole asunud vabatahtlikult elatist tasuma ega esitanud kohtu antud korduvateks

tähtaegadeks tõendeid. Võlgnik on olnud teadlik nii täitemenetlusest kui ka kohtumenetlusest.

Kohtutäitur hoiatas võlgnikku mootorsõiduki juhtimisõiguse piiramisest ja Eesti kodaniku passi

kehtetuks tunnistamisest ning võlgnikule on hoiatus kätte toimetatud. Võlgnik ei täitnud pärast

hoiatuse kättesaamist TMS § 1771 lg-s 1 sätestatud tingimusi.

2-23-3740

8. Kuna võlgnik kohtu küsimustele ei vastanud ja tõendeid ei esitanud ning teatas vaid, et tal

võtab ettevõtte käivitamine aega ning ehitusvaldkonnas on lubade olemasolu hädavajalik, leidis

maakohus, et ei ole teada põhjendusi ega esitatud võlgniku poolt tõendeid, miks juhtimisõiguse

peatamine ja Eesti kodaniku passi kehtetuks tunnistamine oleks võlgniku suhtes TMS mõttes

ebaõiglane või ebaproportsionaalne.

9. Elatise eesmärk on lapsele pideva ja vajaliku ülalpidamise kindlustamine. Kuna senised

täitemenetluse meetmed ei ole olnud piisavad, on põhjendatud kasutada elatise sissenõudmiseks

täiendavaid abinõusid, piirates võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse tähtajatult ja

keelates talle mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise TMS § 177² lg 1 p 2 alusel tähtajatult.

Maakohus tunnistas kehtetuks võlgniku passi TMS § 177² lg 11 p 1 alusel ja keelas selle

andmise kuni kaheks aastaks. Võlgnik on elatise võlgnevusel lasknud tekkida vaatamata sellele,

et tal oli siiani olemas mootorsõiduki juhtimisõigus ja kehtiv pass. Seega ei sea võlgnikul

juhtimisõiguse ja passi olemasolu puudumine sissenõudjaid halvemasse olukorda kui seni.

Võlgnik ei ole kohtule teada andnud, et ta täidab nõuetekohaselt elatise täitmise kohustust.

Määruskaebus

10. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue

määruse, millega jätta kohtutäituri avaldus rahuldamata.

11. Võlgnik ei ole kätte saanud kohtutäituri poolt väidetavalt 19.08.2022 saadetud hoiatust ega

ka 06.09.2022 saadetud korduvat meeldetuletust. Võlgnik sai kätte 23.01.2023 e-kirja, millele

võlgnik ka vastas.

12. Võlgnik kordab maakohtus esile toodut, et elas alates 2019 välismaal, tuli Eestisse tagasi

10.12.2022 ning alustas äritegevusega 02.01.2023. Ehitusvaldkonnas on rasked ajad, millest

tingituna pole siiani suutnud kasumit teenida. Võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse

peatamine oleks ebaõiglane, kuna siis pole võimalik tutvuda uute objektidega, varustada objekti

materjalide ega töövahenditega. Olles niigi raskes majanduslikus seisus, ei ole mõeldav töölise

palkamine, kes selle töö võlgniku asemel teeks.

13. Võlgnik tasus 06.09.2021 vabatahtlikult Q arveldusarvele 1059 naela (1200 eurot), mis

kattis laste ees tekkinud elatisvõla. Seejärel mõisteti võlgnikult tagaseljaotsusega välja

kummalegi lapsele elatis 200 eurot kuus, mis oli võlgnikule ülejõukäiv.

14. Võlgnik suudaks hetkel tasuda mõlemale lapsele 125 eurot kuus ja vähendama võlga

kummagi lapse ees 25 eurot kuus, s.o kokku 300 eurot. Mootorsõiduki juhtimisõiguse

peatamine võtab selle võimaluse. Võlgnikul ei jää enam muud üle, kui esitada kohtule avaldus

eraisiku pankrotiks ja võlgadest vabastamiseks.

Menetluse edasine käik

15. Kohtutäitur palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja märgib, et võlgnik ei ole siiani elatist

tasunud.

16. Sissenõudjate esindaja leiab, et maakohtu määrus on põhjendatud, kuna võlgnik ei ole

elatist tasunud, kuigi väidab määruskaebuses, et tal on võimalik tasuda kummalegi lapsele 125

eurot kuus.

17. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2-23-3740

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

18. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja määruskaebuse väited ei anna

alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu

määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659).

19. Esmalt lahendab ringkonnakohus määruskaebemenetluses esitatud taotluse tõendite

vastuvõtmiseks. Võlgnik on määruskaebemenetluses esitanud täiendavaid tõendeid, mis on

TsMS § 662 lg 3 järgi lubatav. Ringkonnakohus võtab esitatud tõendid asja materjalide juurde.

20. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti olulised asjaolud ja põhjendas

piisavalt, miks kohus rahuldas kohtutäituri avalduse võlgniku õiguste peatamiseks.

Elatisevõlgniku õiguste piiramine on kohtu kaalutlusotsustus, millesse kõrgema astme kohus

saab sekkuda vaid juhul, kui rikutud on diskretsiooni piire. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

maakohus seda praegusel juhul teinud. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav ja

seisukohad põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avalduse rahuldamise

eeldused olid täidetud, senised täitemenetluse meetmed ei ole olnud piisavad ning elatise

sissenõudmiseks ja võlgniku mõjutamiseks tuleb kasutada täiendavaid abinõusid.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki

korrata (TsMS § 654 lg 6 ja § 659). Määruskaebuses on võlgnik palunud maakohtu määruse

tühistada tervikuna, kui sisuliselt vaidlustanud üksnes mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse

peatamise. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

21. Asjaoludest nähtuvalt on TMS § 1772 lg-s 1 sätestatud eeldused täidetud: võlgnik ei ole

tasunud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist, seda ei ole õnnestunud sisse nõuda võlgniku

vara arvelt ja olemas on sissenõudja nõusolek juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks. Kuna

kohtutäitur on edastanud võlgnikule TMS § 1771 lg 1 alusel hoiatuse ning võlgnik ei ole pärast

hoiatuse saamist täitnud ühtegi täitemenetluse seadustikus sätestatud tingimust, oli kohtutäituril

alus pöörduda kohtusse, et kohaldada võlgniku suhtes seaduses sätestatud meetmeid.

22. Võlgniku väide, et ta ei saanud kohtutäituri 19.08.2022 ja 06.09.2022 saadetud hoiatusi

kätte, ei ole asjakohane, kuna võlgnik on määruskaebuses kinnitanud, et ta sai kohtutäituri

23.01.2023 saadetud hoiatuse kätte. Kohtutäitur on küll avalduses viidanud varem saadetud

hoiatustele, kuid lugenud hoiatuse võlgniku poolt kättesaaduks 30.01.2023. Hoiatuse

kättesaamisest hakkab kulgema 30-päevane periood, mille jooksul on võlgnikul võimalik leida

omapoolne lahendus ja täita vähemalt üks TMS § 1771 lg-s 1 toodud tingimustest. Hoiatuse

mõte seisneb selles, et võlgnikul oleks piisavalt aega enne, kui kohtutäitur kohtule avalduse

esitab. Kohtutäitur esitas avalduse kohtule 08.03.2023, s.o enam kui 30 päeva hoiatuse

kättesaamisest.

23. Asjaolu, et võlgnik tasus 06.09.2021 (toimikust nähtuvalt laekus 07.09.2021, dtl 63)

vabatahtlikult elatise võla 1200 eurot, ei ole samuti hetkel asjakohane, kuna elatist tuleb lastele

tasuda järjepidevalt ja mitme aasta tagune ühekordne makse ei muuda olematuks, et pärast

viidatud kuupäeva on elatis lastele regulaarselt tasumata.

24. Võlgnik tugineb määruskaebuses sellele, et tal on juhilube vaja tööl käimiseks.

Määruskaebuses kordab võlgnik maakohtule esitatud selgitust ülalpidamiskohustuse täitmata

jätmise põhjuste kohta, väites, et ta alustas äritegevusega ehitusvaldkonnas 02.01.2023, kuid ei

ole suutnud kasumisse jõuda.

2-23-3740

25. Lisaks formaalsete eelduste kontrollimisele tuleb selleks, et võlgniku õigusi piirata,

analüüsida, kas õiguste piiramine aitab väljamõistetud elatise maksmisele kaasa (RKTKm

04.10.2017, 2-16-14071, p 18.1). Selleks tuleb eelkõige TMS § 1771 lg 1 p-st 3 ja § 1774 lg 2

p-st 3 lähtudes vastata küsimusele, kas võlgnik on suuteline väljamõistetud elatist maksma või

on tal maksmata jätmiseks selline mõjuv põhjus, mis annab aluse jätta kohtutäituri taotlus

rahuldamata ning võlgniku õigus piiramata. Mõjuva põhjuse olemasolul ei ole võlgniku õiguste

piiramine sobiv abinõu elatise maksmise kohustuse täitmisele kaasaaitamiseks.

26. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võlgniku esiletoodu puhul tegemist mõjuva põhjusega

TMS § 1771 lg 1 p 3 ja § 1774 lg 2 p 3 mõttes, s.t võlgnik ei ole teinud usutavaks, et ta ei ole

suuteline elatist maksma, tal oli elatise tasumata jätmiseks mõjuv põhjus või et õiguse piiramine

takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetava toimetulekut. Võlgnik ei ole kolleegiumi

hinnangul toonud kohtu ette selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, et õiguste

piiramine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Ka asjaolu, et võlgnikul on uus pere, ei vabasta teda

vaidlusaluse kohustuse täitmisest.

27. Määruskaebuses kinnitab võlgnik valmidust tasuda mõlemale lapsele elatist 125 eurot kuus

ja vähendama võlga kummagi lapse ees 25 eurot kuus. Eeltoodust saab järeldada, et võlgnikul

on olnud võimalus elatist tasuda vähemalt osaliselt, kuid ta ei ole seda siiani vabatahtlikult

teinud. Asja materjalidest ei nähtu ka seda, et võlgnik oleks soovinud sissenõudjatega

kokkuleppele jõuda ja maksegraafiku sõlmida. Vaatamata kohtutäituri selgitustele ei kasutanud

võlgnik TMS § 1771 lg 1 p-des 1 ja 2 nimetatud võimalusi kohtumenetluse vältimiseks, s.o ei

tasunud vähemalt ühe kuu elatist ega avaldanud soovi sõlmida maksegraafikut. Ka

kohtumenetluse ajal oli võlgnikul võimalus avalduse rahuldamist vältida, kui ta oleks tasunud

kas vähemalt kahe kuu elatise või vähemalt ühe kuu elatise ja sõlminud maksegraafiku (TMS

§ 1774 lg 2 p-d 1 ja 2). Maakohus on võlgnikule tema õigusi ja võimalusi korduvalt selgitanud.

Võlgnik on hoiatuse saamisest 9 kuu jooksul piirdunud üksnes paljasõnalise väitega, et ta ei ole

ta ülalpidamiskohustust laste ees aastaid täitnud seetõttu, et tema äritegevus ei ole olnud

kasumlik.

28. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest

tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest

üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (RKTKo

24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 15). Kui võlgniku sissetulek ei ole ülalpidamiskohustuse

täitmiseks olnud piisav, tuli tal tagada kohustuse täitmine seeläbi, et leida muud moodused

ülalpidamiskohustuse täitmiseks, nt otsides endale selline töökoht, mille tasu võimaldaks

kohustuste täitmist (RKTKm 09.11.2017, 2-16-12071, p 14.2; TlnRnKm 16.12.2021,

2-20-19202, p 31). Mõjuva põhjusena ei saa käsitada sissetuleku puudumist. Hindamaks seda,

kas võlgnikul esines mõjuv põhjus kohustuse täitmata jätmiseks, tuleb arvestada ka seda, kas

elatist maksma kohustatud vanem on tõendanud enda suutmatust sissetulekut teenida. Võlgnik

ei ole seda teinud. Võlgnik ei ole esile toonud, et ta ei ole elatist tasunud põhjusel, et ta ei ole

võimeline sissetulekut teenima. Võlgnik väidab, et tema valitud tegevus ei ole osutunud

kasumlikuks. Võlgnik pole väitnud, et ta oleks üritanud tulusamat tööd leida, kuid see pole

hoolimata mõistlikest pingutustest õnnestunud. Asjaolu, et võlgnik tegeleb ettevõtlusega

ehitusvaldkonnas, viitab, et võlgnik on võimeline tööd tegema. Mõjuva põhjusena saab käsitada

üksnes sellist asjaolu, mis muudab sissetuleku teenimise objektiivselt võimatuks (nt raske

haigus).

29. Võlgnik väidab, et ta ei saa juhtimisõiguse kehtivuse peatamise korral sissetuleku

teenimisega jätkata. Ringkonnakohus möönab, et juhtimisõiguse puudumine võib muuta

võlgniku elukorralduse keerulisemaks, aga mitte võimatuks. Tervel ja töövõimelisel võlgnikul

2-23-3740

tuleb leida võimalus sissetuleku teenimiseks ka juhtimisõiguse kehtivuse peatamise korral.

Juhtimisõiguse olemasolust ja sissetuleku teenimise võimalustest hoolimata on võlgnikul

tekkinud elatise võlg ning võlgnik ei ole sissenõudjatele korrapäraselt elatist maksnud, isegi

mitte osaliselt. Üksnes töö tegemise keerukamaks muutumise ohu tõttu ei saa jätta

juhtimisõigust piiramata, sest see muudaks kogu vastava regulatsiooni sisutühjaks. Eelduslikult

motiveerib see võlgnikku täitma temal lasuvat kohustust, s.t juhtimisõiguse piiramine aitab

kaasa piirangu eesmärgile (elatise maksmisele). Eeltoodust tulenevalt on kolleegium

seisukohal, et juhtimisõiguse peatamine ei mõjuta võlgnikul sissetuleku teenimise võimalust,

kui selleks on olemas tegelik tahe. Kui võlgnik tahab jätkata ettevõtlusega, on tõenäoliselt

võimalik ettevõtte tegevus ümber korraldada selliselt, et selle tegevus ei sõltuks üksnes

võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolust. Võlgnikul on võimalik taotleda

juhtimisõiguse taastamist TMS § 177⁵ alusel, kui ta on asunud elatist tasuma.

30. Võlgnik märgib määruskaebuses, et mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine sunnib teda

esitama kohtule maksejõuetusavalduse, et võlgadest vabaneda. Ringkonnakohus selgitab, et

ülalpidamiskohustust on peetud sedavõrd oluliseks, et võlgniku kohustustest vabastamisega ei

lõpe lapsele elatise maksmise kohustus (FiMS § 50 lg 2), kuid püsivate raskuste korral on

võlgnikul võimalik esitada hagi laste vastu elatise vähendamiseks ja tõendada, et võrreldes

elatise väljamõistmise ajaga on olulised asjaolud muutunud (TsMS § 459).

31. Maakohus

jättis

menetluskulud

võlgniku

kanda.

Kuna

ringkonnakohus

jätab

määruskaebuse rahuldamata, jäävad ka määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud

TsMS § 171 lg 1 järgi võlgniku kanda. Kohtutäituril ja sissenõudjatel puuduvad

kindlaksmääratavad menetluskulud.

32. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TMS § 177⁴ lg 6,

TMS § 219 ja TsMS § 696 lg 3 esimese lause alusel saab määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)