2-22-19394/40 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 19. detsember 2023

Tsiviilasja number

2-22-19394

Tsiviilasi

Janika Oja võlgade ümberkujundamise menetlus

Võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 13. septembri 2023 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Rävala Laenud OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (võlausaldaja): Rävala Laenud OÜ

(rk: 12629269), esindaja Elmer Aros

Vastustajad:

Võlgnik: Janika Oja (ik: XXXXXXXXX)

Võlausaldajad:

Svea Finance AS (rk: 11200943), esindaja Piret Palm

IPF Digital AS (rk: 11034137), esindaja Maarja Kruusma

OK Incure OÜ (rk: 11542046), esindaja Maarja Kruusma

Elisa

Eesti AS

(rk: 10069659),

esindaja

OÜ Julianuse

Õigusbüroo (rk: 11930038), esindaja Anni Kennedy

AS ÜHISTEENUSED (rk: 11052490), esindaja OÜ Julianuse

Õigusbüroo (rk: 11930038), esindaja Anni Kennedy

Aktiva

Finance

Group OÜ

(rk: 10746479),

esindaja

OÜ Julianuse Õigusbüroo (rk: 11930038), esindaja Anni

Kennedy

Ühisraha OÜ (rk: 11948363)

Revensen OÜ (rk: 16625699)

Bondora AS (rk: 11483929)

Martin Pappel (ik: XXXXXXXXXXX)

Kristjan Kriisa (ik: XXXXXXXXXXX)

GRIFF Õigusbüroo Osaühing (rk: 12320307)

Multitude bank p.l.c (rk: C56251)

Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei

Usaldusisik: Annika Rau (ik: XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 13. septembri 2023 määrus ja saata asi maakohtule uueks

lahendamiseks.

2. Rahuldada määruskaebus.

3. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja uuel lahendamisel.

4. Teha määrus avalikult teatavaks ja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Janika Oja (võlgnik) esitas 29.12.2022 maakohtule maksejõuetusavalduse võlgade

ümberkujundamiseks.

Avalduse kohaselt töötab võlgnik puidutöötlejana Ilmre OÜ-s. Tema töötasu on 990 eurot ja

toetused 750 eurot kuus. Abikaasa Kermo Oja töötasu on 1300 eurot kuus. Abikaasa pankrot

on välja kuulutatud Tartu Maakohtu 24.11.2022 määrusega. Võlgnikul on viis ülalpeetavat last.

Makseraskused tekkisid korteri remondiks ja jooksvateks kuludeks võetud laenukohustustest.

Pere igakuised väljaminekud on 2640 eurot, võlgnevuste tasumiseks jääv summa on 400 eurot.

Võlgnikule kuulub sõiduauto Seat Alhambra (väljalaskeaasta 1998) ja korteriomand asukohaga

XXXXXXXX linn, mis on võlgniku ja tema pere elukohaks. Võlgnik on märkinud oma

kohustuste suuruseks 92 759 eurot.

2. Maakohus võttis 03.01.2023 määrusega maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas

võlgniku usaldusisikuks Annika Rau.

3. Usaldusisik esitas 02.02.2023 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja koos lisadega.

Usaldusisiku hinnangul võib võlgniku olla maksejõuetu, mistõttu tuleks talle anda võimalus

vabaneda oma kohustustest pankrotimenetluse kaudu.

4. Võlgnik jäi 13.02.2023 kohtuistungil taotluse juurde algatada võlgade ümberkujundamise

menetlus. Võlgniku väitel on ta lastele kodu säilitamise nimel motiveeritud kava täitma.

5. Maakohus algatas 07.03.2023 määrusega võlgniku suhtes võlgade ümberkujundamise

menetluse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks Annika Rau.

6. Usaldusisik

esitas 27.06.2023 kohtule võlgniku nimel

03.06.2023 koostatud

ümberkujundamiskava koos lisadega. Ümberkujundamisele kuuluv võlgnevus on kokku

91 496,05 eurot. Hüpoteegipidaja ei ole andnud nõusolekut oma nõude 37 341,28 eurot

(põhinõue 37 340,72 eurot, intress 0,56 eurot) ümberkujundamiseks, mistõttu kuulub tema

nõue rahuldamisele 100% ulatuses. Pandiga tagamata võlausaldajate kõrvalnõudeid

vähendatakse 100% ja põhinõuded täidetakse 50% ulatuses. Võlgniku kinnisvara müüakse

kokkuleppe hinnaga 55 000 eurot pärast kava kinnitava kohtumääruse jõustumist tingimustel,

et vara müügiga tasutakse kõik võlgniku võlad ning võlgnikuga sõlmitakse üürileping vähemalt

kaheksaks aastaks. Müügisummast saab hüpoteegipidaja 37 341,28 eurot ja teised

võlausaldajad 50% põhinõuetest, tasutakse tehinguga seotud kulud, panga teenustasud ja

usaldusisiku tasu, millest on maha arvestatud deposiiti tasutud 1600 eurot.

Ümberkujundamiskava koostamisel on lähtutud võlgniku sissetulekutest (töötasu 737,62 eurot,

peretoetused 1010 eurot), tema elatusmiinimumist 2023. aastal (1691,67 eurot) ja soovist

säilitada võlgniku perele elukoht. Võlgnikule oleks ülejõukäiv tasuda lisaks üürile ka

kavajärgseid makseid. Võlgade ümberkujundamisel rahuldatakse 91 496,05 euro suurusest

võlgnevusest 53 054,89 eurot, s.o 57,99%. Võlgnik on hinnanud kinnisvara maksumuseks

78 000 eurot ja sõidukite maksumuseks 3000 eurot.

Ümberkujundamiskavale

esitasid

vastuväite

Tartu

kohtutäitur

Oksana

Kutšmei,

OK Incure OÜ, IPF Digital AS, Bondora AS, Rävala Laenud OÜ, Svea Finance AS, Elisa

Eesti AS, AS ÜHISTEENUSED ja Aktiva Finance Group OÜ.

7. Rävala Laenud OÜ vastuväite kohaselt ei nõustu võlausaldaja ümberkujundamiskavas

toodud andmetega võlausaldaja nõude ja selle tagatuse kohta ning võla ümberkujundamisega

võlgniku taotletud viisil. Rävala Laenud OÜ nõue on pandiga tagatud. Hüpoteegipidaja ei ole

nõustunud oma nõude ümberkujundamisega. Seega tuleb koostoimes füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-ga 33 ümberkujundamiskava kinnitamise järel arvutada

võlausaldaja nõudele juurde intress ja viivis. Võlausaldaja on vastuses usaldusisikule viidanud,

et nõue on ajas muutuv. Tagatisvara tuleks realiseerida avalikul enampakkumisel, müügihind

55 000 eurot ei ole mõistlik. Võlausaldaja nõustuks võla ümberkujundamisega, kui tagatisvara

müügi korral tasutakse tema nõuded (sh lisanduvad intressid ja viivised) tehingu kuupäeva

seisuga. 16.06.2023 seisuga on võlausaldaja nõude suurus 40 278,25 eurot, sh põhinõue

37 340,72 eurot, intress 1357,63 eurot, viivised alates 08.03.2023. a 1549,90 eurot ja

sissenõudmisega seotud kulud (nõudekirjade tasud) 30 eurot.

8. Usaldusisik ei nõustunud vastuväite esitanud võlausaldajatega. Usaldusisik märkis, et

menetluse peamine eesmärk on säilitada võlgnikule ja tema perele elukoht. Kinnisvaraturgu ja

üldist majanduslangust silmas pidades ei ole võimalik hinnata korteri realiseerimisest saadavat

tulu. Kinnistul on lisaks hüpoteegile isiklik kasutusõigus, mis mõjutab müügihinda. Usaldusisik

palus teha kavas parandused, Rävala Laenud OÜ nõue lugeda pandiga tagatud nõudeks.

MAAKOHTU LAHEND

9. Tartu Maakohus rahuldas 13. septembri 2023 määrusega Janika Oja maksejõuetusavalduse

võlgade ümberkujundamiseks ja kinnitas Janika Oja võlgade ümberkujundamiskava järgnevalt:

Võlausaldaja

Kohustuse kogusumma

/ sh põhinõue

Ühekordse

osamakse

suurus

(kohustuse

täitmise summa)5

Kohustuse

rahuldamise

määr (%)

Rävala Laenud OÜ1

37 341,28 / 37 340,72

37 341,28

100,00

Svea Finance AS2

1683,42 / 1549,32

774,66

46,02

IPF Digital AS2

3011,68 / 1280,00

640,00

21,25

OK Incure OÜ2

1594,99 / 1139,66

569,83

35,73

OK Incure OÜ2

281,85 / 198,78

99,39

35,26

OK Incure OÜ2

1002,33 / 793,99

397,00

39,61

Elisa Eesti AS2

9290,63 / 4972,77

2486,39

26,76

AS ÜHISTEENUSED2

60,72 / 30,00

15,00

24,70

AS ÜHISTEENUSED2

60,72 / 30,00

15,00

24,70

Aktiva

Finance

Group OÜ2

267,01 / 228,26

114,13

42,74

Ühisraha OÜ2

579,90 / 500,00

250,00

43,11

Revensen OÜ2

542,06 / 426,10

213,05

39,30

Bondora AS2

3922,76 / 3418,12

1709,06

43,57

Bondora AS2

8260,00 / 7997,41

3998,71

48,41

Martin

Pappel

ja

Kristjan Kriisa2, 4

18 650,00 / 7148,01

2200,00

11,80

GRIFF

Õigusbüroo

Osaühing2

364,68 / 360,00

180,00

49,36

Multitude bank p.l.c2

4478,71 / 3999,45

1999,73

44,65

Tartu

kohtutäitur

Oksana Kutšmei3

80,47 / 80,47

40,24

50,00

Tartu

kohtutäitur

Oksana Kutšmei3

18,00 / 18,00

9,00

50,00

Tartu

kohtutäitur

Oksana Kutšmei3

4,84 / 4,84

2,42

50,00

91 496,05 / 71 515,90

53 054,89

1 pandiga (võlgniku vara ja Kermo Oja käendusega) tagatud kohustus

2 tagamata kohustus

3 täitemenetluse kulud

4 tegemist on solidaarvõlausaldajatega

5 võlausaldajate kohustused täidetakse kahe kuu jooksul pärast korteriomandi (registriosa

nr XXXXXXXX) müügitehingut ühekordse maksena

6 kestvuslepingud ümberkujundatavate kohustuste osas lõpevad ümberkujundamiskava

kinnitamisel

Maakohus tühistas ümberkujundamiskava täitmiseks korteriomandi müügitehingu tegemisel

Tartu Maakohtu 7. märtsi 2023 määrusega kohaldatud abinõu, millega keelati Rävala

Laenud OÜ-l krediidilepingu täitmise tagamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriosa nr XXXXXXXX IV jakku seatud hüpoteegist tulenevate õiguste teostamine.

Korteriomandi müügitehingu tegemisel lugeda lõppenuks ja kustutada IV jakku 22.02.2021

sisse kantud hüpoteek summas 52 500,00 eurot Rävala Laenud OÜ kasuks ja Coop Pank AS

kasuks hüpoteeki koormav pant, III jakku 14.11.2018 sisse kantud tähtajatu tasuta isiklik

kasutusõigus Maria Pajuma kasuks ning 21.07.2022 kohtutäituri avalduse alusel 28.07.2022

sisse kantud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks Renovum OÜ kasuks.

Usaldusisiku Annika Rau tasuks määrati 3703,75 eurot Avitase OÜ-le, kelle kaudu usaldusisik

tegutseb. Usaldusisiku tasust 1600 eurot maksta võlgniku poolt kohtu deposiidina tasutud

summa arvel, 2103,75 eurot kinnisasja (registriosa nr XXXXXXXX) realiseerimisest saadud

tulemi arvel ja puudujääv summa mõista välja Janika Ojalt Avitase OÜ-le.

Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik. Usaldusisikut kohustati

esitama kohtule aruanne Janika Oja võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks.

Võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse kulud. Võlausaldajate menetluskulud

jäävad nende endi kanda. Menetluskulude rahaline suurus jäeti kindlaks määramata.

Määruse kohaselt on 14 võlausaldajast esitanud ümberkujundamiskavale tähtaegselt vastuväite

üheksa võlausaldajat ehk 64% võlausaldajatest. Seejuures on vastuväite esitanud võlausaldaja

Rävala Laenud OÜ nõue tagatud pandiga.

Ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtki võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste

võlausaldajatega. Rävala Laenud OÜ hüpoteegipidajana ei ole nõude ümberkujundamisega

nõustunud, mistõttu kuulub tema nõue rahuldamisele 100% ulatuses. Pandiga tagamata

võlausaldajate nõuete vähendamine toimub selliselt, et täies ulatuses jäävad täitmata

kõrvalnõuded ning põhinõuded tasutakse võrdses, s.o 50% ulatuses. Kõigi võlausaldajate

nõuded tasutakse kinnisvara müügist saadud tulemi arvel kahe kuu jooksul ühekordse maksena.

Võlgade ümberkujundamine on poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud.

Võlgniku huvid on võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil, eriti olukorras, kus

makseraskustesse sattunud füüsilisele isikule on hädavajalik säilitada eluase. Menetluse

peamine eesmärk ongi säilitada võlgnikule ja tema perele (seitse liiget) elukoht.

Usaldusisiku andmete kohaselt oli menetluse algatamise seisuga võlgniku sissetulekuks töötasu

737,62 eurot ja peretoetused 1010 eurot kuus. Võlgnikul on viis ülalpeetavat, kellest neli on

alaealised ja üks kutsekeskharidust omandav laps. Võlgnikule kuulub lahusvarana

korteriomand (registriosa nr XXXXXXXX) ja sõiduauto Seat Alhambra (ehitusaasta 1998).

Võlgnik on hinnanud korteriomandi väärtuseks 78 000 eurot ja sõiduki väärtuseks 1500 eurot,

kokku vara väärtus 79 500 eurot. Võlgnikul on kohustusi 91 496,05 eurot, millest

71 515,90 eurot on põhinõuded ja 19 980,15 eurot kõrvalnõuded. Kava kinnitamisel

rahuldatakse võlausaldajate nõuded summas 53 054,89 eurot (sh hüpoteegipidaja nõue 100%

ning ülejäänud võlausaldajate põhinõuded 50%), mis on 57,99% kogunõudest ja 74,19%

põhinõuetest.

FiMS § 26 lg-t 4 arvestades ei peaks võlgasid vähendama suuremas ulatuses, kui võlausaldajad

saaksid oma nõuded rahuldatud pankrotimenetluses (koos võlgadest vabastamise menetlusega).

Pandieseme väärtus eelduslikult katab tagatava nõude. Seega ei satu pandipidaja võlgade

ümberkujundamise menetluses halvemasse olukorda võrreldes pankrotimenetlusega.

Tasutaotlusest nähtuvalt on usaldusisik saatnud kinnisvara hindamiseks päringuid, suhelnud

kinnisvarahindajatega ja konsulteerinud pankrotihalduriga. Võlausaldajate seisukoht, et

pankrotimenetluses võib kinnisvara müügist saada oluliselt suurema tulemi kui osaühing

Comberra pakutud 55 000 eurot, on paljasõnaline. Kui pandiese õnnestuks pankrotimenetluses

müüa 67 000 euroga (varanimekirjast nähtuvalt vajab korter kapitaalremonti), siis arvestades

pandieseme müügi ja haldamisega seotud otseste kulutuste ning üldiste pankrotimenetluse

kulude kandmisega 10/100 ulatuses oleks vahe 5000 eurot, mille puhul ei saa võlgniku perele

kodu säilitamise eesmärki ning võlausaldajate paljusust ja võlgniku kohustuste kogusummat

arvestades asuda seisukohale, et võlausaldajad seatakse võlgade ümberkujundamisel oluliselt

halvemasse olukorda, kui nad oleksid pankrotimenetluse korral. Võlgniku sissetulekust ei ole

võimalik kinnipidamisi teha. Kohus nõustus usaldusisikuga, et kuigi võlgniku korteriomand

võlgade ümberkujundamise menetluses müüakse, muutub omandisuhe üürisuhteks ning

kinnituskirjast nähtuvalt säilib suurperele elukoht vähemalt kaheksaks aastaks.

Kohus ei nõustunud, et lisaks võlgniku vara võõrandamisele tuleb pikendada

ümberkujundamiskava perioodi 60–72 kuud, et täita võlausaldajate põhinõuded kas 80% või

täies ulatuses. Sellise kava täitmine ei oleks võlgnikule tema sissetulekuid, ülalpeetavate arvu,

eluasemekulude suurust ning pärast vara realiseerimist jäävate põhinõuete suurust arvestades

jõukohane ega pärast korteriomandi müüki ka motiveeriv.

Maakohus leidis Rävala Laenud OÜ seisukoha osas, et vaidlust ei ole selles, et nõue on pandiga

tagatud. Ümberkujundamiskavas on märgitud nõude suuruseks 37 341,28 eurot, sh põhinõue

37 340,72 eurot ja intress 0,56 eurot. Tegemist on võlausaldaja poolt usaldusisikule teatatud

andmetega nõude suuruse kohta 03.01.2023 seisuga, mil kohus võttis maksejõuetusavalduse

menetlusse ja nimetas võlgnikule usaldusisiku. FiMS § 16 lg 1 järgi peatub usaldusisiku

nimetamisel viivise või ajas suureneva leppetrahvi arvestamine võlgniku vastu suunatud

nõudelt kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või võlgade ümberkujundamise menetluse

lõppemiseni. Viivise ja ajas suureneva leppetrahvi arvestamise peatumine on vahendiks,

millega tagatakse võlgniku jaoks õigusrahu võlgnevustega tegelemise ajaks. Seaduse kohaselt

lähtutakse

võlgade

ümberkujundamise

menetluses

võlgniku

kohustuste

suuruse

kindlakstegemisel maksejõuetusavalduse esitamise seisust (FiMS § 17 lg 1 p 2; § 21 lg 3).

Kava vastab sellele nõudele. Kuna hüpoteegipidaja ei nõustunud pandiga tagatud nõude

ümberkujundamisega (FiMS § 26 lg 6), ei ole tema nõude osas kasutatud FiMS § 21 lg-s 1

sätestatud võlgade ümberkujundamise meetmeid ning kavas on õigesti märgitud, et võlgniku

kohustuse suuruseks pandipidaja ees on 37 341,28 eurot (põhinõue koos kõrvalnõuetega).

Ümberkujundamiskavas

märgitu,

et

vastavalt

FiMS § 22

lg-le 1

loetakse

kavas

ümberkujundatavad krediidilepingud kava kinnitamisel lõppenuks, ei puuduta Rävala

Laenud OÜ-d, kelle nõuet ümber ei kujundata (nõue rahuldatakse terves ulatuses pärast

pandieseme võõrandamist) ja krediidileping on juba lõppenud 07.03.2023 ülesütlemisega.

Usaldusisik on 08.03.2023 teinud ettepaneku, et kavas läheks võlausaldaja 06.03.2023 seisuga

sissenõutavaks muutunud nõue 38 728,35 eurot ümberkujundamisele selliselt, et nõuet

vähendatakse teadete saatmise tasu (30 eurot) võrra ja nõue summas 38 698,35 eurot tasutakse

kaheksa aasta jooksul 403,11 euro suuruste osamaksetena. Kuna võlausaldaja ettepanekuga ei

nõustunud, on kavas põhjendatult märgitud võlausaldaja nõude suuruseks 37 341,28 eurot.

Seisukoht, et Rävala Laenud OÜ nõustub kava kinnitamisega, kui tagatisvara müügi korral

tasutakse võlausaldaja nõuded (sh lisanduvad intressid ja viivised) tehingu kuupäeva seisuga,

kuigi alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest 08.03.2023 kaotas

võlausaldaja intressi arvestamise õigusliku aluse, ei ole kooskõlas FiMS-s sätestatuga. Võlgade

ümberkujundamise menetluses saab üldjuhul ümber kujundada maksejõuetusavalduse

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud võlgniku kohustusi (FiMS § 21 lg 3). Avalduse

esitamise ajaks veel sissenõutavaks mittemuutunud kestvuslepingust tulenevaid kohustusi saab

ümber kujundada üksnes FiMS § 22 alusel. Menetluses ei ole FiMS §-i 22 rakendatud.

Kohus ei nõustunud hüpoteegipidaja seisukohaga, et kuna tema ei ole andnud nõusolekut nõude

ümberkujundamiseks, tuleb koostoimes FiMS §-ga 33 ümberkujundamiskava kinnitamise järel

arvestada nõudelt viivist ja leppetrahvi alates maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest

esialgse õigussuhte järgi. Võlausaldaja ei ole oma nõudelt arvestanud viivist alates 03.01.2023

(maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest), vaid alates 08.03.2023 (krediidilepingu

lõppemisele järgnevast päevast). Kava kinnitamisel kehtib see ka Rävala Laenud OÜ suhtes.

Seega ei lange kava kinnitamise järel võlausaldaja nõude osas tagasiulatuvalt ära viivise ja

leppetrahvi arvestamise peatumine, vaid kuni võlgade ümberkujundamise menetluse

lõppemiseni (kavaga võetud kohustuste täitmiseni) kehtib FiMS § 16 lg 1.

Kuna ümberkujundamiskava näeb ette korteriomandi müügi, siis analoogselt täitemenetluse

seadustiku § 158 lg-ga 3 lõpeb müügitehingu tegemisel Rävala Laenud OÜ kasuks summas

52 500 eurot registriosa nr XXXXXXXX IV jakku sisse kantud hüpoteek ja Coop Pank AS

kasuks hüpoteeki koormav pant ning lõppenuks loetakse ka kõik hüpoteegist

kinnistusraamatusse kantud järjekohas tagapool olevad õigused: III jakku Maria Pajuma kasuks

14.11.2018 sisse kantud tähtajatu tasuta isiklik kasutusõigus ja 21.07.2022 kohtutäituri

avalduse alusel 28.07.2022 sisse kantud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks

Renovum OÜ kasuks.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

10. Rävala Laenud OÜ esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu

13. septembri 2023

määruse

tühistamist

osas,

millega

jäeti

ümberkujundamiskava

kinnitamisega rahuldamata Rävala Laenud OÜ intressi ja sissenõudekulude nõue, ning

tühistatud osas uue määruse tegemist, millega kinnitada Rävala Laenud OÜ nõude suuruseks

ümberkujundamiskavas 38 748,33 eurot, sh põhinõue 37 340,72 eurot, intressid (kuni

07.03.2023) 1377,61 eurot ja võlgnevuse sissenõudmise kulud 30 eurot.

Määruskaebusega seotud menetluskulud jätta võlgniku kanda.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt:

1) ei ole tagatisvara turuhinna määramiseks tehtud ühtegi aktsepteeritavat toimingut (puudub

hindamisakt), aluseks on võetud võlgniku arvamus. Võlgnikul ja usaldusisikul puudub

kinnisvara hindaja kvalifikatsioon. Võlausaldaja töötaja (kinnisvarahindaja) hinnangul on

tagatisvara turuväärtus hetkel ligilähedane 90 000 eurole;

2) on ebamõistlik müüa tagatisvara tunduvalt all turuhinna olukorras, kus võlgniku kohustused

ja tagatisvara väärtus on samaväärsed. Tagatisvara tuleb realiseerida avalikul enampakkumisel;

3) ei selgu määrusest, millise perioodi jooksul, millistel tingimustel ja hinnaga ning kellele

peaks toimuma tagatisvara müük. Kohus ei ole sätestanud eeldusi, mille täitumisel hüpoteek

kustutatakse. Hüpoteeki ei saa kustutada enne, kui on toimunud müügitehing ning raha on

deponeeritud notari deposiiti või on kokku lepitud, millal raha hüpoteegipidajani jõuab.

Kohus ei ole selgitanud, millal peab usaldusisik võlausaldajatele müügitehingust raha maksma;

4) on usaldusisik ümberkujundamiskava koostamisel oluliselt eksinud Rävala Laenud OÜ,

OK Incure, IPF Digital AS, Aktiva Finance Group OÜ, Elisa Eesti AS ja AS Ühisteenused

nõuete käsitlemisel. Määrusest ei selgu, et usaldusisik oleks seetõttu oma tasu vähendanud;

5) on kohus jätnud puudutatud isikuna menetlusse kaasamata tagatisvara suhtes tähtajatut tasuta

isiklikku kasutusõigust omava Maria Pajuma, kuid on lugenud Maria Pajuma isikliku

kasutusõiguse lõppenuks. Sellist otsust ei saa teha hagita menetluses, mistõttu tuleb määrus

tühistada;

6) vastas võlausaldaja usaldusisiku päringule, et seisuga 11.01.2023 on võlausaldaja nõue

37 341,28 eurot, sh laenujääk 37 340,72 eurot ja intress 0,56 eurot, märkides, et nõue on ajas

muutuv. Usaldusisik tegi 10.03.2023 võlausaldajale ettepaneku määrata kavas võlausaldaja

nõudeks 38 728,35 eurot, sh tasumata krediidi põhiosa 37 340,72 eurot, intress 1357,63 eurot

ja muud kulud 30 eurot.

Intressi on võimalik arvutada kuni krediidilepingu ülesütlemiseni. FiMS § 16 lg 1 kohaselt

peatub usaldusisiku nimetamisel viivise ja ajas suureneva leppetrahvi arvestamine võlgniku

vastu

suunatud

nõudelt

kuni

ümberkujundamiskava

kinnitamiseni

või

võlgade

ümberkujundamise menetluse lõppemiseni. Kohus on sedastanud, et krediidileping on

lõppenud 07.03.2023 seoses ülesütlemisega. Nimetatud kuupäevani on võlausaldajal õigus

võlgniku maksejõuetusmenetluses intressi arvestada. Sama põhimõte kehtib võlgnevuse

sissenõudmisega seotud kulude kohta. Võlausaldaja soovib oma nõude rahuldamist vähemalt

summas

38 748,33 eurot,

sh põhinõue

37 340,72 eurot,

intress

kuni

07.03.2023. a

1377,61 eurot ja võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud 30 eurot. Vastupidiselt määruses

märgitule ei ole võlausaldaja viivisnõuet menetluses esitanud.

TEISTE VÕLAUSALDAJATE SEISUKOHAD

11. Aktiva Finance Group OÜ leiab, et määruskaebus on põhjendatud. Aktiva Finance

Group OÜ ei olnud ümberkujundamiskavaga nõus, kuna kava ei arvesta piisavalt

võlausaldajate õigustatud huvidega.

12. Svea Finance AS teatas, et jätab määruskaebuse taotluste rahuldamise kohtu otsustada, kuna

esitatud taotluste suhtes puudub Svea Finance AS-l majanduslik huvi. Svea Finance AS toetab

määruskaebuse põhjendavas osas esitatud seisukohti võlgniku kinnisasja hinna ja võõrandamise

kohta, mis mõjutavad ümberkujundamiskava põhjendatust.

VÕLGNIKU JA USALDUSISIKU VASTUVÄITED

13. Võlgnik leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud. Intressi arvestamisega ei saa nõustuda,

kuna seadus näeb ette, et intressid ja viivised peatuvad menetluse algatamisel.

14. Usaldusisik leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud määruskaebuse

esitaja kanda.

Usaldusisiku väidete kohaselt ei ole määruskaebuse p-d 2.1–2.8 võlausaldaja taotlust ja teiste

võlausaldajate esindusõiguse puudumist arvestades asjakohased ning tuleks jätta tähelepanuta.

Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Usaldusisik tegi Rävala Laenud OÜ-le

10.03.2023 FiMS § 22 lg 2 alusel ettepaneku pandiga tagatud nõude ümberkujundamiseks.

Rävala Laenud OÜ ettepanekuga ei nõustunud, seega lähtus usaldusisik FiMS § 16 lg-st 1 ning

arvestas kavas pandipidaja nõude suuruse vastavalt pandipidaja 11.01.2023 esitatud infole.

Võlgade ümberkujundamisel tuleb lähtuda nõuete suurusest maksejõuetusmenetluse algatamise

seisuga. Nõustuda ei saa seisukohaga, et intressinõue on ajas muutuv. Sel juhul ei vastaks kava

juba välja saatmisele järgneval päeval reaalsusele. Seadusandja on ajas muutuvate nõuete

peatumist näinud ühe vahendina, millega tagada võlgnikule õigusrahu võlgnevustega

tegelemise ajaks. Pandipidaja nõue saab rahuldatud seadusega ette nähtud tingimustel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise

tõttu täielikult tühistada ja asi tuleb saata maakohtule uueks lahendamiseks (TsMS § 667 lg 2).

Määruskaebus kuulub rahuldamisele ringkonnakohtu määruses esitatud põhjendustel.

16. FiMS § 2 lg 3 kohaselt on võlgade ümberkujundamise eesmärk ületada võlgniku

makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema

võlausaldajate õigustatud huve. Kava, millega kõik võlausaldajad ei nõustunud, võib kohus

kinnitada üksnes FiMS § 26 lg-tes 2-9 sätestatut järgides.

Nimetatud sättest järelduvalt tuleb võlgade ümberkujundamiskava kinnitamisel kaaluda nii

võlgniku kui võlausaldajate huve. Maakohus on määruse p-s 19 märkinud, et antud asjas on

võlgade ümberkujundamise menetluse peamine eesmärk säilitada võlgnikule ja tema perele

elukoht. Nimetatud seisukoht on iseenesest õige, kuid maakohus on võlausaldajate, eelkõige

pandipidaja, huvid jätnud kava kinnitamist otsustades olulises ulatuses tähelepanuta. Pandiga

tagatud nõude võib ümber kujundada üksnes juhul, kui võlausaldaja sellega nõustub (FiMS

§ 26 lg 6). Asja materjalidest pandipidaja nõusolekut esitatud kujul kava kinnitamiseks,

pandieseme müügiks ja hüpoteegi kustutamiseks ei nähtu.

Seetõttu tuleb J. Oja võlgade ümberkujundamise avaldus saata maakohtule uueks

lahendamiseks. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

17. Võlgade ümberkujundamiskava, millega maakohus nõustus, kohaselt rahuldatakse

võlausaldajate

kohustused

korteriomandi

müügist

saadud

raha

arvelt.

Võlgade

ümberkujundamiskavale oli lisatud OÜ Comberra kinnituskiri (II kd, tl 51), milles viimase

juhatuse liige kinnitas, et on nõus ostma korteriomandi (registriosa nr XXXXXXXX) hinnaga

55 000 eurot juhul, kui korteriomandi müügitehinguga saavad kaetud kõik võlgniku

võlgnevused. Lisaks on kinnituskirjas märgitud, et ostja on nõus võtma senised elanikud üürile

üürisummaga 500 eurot kuus, millele lisanduvad kommunaalmaksed. Asja materjalide kohaselt

on võlgniku rahaliste kohustuste suurus 91 496,05 eurot ning kinnituskirjast ei nähtu, kas OÜ

Comberra on nõus ostma korteriomandi ka siis, kui korteriomandi müügitehingust saadava raha

arvelt ei ole võimalik täita kõiki võlgniku kohustusi.

FiMS § 20 lg 1 p 2 kohaselt peab võlgade ümberkujundamiskavast nähtuma

ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg. Ümberkujundamiskavas on märgitud kava täitmise

tähtajaks 31.08.2028. Maakohtu määruses ei ole aga kohus ümberkujundamiskava tähtaega

märkinud. Määruse resolutsiooni p-s 2 on üksnes märgitud, et võlausaldajate kohustused

täidetakse kahe kuu jooksul pärast korteriomandi müügitehingut ühekordse maksena.

Ümberkujundamiskava täitmisega täidab võlgnik vabatahtlikult võlausaldajate nõuded ning

seega peab võlgnik võlausaldajate nõuete täitmiseks teadma, mis tähtaja jooksul tuleb tal

korteriomandi müügikohustus täita. Määruskaebuses esitaja on nimetatud asjaolule õigesti

tähelepanu juhtinud. Tegemist on võlausaldajate huvide rikkumisega, kuna nad ei tea, millisest

tähtajast arvates võlgnik kava täidab ja oma ümberkujundatud kohustused rahuldab.

18. Maakohtu poolt kinnitatud ümberkujundamiskava eesmärgiks on anda võlgnikule võimalus

müüa korteriomand täitemenetluse väliselt ja koormatiste vabalt isikule, kes tagab võlgniku

perekonnale korteriomandi kasutamise võimaluse ka pärast selle müüki. Sellist eesmärki ei ole

võimalik kehtiva seaduse alusel käesolevas asjas usaldusisiku poolt võlgniku nimel koostatud

kavaga saavutada.

Registriosa nr XXXXXXXX väljavõttest nähtub, et korteriomandit koormab käsutamise

keelumärge Renovum OÜ kasuks ja isiklik kasutusõigus M. Pajuma kasuks ning Rävala Laenud

OÜ kasuks sisse kantud hüpoteek, mis on koormatud pandiga Coop Pank AS kasuks.

Maakohtu määrusest ei nähtu, et korteriomandit oleks otsustatud müüa täitemenetluses.

Seetõttu on põhjendamatu maakohtu seisukoht, et analoogselt TMS § 158 lg-s 3 sätestatuga

lõppevad müügitehingu tulemusel Rävala Laenud OÜ kasuks sisse kantud hüpoteek ning

hüpoteeki koormav pant Coop Pank AS kasuks, samuti kõik hüpoteegist kinnistusraamatusse

kantud järjekohast tagapool olevad õigused, s.o käsutamise keelumärge Revonum OÜ kasuks

ja isiklik kasutusõigus M. Pajuma kasuks. Eelmärgitud isikute näol on tegemist puudutatud

isikutega KRS § 341 lg 1 tähenduses ning nende nõusolek kande kustutamiseks peab olema

antud KRS § 341 lg-tes 5 või 51 ettenähtud vormis.

TMS § 158 lg 3 kohaldub üksnes kinnisasja müügi korral täitemenetluses enampakkumisel.

Kui kinnisasja müük täitemenetluses toimub ilma enampakkumiseta kohtutäituri kontrolli all,

reguleerib asja müüki TMS § 102 ja kolmandate isikute õigused asjale lõpevad

asjaõigusseaduse sätete kohaselt (TMS § 103 lg 3).

Võlgade ümberkujundamise menetluse puhul täidab võlgnik vabatahtlikult osa võlausaldajate

nõuetest ning sellest tulenevalt ei ole kohtumäärus, millega kinnitatakse võlgade

ümberkujundamiskava, sundtäidetav. Ka sel põhjusel ei ole maakohtu poolt TMS § 158 lg 3

kohaldamine põhjendatud.

19. Asja materjalide kohaselt on maakohus võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse

võtmisel peatanud täitemenetlused täiteasjades nr 084/2022/4115, nr 084/2022/7101 ja

nr 084/2022/7100. Kui täitemenetlus peatati, siis jääb see ka kava kinnitamisel peatatuks (FiMS

§ 30 lg 1, 3, 4, § 32 lg 2 koosmõju). Täitemenetluse peatamise ajaks peatub arestimisakti alusel

nõude täitmine. Võlgniku varale seatud keelumärked jäävad püsima. Andmaks võlgnikule

võimalus müüa kinnisasi enda valitud isikule, otsustas maakohus kohtutäituri seatud

keelumärke täitemenetluses koos kava kinnitamisega tühistada.

Ringkonnakohus märgib, et FiMS-st ei tulene kohtu õigust tühistada võlgade

ümberkujundamise menetluses kohtutäituri poolt täitemenetluses seatud keelumärge.

Maakohus jättis ka tähelepanuta, et käsutuskeelu seadmine on üksnes vara arestimise

tagajärjeks (TMS § 54). Asja käsutamine on võlgnikule keelatud kas alates keelust

teadasaamisest arestimise akti kaudu (TMS § 75 lg 4) või alates registrisse keelumärke

kandmisest. Eeldades, et ka täiteasjas nr 084/2022/4115 on korteriomand, mille müüki kavaga

planeeritakse, kohtutäituri poolt arestitud, ei anna üksnes keelumärke tühistamine kohtu poolt

võlgnikule tagasi õigust ilma kohtutäituri nõusolekuta oma vara käsutada.

FIMS-st ei tulene ka kohtu õigust tühistada täitemenetluses toimunud vara arestimine. Sellist

õigust täitemenetluses ei saa kohtule tuletada ka FiMS § 16 lg 3 teise lause p-st 2, mis annab

kohtule õiguse tühistada võlgniku suhtes toimuvas teises kohtumenetluses kohtu poolt seatud

hagi tagamise abinõusid, sh maksekonto arestimine.

Ringkonnakohus rõhutab, et pandiga tagatud nõuet saab ümber kujundada üksnes pandipidaja

nõusolekul (FiMS § 26 lg 6). Pandipidaja nõusolek tähendab ka seda, et kui pandiese on

täitemenetluses arestitud, kava täitmiseks on vaja pandiese müüa ja seda ei soovita teha

täitemenetluses kohtutäituri poolt läbiviidaval enampakkumisel TMS § 150 jj sätestatud korras,

peab selliseks müügiks ja hüpoteegi kustutamiseks olema pandipidaja selge nõusolek. Ka

täitemenetluses on muul viisil (väljaspool enampakkumist) arestitud asja müügiks (müük

kohtutäituri kontrolli all) vajalik sissenõudja nõusolek (TMS § 102 lg 1). FiMS-s ei ole antud

võlgnikule arestitud vara müügiks kohtutäituriga võrreldes suuremaid õigusi. Vara müük

täitemenetluses eeldab ka täitemenetluse uuendamist.

Kui panditud vara ei ole arestitud ja selle suhtes ei toimu täitemenetlust, võib kavaga panditud

vara hõlmata ja selle müüki ette näha (sellist võimalust toetab mh ka FiMS § 26 lg 5 teine

lause), kuid kui pandipidaja keeldub andmast nõusolekut hüpoteegi kustutamiseks, siis saab

seda vara müüa üldjuhul üksnes koos hüpoteegiga.

Välistatud ei ole kavaga ette näha võimalus, et pärast pandieseme müüki ja pandipidaja nõude

rahuldamist ning müügiga seotud kulude hüvitamist, rahuldatakse pandiga tagamata

võlausaldajate kavaga ümberkujundatud nõuded pandieseme müügist järelejäänud raha arvel.

Seda sõltumata sellest, kas pandieseme müük toimub täitemenetluses või väljaspool

täitemenetlust.

Asja uuel lahendamisel peab maakohus eelmärgituga arvestama.

20. FiMS § 25 lg-st 1 tulenevalt on võlausaldajal õigus esitada usaldusisikule vastuväiteid, kui

ta ei nõustu võlanimekirjas esitatud nõude suuruse ja muude andmetega.

Asja materjalide kohaselt ei nõustunud usaldusisik Svea Finance AS ning Elisa Eesti AS, AS

ÜHISTEENUSED ja Aktiva Finance Group OÜ vastuväidetega (vt maakohtu määruse p-d

12-14) ning esitas oma seisukoha kohtule. Maakohtu määruse põhjendustest nähtub, et

maakohus lähtus ümberkujundamiskava kinnitamisel nõuete suuruse kindlaksmääramisel

usaldusisiku seisukohtadest. Kuigi maakohus selle kohta eraldi määrust ei teinud (FiMS § 25

lg 5) on selline määrus FiMS § 25 lg 6 järgi vaidlustatav. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et

maakohtu määruse resolutsioonis tulnuks eraldi otsustusena märkida iga vastuväite esitanud

võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suurus (FiMS § 25 lg 3).

Maakohul tuleb uuesti lahendada ka kohtutäitur O. Kutšmei 06.06.2023 taotlus kohtutäituri

tasunõude suuruse määramise osas.

Maakohus on nimetatud kohtutäituri tasu nõuet käsitlenud määruse p-s 21 lähtuvalt kohtutäituri

06.06.2023 e-kirjast usaldusisikule. Maakohtu määrusest ei ole võimalik aru saada, kas

maakohus käsitles seda e-kirja võlausaldaja puudustega vastuväitena FiMS § 25 lg 1

tähenduses. Juhul, kui tegemist oli puudustega vastuväitega, pidi usaldusisik andma

kohtutäiturile tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

FiMS § 25 lg 2 kohaselt kui usaldusisik ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

võlausaldaja avalduses oleva vastuväitega, edastab ta koos ümberkujundamiskavaga avalduse

koos tõenditega kohtule ja põhjendab, miks ta avalduses märgituga ei nõustu. Usaldusisik

edastab koos ümberkujundamiskavaga kohtule ka võlausaldaja seisukohad, avaldused ja

tõendid. Kohus otsustab vastavalt FiMS § 25 lg-le 3 esitatud väidete ja tõendite alusel

võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu kava kinnitamisel. Vajaduse

korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku ja puudutatud võlausaldaja. Kui tegemist oli

kohtutäituri vastuväitega, tulnuks ka see FiMS § 25 lg 6 kohaselt lahendada määruse

resolutsioonis.

Kohtutäituri tasunõude suuruse ja tasunõude ümberkujundamise küsimust võlgade

ümberkujundamise menetluses on Tartu Ringkonnakohus eelnevalt käsitlenud 29.06.2023

määruses tsiviilasjas nr 2-22-12019 (jõustunud) , samuti 12.12.2023 määruses tsiviilasjas nr 2-

23-5537.

21. FiMS § 16 lg 1 esimese lause kohaselt peatub usaldusisiku nimetamisel viivise või ajas

suureneva

leppetrahvi

arvestamine

võlgniku

vastu

suunatud

nõudelt

kuni

ümberkujundamiskava kinnitamiseni või võlgade ümberkujundamise menetluse lõppemiseni.

Määruskaebuse esitaja nõue sisaldas muu hulgas intressi 1357,63 eurot ja sissenõudmisega

seotud kulusid (nõudekirjade tasud) 30 eurot. Maakohus nimetatud määruskaebuse esitaja

nõuetega ei arvestanud ning on viidanud FiMS-i § 16 lg-le 1.

Ringkonnakohus leiab, et kuna FiMS § 16 lg 1 kohaselt peatub usaldusisiku nimetamisel üksnes

viivise ja ajas suureneva leppetrahvi arvestamine, siis jättis maakohus põhjendamatult

määruskaebuse esitaja nõude suuruse kindlaksmääramisel arvestamata intressiga 1357,63 eurot

ja sissenõudmisega seotud kuludega 30 eurot. Puudub vaidlus, et krediidileping, millelt on

arvestatud leppetrahvi, lõppes 07.03.2023. Määruskaebus on selles osas põhjendatud. Asja uuel

lahendamisel peab maakohus sissenõudmisega seotud kulude suuruse kindlakstegemisel

arvestama VÕS §-s 1132 märgituga.

22. Menetluskulude suuruse määrab maakohus kindlaks asja uuel lahendamisel (TsMS § 173

lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja