2-22-12636/53 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-12636

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi K.T. ja T.T. vastu ühisvara

jagamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 14. juuni 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (endine Aktiva Finants OÜ,

registrikood 10746479), lepinguline esindaja Alla Žulinskaja

Kostja K.T. (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja T.T. (isikukood XXXXXXXXXXX) lepingulised

esindajad vandeadvokaat Armand Reinmaa ja advokaat Piret

Rummi

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 14. juuni 2023. a otsus

tsiviilasjas nr 2-22-12636 osas, milles maakohus määras

enampakkumise korraldajaks Rakvere kohtutäitur Raigo

Pärsi ja jättis täitemenetluse kulud ½ osas Aktiva Finance

Group OÜ ja ½ osas K.T. kanda (resolutsiooni p-d 5 ja 6).

2. Täiendada maakohtu otsuse resolutsiooni p 3, lisades

sinna, et avalikust enampakkumisest laekuvad rahalised

vahendid jagatakse „pärast täitekulude mahaarvamist“

K.T. ja T.T. vahel võrdselt.

3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

4. Rahuldada apellatsioonkaebus.

5. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud solidaarselt

K.T. ja T.T. kanda.

6. Määrata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude

rahaliseks suuruseks ringkonnakohtus 420 eurot ja mõista

see Aktiva Finance Group OÜ kasuks solidaarselt K.T.lt ja

T.T.lt välja.

7. Kohtuotsuse kehtiv tervikresolutsioon on järgnev:

7.1. Hagi rahuldada.

7.2. Lõpetada kostja I K.T. ja kostja II T.T. ühisomand

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr

XXXXXXX

kantud

kinnisasjale,

asukohaga

XXXXXXXXXXXX.

7.3.

Võõrandada

korteriomand

registriossa

nr

XXXXXXX, asukohaga XXXXXXXXXXXX, avalikul

enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras ning jagada enampakkumisest laekuvad rahalised

vahendid pärast täitekulude mahaarvamist K.T. ja T.T.

vahel võrdselt.

7.4. Kanda kostjale I jäävad rahalised vahendid üle

Julianus

Inkasso

OÜ-le

(arveldusarve

nr

EE147700771000526428, viitenumbriga 715908332) kostja

I kohustuste täitmiseks hageja Aktiva Finance Group OÜ

(end. Aktiva Finants OÜ) ees, millised tulenevad

20.10.2020

kohtumäärusest

tsiviilasjas

2-20-122001,

07.06.2021

kohtuotsusest

tsiviilasjas

2-21-7073

ja

26.10.2021 kohtumäärusest tsiviilasjas 2-21-128880.

7.5. Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

7.6. Mõista K.T.lt ja T.T.lt välja Aktiva Finance Group OÜ

kasuks maakohtus kantud menetluskulude hüvitiseks 970

eurot ja ringkonnakohtus kantud kulude hüvitiseks 420

eurot, s.o kokku 1390 eurot.

7.7. Määrata, et maakohtus kantud menetluskuludelt (s.o

970 eurolt) tuleb tasuda alates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras viivist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 26. augustil 2022 Viru maakohtule hagiavalduse,

milles palus lõpetada K.T. (kostja 1) ja T.T. (kostja 2) ühisomand kinnisasjale asukohaga

XXXXXXXXXXXX (registriosa nr XXXXXXX) (korter) selle müümisega avalikul

enampakkumisel. Korteri müügist pärast täitekulude maha arvamist üle jääva raha palus hageja

jagada kostjate vahel võrdsetes osades. Kostjale 1 jääva raha arvelt palus hageja täita kostja 1

kohustuse hageja ees, milleks on erinevate kohtulahenditega kostjalt 1 hageja kasuks välja

mõistetud 10 193 eurot 40 senti, millele lisandub viivis.

Hagiavalduse kohaselt on kolme kohtulahendiga kostjalt 1 hageja kasuks välja mõistetud raha,

kuid neid kohtulahendeid ei õnnestu täita. Kohtutäituri Tatjana Afanasieva 7. juuni 2022. a

õiendi kohaselt ei ole kostjal 1 muud sissetulekut peale sotsiaaltoetuste. Kostjale 1 ei kuulu

sõidukeid, väärtpabereid ega osalusi ettevõttes. Kohtutäiturile teadaolevalt toimub kostja 1

suhtes kaheksa täitemenetlust kogusummas 21 181 eurot 2 senti. Seetõttu kinnitas kohtutäitur,

et kostja 1 lahusvara ja sissetulekute arvelt ei saa nõudeid täita. Kostjad on abikaasad ja nende

ühisomandisse kuulub korter. Hageja soovib korteri osas abikaasade ühisomandi lõpetamist,

selle müümist avalikul enampakkumisel ning kostjale 1 müügist laekuvast osast oma nõude

rahuldamist.

2. Kostja 1 palus jätta hagi rahuldamata. Kostja 1 arvates kuulub korteri, mille jagamist hageja

taotleb, kostja 2 lahusvarasse. Kostja 2 ostis korteri oma lahusvarasse kuulunud vara müügi.

Kostja 1 ei ole korteriomandi ostmises osalenud ega seda rahastanud.

3. Kostja 2 palus jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Kostja 2 vastuse

kohaselt on kostjad on abielus alates XXXX. Kostjale 2 kuulus juba alates 2017. aastast

liikmelisus garaažiühistus XXXX 2. 9. juunil 2022 müüs kostja 2 garaažiühistu liikmesuse 19

900 euro eest M.B.’le. Korteri ostis kostja 2 L.E. 21. juunil 2022 ehk pärast garaažiühistu

liikmelisuse võõrandamisest saadud raha kättesaamist. Korteri ostuhind oli 7000 eurot. Seega

on kostja 2 ostnud korteri küll abielu ajal, kuid ta ostis selle oma lahusvara hulka kuulunud

garaažiühistu liikmelisuse võõrandamisega saadud raha eest, mis kuulus samuti kostja 2

lahusvara hulka. Järelikult kuulub korter kostja 2 lahusvara hulka ja selle jagamist ei saa nõuda.

Korteriomandi müügilepingus ja kinnistusraamatus märgitu, et korter kuulub kostjate

ühisomandisse, on ekslik

Kui üks abikaasa on enne abielu sõlmimist enda huvides teinud tehinguid, millega ta on võtnud

endale rahalisi kohustusi, millest saadud vahendeid ta on ka kasutanud enda huvides, siis on

põhjendamatu ja teist abikaasat ebamõistlikult kahjustav nõuda nendest kohustustest tekkinud

nõuete rahuldamiseks ühisvara (osalist) jagamist ning selle arvelt kohustuste täitmist. See oleks

teist abikaasat ebaõiglaselt ja ebamõistlikult koormav. Seetõttu on hageja nõue vastuolus hea

usu põhimõttega.

MAAKOHTU LAHEND

4. Viru Maakohus rahuldas 14. juuni 2023. a otsusega hagi, lõpetas kostjate ühisomandi

korterile. Maakohus määras, et korter võõrandatakse avalikul enampakkumisel täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras ning enampakkumisest laekuv raha jagatakse kostjate vahel

võrdselt. Maakohus määras, et kostjale jääv raha kantakse hageja nõuete rahuldamiseks üle

Julianus Inkasso OÜ-le. Enampakkumise korraldajaks määras maakohus Rakvere kohtutäitur

Raivo Pärsi ja jättis korteri võõrandamisega seotud täitemenetluse kulud ½ osas hageja ja ½

osas kostja 1 kanda. Menetluskulud jättis maakohus kostjate kanda ja mõistis kostjatelt hageja

menetluskulude katteks tema kasuks välja 970 eurot ja sellelt seadusjärgses määras viivise.

5. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on kostjal 1 hageja ees võlgnevus ja kostjalt 1 ei ole

täitemenetluses õnnestunud raha saada. Kostjad on abielus alates XXXX ja nende vahel kehtib

varaühisuse varasuhe. Korter omandati 21. juunil 2022.

Perekonnaseaduse (PKS) § 25 järgi varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse

varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (edaspidi

ühisvara). Maakohus ei nõustunud, et korter muutus kostja 2 lahusvaraks seetõttu, et kostja 2

kasutas korteri ostmiseks raha, mille ta sai endale kuulunud garaažiühistu liikmesuse müügist

9. juunil 2022. PKS §-st 25 ei tulene, et ühe abikaasa vallasasja võõrandamisest saadud raha

arvelt kinnisasja omandamisel ei muutu teine abikaasa omandatud kinnisasja ühisomanikuks.

Seega puudub seaduslik alus lugeda korter kostja 2 lahusvaraks. Lisaks eeldatakse

asjaõigusseaduse (AÕS) § 56 lg 1 alusel kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust ja kostja

1 on korteriomandi ühisomanik ka kinnistusraamatusse kantud omanikukandest tulenevalt.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 järgi võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja

sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. PKS § 33 lg 3 järgi muude kohustuste eest

vastutab kumbki abikaasa oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga. Võlausaldaja võib

nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. Hageja

on tõendanud, et nõudeid kostja 1 vastu ei ole võimalik kostja 1 vastu algatatud täitemenetluste

raames rahuldada, siis on hagejal õigus kostjate nõuda kostjate ühisvara jagamist ehk korteri

ühisomandi lõpetamist.

PKS 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt

võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. AÕS § 70 lg 6 järgi kohaldatakse ühisomandile

kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Tulenevalt AÕS § 77 lg 2 lõpetab kohus kaasomandi hagis või vastuhagis nõutud viisil. Kostja

2 ei ole esitanud hagi kostja 1 vastu, et taotleda alternatiivsel viisil ühisvara jagamist. Kostja 2

on üksnes teatanud, et tema ei soovi ühisvara jagamist.

Maakohus määras tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 alusel kindlaks otsuse

täitmise viisi ja korra ja määras korteri enampakkumise korraldajaks Rakvere kohtutäituri

Raigo Pärsi, kuivõrd korter asub Lääne-Virumaal. Korteri võõrandamisega seotud

täitemenetluse kulud jättis maakohus ½ osas hageja ja ½ osas kostja 1 kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada osas, milles maakohus määras enampakkumise korraldajaks Rakvere kohtutäitur

Raigo Pärsi (resolutsiooni p 5) ja osas, milles maakohus määras, et täitemenetlusega seotud

kulud jäävad hageja ja kostja kanda (resolutsiooni p 6). Samuti vaidlustab hageja maakohtu

otsuse resolutsiooni p 3 osas, milles sinna ei ole märgitud, et korteri müügist saadud raha

jagatakse kostjate vahel pärast täitemenetluse kulude mahaarvamist.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus valesti määranud enampakkumise

korraldajaks Rakvere kohtutäitur Raigo Pärsi. Maakohus on sellega lahendanud taotluse, mida

ei ole esitatud. Hageja ei soovinud enampakkumise läbiviijaks kindla täituri määramist ja ta

tahab ise valida, millise täituri poole pöörduda. On mõistlik, et enampakkumise viib läbi sama

täitur, kes viib juba kostja 1 vastu täitemenetlust läbi.

Samuti on maakohus valesti määranud, et täitekulud kannavad hageja ja kostja 1. Hageja ei ole

sellist kulude kandmise viisi taotlenud, mistõttu ei saanud maakohus selliselt määrata. Samuti

on see vastuolus seaduse ja Riigikohtu praktikaga, sest täitekulud tuleb arvestada maha korteri

müügist saadud tulemist ja alles seejärel tuleb üle jäänud raha jagada. Seetõttu tuleb tühistada

maakohtu otsuse resolutsiooni p 6, samuti p 3 osas, milles sinna ei ole märgitud, et korteri

müügist saadud raha jagatakse kostjate vahel pärast täitemenetluse kulude mahaarvamist.

5. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta see rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus määras

enampakkumise korraldajaks Rakvere kohtutäitur Raigo Pärsi (resolutsiooni p 5) ja jättis korteri

võõrandamisega seotud täitemenetluse kulud ½ osas hageja ja ½ osas kostja 1 kanda

(resolutsiooni p 6). Ringkonnakohus täiendab maakohtu resolutsiooni punkti 3, lisades sinna,

et enampakkumist saadavad rahalised vahendid jagatakse „pärast täitekulude mahaarvamist“

kostjate 1 ja 2 vahel võrdselt. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse. Ringkonnakohus esitab TsMS § 654 lg 22 alusel otsuse

tervikresolutsiooni.

7. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja

vaidlustab maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 3 osas, milles maakohus jättis sinna

märkimata, et enampakkumist saadavad rahalised vahendid jagatakse kostjate 1 ja 2 vahel

võrdselt „pärast täitekulude mahaarvamist“. Samuti vaidlustab hageja maakohtu otsuse

resolutsiooni punkte 5 ja 6. Maakohtu otsus on ülejäänud osas TsMS § 456 lg 4 teise lause

alusel edasikaebamata jõustunud.

8. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse resolutsiooni p 3 osas, milles maakohus ei määranud seal

kindlaks, et korteri müügist saadud rahast tuleb esmalt maha arvata täitekulud. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole selle märkimine tingimata vajalik, sest täitemenetluses kinnistute müümisel

laekuvast rahast võtab täitur esmalt maha täitekulud, sh oma tasu (TMS § 174 lg 2). Ka

TMS § 95 lg 2 sätestab, et võlgnikule tagastatakse täitekulude katmisest ning sissenõude

rahuldamisest ülejääv summa. Seega võtaks kohtutäitur seaduse järgi sõltumata

täitedokumendis märgitust korteri müügist saadud rahast esmalt maha täitekulud ning jagab

alles seejärel ülejääva raha kostjate vahel. Siiski on selle märkimine õigusselguse huvides

põhjendatud ja ringkonnakohus täiendab vastavalt hageja apellatsioonkaebuses esitatule

maakohtu resolutsiooni p 3.

9. Maakohus määras enampakkumise korraldajaks Rakvere kohtutäitur Raigo Pärsi. Riigikohus

on selgitanud, et iseenesest saab kohus TsMS § 445 lg 1 järgi määrata poole taotlusel kindlaks

otsuse täitmise viisi ja korra, sh nt abikaasade ühisvara müügiks korraldatava avaliku

enampakkumise korraldaja ja tingimused. Kui sellist korda ei ole kohtulahendis kindlaks

määratud, saab nõuda ühisvara jagamise kohta tehtud kohtulahendi täitmist, sh avaliku

enampakkumise korraldamist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (RKTKo

12.10.2016, 3-2-1-94-16, p 17; RKTKo 21.05.2014, 3-2-1-38-14, p 16). Seetõttu ei ole

enampakkumise korraldaja kindlaksmääramine kohtulahendis iseenesest välistatud, kuid seda

ei või teha ilma poole sellekohase taotluseta (TsMS kommenteeritud vlj II, § 445 komm

3.1.1.d). Praegu ei ole ükski menetlusosaline esitanud taotlust enampakkumise korraldaja

kindlaksmääramiseks. Selliselt kohtulahendi täitmise korda kindlaks määrates rikkus maakohus

TsMS § 4 lg-t 2 ja § 5 lg-t 1, sest lahendas taotluse, mida ei ole esitatud. Eelnevast tulenevalt

tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni p 5.

10. Hageja vaidlustab maakohtu määrust ka osas, milles maakohus määras, et enampakkumise

korraldamise kulud jäävad võrdsetes osades hageja ja kostja 1 kanda (resolutsiooni p 6). Hageja

hinnangul oleks maakohus pidanud määrama, et täitemenetluse kulud arvatakse maha korteri

müügist saadud rahast ning pärast seda alles jääv raha jaotatakse kostjate vahel.

Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohtul puudus alus jätta enampakkumise

korraldamisega seotud kulud hageja kui sissenõudja kanda. Sissenõudja huve ebamõistlikult

kahjustav oleks tõlgendus, kus sissenõudja peaks katma täitemenetluse kulud olukorras, kus

tema hagi täitemenetluse korraldamiseks rahuldatakse. On tõsi, et kostja 2 ei soovinud korteri

jagamist, kuid seadusandja on sätestanud võimaluse piirata täitemenetluse võlgniku abikaasa

õigusi sellega, et ta peab taluma enda ja võlgniku ühisvarasse kuuluva kinnisasja

võõrandamisest tekkivaid negatiivseid tagajärgi olukorras, kus võlgnikust abikaasa vara arvel

ei ole võimalik sissenõudja nõuet rahuldada (PKS § 33 lg 3 teine lause). Tegemist on ühisvara

omamisega kaasneva paratamatu riskiga. Seetõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse

resolutsiooni p 6.

11. Ringkonnakohus märgib kõrvalmärkusena, et maakohus on otsuse resolutsiooni p-s 4

määranud, et kostjale 1 jääv raha kantakse üle Julianus Inkasso OÜ-le nende kohustuste

täitmiseks, mis kostjal 1 on hageja ees. Riigikohus on korduvalt leidnud, et kui abikaasade

ühisvara jagamist nõuab võlausaldaja (hageja), kelle nõue ei ole PKS § 33 lg 1 mõttes ühisvaral

lasuv kohustus, ei saa kohus TsMS § 445 lg 1 järgi määrata taotluse alusel kindlaks otsuse

täitmise viisi ja korda, mille kohaselt tuleb ühisvara jagamise tulemusena tekkiva võlgniku

lahusvara arvel kohtutäituril enampakkumisel saadud rahast täita võlausaldaja vastu olev

kohustus (RKTKm 17.06.2023, 2-22-4541/22, p 9.1; RKTKm 26.10.2022, 2-20-15758/39, p

10). Samades lahendites on Riigikohus selgitanud, et asja enampakkumisel müümisest saadud

raha jaotamine täitemenetluses on kohtutäituri pädevuses ja kohus ei saa asuda ise

täitemenetlust korraldama ning kohtutäituri eest täitetoiminguid tegema. Seetõttu on maakohus

ekslikult rahuldanud hageja taotluse, kui määras, kuidas peab kohtutäitur jaotama korteri

müügist saadud raha. Selle peale ei ole kaevatud ning ringkonnakohtul puudub seaduslik alus

maakohtu otsust selles osas tühistada.

12. Sõltumata eelmises punktis märgitust selgitab ringkonnakohus, et kohtutäiturile ei ole siduv

maakohtu otsuse p-s 4 (ja käesoleva otsuse tervikresolutsiooni p-s 7.4.) sisalduv korraldus selle

kohta, kuidas jaotada korteri enampakkumiselt saadav raha. Seda teeb kohtutäitur TMS § 105jj

järgi pandiõiguse tekkimise järjekorras või sissenõudjate kokkuleppe alusel (TMS § 105 lg 1).

Kui saadud tulemist ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ning sissenõudjad ei jõua raha

jaotamise suhtes kokkuleppele, korraldab kohtutäitur tulemi jaotamise täitemenetluses

osalevate sissenõudjate vahel jaotuskava alusel (TMS § 106 lg 1). Kui praegusel juhul otsustab

kohtutäitur siiski jaotada korteri müügist saadava raha selliselt, nagu maakohus kindlaks määras

(s.o hageja nõude rahuldamiseks), siis on teistel sissenõudjatel võimalik TMS § 109 lg 1 alusel

esitada kohtutäituri ja puudutatud sissenõudja vastu hagi jaotuskava vaidlustamiseks. Sellise

hagi rahuldamisel võib kohus jaotuskava muuta või kohustada kohtutäiturit koostama uue

jaotuskava (TMS § 109 lg 4).

13. Maakohus jättis menetluskulud kostjate kanda, märkimata sealjuures, kas kostjad

vastutavad kulude kandmise eest võrdsetes osades või solidaarselt. Ringkonnakohus leiab, et

menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel hagi täieliku

rahuldamise tõttu jätta solidaarselt kostjate kanda.

Hageja on palunud apellatsioonkaebuses oma apellatsiooniastme menetluskulud kindlaks

määratata vastavalt esitatavale menetluskulude nimekirjale. Ringkonnakohus andis

26. septembri 2023. a määrusega menetlusosalistele tähtaja kuni 4. detsembrini menetluskulude

nimekirja esitamiseks. Hageja tähtaegselt seda ei teinud. Küll aga nähtub tsiviilasja

materjalidest (TsMS § 174 lg 1 teine lause), et hageja on tasunud apellatsioonkaebuselt 420

eurot riigilõivu. Sellest tulenevalt määrab ringkonnakohus hageja menetluskulude rahaliseks

suuruseks ringkonnakohtus 420 eurot. Taotlust viivise väljamõistmiseks hageja ei esitanud

(TsMS § 177 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/