Legislator Case Law & Legislation
3-23-2021/42 AI generated

3-23-2021/42 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-23-2021/42
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Võtta menetlusse X (X) määruskaebus Tallinna Halduskohtu 13. novembri 2023. a Jätta rahuldamata X (X) taotlus vaadata tema määruskaebus läbi kohtuistungil.

Legislator headnote

AI generated

3-23-2021/42 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: novembri 2023. a Jätta rahuldamata X (X) taotlus vaadata tema määruskaebus läbi kohtuistungil.

Keywords

AI generated
Nigerian asylum application illegal departure grounds travel documents asylum for Syrian Kurds deportation despite health issues unreasonableness of return to Afghanistan
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2021

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus pikendada X (X)

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13. novembri 2023. a määrus

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja KB

Puudutatud isik – X (X), esindaja v.adv Keijo

Lindeberg

Menetluse alus ringkonnakohtus

X (X) määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X (X) määruskaebus Tallinna Halduskohtu 13. novembri 2023. a

määruse peale haldusasjas nr 3-23-2021.

2. Jätta rahuldamata X (X) taotlus vaadata tema määruskaebus läbi kohtuistungil.

3. Jätta X (X) määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13. novembri

2023. a määruse haldusasjas nr 3-23-2021 resolutsioon muutmata, kuid muuta

halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

4. Vabastada X (X) käesoleva määruse tõlkimise kulude kandmisest osaliselt. Tõlkida

määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused araabia

keelde pärast seda, kui määruskaebuse esitaja või tema esindaja annab

ringkonnakohtule teada, et soovib jätkuvalt saada määruse tõlget.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas Tallinna lennujaama piiripunktis 13.09.2023 kinni

isiku, kes esitas võltsitud Ungari isikutunnistuse ja kes tuvastati hiljem tema enda ütluste alusel

kui Süüria Araabia Vabariigi kodanik X (sünd. XX.XX.XXXX). PPA pidas isiku

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel kinni ning tegi talle

3-23-2021

2(5)

13.09.2023 ettekirjutuse nr 1052272026 Eestist lahkumiseks (sundtäidetav alates 13.09.2023)

ja kohaldas sissesõidukeeldu Schengeni alale 5 aastaks. Tallinna Halduskohus andis 14.09.2023

määrusega VSS § 23 lg 1 p-de 1 ja 3 alusel PPA-le loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse

(KPK) kuni 14.11.2023. Tallinna Ringkonnakohus jättis 13.10.2023 määrusega halduskohtu

määruse resolutsiooni muutmata.

2. Politsei- ja Piirivalveamet esitas Tallinna Halduskohtule 09.11.2023 taotluse pikendada

VSS § 23 lg 1 p 1 ja § 25 lg 1 alusel X KPK-s kinnipidamise tähtaega nelja kuu võrra. Isiku

jätkuv kinnipidamine on vajalik tema dokumenteerimiseks ja väljasaatmise lõpule viimiseks.

Isikul puuduvad reisidokumendid ning PPA-l on alust kahelda tema isikusamasuses (isikul on

telefonis pildid Süüria dokumendist). PPA suhtleb isiku dokumenteerimiseks Süüria

saatkonnaga Valgevenes. Saatkond ootab vastust kodumaalt, kuid isiku dokumenteerimine on

tõenäoline. Isik saabus 2023. a-l Türgist Kreekasse vahendaja abil ja varjas end ametivõimude

eest seni, kuni hankis võltsitud Ungari isikutunnistuse. Seejärel lendas isik Eestisse eesmärgiga

liikuda edasi Norrasse, kus elavad tema naise vennad ja onupojad. Isiku käitumine viitab, et ta

ei austa Schengeni liikmesriikides (sh Eestis) kehtivat õiguskorda. Isiku põgenemise oht on

tuvastatav VSS § 68 p-de 2 ja 6 alusel, kuna ta esitas algselt enda tuvastamiseks võltsitud

dokumendi ning tema käitumisest ja hoiakutest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust

täita. PPA-l on alust arvata, et kinnipidamiseta teeks isik teoks plaani liikuda edasi Norrasse.

Isik on avaldanud, et ta ei soovi naasta Türgisse ega Süüriasse. Isikul puuduvad Eestiga mis

tahes sidemed ning vahendid enda ülalpidamiseks. Leebemaid järelevalvemeetmeid ei saa

põgenemisohu tõttu kohaldada. Kinnipidamine ei ohusta isiku tervist ega turvalisust (VSS § 23

lg 4). PPA ei ole hiljuti kedagi Süüriasse välja saatnud (viimati 2019), kuid teiste liikmesriikide

praktika põhjal on see võimalik. Isiku väljasaatmine ei ole perspektiivitu, arvestades ka tema

viimati avaldatud valmidust lahkumiskohustust täita.

3. Tallinna Halduskohus pikendas 13.11.2023 määrusega VSS § 23 lg 1 p 1 ja § 25 lg 1

alusel PPA-le antud luba X KPK-s kinnipidamiseks mitte kauemaks kui 13.03.2024.

Kinnipidamise alustena ei ole kohaldatavad VSS § 23 lg 1 p-d 2 ja 3, kuid isiku kinnipidamine

on siiski põhjendatud VSS § 23 lg 1 p 1 alusel, sest esineb põgenemisoht VSS § 68 p-de 2 ja 6

alusel (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2023 määrus). Isiku varasemast käitumisest (sh

varjatud liikumine, vahendajate ja võltsitud dokumentide kasutamine) nähtuv põgenemisoht on

siiani alles. Isik avaldas veel 14.09.2023 istungil soovi jääda Euroopasse ja varasem eesmärk

jõuda Norrasse on kaalukam tema nüüdsest lubadusest naasta Süüriasse. Viimasel kohtuistungil

tundis isik eelkõige muret, et tal ei oleks KPK-st vabanedes vahendeid enda ülalpidamiseks.

Kuigi asjaolu, et vabadusse pääsedes peaks isik tõenäoliselt minema kodutute varjupaika, ei ole

vabaduse võtmise aluseks, järeldub isikul Eestis sotsiaalsete sidemete puudumisest, et KPK-st

vabastamise korral puuduks tal põhjus jääda väljasaatmismenetluse lõpuni Eestisse. Olukorras,

kus isikul oleks Eestis viibides võimalik olla vaid kodutute varjupaigas ning samas omab isik

kontakte ja kogemust vahendajate ja võltsitud dokumentide saamiseks, on põhjendatud kahtlus,

et isik võib lahkuda Eestist mõnda muusse riiki otsima paremaid elutingimusi. Põgenemisohu

tõttu ei oleks leebemad järelevalvemeetmed tõhusad. Dokumendi puudumine ei ole takistanud

isikul varem riikide vahel liikumist ning tal on teadmised ja kontaktid selle uuesti üritamiseks.

Isiku kinnipidamine on lubatud üksnes seni, kuni väljasaatmine ei ole ilmselgelt välistatud. PPA

on kinnitanud, et koostöö Süüria saatkonnaga toimib ja väljasaatmise võimalikkust kinnitab ka

teiste riikide praktika. Olukord Lähis-Idas võib siiski muutuda, arvestades 2023. a oktoobri

sündmusi. Seetõttu tuleb PPA-l ka pärast dokumentide saamist hinnata, kas välismaalase Eestis

ajutine viibimine võib olla põhjendatud humaansete kaalutluste või vääramatu jõu tõttu (VSS

§ 14 lg 5 p 4). PPA poolt järgmise taotluse esitamisel peab isiku kinnipidamiseks esinema

täiendavalt ka VSS § 23 lg 1 p-des 2 või 3 nimetatud asjaolu, mille esinemist hetkel ei nähtu.

3-23-2021

3(5)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. X palub 05.12.2023 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ning jätta PPA

taotlus rahuldamata ja vabastada ta KPK-st. Halduskohus ei ole tuvastanud, et isiku põgenemise

oht on puudutatud isiku vabaduse piiramiseks piisavalt suur. Puudutatud isikule ei saa heita ette

ebaseaduslikult Eestisse saabumist, sest on tavaline, et päritoluriigist tagakiusu eest põgenenud

isikud ületavad piiri selleks seaduslikku alust omamata ning kasutades äärmisel vajadusel ka

võltsitud dokumente. Isiku ütlustest ei saa samuti järeldada tema põgenemise ohtu. Kuna

puudutatud isiku pereliikmed elavad Norras, siis on inimlikult mõistetav, et ta ei soovi minna

tagasi riiki, kus elamine on muutunud väljakannatamatuks. Halduskohus ei tuvastanud, et isik

oleks teinud mingeid ettevalmistusi põgenemiseks või raskendanud PPA tööd. Asjaolust, et isik

kasutas eelnevalt oma teadmisi ja oskusi Schengeni alal liikumiseks, ei saa järeldada, et ta teeb

seda ka edaspidi. Isikul puuduvad rahalised vahendid ja kontaktid, et Eestist põgeneda.

Halduskohus ei kaalunud piisavalt leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist. Puudutatud

isiku kinnipidamise pikendamine 4 kuu võrra ei ole proportsionaalne. Igasugune põgenemisoht

ei too endaga kaasa vältimatut vajadust isiku kinnipidamiseks välismaalasele rahvusvahelise

kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 1 mõistes. Puudutatud isik soovib asja läbivaatamist

kohtuistungil, kuhu ta palub kutsuda araabia keele tõlgi.

5. PPA selgitas 14.12.2023 vastuses kohtunõudele, et puudutatud isiku õige nimi on X, ta ei

ole esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust ning tema väljasaatmine on planeeritud 19.12.2023.

Vastusele on lisatud Süüria Araabia Vabariigi saatkonna Minskis poolt 04.12.2023 väljastatud

ühekuulise kehtivusega laissez-passer naasmiseks Süüriasse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg

1) ja vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba

(HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 6).

7. HKMS § 210 lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus

ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Olenemata sellest, et HKMS § 264 lg 5 kohaselt tuli

halduskohtul korraldada PPA 09.11.2023 taotluse lahendamiseks kohtuistung, ei ole HKMS

§ 265 lg 5 teisest lausest tulenevalt siiski nõutav kohtuistungi korraldamine samas asjas esitatud

määruskaebuse läbivaatamiseks. Määruskaebus ei sisalda ainsatki põhjendust, miks tuleks selle

läbivaatamiseks korraldada kohtuistung. Puudutatud isik sai osaleda Tallinna Halduskohtu

13.11.2023 istungil, millest võttis osa ka araabia keele tõlk. Isikut esindab advokaat, kes on

saanud määruskaebuses tuua välja kõik asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud ja

põhjendused. Määruskaebuse väiteid on piisava põhjalikkusega võimalik hinnata ka kirjalikus

menetluses. Seetõttu jääb taotlus kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata.

8. Kohtuistungi korraldamata jätmise tõttu käsitab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja

taotlust tõlgi kaasamiseks taotlusena anda menetlusabi asjas tehtava kohtumääruse tõlkimise

kulude kandmiseks. Isiku 21.09.2023 riigi õigusabi taotlusele lisatud majandusliku seisundi

teatise kohaselt puudub isikul igasugune vara ja sissetulek. Kuna isik on pärast kinnipidamist

viibinud järjepidevalt KPK-s, siis pole alust arvata, et isiku majanduslik seis oleks muutunud.

Tõlkeabi andmisel ei hinnata isiku menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust ning seda ei

välista ka riigi õigusabi korras advokaadi määramine (HKMS § 111 lg 4). Menetlusabi taotlus

tuleb HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel rahuldada osaliselt ning vabastada X asjas tehtava määruse

sissejuhatuse, resolutsiooni, edasikaebamise korra ja põhjenduste tõlkimise kulude kandmisest.

3-23-2021

4(5)

Kuna PPA kavandab puudutatud isiku Eestist 19.12.2023 välja saata, siis korraldab

ringkonnakohus määruse araabia keelde tõlkimise siiski üksnes juhul, kui puudutatud isik või

tema esindaja annab kohtule teada, et määruse tõlke saamine on tema õiguste kaitseks jätkuvalt

vajalik.

9. Ringkonnakohus märgib esmalt, et määruskaebuse viited ja põhjendused, mis seonduvad

rahvusvahelise kaitse taotlejate kinnipidamisega, ei ole praegusel juhul asjakohased, sest isik ei

ole esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust. Sellise taotluse esitamist ei nähtu asja materjalidest

ning PPA kinnitusel ei ole puudutatud isik taotlenud rahvusvahelist kaitset ka KPK-s viibimise

ja tema väljasaatmise ettevalmistamise ajal. Halduskohus pikendas 13.11.2023 määrusega PPA

09.11.2023 taotluse alusel luba isiku kinnipidamiseks VSS § 23 lg 1 p 1 ja § 25 lg 1 alusel,

leides, et jätkuvalt esineb põgenemise oht VSS § 68 p-de 2 ja 6 kohaselt.

10. VSS § 68 p 2 järgi esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on esitanud

valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise,

Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel. Senises

praktikas on leitud, et kuigi põgenemisohu esinemist ei saa jäigalt siduda VSS §-s 68 loetletud

objektiivsete asjaoludega, peab põgenemisohu kindlakstegemiseks olema igal juhul tõendatud,

et esineb vähemalt mõni neist asjaoludest, sh on tegemist ammendava loeteluga (nt Riigikohtu

05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5; 30.03.2021 määrus nr 3-20-2004, p 18; 19.06.2019

määrus nr 3-19-415, p 16; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Praegusel juhul ei ole isik

taotlenud Eestis viibimiseks seaduslikku alust, kodakondsust, rahvusvahelist kaitset ega isikut

tõendavat dokumenti, vaid on esitanud võltsitud Ungari isikutunnistuse Tallinna lennujaama

piirikontrollis, kui saabus lennureisiga Ateenast. Võltsitud dokumendi esitamine, kinnitamaks

Eestis viibimiseks seadusliku aluse olemasolu (välismaalaste seaduse § 43 lg 1 p 5, Euroopa

Liidu kodaniku seaduse § 7 lg 1), ei ole samastatav viibimisaluse taotlemisega VSS § 68 mõttes.

Seega ei saanud määruskaebuse esitaja põgenemise ohu järeldamisel tugineda VSS § 68 p-le 2

(nt Tallinna Ringkonnakohtu 06.07.2023 määrus nr 3-23-304, p 15). Ringkonnakohus muudab

selles osas halduskohtu määruse põhjendusi.

11. VSS § 68 p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht mh juhul, kui haldusorgan

järeldab välismaalase hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Vaidlust

ei ole selles, et puudutatud isiku eesmärk oli liikuda Eestist edasi Norrasse, kus tal on sugulasi

või hõimlasi. Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga, et kuigi isik on menetluse käigus

avaldanud valmisolekut naasta Süüriasse ja on teinud selleks PPA-ga koostööd, ei kõrvalda see

tema varasemast käitumisest tulenevat põgenemisohtu. Eelkõige on isik selgitanud, et lahkus

smugeldaja abil ja võltsitud dokumentidega Türgist ebaseaduslikult Kreekasse just selleks, et

vältida enda tagasisaatmist Süüriasse. Põgenemise ohtu ei kõrvalda asjaolu, et isikul puuduvad

hetkel rahalised vahendid, millega korraldada lahkumine nt Norrasse, sest on võimalik, et tema

sugulased või hõimlased saaksid aidata kulude katmisel. Seega on puudutatud isiku põgenemise

oht VSS § 68 p 6 alusel tuvastatud õigesti.

12. Määruskaebuses ei ole toodud välja asjaolusid, mille põhjal saaks jätkuvat kinnipidamist

hinnata ebaproportsionaalseks (mh puuduvad andmed, et kinnipidamine ohustaks puudutatud

isiku tervist või turvalisust). Isiku kinnipidamine ei ole kestnud väga pikalt (alates 13.09.2023)

ja kuna PPA kinnitusel on isiku väljasaatmine kavandatud 19.12.2023, siis ei ole alust arvata,

et kinnipidamine jätkuks veel kaua. VSS § 10 lg-s 2 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete

kohaldamine eeldaks usaldust, et isik järgib PPA seatavaid reegleid, kuid isiku puhul tuvastatud

põgenemisoht ei anna selleks alust.

3-23-2021

5(5)

13. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.11.2023

määruse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab halduskohtu määruse

põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

(allkirjastatud digitaalselt)