2-21-11534/89 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov ja Krista Kirspuu

Määruse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-11534

Kohtuasi

Osaühingu Pro Aris Et Focis hagi X ja 2Comm OÜ

vastu

sundtäitmise

lubamatuks

tunnistamiseks

täiteasjades nr 031/2021/518 ja nr 031/2021/567

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 9. septembri 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Osaühing Pro Aris Et Focis (registrikood

10654470), lepinguline esindaja vandeadvokaat Virge

Murak

Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaadi abi Ivo Kallas

Kostja 2Comm OÜ (registrikood 11140980), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Leho Pihkva

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta asja materjalide juurde võtmata X apellatsioonkaebusele lisatud tõend

(kinnistusraamatu väljavõte).

2. Tühistada Harju Maakohtu 9. septembri 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-21-11534

ning jätta läbi vaatamata Osaühingu Pro Aris Et Focis hagi X ja 2Comm OÜ vastu

sundtäitmise

lubamatuks

tunnistamiseks

täiteasjades

nr 031/2021/518

ja

nr 031/2021/567.

3. Tühistada Harju Maakohtu 26. juuli 2021. a ja 26. novembri 2021. a määrustega

kohaldatud hagi tagamise abinõud käesoleva määruse jõustumisel.

4. Rahuldada X apellatsioonkaebus osaliselt.

5. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud Osaühingu Pro Aris Et Focis

kanda.

2-21-11534

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing Pro Aris Et Focis (hageja) esitas 22.07.2021 Harju Maakohtule X (kostja I,

sissenõudja) ja 2Comm OÜ (kostja II, võlgnik) (koos kostjad) vastu hagi, paludes tunnistada

lubamatuks sundtäitmine täiteasjades nr 031/2021/518 ja nr 031/2021/567. Hageja palus jätta

menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Hageja esitas koos hagiavaldusega ka taotluse

peatada täitemenetlused ning 25.11.2021 taotlused keelata sissenõudja kasuks Supluse pst 1–

W-402 kinnistule seatud hüpoteekide käsutamine ja asjas viidatud laenulepingute lisade ja

muudatuste sõlmimine. Maakohus rahuldas taotlused 26.07.2021 ja 26.11.2021 hagi tagamise

määrustega.

1.1. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt esitas hageja 22.04.2018 Harju Maakohtule hagi

Pärnu Commerce OÜ ja kostja II seadusliku esindaja Y (kostja II/võlgniku seaduslik esindaja)

vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse nõudes, mida lahendatakse tsiviilasjas nr 2-18-6254.

Maakohus seadis hagi tagamise korras kostja II seaduslikule esindajale kuulunud Supluse

pst 1–W-402 asuvale kinnistule registriosa numbriga 1220501 (kinnistu) hüpoteegi summas

100 000 eurot. Kohtulik hüpoteek asub kolmandal järjekohal, sest enne kohtuliku hüpoteegi

seadmist oli kinnistusraamatusse juba kantud kaks hüpoteeki summades 65 000 eurot ja

150 000 eurot. Maakohus rahuldas 26.02.2021 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-6254 hagi ning

mõistis hageja kasuks välja 250 000 eurot ja menetluskulude hüvitise. Viidatud otsus kaevati

edasi, mistõttu ei ole see jõustunud.

1.2. Kohtuliku hüpoteegi järjekohast eespool olevad sissenõudja kasuks seatud hüpoteegid ei

taga ühtegi nõuet. Ei ole usutav, et sissenõudja andis võlgniku seaduslikule esindajale ja/või

tema äriühingutele laenu kuni 215 000 eurot. Sissenõudja ja võlgniku seaduslik esindaja on

lähedased. Nimelt on sissenõudja ja võlgniku seaduslik esindaja elukaaslased ja nad on seotud

paljudes juriidilistes isikutes. Samuti on sissenõudja füüsiline isik. Kostjad ei ole tõendanud

raha liikumist ega kohustuste ja tagatiste üleandmist. Sissenõudja esitatud leping uute

laenukohustuste loomiseks on koostatud tagantjärele eesmärgiga luua näilised kohustused,

mida hüpoteegid võiksid tagada. Samuti ei ole tõendatud, et täidetud oleksid viidatud lepingus

ettenähtud kohustuse sissenõutavaks muutumise eeldused. Isegi juhul, kui sissenõudjal on

võlgniku vastu nõue, siis hüpoteegid ei taga seda nõuet.

1.3. Võlgniku seaduslik esindaja on teinud kõik endast oleneva, et hageja ei saaks oma nõuet

rahuldada kinnistu arvel. 04.02.2021 müüs võlgniku seaduslik esindaja talle kuulunud kinnistu

2-21-11534

võlgnikule. 29.03.2021 esitas võlgnik avalduse hageja nõuet tagava kohtuliku hüpoteegi

kustutamiseks. 15.07.2021 sai hageja kohtutäiturilt Katrin Velletilt teate, et kostja I nõuet

kostja II vastu nõutakse sisse täiteasjades nr 031/2021/518 ja nr 031/2021/567. 20.07.2021 tegi

hageja esindaja kohtutäiturile päringu, et saada täitemenetlusega seotud dokumentatsioon.

Asjaolu, et kohtutäitur saatis selle päringu kostja II seaduslikku esindajat tsiviilasjas

nr 2-18-6254 esindanud lepingulisele esindajale, kinnitab, et kohtutäitur oli kursis

kohtumenetlusega. Lisaks kandis Y kinnistusraamatusse märke üürilepingu kohta, milles

üürnikuks on tema ema, kes on väidetavalt üüri ette maksnud kuni 2028. aastani, pärast mida

üürileandja tasaarvestab üürinõude üürniku töötasuga. 2028. aastal on üürnik 93-aastane ja ei

ole seega enam töövõimeline.

1.4. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222 lg 1 järgse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

hagi esitamise eeldused on täidetud. Kuivõrd hageja hagi tagamiseks on tsiviilasjas

nr 2-18-6254 seatud hageja kasuks kinnistule kohtulik hüpoteek, siis on hagejal kinnistu suhtes

piiratud asjaõigus.

Kostjate vastuväited

2. Kostja I palus jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

2.1. Vastuse ja selle täienduste kohaselt ei saanud hageja esitada hagi sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks, sest hagejal ei ole sundtäitmist takistavat õigust TMS § 222 lg 1 tähenduses.

Hageja kasuks sisse kantud hüpoteek on kolmandal järjekohal ehk sissenõudja nõudest

järjekohas tagapool. Hageja ei saa takistada järjekohas eespool olevate hüpoteekidega tagatud

nõuete täitmiseks täitemenetluse läbiviimist. Hageja pidi arvestama riskiga, et tema kasuks

seatud kohtulik hüpoteek võib TMS § 158 lg 3 järgi lõppeda kinnistu täitemenetluses müügi

korral. Ühtlasi ei saa hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga vaidlustada

tehinguid, mille pooleks ta ei ole.

2.2. Hageja väide, et sissenõudja kasuks seatud hüpoteegid ei taga ühtegi nõuet, on ebaõige ja

tõendamata. Võlgnik võttis oma seaduslikult esindajalt kohustuse üle, kuid kuna võlgnik ei

täitnud kohustust, siis nõuab sissenõudja tema kasuks esimesele ja teisele järjekohale seatud

hüpoteekide realiseerimist täitemenetluses. Laenusuhte olemasolu tõendavad sissenõudja ja

võlgniku seadusliku esindaja vahel sõlmitud laenulepingud. Elukaaslasele laenu andmine ei ole

keelatud. Sissenõudja ei maksnud laenu välja rahas, vaid pooled leppisid kokku, et võlgniku

seaduslik esindaja võlgneb laenuna OSG Assets Ltd-lt ülevõetud kohustuse sissenõudja ees.

Võlgniku seadusliku esindaja laenuks vormistatud kohustuse võttis hiljem üle võlgnik ja

29.03.2021 muudeti tagatiskokkuleppeid selliselt, et hüpoteegid tagavad võlgniku kohustusi.

Kostjad ei ole rikkunud heas usus käitumise kohustust ega kuritarvitanud oma õigusi. Hagejale

oli kohtuliku hüpoteegi seadmisel teada, et kinnistu on juba koormatud kahe hüpoteegiga.

Samuti tulenevad hüpoteekidega tagatud nõuded tehingutest, mis tehti aastaid tagasi.

3. Kostja II vaidles hagile vastu. Vastuse ja selle täienduste kohaselt ei saanud hageja esitada

hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, sest tal ei ole sundtäitmist takistavat õigust

TMS § 222 lg 1 tähenduses. Hageja kasuks kolmandale järjekohale seatud hüpoteek kuulub

sissenõudja nõude täitmiseks kinnistu täitemenetluses müümise korral kinnistusraamatust

kustutamisele (TMS § 158 lg 3). Täitemenetlust on ka alustatud õiguspäraselt, sest võlgnikul

on sissenõutavaks muutunud täitmata kohustused sissenõudja ees. Täitmisega viivitamine

tekitab võlgnikule kahju kasvavate viiviste näol.

2-21-11534

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 09.09.2022 otsusega hagi, tunnistas lubamatuks sundtäitmise

täiteasjades nr 031/2021/518 ja nr 031/2021/567 ning jättis menetluskulud solidaarselt kostjate

kanda. Maakohus jättis 26.07.2021 ja 26.11.2021 määrustega kohaldatud hagi tagamise

abinõud jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.

4.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:

-

hageja esitas 22.04.2018 Harju Maakohtule hagi Pärnu Commerce OÜ ja kostja II

seadusliku esindaja Y vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse nõudes, mida

lahendatakse tsiviilasjas nr 2-18-6254. Maakohus seadis hagi tagamise korras kostja II

seaduslikule esindajale kuulunud Supluse pst 1–W-402 asuvale kinnistule registriosa

numbriga 1220501 hüpoteegi summas 100 000 eurot;

-

hageja kasuks seati kohtulik hüpoteek neljandasse jakku kolmandale järjekohale, sest

enne kohtuliku hüpoteegi seadmist olid kinnistusraamatusse juba kantud kaks hüpoteeki

summades 65 000 eurot ja 150 000 eurot;

-

kostja I ja kostja II seaduslik esindaja on elukaaslased;

-

kostja II seaduslik esindaja müüs kinnistu endaga seotud kostjale II;

-

maakohus rahuldas 26.02.2021 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-6254 hageja hagi. Kuivõrd

kostjad esitasid kaebuse maakohtu otsuse peale, siis ei ole otsus jõustunud ja kaebus on

ringkonnakohtu menetluses;

-

kostja II esitas 29.03.2021 avalduse kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks;

-

hageja sai 15.07.2021 kohtutäiturilt teate, et kostja II suhtes on alustatud täitemenetlust

täiteasjades nr 031/2021/518 ja nr 031/2021/567 (maakohtu otsuses ekslikult

nr 031/2021/566). Kostja I nõuab tema kasuks esimesele ja teisele järjekohale seatud

hüpoteekide realiseerimist.

4.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt, kuivõrd tsiviilasjas nr 2-18-6254 on hageja hagi

tagamiseks seatud kinnistule kohtulik hüpoteek, siis on hagejal kinnistu suhtes piiratud

asjaõigus, mis on sundtäitmist takistavaks õiguseks. Seega oli hagejal õigus esitada TMS § 222

lg 1 alusel hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

4.3. Eluliselt ei ole usutav, et kostja I füüsilise isikuna andis oma elukaaslasele ja/või tema

äriühingutele laenu 215 000 euro ulatuses. Kostja I pangakonto väljavõtetest nähtuvad

tavapärased laekumised ja väljaminekud, mis on omavahel üldjoontes tasakaalus. Lähedased

isikud sissenõudja ja võlgnik on pärast seda, kui hageja hagi alusel alustati menetlust tsiviilasjas

nr 2-18-6254, ühiselt tegutsenud viisil, et hageja ei saaks oma nõuet rahuldada kostjate vara

arvel. Näiteks võõrandati kinnistu ja pärast seda paluti hüpoteek kustutada. Samuti lasi Y kanda

kinnistusraamatusse märke tähtajatu üürilepingu kohta, milles üürnikuks on tema ema, kes on

väidetavalt üüri ette maksnud kuni 2028. aastani, pärast mida üürileandja tasaarvestab

üürinõude üürniku töötasuga. Seejuures on 2028. aastal üürnik 93-aastane. Tõendeid kogumis

hinnates saab asuda seisukohale, et kinnistule seatud hüpoteegid tegelikkuses ei taga reaalseid

nõudeid ja sundtäitmise eesmärk on vältida hageja ees oleva kohustuse täitmist.

4.4. Hagi rahuldamise tõttu jäävad hageja menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 162 lg 1 järgi solidaarselt kostjate kanda.

2-21-11534

Apellatsioonkaebus

5. Kostja I esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja I palub tühistada

ka hagi tagamise.

5.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei ole maakohus otsuse tegemisel arvestanud kostja I

vastuväidetega. Muu hulgas ei põhjendanud kohus, kuidas saab sissenõudja kasuks seatud

hüpoteekidest järjekohas tagapool olev kohtulik hüpoteek, mis kuulub kinnistule sissenõude

pööramise korral TMS § 158 järgi kinnistusraamatust kustutamisele, olla sundtäitmist

takistavaks õiguseks TMS § 222 lg 1 tähenduses. Kohus on otsuses ebaõigesti märkinud, et

hageja nõude õiguslik alus on TMS § 221 lg 1, sest hageja ei ole täitemenetluse võlgnikuks.

Samuti on asjakohatu kohtu viidatud TMS § 222 lg-t 1 puudutav Riigikohtu praktika, sest

hageja ei ole sundtäitmise esemeks oleva kinnistu omanik ja ta ei ole seega esitanud hagi oma

vara kaitseks täitemenetlusse sekkumiseks. Hagejal puudub õigus sekkuda kostjatevahelisse

võlasuhtesse, sest hageja ei ole selle võlasuhte pooleks.

5.2. Maakohus on ilma asjakohaseid põhjendusi esitamata nõustunud hageja seisukohaga,

justkui oleks majanduslikud suhted elukaaslaste vahel tingimata ebausutavad. Kooselu ei piira

ega välista vastastikku laenude andmist ja nende tagamist. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei

arvesta kostja I selgitusi selle kohta, et laenu ei makstud välja rahas, vaid laenusuhe tekkis

seeläbi, et kostja II seaduslik esindaja võttis üle OSG Assets Ltd-l kostja I ees oleva kohustuse,

mis vormistati laenuna. Samuti jättis kohus tähelepanuta asjaolu, et võlgnik tunnistab võlga.

5.3. Maakohus leidis ekslikult, et tõenditest ilmneb kostjate pahatahtlikkus ja hagejat kahjustav

käitumine. Hageja teadis juba tsiviilasjas nr 2-18-6254 hagi tagamise avalduse esitamisel

(25.06.2018), et kinnistu on koormatud esimesele ja teisele järjekohale kantud kahe

hüpoteegiga (sisse kantud 16.03.2017 ja 05.06.2018). Hageja kui järjekohas tagapool oleva

hüpoteegipidaja õigusi ei kahjustanud eespool olevate hüpoteekidega tagatud nõuete

loovutamine ja muutmine, sest hageja pidi arvestama selle riskiga. Samuti ei omanud hagejale

negatiivset mõju asjaolu, et kostja II seaduslik esindaja kandis kinnistu ja kohustuse üle endaga

seotud kostjale II. Kostja II esitas hüpoteegi kustutamise avalduse seetõttu, et tsiviilasjas

nr 2-18-6254 seati hagi tagamise korras hageja kasuks ekslikult kaks hüpoteeki summas

100 000 eurot.

Menetlusosaliste seisukohad

6. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja I kanda.

7. Kostja II toetab apellatsioonkaebust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 425 lg 3 esimese lause ja § 657 lg 1

p 4 alusel tühistada ning hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

9. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kuigi kostja II ei ole esitanud apellatsioonkaebust, tuleb

ta lugeda kaasapellandiks TMS § 222 lg-te 1 ja 3, TsMS § 207 lg 3 ja TsMS § 639 lg 2 alusel,

kuna vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada kostjate suhtes üksnes ühiselt.

2-21-11534

10. Kolleegium ei võta TsMS § 238 lg 1 alusel asja juurde apellatsioonkaebusele lisatud

kinnistusraamatu väljavõtet kinnistu registriosa numbriga 1220501 kohta (II kd, tl-d 6–9), sest

samasisuline tõend sisaldub juba toimiku materjalide hulgas (I kd, tl-d 5–7).

11. Pooled vaidlevad muu hulgas selle üle, kas hageja saab kolmanda isikuna nõuda TMS § 222

lg 1 järgi sundtäitmise lubamatuks tunnistamist või mitte. Kolleegium ei nõustu maakohtu

seisukohaga, et hageja saab ennast kaitsta TMS § 222 lg 1 alusel, ja põhjendab seda järgmiselt.

12. Vaidlusalustes täitemenetlustes on täitmiseks esitanud nõude kostja I, kelle kasuks on

praegu kostjale II kuuluvale kinnistule kinnistusregistriosa neljandasse jakku esimesele ja

teisele järjekohale seatud hüpoteegid, ning täitemenetlust alustati kostja I kasuks seatud

hüpoteegi realiseerimiseks ehk kostja I nõuab selle alusel kinnistu müüki. Hageja tugineb

sellele, et täitemenetlusega on soovitud hagejat kui kostja II seadusliku esindaja võlausaldajat

kahjustada. Hageja arvates puudub kostjal I nõue, mis võimaldaks tal hüpoteekide

realiseerimiseks alustada täitemenetlusi.

13. TMS § 222 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle

sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, esitada sissenõudja ja

võlgniku vastu hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks

tunnistamiseks. TMS § 222 lg 4 järgi vabastab hagi rahuldamise korral kohtutäitur vara aresti

alt.

14. Kolleegium selgitab, et Riigikohtu praktika kohaselt on TMS § 222 järgse hagi üheks

peamiseks eesmärgiks vältida täitemenetluses sellise vara müümist, mis ei kuulu võlgnikule.

Selline vara ei peaks vastutama sissenõudja nõude rahuldamise eest. Nii annab TMS § 222

täitemenetluses mitteosalevale isikule õiguse sekkuda oma vara kaitseks täitemenetlusse

(RKTKm 19.02.2020, 2-19-4765, p 11.1). Seda arvestades saab kolmanda isikuna nõuda

sundtäitmise lubamatuks tunnistamist nt võlgniku abikaasa, kellele kuulub võlgnikuga ühiselt

ese, millele täitemenetluses sissenõue pööratakse (vt nt RKTKm 04.02.2011, 3-2-1-166-10).

Riigikohus on pidanud võimalikuks TMS §-le 222 tugineda ka neil juhtudel, mil

kohtumenetluses on hagi tagamise korras ekslikult koormatud sellise kolmanda isiku õigusi,

kes ei ole olnud menetlusosaline (RKÜKm 27.11.2012, 3-3-1-15-12, p 42; RKTKm

30.11.2011, 3-2-1-94-11, p 16). Samuti võib kolmas isik TMS § 222 järgse hagi esitada juhul,

kui täitemenetluses rikutakse tema kasuks seatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 88

nimetatud käsutuskeeldu (TMS § 222 lg 2).

15. TMS § 222 lg 1 annab kolmandale isikule täitemenetlusse sekkumise õiguse üksnes juhul,

kui tal on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus. Hageja esitatud

asjaoludest ei tulene, et hagejal oleks kinnistu suhtes, millele pööratakse vaidlusaluses

täitemenetluses sissenõuet, sundtäitmist takistav õigus. Hagiavalduse kohaselt seadis kohus

tsiviilasjas nr 2-18-6254 (hageja hagi Pärnu Commerce OÜ ja kostja II seadusliku esindaja Y

vastu) hageja kasuks varem kostja II seaduslikule esindajale kuulunud kinnistule kolmandale

järjekohale kohtuliku hüpoteegi summas 100 000 eurot. Hageja kasuks sisse kantud kolmandal

järjekohal olev kohtulik hüpoteek ei takista täitemenetluse korraldamist enne kohtuliku

hüpoteegi seadmist kinnistusraamatusse kantud hüpoteekide realiseerimiseks. Kuna kohtuliku

hüpoteegi järjekoht on täitemenetluses maksma pandud õigusest tagapool, võidakse kinnistu

müümise korral kohtulik hüpoteek TMS §-de 158 ja 160 järgi kinnistusraamatust kustutada

ning sel juhul võib hüpoteegipidaja nõuda üksnes hüvitist saadud raha arvel TMS § 108 ja § 176

lg 1 alusel. Hüpoteegist järjekohas tagapool olevate õiguste omajad peavad põhimõtteliselt alati

arvestama õiguste lõppemise riskiga. Ka Riigikohus on näiteks leidnud, et kui TMS § 222

järgse hagi esitaja kasuks oleks kinnistusraamatusse sisse kantud keelumärge, kuid see oleks

2-21-11534

sisse kantud ajaliselt hiljem kui sissenõudja kasuks seatud hüpoteek, ei takistaks selline

keelumärge täitemenetlust. Kinnistu enampakkumisel müümise järel tuleks selline keelumärge

TMS § 158 lg 3 alusel kinnistusraamatust kustutada (RKTKm 19.02.2020, 2-19-4765, p 11.2).

16. Hagejal ei ole nõudeõigust ka TMS § 221 lg 1 alusel. TMS § 221 lg 1 järgi võib

täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi sissenõudja vastu esitada

võlgnik. TMS § 5 lg-st 1 tulenevalt on võlgnikuks isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue.

Hageja ei ole vaidlusalustes täiteasjades võlgnikuks.

17. Võlausaldaja/sissenõudja saab oma õigusi võimalike kuritarvituste vastu kaitsta teisiti.

17.1. Hageja väidab, et täitemenetluse võlgniku (kostja II) seaduslik esindaja Y on teinud

tehinguid või muid toiminguid selleks, et hageja ei saaks oma nõuet rahuldada kinnistu arvel.

Sellises olukorras ei ole hagejale seaduses ette nähtud õigust taotleda võlgniku vara arvel

toimuva sundtäitmise lubamatuks tunnistamist. Olukorras, kus isiku vara toimetatakse

teadlikult kõrvale, sh panditakse, võlausaldajate kahjustamise eesmärgil, on sellisest tehingust

tulenevate

negatiivsete

tagajärgede

kõrvaldamiseks

esmajoones

sätestatud

tehingu

tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise instituut (vt RKTKo 23.09.2005, 3-2-1-80-05, p-

d 23 ja 27; tagatise tagasivõitmise kohta vt RKTKo 15.01.2014, 3-2-1-149-13, p-d 36 jj).

TMS §-des 187–197 on ette nähtud tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise

võimalus ka väljaspool pankrotimenetlust ning võlausaldajate jaoks. Tagasivõitmise eesmärk

on pöörata tagasi tehing, mille võlgnik on teinud peamiselt eesmärgiga vältida võla

sissenõudmist

sundtäitmise

kaudu.

Seega

saab

võlausaldaja

õiguskaitsevahendina

hüpoteegipidaja nõude vaidlustamiseks esitada TMS § 187 jj järgi hagi hüpoteegi seadmise

lepingu ja/või tagatiskokkuleppe tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks. Seejuures on

TsMS § 369 alusel tulevasel sissenõudjal võimalik esitada tagasivõitmise hagi ka enne

täitedokumendi saamist (vt nt RKTKm 26.01.2022, 2-20-10358, p-d 14–15.3).

17.2. Samuti on Riigikohus leidnud, et teised sissenõudjad saavad hüpoteegipidaja nõuete

olemasolu kontrollida ja neid vaidlustada saadud tulemi jaotamisel, esitades TMS § 109 järgse

hagi jaotuskava vaidlustamiseks (RKTKo 09.04.2014, 3-2-1-18-14, p 42). Viidatud norm annab

sissenõudjale mh võimaluse vaidlustada teise sissenõudja nõue, välistamaks ebaõiglane

tagajärg, kui raha jaotatakse sissenõudjale, kellel nõuet võlgniku vastu ei olegi, või ka juhul,

kui nõue on rahuldatud täitemenetluse norme oluliselt rikkudes (RKTKm 16.10.2019,

2-18-9790, p 14).

18. Eeltoodut arvestades peab TMS § 222 lg 1 järgi olema kolmandal isikul sundtäitmise eseme

suhtes sundtäitmist takistav õigus ning muul juhul ei ole kolmandale isikule sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi esitamise õigust seaduses ette nähtud. Kuna hageja esitatud

asjaoludel ei ole hagejal kinnistu suhtes, millele pööratakse täitemenetluses sissenõuet,

sundtäitmist takistavat õigust, ei ole hagiga võimalik taotletavat eesmärki saavutada.

Kolleegium jätab seetõttu TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel määrusega hagi läbi vaatamata. Hagi läbi

vaatamata jätmisel tuleb asjas tehtud alama astme kohtu otsus TsMS § 425 lg 3 esimese lause

järgi tühistada.

19. Kuivõrd hagi jääb läbi vaatamata ja maakohtu otsus tühistatakse, ei käsitle kolleegium

apellatsioonkaebuse ülejäänud väiteid, sh seda, kas hüpoteegid tagavad tegelikke nõudeid või

kas tagatud nõuded on muutunud sissenõutavaks.

20. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise määrusega, kui hagi jäetakse läbi

vaatamata. TsMS § 442 lg 5 esimese lause (mis TsMS § 463 lg 2 järgi kohaldub ka määrustele)

2-21-11534

järgi lahendab kohus lõpplahendi resolutsiooniga mh ka menetluse jooksul kohaldatud hagi

tagamise abinõudega seotud küsimused. Kuivõrd hagi jääb läbi vaatamata, tuleb tühistada ka

maakohtu 26.07.2021 ja 26.11.2021 määrustega kohaldatud hagi tagamise abinõud.

21. Kuna ringkonnakohus tühistab vaidlustatud otsuse ning jätab hagi läbi vaatamata, siis tuleb

TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust. Hagi läbi vaatamata

jätmise tõttu tuleb menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 168 lg 2 järgi jätta hageja

kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 kohaselt kindlaks maakohus

mõistliku aja jooksul praeguse määruse jõustumisest.

22. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427

võimaldab esitada määruskaebuse hagi läbivaatamata jätmise määruse peale. TsMS § 178 lg-

st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov, Krista Kirspuu