2-23-10774/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-10774

Tsiviilasi

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal hagi A. L. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

14 736,46 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal, registrikood

14304235, lepingulised esindajad A. Ž., S. R.;

kostja A. L. , isikukood XXX.

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; tahteavaldus kaja esitamiseks; samuti

tuleb esile tuua asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle

põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab

nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal

esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Kaja tuleb esitada Tartu Maakohtule (asukoht Kalevi 1, Tartu; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee). Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse

riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (asukoht

Kalevi 1, Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

1. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

2. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja esitab

põhjendused osaliselt.

3. TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama

paragrahvi kuues lõige sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega,

kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

4. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud e-posti teel

28.10.2023. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt kohtule vastanud, mistõttu loeb kohus, et kostja on omaks võtnud

hagiavalduses esitatud faktilised väited.

5. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel,

mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada

tehingu tühisuse, sh hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse

aluseid ka omal algatusel (vt RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20, RKTKo

25.09.2013, 3-2-1-83-13, p 12, RKTKo 21.11.2008, 3-2-1-111-08, p 23; RKTKo

17.12.2009, 3-2-1-137-09, p 12).

6. Hageja palub kostjalt välja mõista poolte 05.02.2021 sõlmitud võlatunnistuse nr

235441 alusel põhivõla 8747,77 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 4211,56

eurot ja edasiulatuva viivise kokkulepitud määras 0,065% päevas.

7. Tarbijakrediidileping on võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 järgi krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub

andma

tarbijale

krediiti

või

laenu.

Riigikohus

on

selgitanud,

et

tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist, kui majandus- või kutsetegevuses

tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti. Vastupidist tuleb tõendada

krediidiandjal (RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479, p 11).

8. Puudub vaidlus, et kõikide lepingutega seoses tegutses hageja oma majandus- või

kutsetegevuses ning kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 mõistes. Seega on eelduslikult

tegemist tarbijakrediidisuhtega VÕS § 402 lg 1 mõistes. Hageja ei ole vastupidist

tõendanud.

9. Kohus on hagejale 31.08.2023 määruses selgitanud, et hagejal tuleb esitada kohtule

asjaolud võlatunnistuse ja selle aluseks oleva õigussuhte kehtivuse kohta ja neid

asjaolusid ka tõendada, kuna kohtul on kohustus neid asjaolusid kontrollida omal

algatusel sõltumata teise poole vastuväidetest. Ühtlasi on kohus hagejale selgitanud

puuduste kõrvaldamata jätmise tagajärgi.

10. Kohtu hinnangul ei nähtu hageja esitatust, et poolte 05.02.2021 sõlmitud kokkulepe

oleks kehtiv. Hageja toob esile, et pooled sõlmisid kokkuleppe, millega tarbija

nõustus looma iseseisva kohustuse ja sellega loobuma kõikidest vastuväidetest

asjaoludele, mis toovad kaasa tarbijakrediidilepingu tühisuse. Seega oli kokkuleppe

eesmärk kalduda kõrvale tarbijakrediidilepingutele kohalduvast õiguslikust

regulatsioonist. Kohtu hinnangul ei ole selline leping kooskõlas kehtiva õigusega ja

on seega tühine VÕS § 421 järgi (vt RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 27-29).

11. Hageja on vaatamata kohtu selgitustele jätnud esitamata kohtu nõutud andmed

esialgse võlasuhte kohta, millel tühine võlatunnistus põhines. Seetõttu on hageja nõue

ja selle aluseks olevad asjaolud ebaselged ning kohtul ei ole võimalik hageja nõude

põhjendatust kontrollida. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud anda hagejale uut

tähtaega samade puuduste kõrvaldamiseks. Kohtu selgitamiskohustus ei saa olla

piiramatu. Kohus on juba enne hagi menetlusse võtmist hagejale selgitanud hagi

puudusi ja vajadust esitada täiendavaid asjaolusid, andmeid ja dokumente, ning

määranud hagejale selleks tähtaja. Hageja pole esile toonud asjaolusid, et tal ei ole

võimalik kohtu määratud tähtaja jooksul hagi puudusi kõrvaldada või et ta sooviks

seda teha hiljem. Vastupidi, hageja on oma 15.09.2023 seisukohas leidnud, et tema

hinnangul ei ole neid andmeid vaja esitada. Hageja esindaja tegutseb oma majandus-

ja kutsetegevuses igapäevaselt sellist liiki nõuete esitamisega, mistõttu ei saa

sellistele lepingutele kohalduv õiguslik regulatsioon ja asjaolude tõendamiskoormis

kohtumenetluses olla talle üllatuslikud.

12. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.

13. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kuna kostja ei ole

menetluses osalenud, puuduvad tal hüvitatavad menetluskulud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Niinemets

kohtunik