2-20-14693/99 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Siiri Malmberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.12.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-14693

Kohtuasi

X hagi Y vastu elatise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.06.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

2628 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kristina Sööt

Kostja (vastustaja) Y (isikukood XXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Karin Ploom

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Harju Maakohtu 22.06.2021. a otsus osas, millega maakohus jättis hagi

alates 01.09.2021 rahuldamata, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega

rahuldada otsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud elatisenõue

3326,64 ulatuses ja alates 01.01.2024 edasiulatuv elatisenõue täielikult.

3. Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt:

3.1. Rahuldada hagi osaliselt.

3.2. Kohustada Y tasuma X ülalpidamiseks alates 01.01.2024 kuni X täisealiseks

saamiseni (09.11.2031) elatist 292 eurot kuus. Elatist tuleb maksta iga kuu eest

ette

vastava

kuu

5. kuupäevaks

C

(end

C)

pangakontole

nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega „X elatis“.

3.3. Kohustada Y tasuma ajavahemikul 01.01.2020–31.12.2023 sissenõutavaks

muutunud elatise võlg 3326,64 eurot.

3.4. Jätta menetluskulud poolte enda kanda.

4. Jätta apellatsioonimenetluse kulud poolte enda kanda.

2-20-14693

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. C (uue perekonnanimega C, ema) esitas X (hageja, laps) nimel 07.10.2020 Harju Maakohtule

Y (kostja, isa) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt alates 01.01.2020 kuni hagi esitamiseni

hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise 1531 eurot ning alates hagi esitamisest kuni lapse

täisealiseks saamiseni elatise 292 eurot kuus, sidudes selle perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-

st 1 tulenevalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraga. Menetluskulud palus

hageja jätta kostja kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sündis vanemate kooselust XX.XX.XXXX poeg (hageja).

Vanemate kooselu lõppes 01.01.2020 ning laps elab emaga, kes kannab tema igapäevaseid

ülalpidamiskulusid. Isa on alates vanemate lahkuminekust tasunud elatist talle sobival ajal ja

talle sobivas suuruses, sh jättis isa 2020. a augustis elatise üldse maksmata. Isa maksab

miinimumist väiksemat elatist. Isa oleks pidanud tasuma lapse ülalpidamiseks alates vanemate

lahkuminekust kuni hagi esitamiseni kokku elatist 2628 eurot (9 kuud × 292 eurot), kuid on

tasunud üksnes 1097 eurot, s.o 1531 eurot vähem.

1.2. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub emal vähemalt 885 eurot 51 senti kuus, sh eluaseme-,

interneti- ja televisioonikulud 2020. aastal 462 eurot 33 senti ja 2021. aastal 383 eurot 16 senti,

haridusega seotud kulud 125 eurot 10 senti kuus, toidukulud 221 eurot kuus, meelelahutuse

kulud 69 eurot 86 senti kuus, riiete- ja jalanõudekulud 428 eurot 8 senti (minimaalselt 100 eurot)

kuus ning muud kantud ja tulevikus kantavad kulud (voodi, madrats, teler, telefon, arvuti, ratas,

kirjutuslaud, tool ja valgusti) 42 eurot 68 senti kuus, lisaks on mõistlik anda lapsele taskuraha

30 eurot kuus (kokku 2020. aastal keskmiselt 1379 eurot 5 senti ja 2021. aastal 1299 eurot 88

senti kuus). Kuna laps viibib ligi 30% ajast isa juures, siis on lapse kulud kokku eelduslikult

veelgi suuremad.

1.3. Kuna ema sissetulek (ca 6000 eurot (bruto)) on suurem kui isa sissetulek, on ema nõus

kandma suurema osa lapse kuludest, kuid isa peab maksma 292 eurot.

Kostja vastuväited

2. Kostja (isa) vaidles hagile osaliselt vastu ja palus jätta selle rahuldamata osas, mis ületab

71 eurot ühes kalendrikuus. 03.05.2021 menetlusdokumendis palus kostja vähendada elatist

alla seaduses sätestatud alammäära ning jätta lapse ülalpidamiskulud 65% ulatuses ema kanda

ja 35% ulatuses isa kanda. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

2-20-14693

2.1. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole alust mõista kostjalt välja miinimummääras elatist.

2.1.1. Kostja peab last ülal.

Vastavalt vanemate kokkuleppele on kostja tasunud iga kuu vähemalt 120 eurot lapse

ülalpidamiseks. Lisaks on kostja tasunud lapse huviringide eest.

Laps viibib isaga ligi 30% ajast, mil isa peab teda vahetult ülal, sh kannab isa eluaseme- ja

kommunaalkulusid keskmiselt 507 eurot 88 senti, teleteenustekulu 18 eurot 75 senti, elektrikulu

10 eurot. Ajal, mil laps viibib isa juures, kannab isa ka toidukulu ja meelelahutuskulu. Isa on

ostnud lapsele mänguasju.

2.1.2. Lapse põhjendatud ja vajalikud kulud ühes kuus ei ole suuremad kui 415 eurot

(355 eurot), mis on vastavuses ka RAKE uuringuga. Ema esitatud kulud on ülemäärased.

Eluasemekulud on ülemäärased. Mõistlikud eluaseme- ja kommunaalkulud on 150 eurot kuus.

Hariduskulud on ülemäärased. Kuni lapse kooliminekuni on lapse põhjendatud hariduskulu

110 eurot kuus, sh lasteaiatasu ja ujumine. Kuna vanemad ei otsustanud, et laps tuleb eelkooli

panna, ja see ei ole ka vajalik, ei ole eelkoolikulu 100 eurot põhjendatud. Alates 2021. a

septembrist on põhjendatud hariduskulu 50 eurot kuus, sh huviringi maksumus 40 eurot ja

koolitarvete ning õppevahendite kulu 10 eurot. Lapsel ei ole enam lasteaiakulu, sest laps läheb

kooli, kus on ka tasuta koolilõuna ning kooli juures on tasuta huviringid. Lapse huviringidega

ülekoormamine ei ole lapse huvides. Arvestades ranitsatoetust, saab lapse koolitarvete- ja

õppevahendite põhjendatud kuluks pidada ca 10 eurot kuus.

Riiete ja jalanõude kulu on ülemäärane. Põhjendatud kulu on 50 eurot kuus. Ema võib oma

sissetulekut arvestades osta lapsele rohkem ja kallimaid riideid, kuid seda ei saa arvestada

elatise suuruse määramisel.

Toidukulu on ülemäärane. Põhjendatud kulu on 100 eurot kuus.

Meelelahutusekulu on ülemäärane. Põhjendatud kulu on 20 eurot kuus. Suuremad kulud ei ole

vajalikud.

Lapsele teleri ostmine ei olnud põhjendatud.

2.1.3. Arvestades lapse kulutuste suurust ning saadavat lastetoetust, tuleb isalt lapse kasuks

välja mõista miinimummäärast väiksem elatis. Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada, et

lapse vajadusi saab rahuldada 60 euro suuruse lapsetoetuse arvel. Elatise suuruse määramisel

tuleb arvestada vanemate sissetulekute proportsiooni (ema keskmise sissetulek 6670 eurot

65 senti ja isa keskmine sissetulek 1908 eurot 86 senti) ning jätta lapse ülalpidamiskulu 65%

ulatuses ema ja 35% ulatuses isa kanda.

2.2. Hagejal ei ole õigust nõuda tagasiulatuva aja eest kahju ega elatist, sest see on vastuolus

hea usu põhimõttega. Kostja tasus vanemate kokkuleppel sel ajal elatist 120 eurot kuus ning

ema ei nõudnud suuremat elatist enne 10.09.2020. Hageja ei ole põhistanud, kas ja kuidas tekkis

talle kahju.

2-20-14693

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 22.06.2021 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte enda

kanda.

3.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:

-

kostja on hageja isa;

-

hageja vanemad ei ela koos, hageja elab ema juures;

-

kostja tasub hageja ülalpidamiseks 120 eurot kuus ja huviringide (jalgpall, kabe) eest

40 eurot kuus;

-

hageja on kostja vahetul ülalpidamisel 30% ajast ning kostja kannab sel ajal vahetult

tema eluaseme, toidu- ja meelelahutuskulud;

-

hageja vajalikud kulud ema juures on kokku 616 eurot 96 senti kuus, sh eluasemekulud

336 eurot 96 senti ja muud kulud 240 eurot (eluasemekulud 2020. aastal 430 eurot

68 senti (eluruumi kasutuseelis 352 eurot ja kommunaalkulud 78 eurot 68 senti) ning

2021. aastal 334 eurot 83 senti (sh eluruumi kasutuseelis 256 eurot 15 senti ja

kommunaalkulu 78 eurot 68 senti), interneti- ja televisioonikulud 2020. aastal 31 eurot

65 senti ja 2021. aastal 19 eurot 27 senti, toidukulu 100 eurot, hügieenitarvetekulu 10

eurot, riietekulu 50 eurot, huvihariduse- ja koolitarvetekulu 60 eurot, meelelahutusekulu

20 eurot kuus);

-

kostja ostis 2020. a detsembris hagejale uue telefoni ja tasub hageja telefonikulusid;

-

kostja on ostnud hagejale voodi, madratsi ja kummuti;

-

vanemate varaline seisund on märkimisväärselt erinev, kuid mõlemal on piisavalt

vahendeid, et anda hagejale ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras.

3.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb hagi jätta rahuldamata, sest kostja osaleb lapse

ülalpidamises miinimummääras.

Kohus peab elatise suuruse määramisel kindlaks tegema, kui suured on mõlema vanema

igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks

tehtavad kulutused kannab lapsest lahus elav vanem ise sel ajal, mil laps viibib tema juures.

Lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad igakuised kulutused on miinimumist (580 eurot)

suuremad. Ema ja isa tehtavad kulutused lapsele on 280 eurot, sh ema kulud 240 eurot

(100+10+50+60+20) ja isa kulud 40 eurot. Ema kuludele lisanduvad eluasemekulud 336 eurot

96 senti. Seega on ema kulud kokku 616 eurot 96 senti. Lisaks kannab isa lapse eluaseme- ja

toidukulusid ning mõlemad vanemad lapse meelelahutusekulusid. Kuna laps viibib 30% ajast

isaga, siis saab laps ka isa juures olles kasutuseeliseid eluruumi, kommunaalteenuste, interneti

ja televisiooni kasutamise eest. Eluasemekulutused on vajalikud, kuid neid ei ole mõistlik

eurosendi täpsusega kindlaks määrata. Asjaolu, et laps on emaga 70% ja isaga 30% ajast, ei

anna alust arvata, et emb-kumb vanem hoiaks kokku märkimisväärseid eluasemekulusid, et

seda saaks arvestada teistmoodi kui selliselt, et kumbki vanem kannab vahetult elamispinnaga

seotud kulud ise. Olukorras, kus hageja viibib 30% ajast isaga, on veenvalt põhistatud, et isa

kannab lisaks 120 euro tasumisele ja 40 euro ulatuses huviringide kulude kandmisele 132 euro

ulatuses (292-120-40) lapse ülalpidamiskulusid vahetult. Sellest saab põhjendatud toidukuluks

pidada 42 eurot ning ülejäänud 90 eurot eluasemekuluks ja meelelahutuskuluks.

Kuna poolte varaline seisund on märkimisväärselt erinev, siis ei ole mõistlik aritmeetiliselt liita

kõiki lapse kulusid kummagi vanema juures ja jagada vanemate vahel võrdselt. Kuna isa suhtleb

lapsega vahetult, siis on mõistlik võimaldada kostjal ka edaspidi osaleda lapse ülalpidamises

nii, et ta kannab huviringide kulud 40 euro ulatuses ning tasub elatist 120 eurot.

2-20-14693

3.3. Kuigi hagi jääb rahuldamata, tuleb TsMS § 162 lg 4 alusel jätta menetluskulud poolte enda

kanda.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse,

millega hagi rahuldada, või saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus

hageja jätta kostja kanda.

4.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt tuvastas maakohus vääralt, et laps viibib 30% ajast

isa juures ja jättis arvestamata hageja esitatud asjaolud. Hageja nõustus, et laps viibis maakohtu

istugi ajal isa juures ligi 30% ajast, kuid tõi esile, et alates 2021. a jaanuarist elab laps emaga

XXX ning alates 2021. a sügisest läheb laps kooli, mistõttu see aeg väheneb.

Asjaolu, et laps viibib isaga 30% ajast, ei tähenda seda, et 30% lapse kuludest kannab isa.

Maakohus jättis arvestamata, et PKS § 100 lg 1 tähenduses ei olnud mõjuvat põhjust selleks, et

isa võiks elatise maksmise asemel anda ülalpidamist muul viisil.

4.2. Maakohus jättis tuvastamata lapse vajaduste rahuldamiseks kummagi vanema tehtavate

kulutuste kogusumma, sh luges maakohus põhjendamatult õigeks kostja tõendamata väited ning

jättis tuvastamata hageja tõendatud asjaolud.

Maakohus jättis vääralt tuvastamata, kui suured on lapse eluasemekulud mõlema vanema juures

kokku ning asus üllatuslikult seisukohale, et eluasemekulud kannab kumbki vanem ise. Kostja

ei ole lapse eluasemekulusid enda juures tõendanud.

Maakohtu järeldus lapse toidukulude osas nii ema kui ka isa juures on üllatuslik ja arusaamatu

ega põhine asjas esitatud tõenditel.

Maakohtu järeldused lapse riiete- ja jalanõude, meelelahutuse ja hügieeni jm kulude osas ei

põhine asjas esitatud tõenditel.

Maakohtu järeldused seoses kostja kuludega kirjutuslaua ja tehnika ostmiseks ei ole

põhjendatud ega arvesta hageja vastuväiteid selle kohta, et lapsel ei ole neid isa juures vaja.

Maakohus jättis kulutuste suurust hinnates arvestamata vanemate varalisest seisundist tuleneva

lapse elulaadi.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda ning määrata, et kostja ei pea osalema hageja menetluskulude kandmisel.

Menetluse edasine käik

6. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 31.03.2022 menetlusosalistele alates 01.01.2022

muutunud õiguslikku olukorda ja tegi ettepaneku lahendada vaidlus kompromissiga. Hageja

nõustus kohtu kompromissiettepanekuga, kuid pooled ei saavutanud kokkulepet.

6.1. Hageja jäi miinimumelatise suuruse muutumisest hoolimata algse nõude juurde, sest lapse

tegelikud vajadused on miinimumist suuremad. Mh märkis hageja, et kuigi 2021. a kevadel

2-20-14693

viibis laps 30% ajast isa juures, alustas laps 2021. a sügisel XXX kooliteed ja sellises mahus

suhtlus on võimatu.

6.2. Kostja leidis, et ta peab last mh vahetult ülal ajal, mil laps viibib tema juures, ja sellega on

tema ülalpidamiskohustus täidetud. Lisaks tuleks 01.01.2022 jõustunud PKS § 101 järgi maksta

kostjal elatist 90 eurot 26 senti, arvestades seda, et laps viibib isaga ca 30% ajast. Hageja on

maakohtus omaks võtnud, et laps viibib 30% ajast isaga.

7. Tallinna Ringkonnakohus andis 22.12.2022 määrusega kostjale täiendava tähtaja

selgitamaks ja tõendamaks, kui suured olid ja on kostja kulud lapsele ajal, mil laps viibib tema

juures, sest maakohus oli jätnud selgitamiskohustuse täitmata.

7.1. Kostja tõi esile, et ta maksab lapsele elatist 120 eurot kuus ning peab lisaks last 333 euro

97 sendi ulatuses vahetult ülal (eeldusel, et laps viibib 30% ajast isa juures ja isa leibkond on

5-liikmeline).

Kostja kandis 2022. aastal lapse kulusid järgmiselt:

-

lapse eluasemega seotud kulud 88 eurot 22 senti kuus, sh eluaseme kasutamise kulu

60 eurot (1000/5×30%), kommunaalkulud 21 eurot 85 senti (331,17/5×30%),

elektrikulu 3 eurot 70 senti (12,35/5×30%) ja eluaseme kindlustuskulu 2 eurot 67 senti

(13,38/5×30%);

-

toidukulud 46 eurot 65 senti (777,54/5×30%);

-

transpordikulud (kütusekulu trenni, võistlustele, kultuuriüritustele jm) 9 eurot 74 senti

kuus;

-

riiete ja jalanõude kulu (vahetusriided isa juures) 15 eurot 73 senti + 7 eurot 49 senti

kuus;

-

sidekulud 7 eurot 87 senti kuus, sh lapse telefonikulud 6 eurot 49 senti kuus ja isa

kodused sidekulud 1 euro 38 senti kuus (23/5×30%);

-

meelelahutuse ja mänguasjade kulu 18 eurot 28 senti kuus;

-

huvihariduse ja spordivahendite kulud 38 eurot 33 senti kuus, sh jalgpalli trenn 30 eurot

kuus (kantud ema pangakontole) ja jalgratas 8 eurot 33 senti kuus (300 eurot/36 kuud);

-

koduse sisustuse esemete ja tehnika kulud 33 eurot 77 senti kuus, sh voodi, kirjutuslaua

tool ja voodipesu 398 eurot, tahvelarvuti 698 eurot, lauaarvuti 120 eurot (1216 eurot/36

kuud);

-

tervishoiukulud (soolatüügaste ravi, kiropraktik) 8 eurot kuus (96,1 eurot/12).

Kostja bruto töötasu oli 2021. aastal 34 720 eurot (2893 eurot kuus) ja 2022. aastal 40 228 eurot

53 senti (3352 eurot kuus). Kostjale kuulub ½ mõttelist osa XXX asuvast korteriomandist ning

2003. a sõiduk Volvo XC90. Kostjal on solidaarne laenukohustus, mille jääk on 190 805 eurot

11 senti (tagasimakse 553 eurot kuus). Kostja perre on 2023. aasta alguses sündinud uus laps.

7.2. Hageja vaidles kostja seisukohtadele vastu.

Lapsel ei ole vahelduvat elukohta ning kostja ei ole tõendanud, et laps viibib 30% ajast isa

juures. Arvestades isa väidetud suhtluspäevi, võis laps viibida isa juures maksimaalselt

7,5 päeva kuus.

Kostja ei ole tõendanud 2020. ja 2021. a kulusid ning 2022. a kulud on üksnes osaliselt

tõendatud või põhjendatud, sh:

-

eluasemega seotud kulud tuleb jagada alates 23.01.2023 kuue, mitte viie

perekonnaliikme vahel, kulude suurus ei ole tõendatud;

2-20-14693

-

toidukulud ei ole tõendatud ja nende suurus ei ole üldtuntud asjaolu;

-

isa on viinud last võistlustele, kuid transpordikulud ei ole tõendatud;

-

riiete- ja jalanõude kulu võib olla vajalik 188 euro 78 sendi ulatuses, kuid muus osas ei

ole kulud olnud vajalikud ega ole tõendatud;

-

kostja koduste sidekulude suurus ei ole tõendatud;

-

kostja tasus trennikulu keskmiselt 27 eurot kuus ning jalgratta ostmise kulu ei ole

tõendatud;

-

koduse sisustuse esemete ja tehnika kulud ei ole põhjendatud ega tõendatud;

-

tervishoiukulud on põhjendatud, kuid kulu ei ole iga-aastane.

Kostja väidetud kulude suurust arvestades oleksid lapse kulud isa juures elades 1113 eurot

23 senti kuus. Samas on kostja pidanud ema juures elades tehtavaid kulutusi 885 eurot kuus

liiga suureks.

Lisaks maakohtus esitatud lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavatele kuludele, tuleb arvestada,

et ema kulutused on 2022. aastal suurenenud:

-

eluaseme kasutamise kulu on kuus ca 100 euro võrra suurem kui 2021. aastal;

-

eluasemekindlustuse kulu on 9 eurot 48 senti kuus (341,28/12/3);

-

elektrikulu on 44 eurot 29 senti (1594,68/12/3);

-

küttepuude kulu on 96 eurot 37 senti (1875/12/3);

-

toidukulu on 337 eurot 66 senti (1013/3);

-

transpordikulu (kütusekulu lasteaeda/kooli, trenni, võistlustele, kultuuriüritustele jm) on

43 eurot 73 senti kuus (koos Taani reisiga 95 eurot 83 senti kuus);

-

täiendav trennikulu (käsipall) on 20 eurot kuus, võistluste osalustasu 4 eurot 17 senti

kuus ja trenniriiete ning -varustuse ostmise kulud olid 350 eurot.

Ema 2021. a neto töötasu ja preemiad olid kokku 66 665 eurot (5555 eurot kuus) ning 2022. a

töötasu, preemiad ja koondamistasu kokku 59 004 eurot (sh koondamistasu 48 004 eurot).

Lisaks sai ema 2022. a töötukassast 2119 eurot ja haigekassast 3092 eurot (koos

koondamishüvitisega 5351 eurot kuus, ilma koondamishüvitiseta 1351 eurot kuus). Ema

töötasu oli 2023. a jaanuaris ja veebruaris kokku 7712 eurot (neto). Alates 24.03.2023 on ema

töötu ning varasemaga samaväärset töötasu on tööturul keeruline saada.

2021 sai ema peretoetust 720 eurot ja 2022 770 eurot.

Ema II pensionisamba väärtus on 56 577 eurot ja III pensionisamba väärtus 8240 eurot 85 senti.

Emale kuulub Tallinnas MMM asuv korteriomand ja parkimiskoht, millelt ta saab alates 2022

üüri. Korteri eluasemelaenu jääk oli 2023. a veebruari seisuga 93 011 eurot 98 senti. Lisaks

kuulub emale alates 21.07.2022 abikaasalt kinke teel omandatud mõtteline osa (9/10) XXX JJJ

tänaval asuvast kinnisasjast.

Kostjalt on laekunud elatist 2021. aastal 1680 eurot ja 2022. aastal 1765 eurot.

8. Ringkonnakohus palus 29.08.2023 kirjaga menetlusosalistel täpsustada vaidlusalusel

ajavahemikul iga aasta lõikes kostja tasutud elatise suurust, kostja ja lapse koos veedetud

päevade arvu, vanemate varalist seisundit ning lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate

kulutuste suurust.

8.1. Hageja kinnitas isa tasutud elatise suurust aastatel 2021–2023, sh 2023. a jaanuaris,

veebruaris ja märtsis 150 eurot kuus, aprillis ja mais 165 eurot kuus ning alates juunist tasub

kostja 205 eurot kuus. Samuti kinnitas hageja, et isa ja laps on viibinud 2021 koos keskmiselt

2-20-14693

6 ööpäeva, 2022 keskmiselt 5 ööpäeva ja 2023 keskmiselt 4 ööpäeva kuus. Ema on jätkuvalt

töötu ja saab töötukassast kuni 24.03.2024 hüvitist 52,37 eurot päevas. Ema sai 01.10.2023–

28.02.2023 üüri 850 eurot. Hageja nõustus, et isa kulutusi lapse eluasemele ja toidule (ajal, mil

laps viibib tema juures) võib pidada vajalikeks kuludeks, kuid kulutuste suurus on tõendamata.

Muud kulutused ei ole vajalikud, sest neid kulusid kannab ema.

8.2. Kostja tõi esile, et kandis 2020 lisaks elatisele ka lapse huvialadega seotud kulutusi

(130 eurot jalgpall ja 79,36 eurot kabering). Kostja töötasu suurus on 2023 keskmiselt 1460,53

eurot ja lisaks saab isa maksimaalselt kuni 2024 juulini vanemahüvitist keskmiselt 2280,68

eurot kuus. Kostja nõustus lapse järgmiste kuludega: eluasemekulud ema juures maksimaalselt

150 eurot kuus, toidukulud 2020–2021 100 eurot kuus ja 2022–2023 155 eurot kuus,

huvihariduse kulud 25 eurot kuus (mõlema vanema juures kokku); koolitarvete jm hariduse

omandamisega seotud kulud 28,27 eurot kuus, riiete ja jalanõude kulud 2020–2021 50 eurot

kuus ja 2022–2023 100 eurot kuus, meelelahutuse ja mänguasjade kulud 50 eurot kuus (mõlema

vanema juures kokku), telefonikulud 6,49 (mõlema vanema juures kokku), muud ühekordsed

kulud 50 eurot kuus (mõlema vanema juures kokku). Ülejäänud kulud, sh lapsele taskuraha

andmine, ei ole vajalikud. Kui taskuraha andmine on vajalik kulu, siis on ka isa andnud lapsele

alates 2023 taskuraha (7 eurot iga 3–4 nädala tagant).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt rahuldada

ja maakohtu otsus osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega

rahuldab hagi osaliselt. Maakohtu otsuse osaline tühistamine ei anna alust muuta TsMS § 173

lg 3 I lause järgi menetluskulude jaotust.

10. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab tasuma oma alaealisele lapsele (hagejale) alates

1. jaanuarist 2020 elatist 292 eurot kuus, sh selle üle, kui suured on lapse vajaduste

rahuldamiseks

tehtavad

kulutused

ning

kas

kostja

on

täitnud

nõuetekohaselt

ülalpidamiskohustust, st kandnud oma osa lapse ülalpidamiskuludest nii elatist makstes kui ka

lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikke kulusid vahetult kandes.

11. Esmalt leiab ringkonnakohus, et kostja võis täita vahetult lapse ülalpidamiskohustust

ajavahemikul 01.01.2020–31.08.2021, sest sel ajal viibis laps olulise osa ajast ka kostjaga, kuid

ülejäänud ajal ei ole laps kostja juures olulist osa ajast viibinud.

11.1. Kolleegium märgib, et alaealise lapse vanemad on PKS § 96 lg 1 järgi kohustatud andma

ülalpidamist oma lapsele. Kui vanemate kooselu korral täidavad vanemad alaealise lapse

ülalpidamiskohustust lapse vajadusi vahetult rahuldades, siis olukorras, kus vanem ei ela

lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab lahus elav vanem lapse ülalpidamise

kohustust PKS § 100 lg 2 I lause järgi üldjuhul elatise maksmise teel.

Riigikohus on selgitanud, et kui lapse elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud ühe

vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab

ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse, on

ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem

panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmise teel. Kui

aga laps viibib olulise osa ajast lahus elava vanema juures, tuleb kohtul elatist välja mõistes

arvestada ka asjaolu, et lahus elav vanem täidab vahetult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps

2-20-14693

tema juures viibib (RKTKo 12.05.2021, 2-18-6491, p 13.1; RKTKo 08.01.2014, 3-2-1-165-13,

p 13).

11.2. Pooled ei vaidle selle üle, et isa peab ülalpidamiskohustust täitma. Samuti ei vaidle pooled

selle üle, et pärast vanemate lahku kolimist elab laps ema juures, kuid veedab aega ka isaga.

Pooled on eri meelt selles, kui palju aega veedab laps keskmiselt iga kuu isaga ning kas lapse

vajadused saab sellest tulenevalt lugeda osaliselt kaetuks vahetu ülalpidamise läbi.

Ringkonnakohtu hinnangul on siinsel juhul hageja omaksvõtuga TsMS § 231 lg 2 tähenduses

(I kd, tl 55 pöördel) tõendatud, et laps viibis 2021. aasta sügiseni (kuni kooli minekuni) isaga

ca 30% ajast (keskmiselt u 9 päeva kuus), kuid pärast lapse teises linnas kooli asumist ei olnud

sellises mahus suhtlemine enam võimalik. Hageja võttis omaks (I kd, tl 192), et pärast seda on

laps viibinud isaga koos keskmiselt 20% ajast (keskmiselt u 6 päeva kuus). Samuti võttis hageja

omaks (III kd, tl 39 pöördel), et isa ja laps on veetnud 2022. aastal koos keskmiselt 5 ööpäeva

ja 2023. aastal 4 ööpäeva kuus. Kuigi kostja väitel on ta veetnud lapsega koos rohkem aega, ei

ole kostja oma väiteid tõendanud. Toimiku materjalidest ei nähtu, et vanemad oleksid sõlminud

isa ja lapse suhtlemise korra kohta kokkuleppe, mille alusel saaks järeldada, et isa ja laps

viibivad koos olulise osa ajast. Samuti ei ole kostja väitnud, et kohus oleks määranud sellises

mahus suhtlemise korra.

11.3. Ülaltoodut arvestades leiab kolleegium, et kostja võib olla täitnud vahetult

ülalpidamiskohustust ajavahemikul 01.01.2020–31.08.2021, mil laps viibis tema juures u 30%

ajast, kuid pärast seda ei ole laps viibinud kostja juures sellist osa ajast, mida saaks pidada

oluliseks ja mis annaks alust arvestada ülalpidamiskohustuse täitmisel isa vahetult kantud

kulutusi. Kui lahus elav vanem viibib lapsega iga kuu koos keskmiselt 4–6 ööpäeva, korraldab

lapsega koos elav vanem praktiliselt kogu lapse ülalpidamiseks vajalike kulude kandmise ning

sellises mahus isa ja lapse suhtlemise korral väheneb lapse elu korraldava vanema poolt lapse

igapäevaste vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste maht vaid marginaalselt, mistõttu ei

saa sellisel juhul kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisel vahetut ülalpidamist

arvestada. Sarnaselt ei arvestata alla 7-päevast koos veedetud aega ka alates 01.01.2022 kehtiva

PKS § 101 lg 6 järgi miinimumelatise suuruse määramisel.

12. Edasi juhib kolleegium tähelepanu sellele, et siinset vaidlust lahendades tuleb lapse

ülalpidamiskulude suuruse puhul silmas pidada seda, et vanemate varalist seisundit arvestades

võivad lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud olla keskmisest suuremad.

12.1. Ringkonnakohus märgib, et lapse ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 järgi kindlaks

lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, sh arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi

(tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi

ning tema kasvatamise kulutusi). Riigikohus on selgitanud, et elatise suuruse määramisel tuleb

arvestada ka vanemate varalist seisundit. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa

oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega

kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid

(vt RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 15). Seda arvestades on iga lapse ülalpidamiseks

tehtavate kulutuste tegelik suurus erinev ning sõltub suuresti tema vanemate võimalustest.

Siinsel juhul on ringkonnakohus vanemate sissetulekuid jm varalist seisundit arvestades

veendunud, et vanemate elulaad on selline, mis võimaldab neil nii enda kui ka oma lapse

vajaduste rahuldamiseks teha keskmisest suuremaid kulutusi.

12.2. Ema sissetulek oli vaidlusalusel ajavahemikul järgmine:

2-20-14693

-

2020. aastal oli töötasu 80 822,52 eurot (bruto) (I kd, tl 62–63), s.o keskmiselt kuus

6735,21 eurot (bruto);

-

2021. aastal oli töötasu 66 665,17 eurot (neto) (II kd, tl 172), s.o keskmiselt kuus

5555,42 eurot (neto) ja ca 6666 eurot (bruto);

-

2022.

aastal

oli

töötasu,

koondamishüvitis,

haigushüvitis

ja

töötushüvitis

64 215,82 eurot (neto) (I kd, tl 178–178 pöördel), s.o keskmiselt kuus 5351,25 eurot

(neto) ja ca 6421 eurot (bruto); lisaks sai ema ajavahemikul 01.10.2022–31.12.2022

MMM korteri eest üüri 850 eurot kuus (II kd, tl 179, 194), millest tulenevalt oli tema

sissetulek kokku keskmiselt 6633 eurot kuus (bruto);

-

2023. aasta jaanuaris ja veebruaris oli töötasu kokku 7712 eurot (neto) (II kd, tl 198),

s.o kuus keskmiselt 3856 eurot (neto) ja ca 4627 eurot (bruto) ning MMM korteri eest

üüri 850 eurot kuus (II kd, tl 179, 194), s.o kokku ca 5477 eurot kuus (bruto); alates

24.03.2023 on ema võetud töötuna arvele (II kd, tl 199) ning saab enda kinnitusel

töötukassast hüvitist seaduses sätestatud määras. Ema kinnitusel on tema sissetulek

52,37 eurot päevas, s.o keskmiselt kuus 1571 eurot (neto) ja 1885 eurot (bruto), kuid

makstava hüvitise perioodi ja suuruse kohta ei ole ema tõendeid esitanud. Ema keskmine

sissetulek oli seega 01.01.2023–31.03.2023 keskmiselt vähemalt ca 3766 eurot (bruto)

(7712+2×850+1885). Arvestades seda, et ema ei ole toonud esile asjaolusid, millest

tulenevalt ei oleks tal võimalik jätkata MMM asuva korteri üürimist, eeldab

ringkonnakohus, et emal on lisaks võimalik saada iga kuu ka sellest sissetulekut

850 eurot kuus, st kokku saab ema sissetuleku suuruseks alates 01.04.2023 pidada

keskmiselt vähemalt 2735 eurot (bruto) (1885+850).

Lisaks kuulub emale Tallinnas MMM asuv korteriomand (II kd, tl 176–177), Tallinnas MMM

2a asuv parkimiskoht (II kd, tl 180–192), XXX JJJ asuva kinnisasja 9/10 mõttelist osa (II kd, tl

197–197 pöördel) ja sõiduauto BMW X1 (II kd, tl 201). Ema II pensionisamba investeeringu

puhasväärtus oli 14.02.2023 seisuga 56 577,06 eurot ja III pensionisamba investeeringu

puhasväärtus 31.12.2022 seisuga 8240,75 eurot (II kd, tl 200 ja 203).

12.3. Isa sissetulek oli vaidlusalusel ajavahemikul järgmine:

-

2020. aastal 22 235,27 eurot (bruto) (I kd, tl 64–64 pöördel), s.o keskmiselt kuus

1852,94 eurot (bruto);

-

2021. aastal 34 720,26 eurot (bruto) (II kd, tl 152–155 pöördel), s.o keskmiselt kuus

2893,36 eurot (bruto);

-

2022. aastal 40 228,53 eurot (bruto) (II kd, tl 156–161), s.o keskmiselt kuus

3352,38 eurot (bruto);

-

2023. aasta kaheksal esimesel kuul 29 929,76 eurot (neto) (III kd, tl 53–54), s.o

keskmiselt kuus 3741,22 eurot (neto) ja ca 4489 eurot (bruto).

Lisaks kuulub isale LLL asuva korteriomandi ½ mõttelist osa (II kd, tl 149–150), sõiduauto

Volvo XC90 (II kd, tl 151) ning solidaarne laenukohustus (08.10.2023 seisuga põhiosa jääk

146 963,45 eurot, igakuine makse 553,07 eurot) (II kd, tl 162–168).

12.4. Arvestades seda, et Eesti keskmine brutokuupalk oli Statistikaameti andmetel 2020. aastal

1448 eurot, 2021. aastal 1548 eurot, 2022. aastal 1685 eurot ning 2023. aasta II kvartalis

1873 eurot, on mõlema vanema sissetulek olnud vaidlusalustel aastatel keskmisest oluliselt

suurem. Seega võimaldas eelkõige ema elulaad, aga ka isa elulaad teha lapsele keskmisest

suuremaid kulutusi.

13. Igal juhul pidi ja peab kumbki vanem PKS § 101 järgi tagama lapsele üldjuhul ülalpidamist

vähemalt seaduses sätestatud minimaalses ulatuses.

2-20-14693

13.1. Enne 01.01.2022 kehtinud PKS § 101 lg 1 järgi ei võinud igakuine elatis ühele lapsele

olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2020. ja

2021. aastal oli miinimumelatis 292 eurot).

13.2. Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg 1 järgi ei ole enam ühtset miinimumelatise

suurust ning miinimumelatise suurust arvutatakse vastavalt PKS §-s 101 sätesatud

põhimõtetele.

Ühe lapse puhul oli miinimumelatise suurus kuus kuni kuue suhtluspäeva korral keskmist

brutopalka saavat kohustatud isiku varalist seisundit arvestades ajavahemikul 01.01.2022–

31.03.2022 213,44 eurot, ajavahemikul 01.04.2022–31.03.2023 215,64 eurot ja alates

01.04.2023 kuni käesoleva ajani on see 260,33 eurot, mis kujuneb järgmiselt:

Lisaks võib kohus PKS § 102 lg 3 järgi mõista vanemalt tema varalisest seisundist ja vanemate

vahelisest kulutuste jaotusest lähtudes välja ka suurema elatise, st lisada PKS § 101 lg-s 4

nimetatud Eesti Vabariigi keskmise brutokuupalga asemel baassummale 3% vanema tegelikust

brutosissetulekust ja määrata elatise suuruse kindlaks PKS § 105 lg-s 3 sätestatu kohaselt

võrdeliselt kummagi vanema sissetulekuga. Arvestades ülal tuvastatud vanemate

brutosissetulekute keskmist suurust (vt ülal p-d 12.2 ja 12.3), kujuneb vanemate tegelikke

sissetulekuid arvestades lapsele alates 01.01.2022 minimaalselt makstava elatise suurus

kummagi vanema puhul järgmiselt:

13.3. Kuna hageja nõuab kostjat elatist 292 eurot, siis jääb see ajavahemikul 01.01.2020–

31.12.2021 miinimumelatise piiresse, ajavahemikul 01.01.2022–31.12.2022 ületab hageja nõue

mõnevõrra (21,43 euro / 12,23 euro võrra) PKS § 101 ja § 102 lg 3 alusel arvutatava elatise

suurust, kuid alates 01.01.2023 jääb see taas minimaalselt makstava elatise piiresse, kui

arvestada kostja tegelikku sissetulekut.

14. Silmas tuleb pidada seda, et kohus ei või üldjuhul mõista vanemalt alaealise lapse kasuks

välja PKS §-s 101 sätestatust väiksemat elatist.

KESKMISE BRUTOKUUPALGA ALUSEL ARVUTATAV ELATIS

baassumma

3% sissetulekust

lapsetoetus

miinimumelatis

01.01.-31.03.2022

43,44

-30

213,44

01.04.-31.12.2022

209,2

46,44

-30

225,64

01.01.-31.03.2023

209,2

46,44

-40

215,64

alates 01.04.2023

249,78

50,55

-40

260,33

ISA SISSETULEKU ALUSEL ARVUTATAV ELATIS

baassumma

3% sissetulekust

lapsetoetus

miinimumelatis

01.01.-31.03.2022

100,57

-30

270,57

01.04.-31.12.2022

209,2

100,57

-30

279,77

01.01.-31.03.2023

209,2

134,67

-40

303,87

alates 01.04.2023

249,78

134,67

-40

344,45

EMA SISSETULEKU ALUSEL ARVUTATAV ELATIS

baassumma

3% sissetulekust

lapsetoetus

minimumelatis

01.01.-31.03.2022

198,99

-30

368,99

01.04.-31.12.2022

209,2

198,99

-30

378,19

01.01.-31.03.2023

209,2

112,98

-40

282,18

alates 01.04.2023

249,78

82,05

-40

291,83

2-20-14693

Kui muud isikud vabanevad PKS § 102 lg 1 järgi ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles

nad ei ole oma muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimelised andma ülalpidamist,

kahjustamata

enese

tavalist

ülalpidamist,

siis

alaealise

lapse

vanemad

oma

ülalpidamiskohustusest sellises olukorras PKS § 102 lg 2 I lause järgi ei vabane ning peavad

kasutama enda käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ühetaoliselt ülalpidamiseks.

PKS § 102 lg 2 III lause järgi võib kohus vähendada miinimumelatist üksnes mõjuval põhjusel,

st olukorras, kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline

mõjuval põhjusel andma lapsele ülalpidamist. Riigikohus on selgitanud, et kohus peab iga

üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hindama, kas on olemas mõjuv põhjus miinimumelatisest

väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Mõjuvaks põhjuseks saab olla lisaks seaduses

nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, kui

asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve ja seda, et elatise

maksmise eesmärk ei saaks ebaproportsionaalselt kahjustada (lapse igapäevased vajadused

saaksid rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud) ning ka kohustatud vanemale

tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega. Mh võib mõjuvaks põhjuseks

olla ka lapse miinimumist väiksemad vajadused, st kohus saab mõista vanemalt välja

miinimumist väiksema elatise, arvestades mh kohustatud vanema varalist seisundit ja seda,

millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esile toodud asjaolud seda tingivad, kuid seda

vaid juhul, kui pool on tõendanud, et lapse vajadused on miinimummäärast väiksemad

(vt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 28.1–28.2; RKTKo 28.03.2018, 2-16-11905, p 18;

07.02.2018, 2-16-118651, p 12; 22.03.2017, 3-2-1-174-16, p 13).

Siinsel juhul ei ole kostja esile toonud, et ta ei suuda PKS §-s 101 nimetatud suuruses elatist

lapsele maksta ning seda ei kinnita ka kostja varaline seisund. Samuti ei ole kostja tõendanud,

et lapse ülalpidamiskulud on tegelikult miinimumist väiksemad. Ainuüksi viide RAKE

uuringule ei anna alust järeldada, et hageja vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vastavad

selles märgitud keskmisele kulutuste suurusele. Ka asjaolu, et kostjal on 23.01.2023 sündinud

teine laps (III kd, tl 55), ei anna koosmõjus kostja varalise seisundi ja sissetuleku suurusega

alust järeldada, et kostja ei suuda maksta hagejale miinimummääras elatist.

15. Miinimummääras elatise puhul saab eeldada, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub

kummagi vanema poolt makstava miinimumelatise summa.

Riigikohtu praktika kohaselt ei pea elatist taotlev vanem lapsele miinimumelatise saamiseks

lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust tõendama. Üksnes juhul, kui lapse

vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste

suurus asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel kindlaks teha. Kui vanemad ei suuda

kohtumenetluses tõendada lapse vajadusi ja/või nende rahuldamiseks tehtavate kulutuste

suurust, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kahekordne elatise miinimummäär

(vt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 27).

Siinsel juhul saab ülaltoodud miinimumelatise suurusi arvestades eeldada, et lapse vajaduste

rahuldamiseks kulus 2020. ja 2021. aastal 584 eurot kuus.

Alates 01.01.2022 kuni tänaseni saab eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulus kummagi vanema

varalist seisundit arvestades ajavahemikul 01.01.2022–31.03.2022 kokku 639 eurot kuus,

01.04.2022–31.12.2022 kokku 657,96 eurot kuus, 01.01.2023–31.03.2023 kokku 586,05 eurot

kuus ning alates 01.04.2023 kokku 636,28 eurot kuus, mis kujuneb järgmiselt:

2-20-14693

Ülalmärgitud ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust

tõendada.

16. Ajavahemiku 01.01.2020–31.08.2021 puhul tuleb lisaks eeltoodule arvestada, et sel

ajavahemikul viibis laps 30% ajast isa juures ning isa väitel kandis ka tema vahetult lapse

ülalpidamiseks vajalikke kulutusi. Samuti väitis hageja, et ema tegi lapse vajaduste

rahuldamiseks miinimumist suuremas ulatuses kulutusi. Seega olid poolte väitel lapse vajaduste

rahuldamiseks tehtavad kulutused sel ajavahemikul miinimumist suuremad, mistõttu tuli

maakohtul vaidluse lahendamiseks teha kindlaks lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate

kulude kogusuurus, jagada see vanemate vahel vastavalt nende varalise seisundi proportsioonile

ning võrrelda, kas kostja on elatist makstes ja vahetult kulutusi kandes oma osa lapse kuludest

kandnud.

16.1. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendamatult tuvastamata osad lapse kulud

ema juures ning põhjendamatult hindamata kulude kandmist tõendavad dokumendid, mistõttu

tuvastas maakohus vääralt lapse vajaduste rahuldamiseks ema tehtavate kulutuste suuruse.

16.1.1. Maakohus tuvastas õigesti, et ema juures olid lapse eluasemekulud 2020. aastal

Tallinnas MMM elades kokku 430,68 eurot kuus, sh eluruumi kasutuseelis 325 eurot ja

kõrvalkulud 78,68 eurot kuus.

2021 asusid ema ja laps elama XXX ema uue elukaaslase juurde, kellega ema on sõlminud

03.01.2021 üürilepingu üüritasuga 540 eurot kuus (I kd, tl 75–79 pöördel). Arvestades seda, et

tegemist oli ema elukaaslase ja tänase abikaasaga, ei ole usutav, et ema pidi maksma XXX

majas elamise eest väidetud üüri. Küll aga vastab üüri suurus kinnisvaraportaali KV.ee üldisele

üürihinnale ruutmeetri kohta XXX 2020–2021. Seega saab lugeda eluruumi kasutuseelise

suuruseks kokku 540 eurot, mis jagatuna kolme inimese peale, on 180 eurot inimese kohta kuus

(540/3). Lisaks on ema tõendanud, et elektrikulu oli 2020. a detsembris 135,33 eurot ning 2021.

a jaanuaris 139,09 eurot ja veebruaris 95.28 eurot (I kd, tl 81–83), s.o keskmiselt ligi 123 eurot

kuus. Arvestades üldtuntud asjaolu, et talvekuudel tarbitakse elektrit enam kui suvekuudel, loeb

ringkonnakohus keskmiseks elektrikuluks aasta lõikes 100 eurot kuus, mis jagatuna kolme

perekonnaliikme vahel teeb lapse kohta ligi 33 eurot kuus. Ema väitel on XXX majas puuküte

ning iga kuu kulub küttele ligi 200 eurot. Küttepuude kulu tõendamiseks on ema esitanud arve

(I kd, tl 84), mille kohaselt tasus ta 2021 jaanuaris 200 40-liitri suuruse koti (ca 8 m3)

kaminapuude eest 600 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on usutav, et iga kuu kulub

küttepuudele ligi 200 eurot, kuid seda üksnes kütteperioodil, s.o aastas 8 kuu jooksul. Seega

saab aastaseks põhjendatud küttekuluks pidada 1600 eurot (ligi 20 m³ küttepuid ), mis teeb kuus

keskmiselt 133,33 eurot. Lapse osaks saab nimetatud kuludest pidada keskmiselt 44 eurot kuus

(133,33/3).

Seega olid lapse eluasemekulud 2021. aastal keskmiselt 257 eurot kuus (180+33+44).

16.1.2. Maakohus tuvastas õigesti, et 2020. aastal oli lapse interneti- ja televisioonikulu 31,65

eurot kuus ning 2021. aastal 19,27 eurot kuus.

VANEMATE SISSETULEKU ALUSEL ARVUTATAV ELATIS KOKKU

ema sissetuleku alusel arvutatav elatis

isa sissetuleku alusel arvutatav elatis

kokku

01.01.-31.03.2022

368,99

270,57

639,56

01.04.-31.12.2022

378,19

279,77

657,96

01.01.-31.03.2023

282,18

303,87

586,05

alates 01.04.2023

291,83

344,45

636,28

2-20-14693

16.1.3. Maakohus jättis põhjendamatult tuvastamata lapse tegelikud toidukulud ema juures,

kuigi ema oli esitanud väljavõtte XXX COOP Maksimarketis 01.01.–31.03.2021 kogu pere

hüvanguks tehtud toidu- ja esmatarbekaupade kulude kohta (I kd, tl 89 poolik tõend; tõend kogu

ulatuses nähtav kohtute infosüsteemis: hageja 29.04.2021 menetlusdokumendi lisa 8).

Ringkonnakohtu hinnangul on hageja sellega tõendanud, et kogu pere toidu- ja

esmatarbekaupade kulu oli 2021. a alguses kokku 663,63 eurot kuus, mis teeb kolme pereliikme

korral igaühe kuluks 221,21 eurot kuus. Arvestades seda, et lapsele kulub vähem toitu kui

täiskasvanule, loeb ringkonnakohus 2020–2021 lapse mõistlikuks toidu- jm esmatarbekaupade

kuluks ema juures 200 eurot kuus. Selline toidukulu on kooskõlas ka ema toonase sissetuleku

ja varalise seisundiga.

16.1.4. Maakohus jättis põhjendamatult tuvastamata ka lapse tegelikud kulud riietele ja

jalanõudele. Hageja esitas tõendid, mis kinnitasid, et ema ostis 2020. a augustist kuni

novembrini lapsele riideid kokku 1019,71 euro eest (I kd tl 34–45), st nelja kuu keskmine kulu

oli 255 eurot kuus. Lisaks esitas hageja tõendid, mille kohaselt oli ema kulutanud 2021 aprilli

lõpu seisuga täiendavalt lapse riietele ja jalanõudele 874,98 eurot (I kd, tl 90–95), s.o kokku

1895 eurot üheksa kuu jooksul, mis teeb keskmiselt ligi 210 eurot kuus. Arvestades ema

elulaadi 2020–21, võis ema teha lapse riiete ja jalanõude ostmiseks sellises ulatuses kulutusi,

kuid ema möönis, et riideid ja jalanõusid oleks saanud ka odavamalt osta, mistõttu pidas ta

mõistlikuks kuluks 100 eurot kuus. Arvestades seda, et erinevate kuude lõikes on kulud ka

tõendatud, saab ka ringkonnakohtu hinnangul pidada 2020 ja 2021 lapse põhjendatud riiete- ja

jalanõude kuluks ema väidetud 100 eurot kuus.

16.1.5. Maakohus tuvastas põhjendatult, et lapse lasteaiakulud olid 2020 keskmiselt 51,84 eurot

kuus. Kostja ei ole väitnud, et lasteaiakulud ei oleks jätkunud kuni 2021 sügiseni, mil laps läks

kooli, st ka ajavahemikul 01.01.–31.08.2021 olid lapsel eelduslikult sama suured lasteaiakulud.

Lisaks tuvastas maakohus õigesti, et lapse põhjendatud kuluks olid ka eelkooli kulud, mis olid

2020 sügisel 400 eurot, s.o aasta peale jagatuna 33,33 eurot kuus. Seda, et eelkoolikulusid oleks

ema kandnud ka 2021, ei ole ema väitnud ega tõendanud. Alates lapse kooliminekust

01.09.2021 ei ole lapsel enam lasteaia- ega eelkoolikulusid, kuid maakohus leidis põhjendatult,

et lapsel tekib koolitarvete kulu, mis on hinnanguliselt 10 eurot kuus. Seega olid lapse

hariduskulud ema juures 2020. aastal 85,17 eurot, 01.01.–31.08.2021 51,84 eurot ja alates

01.09.2021 10 eurot.

16.1.6. Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata, et ema kandis ka lapse huvihariduse

kulusid. Maakohus asus ekslikult seisukohale, et huvihariduse põhjendatud kulud olid üksnes

40 eurot, s.o üksnes kostja kantud kulud. Kostja on küll tõendanud, et ta tasus 2020. a

jalgpallitrenni eest ajavahemikul 24.01.2020–02.07.2020 kokku 130 eurot (kuutasu täismäär

20 eurot) (III kd, tl 48) ja kaberingi eest ajavahemikul 20.01.2020–05.05.2020 kokku

79,36 eurot (kuutasu täismäär 20 eurot) (kokku seitsme kuu jooksul keskmiselt 29,91 eurot

(209,36:7) (III kd, tl 49), kuid lisaks sellele on ka hageja kandnud samal ajal lapse trennikulusid.

Hageja tasus 2020 ujumistrenni eest kokku 304 eurot (keskmiselt 25,33 eurot kuus) ning

lasteaia sporditrenni eest 80,5 eurot (keskmiselt 6,71 eurot kuus). Pooled ei vaidle selle üle, et

laps jätkas jalgpallitreeninguid ka 2020. a teises pooles (septembrist detsembrini). Seega saab

eeldada, et ka 2020 sügisel kulus lapse jalgpallitrennile keskmiselt 80 eurot (20 eurot kuus).

Kostja ei ole tõendanud, et ta kandis pärast 2020 juulit vahetult lapse jalgpallitrenni kulusid.

Seega olid 2020 lapse huvihariduse kulud kokku 673,86 eurot, s.o keskmiselt 56,16 eurot kuus

((130+79,36+304+80,5+80):12). Arvestades seda, et kostja kandis neist kuludest vahetult

209,36 eurot, olid 2020 ema kulud lapse huviharidusele keskmiselt 38,71 eurot kuus ((673,86-

209,36):12).

2-20-14693

Pooled ei vaidle selle üle, et laps jätaks ka 2021 jalgpallitrennis käimist. Arvestades seda, et isa

on 2021 teises pooles tasunud lapsele jalgpalli trenni kulude võrra suuremat elatist ja märkinud

trennitasuks 25 eurot kuus (III kd, tl 50), loeb ringkonnakohtus tõendatuks, et lapse

jalgpallitrenni kulud olid 2021 25 eurot kuus (300 eurot aastas). Lisaks trennitasule on ema

tõendanud, et ta kandis 2021 ka jalgpallivarutuse kulusid 207 euro ulatuses (II kd, tl 207), mis

aasta peale jagatuna lisab huvihariduse kuludele 17,25 eurot kuus. Muid trennikulusid ei ole

kumbki vanem tõendanud. Seega olid lapse huvihariduse kulud 2021 keskmiselt 42,25 eurot

kuus ning neid kulusid kandis ema.

16.1.7. Ülaltoodut arvestades olid lapse vajaduste rahuldamiseks ema tehtud vajalikud ja

tõendatud kulud 2020. aastal ligi 886 eurot kuus (430,68+31,65+200+100+38,71+51,84+

33,33), 2021. aastal kuni lapse kooliminekuni ligi 670 eurot kuus (257+19,27+200+100+

42,25+51,84) ning alates lapse kooliminekust (01.09.2021) ligi 629 eurot kuus

(257+19,27+200+100+42,25+10). Lisaks tuleb arvestada, et eeltoodud kulud ei sisalda lapse

meelelahutuskulusid, transpordikulusid ja suuremaid ühekordseid kulutusi lapse vajaduste

rahuldamiseks. Seega, arvestades ema varalist seisundit, olid lapse kulud ema juures tegelikult

ilmselt eeltoodust suuremad ja võisid küündida 1000 euro ligi, nagu väitis ema. Kuigi tehtud

kulutused on keskmistest lapsele tehtavatest kulutustest suuremad, vastavad need ema

sissetulekule ja elulaadile.

16.2. Ka lapse vajaduste katmiseks kostja tehtavate kulutuste suurust ei ole maakohus

nõuetekohaselt välja selgitanud.

16.2.1. Hoolimata sellest, et ringkonnakohus andis kostjale täiendava võimaluse tõendada lapse

kulusid kostja juures viibimise ajal, ei ole kostja toonud esile ega tõendanud kõiki asjaolusid,

mis kinnitaksid, kui suured olid kogu vaidlusalusel ajavahemikul kostja juures viibimise ajal

lapse eluasemekulud ajavahemikul, mil laps viibis ligi 30% ajast isa juures, s.o 01.01.2020–

31.08.2021.

Kostja 03.05.2021 menetlusdokumendi kohaselt oli tema eluasemekuluks üür 350 eurot ja

kõrvalkulud keskmiselt 157,88 eurot kuus. Seejuures ei ole kostja toonud esile, milline osa neist

kuludest peaks olema käsitatav lapse vajaduste rahuldamiseks tehtava kuluna.

Kuigi kostja ei ole toonud esile ja tõendanud, kas ja millist eluruumi ta 2020–2021 üüris, ning

milline oli selle eluruumi kasutamistasu, on hageja nõustunud, et eluasemekulud võivad olla

olnud lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud kulud. Kostja on eluruumi kasutuseelise suuruse

tõendamiseks esitanud väljavõtte kinnisvaraportaalist (I kd, tl 128–130), millelt nähtub, et

kahetoalise uue korteri eest soovitakse saada üüri 550 eurot kuus. Selle alusel loeb

ringkonnakohus kostja väidetud 350 eurot kuus mõistlikuks kasutuseelise suuruseks.

Kõrvalkulude tõendamiseks on kostja esitanud 2021. a jaanuarist kuni aprillini Laagri alevikus

AAA asuva korteri kohta esitatud arved (I kd, tl 131–134), mille kohaselt olid detsembri

kõrvalkulud 164,69 eurot, jaanuari kõrvalkulud 148,86 eurot, veebruari kõrvalkulud

138,76 eurot ja märtsi kõrvalkulud 179,21 eurot. Ülejäänud aja kohta ei ole kostja tõendeid

esitanud. Tegemist on aasta kõige külmemate kuudega ning on üldtuntud, et nende kuude eest

esitatud arved on küttekulude tõttu aasta lõikes kõige suuremad. Seega kinnitavad nimetatud

arved seda, et aasta neljal kõige külmemal kuul oli keskmine kõrvalkulude suurus 157,88 eurot

kuus, sh keskmine küttekulu neil kuudel 66,55 eurot ((62,14+64,97+74,11+75,34)/4) ning ilma

küttekuluta oleks kõrvalkulude suurus keskmiselt 91,33 eurot (157,88-66,55) kuus. Arvestades

seda, et kostja on tõendanud nelja kuu kõrvalkulude suuruse, kuid üldtuntud on ka see, et

küttekulude suurus on aasta lõikes erinev ning võib olla suvekuudel olemata, peab

2-20-14693

ringkonnakohus mõistlikuks poole väiksemat küttekulu kogu aasta lõikes, s.o keskmiselt

33,28 eurot kuus, mistõttu saab kostja kantud kõrvalkulude suuruseks pidada 2020–2021

keskmiselt 125 eurot (91,33+33,28) kuus. Lisaks on kostja esitanud elektrienergia ja

võrguteenuse eest 2020 lõpus 2021 alguses esitatud arvete väljavõtteid (I kd, tl 136–143), mille

alusel saab järeldada, et kostja keskmine elektrikulu võis olla 10 eurot kuus, nagu kostja väidab.

Seega oli kostja kõrvalkulude suurus kokku keskmiselt 135 eurot kuus.

Kuigi hageja väitel ei elanud kostja alates 2021. a maist enam selles eluruumis, saab eeldada,

et kostjal olid jätkuvalt ligikaudu sama suured eluasemekulud kuni 31.08.2023. Seega loeb

ringkonnakohus tõendatuks, et kostja eluasemekulud olid ajavahemikul 01.01.2020–

31.08.2021 keskmiselt 485 eurot kuus ning kuna laps viibis olulise osa ajast tema juures, olid

lapse eluasemekulud isa juures keskmiselt 242,5 eurot kuus.

16.2.2. Samuti loeb ringkonnakohus tõendatuks kostja interneti- ja televisioonikulu keskmiselt

16,40 eurot kuus (I kd, tl 126), mis jagatuna kahe inimese vahel teeb lapse kuluks keskmiselt

8,2 eurot kuus.

16.2.3. Arvestades seda, et kostja ei tõendanud, kui suured olid lapse toidukulud tema juures,

ning kostja väitel ei saanud lapsel kuluda toidule kuus mõlema vanema juures viibides kokku

rohkem kui 100 eurot ning laps viibis kostjaga ligi 30% ajast, loeb ringkonnakohus lapse

põhjendatud toidukuluks vaidlusalusel ajavahemikul isa juures 30 eurot kuus.

16.2.4. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks kandnud lapse hariduse kulusid. Küll aga on kostja

tõendanud, et ta kandis 2020 I pooles vahetult lapse huvihariduse kulusid 209,36 eurot (III kd,

tl 48–49). Seda, et ta oleks kandnud huvihariduse kulusid ka 2020 II pooles või 2021, ei ole

kostja tõendanud. Seega kandis kostja 2020 huvihariduse kulusid keskmiselt 17,45 eurot kuus.

Rohkem ei ole kostja vahetult huvihariduse kulusid ise kandnud.

16.2.5. Kostja väited selle kohta, et ta ostis lapsele 2020–2021 riideid, jalanõusid, mänguasju

jms ning võimaldas meelelahutust, ei anna alust järeldada, et kostja kattis väidetavaid kulutusi

tehes lapse vajadusi. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et ema kui lapsega peamiselt

kooselav vanem on paremini kursis lapse riiete- ja jalanõude vajadusega ning teisel vanemal ei

ole vajadust osta lapsele riideid ja jalanõusid, kui vanemad ei ole selles kokku leppinud või

lapsel ei ole neist puudust. Lahus elav vanem peab üldjuhul tasuma lapse vajaduste katmiseks

elatist ning saab arvata elatisest maha üksnes selliseid kulusid, mille kandmises on vanemad

kokku leppinud. Kostja ei ole toonud esile ega tõendanud, et vanematel oli kokkulepe, et kostja

ostab ise lapse vajaduste rahuldamiseks esemeid ja maksab erinevate teenuste eest ning seda

saab pidada ülalpidamise andmiseks. Lisaks märgib kolleegium, et mänguasjade ja

meelelahutuse kulud, samuti taskuraha, on sellised kulud, mida vanem võib soovi korral lapsele

(kingituseks) teha, kuid mis ei ole lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud. Seda arvestades ei

ole ringkonnakohtul alust lugeda isa väidetavalt tehtud riiete ja jalanõude, mänguasjade, vaba

aja veetmise jms kulusid lapse vajaduste rahuldamiseks iga kuu tehtavate kulutuste hulka ning

ringkonnakohus jätab neid asjaolusid kinnitavad tõendid kogu elatise perioodi ulatuses

arvestamata.

16.2.6. Kuigi kostja väitel ostis ta lapsele telefoni ja telefonitarvikuid, on lapse ema väitnud, et

laps kasutab vanemate ühiselt ostetud telefoni. Arvestades hageja vastuväidet ning seda, et

kostja esitatud maksekorraldustelt (I kd, tl 123–125) ei nähtu, mille eest on nimetatud maksed

tehtud, ei ole kostja tõendanud, et ta on teinud kulutusi lapsele telefoni ja selle tarvikute

ostmiseks. Lisaks ei ole kostja ka esile toonud nende kulutuste suurust.

2-20-14693

Samuti ei saa ringkonnakohus kostja esitatud konto väljavõttele märgitud ühest maksest Elisa

Eesti AS-ile (I kd, tl 127) järeldada, et kostja on tasunud järjepidevalt lapse telefoniarveid.

Kostja ei ole toonud esile ega tõendanud asjaolusid, millest nähtuks, millisel ajavahemikul ja

kui suures ulatuses tasus kostja lapse telefoniarveid.

16.2.7. Ülaltoodut arvestades oli lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus isa

juures 2020. aastal ligi 298 eurot kuus (242,5+8,2+30+17,45) ning 2021. aastal (kuni

31.08.2021) 281 eurot kuus (242,5+8,2+30).

16.3. Eelneva kohaselt kulus mõlema vanema juures lapse vajaduste rahuldamiseks kokku

ajavahemikul 01.01.2020–31.12.2020 keskmiselt 1184 eurot kuus (886+298) ja ajavahemikul

01.01.2021–31.08.2021 keskmiselt 951 eurot kuus (670+281) (vt ülal p-d 16.1.7 ja 16.2.7).

Kuna PKS § 105 lg 3 järgi täidavad vanemad alaealise lapse ülalpidamiskohustust

osavõlgnikena ning iga vanema kohutuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema

sissetuleku ja varalise seisundiga, ning vanemate varaline seisund ei ole siinsel juhul

võrdväärne (vt ülal p-d 12.2 ja 12.3), ei saa lapse kulusid jagada siin vanemate vahel võrdselt.

Arvestades vanemate sissetulekuid ja varalist olukorda 2020. aastal (ema sissetulek 6735 eurot

ja isa sissetulek 1853 eurot), aga ka neile kuuluvat muud vara, pidi ema kandma lapse kuludest

ligi 80% ja isa 20%, 2021. aastal (ema sissetulek 6666 eurot ja isa sissetulek 2893 eurot) aga

vastavalt 70% ja 30%. Seega pidanuks isa PKS § 105 lg 3 järgi kandma 2020 lapse

ülalpidamiskulusid 236,8 euro ulatuses ning 2021 287,1 euro ulatuses. Samas ei võinud enne

01.01.2022 kehtinud PKS § 101 lg 1 järgi olla elatis väiksem kui 292 eurot, mistõttu pidi kostja

kandma lapse ülalpidamiskulusid vähemalt minimaalses ulatuses.

Hageja on omaks võtnud (III kd, tl 39 pöördel), et kostja kandis 2020 lapse vajaduste

rahuldamiseks emale üle kokku 1583,94 eurot, s.o keskmiselt 132 eurot kuus. Lisaks on kostja

ülaltoodu kohaselt kandnud vahetult lapse ülalpidamiskulusid 298 euro ulatuses kuus. Hageja

on omaks võtnud (I kd, tl 192, II kd, tl 195 pöördel), et kostja kandis 2020 lapse vajaduste

rahuldamiseks emale üle kokku 1680 eurot, s.o keskmiselt 140 eurot kuus. Lisaks on kostja

ülaltoodu kohaselt kandnud vahetult lapse ülalpidamiskulusid 281 euro ulatuses kuus. Seega on

kostja täitnud ajavahemikul 01.01.2020–31.08.2021, s.o ajal, mil laps viibis ligi 30% ajast

kostja juures, piisavas ulatuses ülalpidamiskohustust.

17. Alates 01.09.2021 ei ole laps viibinud enam olulist osa ajast kostja juures, mistõttu ei ole

alust lugeda, et kostja tegi lapse vajaduste katteks vahetult selliseid kulutusi, mida tuleks

arvestada lapse elatise suuruse määramisel, ning ringkonnakohus ei arvesta nende kulude

kinnituseks esitatud tõendeid. Seega juhindub kolleegium sellest, et lapse vajaduste

rahuldamiseks tegi alates lapse kooliminekust kulutusi üksnes ema.

Ülaltoodu kohaselt on asjas tõendatud, et emal kulus lapse vajaduste katmiseks 2021 keskmiselt

ligi 629 eurot kuus (vt ülal p 16.1.7), millele saab lisada seni kostja kanda olnud täiendava

toidukulu 30 eurot kuus, s.o kokku 659 eurot kuus. PKS § 105 lg 3 järgi oli kostja osa neist

kuludest vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile 30%, s.o ligi 200

eurot. Kuna aga alaealisele lapsele makstav elatis või võinud PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem

kui 292 eurot, tuli kostjal tasuda lapsele ajavahemikul 01.09.2021–31.12.2021 elatist 292 eurot

kuus. Kuna kostja tasus 2021 lapsele keskmiselt 140 eurot kuus, kuid pidi tasuma 292 eurot

kuus, jättis kostja ajavahemikul 01.09.2021–31.12.2021 lapsele tasumata elatise 152 eurot

kuus, s.o nelja kuu peale on kokku tasumata 608 eurot.

2-20-14693

18. Alates 01.01.2022 muutus PKS §-s 101 sätestatud miinimumelatise regulatsioon ning

arvestades kostja sissetuleku keskmist suurust, tuli kostjal tasuda ajavahemikul 01.01.2022–

31.03.2022 elatist vähemalt 270,57 eurot kuus, ajavahemikul 01.04.2022–31.12.2022 279,77

eurot kuus, ajavahemikul 01.01.2023–31.03.2023 303,87 eurot kuus ning alates 01.04.2023

kuni tänaseni 344,45 eurot kuus (vt ülal p 13.2). Sellises ulatuses elatise saamiseks ei pidanud

hageja oma vajaduste katmiseks tehtavate kulutuste suurust tõendama.

18.1. Arvestades seda, et hageja soovis alates 2022 saada elatist 292 eurot, s.o enam kui oli

elatise kehtiv alammäär, tuli hagejal tõendada minimaalsest suurema elatise saamiseks lapse

vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust, sest seaduse järgi oli elatise

miinimumsuurus väiksem kui 292 eurot.

Hageja on tõendanud, et võrreldes 2020. ja 2021. aastaga on osad lapse vajaduste katmiseks

tehtavad kulud 2022 suurenenud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust järeldada, et lapse

eluasemekuludes sisalduv kasutuseelise suurus on võrreldes varasemaga oluliselt muutunud.

Seega juhindub ringkonnakohus sellest, et lapse eluaseme kasutuseelise suurus on jätkuvalt

hinnanguliselt 180 eurot kuus. Küll aga on hageja tõendanud (II kd, tl 87–99), et elektrikulu on

olnud 2022 varasemast suurem, s.o keskmiselt 133 eurot kuus, mis teeb lapse osaks keskmiselt

ligi 44 eurot kuus (varasema 33 euro asemel). Samuti on hageja tõendanud, et 2022 oli tema

ostetud küttepuude kulu 1875 eurot (II kd, tl 100), sh oli küttepuude hind oluliselt kallinenud.

Hageja väitel oli tegemist ühe aasta küttevaruga, mis on ringkonnakohtu hinnangul usutav

(aastane küttematerjali kulu ligi 15 m³ (40 l × 375)). Seega oli iga pereliikme osa küttekulust

625 eurot, mis teeb lapse kohta keskmiselt 52 eurot kuus (varasema 44 euro asemel). Lisaks on

hageja tõendanud, et pere toidu- ja esmatarbekaupade kulu on olnud 2022. aasta kolmel

esimesel kuul keskmiselt 1013 eurot kuus (II kd, tl 101–102 pöördel), mis teeb iga pereliikme

kohta keskmiselt 338 eurot kuus. Ringkonnakohus arvestab, et lapsele kulub vähem toitu ja

esmatarbevahendeid kui täiskasvanule, mistõttu saab lapse põhjendatud kuluks lugeda

keskmiselt 300 eurot kuus (varasema 200 ja 230 euro asemel). Nimetatud kulude suurenemine

on mh osaliselt põhjustatud sellest, et kostja ei kanna enam võrreldes varasemaga 30% ajast

lapse toidukulusid, aga ka elukalliduse tõusust. Samuti on hageja tõendanud, et interneti- ja

televisioonikulud on võrreldes varasemaga suurenenud, ulatudes keskmiselt 60,39 euroni kuus

(II kd, tl 109–120), mis teeb iga pereliikme kohta 20,13 eurot kuus. Mõnevõrra on muutunud

ka lapse huvihariduse kulud. Laps jätkas 2022 jalgpallitrennis käimist, mille tasu oli kostja

kinnitusel 30 eurot kuus, kuid arvestades hagejale ülekantud summasid (III kd, tl 51), oli

keskmine kulu 27 eurot kuus. Kui sellele lisada ka võistlustasud (5×10 eurot aastas) ning

varustuse ostmise kulu 272 eurot (II kd, tl 107), olid jalgpalliga seotud täiendavad kulud

322 eurot, s.o keskmiselt 27 eurot kuus. Lisaks alustas laps 2022. aastal ka käsipalli trenni, mille

eest ema tasus 2022 60 eurot (II kd, tl 224), ning lapsele tuli osta ka võistlusvorm 40 euro eest

(II kd, tl 225), mis teeb kokku 100 eurot, s.o keskmiselt 8 eurot kuus. Seega olid lapse

huvihariduse kulud 2022 kokku keskmiselt 62 eurot kuus. Eeldades, et muud kulud ei

muutunud,

olid

lapse

põhjendatud

kulud

2022

kokku

keskmiselt

eurot

(276+20,13+300+100+62+10).

Arvestades vanemate sissetulekuid ja varalist olukorda 2022. aastal (ema sissetulek 6633 eurot

ja isa sissetulek 3352 eurot), aga ka neile kuuluvat muud vara, oli PKS § 105 lg 3 järgi ema osa

ligi 65% lapse kuludest ja isa osa ligi 35% lapse kuludest, s.o 269 eurot. Samas ei võinud

01.01.2022 jõustunud PKS § 101 lg 1 järgi elatis olla väiksem kui selle sätte kohaselt arvutatud

summa. Seega ei võinud kostja, arvestades tema sissetuleku suurust, tasuda lapsele

ajavahemikul 01.01.2022–31.03.2022 elatist vähem kui 270,57 eurot kuus ja ajavahemikul

01.04.2022–31.12.2022 vähem kui 279,77 eurot kuus, s.o 2023. aasta eest kokku 3329,64 eurot.

2-20-14693

Hageja võttis omaks (II kd, tl 195 pöördel; vt ka tl 51), et kostja tasus 2023 elatist kokku

1765 eurot. Kuna kostja pidi tasuma kokku 3329,64 eurot, on kostjal 2022 aasta eest tasumata

1564,64 eurot.

18.2. Kuna alates 2023 on kostja sissetuleku järgi arvutatava minimaalse elatise suurus üle

300 euro (vt ülal p 13.2), on hageja nõue 2023. aastal 292 euro suuruse elatise saamiseks kuus

käsitatav miinimumelatise nõudena PKS § 101 ja § 102 lg 3 alusel ning selle nõude

rahuldamiseks ei pea hageja tõendama lapse vajaduste katmiseks tehtavate kulutuste suurust.

Seega on hageja nõue 2023. aastal 292 euro suuruse elatise saamiseks põhjendatud. Samadel

kaalutlustel on põhjendatud ka hageja nõue saada alates 01.01.2024 elatist 292 eurot kuus.

Eeltoodu kohaselt pidi kostja tasuma 2023. aastal lapse ülalpidamiseks elatist kokku

3504 eurot. Hageja võttis omaks (III kd, tl 39 pöördel ja tl 72 pöördel; vt ka tl 52), et kostja

tasus 2023 elatist kokku 2350 eurot. Kuna kostja pidi tasuma 3504 eurot, on kostjal 2023. aasta

eest tasumata 1154 eurot.

19. Ülaltoodut arvestades on apellatsioonkaebus osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt

rahuldada. Kostja on täitnud ajavahemikul 01.01.2020–31.08.2021 piisavas ulatuses

ülalpidamiskohustust, kuid on jätnud ajavahemikul 01.09.2021–31.12.2021 tasumata elatise

608 euro ulatuses, ajavahemikul 01.01.2022–31.12.2022 1564,64 euro ulatuses ning

ajavahemikul 01.01.2023–31.12.2023 1154 euro ulatuses. Kokku on kostjal tasumata seega

3326,64 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samuti tuleb kostjat kohustada

tasuma hagejale alates 01.01.2024 elatist 292 eurot kuus. Hageja jäi ringkonnakohtu menetluses

hagis esitatud nõude juurde, soovides saada ka alates 01.01.2022 elatist 292 eurot kuus. Kuigi

hageja taotles hagiavalduses elatise sidumist Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammääraga, ei ole see ringkonnakohtu hinnangul täna enam põhjendatud, sest

miinimumelatise suurus ei sõltu PKS § 101 järgi enam sellest ning see ei ole ka sobiv elatise

indekseerimise vahend.

20. Alaealise lapse ülalpidamise asjas kannab kumbi pool TsMS § 164 lg 1 järgi oma

menetluskulud ise. Samuti on TsMS § 171 lg 1 järgi apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise

tõttu põhjendatud jätta menetluskulud poolte enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)