2-22-126151/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. detsember 2023, Pärnu

Tsiviilasja number

2-22-126151

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi S. K. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

4157,45 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (kuni 27.02.2023

nimega

Osaühing Aktiva Finants;

registrikood:

10746479; asukoht: A.Weizenbergi tn 20, XXX-i)

lepinguline esindaja K.H

Kostja: S. K. (isikukood: XXX; elukoht: XXX)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ hagi S. K. vastu.

2. Välja mõista S. K.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks Swedbank AS ja kostja

vahel 26.06.2020 sõlmitud eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi lepingust nr

20-051825-RK ja selle lisast ning 16.08.2020 sõlmitud Swedbank AS ja kostja

laenulepingust nr 20-056875-VL ja selle lisast tulenev võlgnevus kokku 3836,36

eurot (millest 3326,17 eurot põhivõlgnevus; 169,42 eurot intress, 315,77 eurot põhivõlalt

perioodi 11.09.2021 kuni 19.09.2022 eest sissenõutavaks muutunud viivis, 25 eurot

sissenõudmiskulud).

3. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi S. K. vastu sissenõudmiskulude

55,00 euro väljamõistmiseks.

4. Välja mõista S. K.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud

viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 3326,17 eurot) alates 20.09.2022 kuni otsuse

tegemiseni, so kuni 15.12.2023 k.a summas 431,99 eurot.

5. Välja mõista S. K.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud ulatuses arvestatuna võla põhiosalt (s.o 3326,17 eurot) alates

kohtulahendi tsiviilasjas 2-22-126151 jõustumisest kuni põhinõude tasumiseni.

6. Menetluskulud jätta 73,45% ulatuses S. K. kanda ja 26,55% ulatuses Aktiva

Finance Group OÜ kanda.

7. Määrata Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 660 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 490 euro, 150 eurot hageja

Tsiviilasi nr 2-22-126151

lepingulise esindaja tasu, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud), millest

651,29 eurot mõista S. K.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja.

8. Väljamõistetud menetluskuludelt on S. K. kohustatud tasuma Aktiva Finance Group

OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS §

415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), kohtuistungile

ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 2),

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada

(TsMS § 415 lg 2).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS

§ 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X)

SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is

või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s või a/a

EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides selgituseks:

kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 19.07.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult S. K. (kostja) 3846,11 euro saamiseks. Kohus tegi

26.07.2022 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte

2 (8)

Tsiviilasi nr 2-22-126151

toimetada. 23.08.2022 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 19.09.2022 Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse

3326,17 euro, intressi 169,42 euro, sissenõudmiskulude 80,00 euro, sissenõutavaks muutunud

viivise 315,77 euro ja täiendava viivise väljamõistmiseks alates 20.09.2022 kuni põhinõude

summas 3326,17 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Samuti

palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 490,00 eurot ning õigusabikulud 480,00

eurot.

Esitatud asjaolude kohaselt Swedbank AS (laenuandja) ja kostja sõlmisid 26.06.2020 eraisiku

vaba tagasimaksega krediitkaardi lepingu nr 20-051825-RK ja 01.08.2020 sõlmisid lepingu nr

20-051825-RK lisa, mille alusel on kostja võtnud välja krediiti 2999,98 eurot. Kostja ei ole

krediiti tagastanud. Swedbank AS ütles lepingu üles 10.09.2021. Lepingus oli kokku lepitud

intressimääraks 21% aastas. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata intress summas

152,25 eurot. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist

lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lg 1 ja lg 2 sätestatust. Hageja sissenõudekulud on 50,00

eurot: 1 tasulise kirja saatmine 25 eurot; 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 3 tasulise kirja

saatmine 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Hageja nõuab kostjalt

viivist põhivõla summalt 2999,98 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o

11.09.2021 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 19.09.2022 seadusjärgses viivisemääras

s.o 8% aastas summas 245,92 eurot.

Laenuandja ja kostja sõlmisid 16.08.2020 laenulepingu nr 20-056875-VL ja 09.01.2021

sõlmisid pooled lepingu nr 20-056875-VL lisa. Kostja kohustus laenu tagastama kokku

lepitud maksegraafiku alusel. 09.01.2021 lisa sõlmimise ajaks oli kostjal tagastamata põhiosa

summas 338,84 eurot. Kostja on põhiosa katteks teostanud makseid summas 12,65 eurot.

Swedbank AS ütles lepingu üles 10.09.2021. Lepingus oli kokku lepitud intressimääraks

20,90% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 16.06.2021 kuni 16.08.2021 summas 17,17

eurot. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu

alusel lähtudes VÕS 1132 lg 1 ja lg 2 sätestatust. Hageja sissenõudekulud on 30,00 eurot: 1

tasulise kirja saatmine 15 eurot; 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 3 tasulise kirja saatmine 5

eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist

põhivõla summalt 326,19 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o

11.09.2021 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 19.09.2022 lepingus kokku lepitud

laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 20,90% aastas summas 69,85 eurot.

Swedbank AS loovutas 16.11.2021 kostja vastased nõuded OÜ-le Aktiva Finants koos

õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

2. Kohtu nõudel hageja 04.08.2022 täpsustas, et laenuandja ja hageja on kohtuvälises

menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele

ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid

peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lg 1 ja lg 2 sätestatust ja lepingu

põhitingimuste punktist 10.3. Hageja sissenõudekulude summa on 50,00 eurot mis koosneb:

tasulise kirja saatmine 25 eurot; tasulise kirja saatmine 5 eurot; tasulise kirja saatmine 5 eurot

ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot (nõude andmete töötlemise ja

kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud

kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule

tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud).

3. Kohtu nõudel hageja 01.08.2023 selgitas, et lepingu nr 20-051825-RK krediidi kulukuse

määr on 23,65% ning lepingu nr 20-056875-VL krediidi kulukuse määraks on 23,41% ning

milliseid andmeid on krediidiandja krediidi kulukuse määra arvestamisel kasutanud. Lepingu

3 (8)

Tsiviilasi nr 2-22-126151

nr 20-056875-VL lisaks oleva euroteabelehe kohaselt on viivise aasta- ja päevamääraks

vastavalt 8,00% ja 0,022%. Laenusumma ja/või intressi mitteõigeaegsel tasumisel on pangal

õigus nõuda laenusaajalt võlgnevuse menetlemise tasu panga hinnakirjas märgitud suuruses.

Laenulepingu ülesütlemisega kaasnevad võla sissenõudmiskulud (sh kohtumenetluse- ja

täitemenetluse kulud) ning viivise tasumine aastamääraga 20,900%. Laenuandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Laenuandjal on olemas tegevusluba ning allub

otseselt Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Tüüptingimused olid mitmekordselt kontrollitud

nii Tarbijakatseameti kui ka Finantsinspektsiooni poolt. Laenu andmine toimub sise-

eeskirjade alusel. Laenuandja on hinnanud kõiki Finantsinspektsiooni vastutustundliku

laenamise põhimõtte täitmise juhendi punkte sh hinnanud, kas klient on võimeline tagastama

laenu oma sissetulekute arvelt (võttes arvesse kliendi sissetulekute suurust). Kui taotluse

täitmisel esitas kostja laenuandjale ebaõigeid andmeid, ei saa laenuandjale ette heita

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Laenuandja on hinnanud kostja

krediidivõimelisust tema Swedbanki konto, väljastamisele eelnenud 6 kuu väljavõtte

laekumiste põhjal võttes arvesse laenuvõtja igakuiseid püsikulusid laenu teenindamise

piirmäära arvutamisel. Lepingute väljastamisele eelnenud 6 kuu jooksul laekus laenusaaja

kontole sissetulek tööandajalt keskmiselt 2172 eurot. Kostjalt oli Swedbank AS-is kaks

väikelaenu lepingust tulenevat kohustust kuumaksetega kokku summas 128 eurot ning Holm

Bank AS laenuleping. Pangale teadaolevalt kliendil muud laenukohustused väljaspool

Swedbank AS-i puudusid, Creditinfos lõpetamata maksehäired laenu väljastamise ajal ei

esinenud. Swedbank AS kinnitas, et on teostanud laenusaaja krediidivõimelisuse kontrolli

ning eeltoodud andmete põhjal oli klient lepingute sõlmimisel maksevõimeline.

Krediidihindamisel kontrollis endine võlausaldaja Maksehäireregistris kehtivaid maksehäireid

– laenu väljastamise ajal neid ei olnud. Lepingust nr 20-051825-RK tulenev

sissenõudmiskulude nõue tuleneb VÕS 1132 lg 1 ja lg 2 sätestatust. Lepingust nr 20-056875-

VL tulenev sissenõudmiskulude nõue tuleneb VÕS 1132 lg 1 ja lg 2 sätestatust ning lepingu

punktist 8.2.

4. Pärnu Maakohus võttis 02.08.2023 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus TsMS § 322 lg 1 kätte 25.11.2023 ning kostjale vastamiseks

määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 11.12.2023 kell 24:00 (TsÜS § 136 lg 8). Kostja vastust

kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

6. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et

kostja on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p

14). Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud

kui tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

7. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause

kohaselt omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud võlausaldajaga 26.06.2020

sõlmitud krediidilepingust nr 20-051825-rk ja 16.08.2020 sõlmitud laenulepingust nr 20-

056875-vl tulenevaid rahalisi kohustusi, mistõttu on esialgne võlausaldaja lepingud üles

öelnud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue laenulepingust

4 (8)

Tsiviilasi nr 2-22-126151

võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 mõistes ja krediidilepingust VÕS § 401 mõistes. VÕS § 396

lg 1 järgi laenulepingust tulenevaks laenuandja põhikohustuseks on anda laenusaajale

rahasumma, laenusaaja põhikohustus on tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 401 lg 1

järgi krediidilepingust tulenevaks krediidiandja põhikohustuseks on anda krediidisaaja

käsutusse rahasumma, krediidisaaja põhikohustus on krediidi kasutamise eest maksta tasu ja

lepingu lõppemisel krediit tagasi maksta. VÕS § 401 lg 3 kohaselt kohaldatakse

krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 8 lg 2

kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus

tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on

kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

Swedbank AS andis krediidilepingu nr 20-051825-rk alusel kostjale krediiti 3000,00 eurot

ning kostja kohustus tagastama krediidi koos intressiga maksegraafiku alusel. Kostja on

võtnud kasutusele krediiti 2999,98 eurot ning ei ole täitnud Swedbank AS-ga sõlmitud

lepingust tulenevat rahalist kohustust. Swedbank AS andis laenulepingu nr 20-056875-vl

alusel kostjale laenu 350,00 eurot ning kostja kohustus tagastama laenu koos intressiga

maksegraafiku alusel. Kostja on põhiosa katteks teostanud makseid summas 12,65 eurot ning

ei ole täitnud Swedbank AS-ga sõlmitud lepingust tulenevat rahalist kohustust. VÕS § 100

sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest

tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega

viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõuded omandanud

loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku

nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude

loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise

asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse 3326,17 euro

väljamõistmiseks kostjalt.

9. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–4

näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades

andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on

krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja

lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4.

Krediidiandjate ja- vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -

vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades

käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja

tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab,

et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja

kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto

väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist

tõendama krediidiandja. Kuivõrd võlausaldaja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad

asjaolud hagiavalduses esile tuua.

10. Krediidiandja on kohtu hinnangul piisavalt kogunud andmeid kostja krediidivõime kohta

ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja on hinnanud kostja krediidivõimelisust

tema Swedbanki konto alusel krediidi väljastamisele eelnenud 6 kuu väljavõtte laekumiste

põhjal, võttes arvesse laenuvõtja igakuiseid püsikulusid laenu teenindamise piirmäära

arvutamisel. Lepingute väljastamisele eelnenud 6 kuu jooksul laekus laenusaaja kontole

sissetulek tööandajalt keskmiselt 2172 eurot. Kostjalt oli Swedbank AS-is kaks väikelaenu

5 (8)

Tsiviilasi nr 2-22-126151

lepingust tulenevat kohustust kuumaksetega kokku summas 128 eurot ning Holm Bank AS

laenuleping. Samuti tegi krediidiandja päringud maksehäireregistrisse.

11. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

Swedbank AS ja kostja on laenu- ja krediidilepingu sõlmimisel intressimäärades kokku

leppinud. Kostja intressivõlgnevused kuni lepingute ülesütlemiseni on hagis esitatud

asjaoludel laenulepingu alusel 17,17 euro ja krediidilepingu alusel 152,25 eurot. Kohus

rahuldab hageja nõude intressi 169,42 euro väljamõistmiseks kostjalt.

12. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni

25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle

1000 euro. VÕS § 1132 lg 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem

seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib

võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmises.

Hagiavalduse kohaselt vastavalt VÕS § 1132 lg 2 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub

kohustus hüvitada krediidilepingust nr 20-051825-RK mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva

võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hagiavalduse kohaselt vastavalt VÕS § 1132 lg 2

ning lepingu punktist 8.2 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada

laenulepingust nr 20-056875-VL mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse

sissenõudmisega seotud kulud. Kohus 16.06.2023 selgitas hagejale, et VÕS § 1132 lg 2 ei

anna iseenesest hagejal alust nõuda kostjalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude

hüvitamist, vaid seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Säte ei nõua

iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe, kuid kui poolte

vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju

hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115, 127-140) alusel ning peab

kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama (vt P.Varul jt. Võlaõigusseadus I.

Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2016, lk 580, 581). Seega sissenõudmiskulude hüvitamise

nõudmine VÕS § 1132 alusel saab toimuda üksnes eelneva kokkuleppe alusel. Hageja ei ole

esitanud ka selliseid asjaolusid, mille alusel saaks kohus hageja sissenõudmiskulude hüvitise

nõude rahuldada kahju hüvitamise sätete alusel. Hageja väited kostjale edastatud

meeldetuletused, helistamised, andmete töötlemine, võlanõude avaldamisega on üldsõnalised

ilma konkreetsete summadeta ning pigem hageja tavapärast majandustegevust kirjeldavad

toimingud. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja krediidilepingu nr 20-051825-RK alusel

esitatud sissenõudmiskulude hüvitamise nõude summas 50 eurot. Hageja on esitanud

laenulepingu nr 20-056875-VL alusel nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks kokku 30

eurot. Hageja põhjendab sissenõudmiskulusid järgmiselt: kostjale edastati 25.11.2021 tasuline

kiri maksumusega 15 eurot, 26.01.2022 tasuline kiri maksumusega 5 eurot, 10.03.2022

tasuline kiri maksumusega 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot

(nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud;

võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine

telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud

kulud). Kohus leiab, et hagejal ei ole õigust nõuda võlgnikult sisuliselt oma bürookulude ja

igapäevase tegevuse kulude hüvitamist. Seega on põhjendatud laenulepingu nr 20-056875-vl

alusel sissenõudmiskulud summas (15€ + 5€ + 5€) 25,00 eurot.

13. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole

6 (8)

Tsiviilasi nr 2-22-126151

hagis esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist

ei olnud tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse

kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg

2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või

koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt

kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt

tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113

lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise

määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja on viivisenõuded esitanud selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viiviseid

kindla summana ja alates hagi esitamisest protsendina. Hageja nõuab krediidilepingu nr 20-

051825-RK alusel kostjalt viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 2999,98 eurot lepingu

alusel VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ajavahemiku eest 11.09.2021 kuni

19.09.2022 summas 245,92 eurot. Hageja nõuab laenulepingu nr 20-056875-VL alusel

kostjalt viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 326,14 lepingus kokku lepitud

laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 20,90% aastas ajavahemiku eest

11.09.2021 kuni 19.09.2022 summas 69,85 eurot. Alates 20.09.2022 hageja nõuab viivist

kogu põhivõlgnevuselt 3326,17 eurot VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni

põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldab hageja viivisenõuded.

14. Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 11.03.2022 kuni

otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 1117,87 eurot (1962,51€ x 41,17% / 365kp x

505kp perioodi eest 11.03.2022-28.07.2023).

15. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline

peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 490,00

eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

16. Hageja taotleb lisaks riigilõivule esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 480 eurot

(ilma käibemaksuta). Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja

maksnud esindajale tasu 460 eurot (ilma käibemaksuta). Julianus Inkasso OÜ osutab teenust

120 eur/h ilma käibemaksuta. Samuti palub hageja hüvitada maksekäsu kiirmenetluse

avalduse koostamise ja kohtule esitamise kulu TsMS § 4842 alusel.

Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb

kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates

eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav

7 (8)

Tsiviilasi nr 2-22-126151

menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul

peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema

mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste

nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku

menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma

teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu

väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure

mahu puhul.

Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3 tundi ja 50 minutit summas 460,00 eurot ei ole selles asjas

põhjendatud ega vajalik. Tegemist on trafaretsete hagiga, hagist ei nähtu analüüsi, asjas

puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on

hageja esindaja vajalik ajakulu kokku 1,5 tundi. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist

esindaja tasumäär 120 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates

lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga kui

ka ilma ja ka 147,49 eurot, kuid kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on

kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid

kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei

ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Arvestades asja sisu peab kohus

põhjendatud tasumääraks 100 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja

kulud hüvitamisele kokku 150 eurot (1,5h x 100€) ilma käibemaksuta. Kohus mõistab kostjalt

hageja kasuks välja 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks.

17. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt, 98,68% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest

651,29 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja

kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning

eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

18. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik

8 (8)