3-23-1416/35 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. detsember 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1416

Haldusasi

X

kaebus

Põhja-Tallinna

Valitsuse

27.04.2023

menetlusotsuse nr 23262435720 tühistamise ja vastustaja

kohustamise nõuetes

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Tallinna linn, volitatud esindaja Ahti Olesk

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda kaebuse muudatuste vastu võtmisest.

2. Jätta X kaebus rahuldamata.

3. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

4. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja, X, X ja X nimed tähemärgiga. Jätta avaldamata

aadressid xxxxxxx ja xxxxxxx ning kaebaja e-posti aadress.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.01.2024 (halduskohtumenetluse

seadustik (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kätte-

toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-23-1416

2(8)

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 20.04.2023 Põhja-Tallinna Valitsusele taotluse toimetulekutoetuse saamiseks

perioodil aprill 2023 eest. Taotluse kohaselt elab X aadressil xxxxxx ning toimetulekutoetuse

määramisel arvesse võetavaid teisi isikuid ei ole.

2. Põhja-Tallinna Valitsuse 27.04.2023 menetlusotsusega nr 23262435720 jäeti Xele

toimetulekutoetus SHS § 131 lg 2 alusel määramata, kuivõrd perekonna sissetulek pärast SHS

§ 133 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist ületab

toimetulekupiiri 39,80 euro ulatuses.

3. X

esitas

19.05.2023

Põhja-Tallinna

Valitsusele

sotsiaalhoolekande

osakonna

sotsiaaltoetuste talitusele vaide Põhja-Tallinna Valitsuse 27.04.2023 menetlusotsuse nr

23262435720 peale. Vaiet ei lahendatud.

4. Tallinna Halduskohtus registreeriti 26.06.2023 Xe kaebus, milles on esitatud järgmised

taotlused: 1) tühistada Põhja-Tallinna Valitsuse 27.04.2023 menetlusotsus nr 23262435720; 2)

kohustada vastustajat uuesti läbi vaatama kaebaja 27.04.2023 esitatud toimetulekutoetuse

taotlus; 3) hüvitada kaebajale Katrin Lauri 31.05.2023 kirjaga nr 6-3.2/7855 tekitatud moraalne

kahju summas 40 000 eurot; 4) hüvitada kaebajale Põhja-Tallinna Valitsuse 27.04.2023

menetlusotsusega nr 23262435720 tekitatud varaline kahju 107,825 eurot; 5) kohustada

vastustajat organiseerima eesti keele kursused Tallinna linna ametnikele ja Tallinna linnale

kuuluvates ettevõtetes ning 6) kohustada vastustajat organiseerima alkoholi kahjulikkusest

mõjust loengud läbi kaebajaga seotud ettevõtete Tallinna linna ametnikele ja Tallinna linnale

kuuluvates ettevõtetes. Koos kaebusega esitati esialgse õiguskaitse taotlus, mida kohus

tõlgendas viisil, et kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse korras kohustada vastustajat maksma

kaebajale aprillikuu 2023 eest toimetulekutoetust. Kaebaja taotles riigilõivu tasumisest

vabastamist.

5. Tallinna Halduskohtu 26.06.2023 kohtunõudega paluti vastustajal teatada, kas

vaidemenetlus on lõppenud ning juhul, kui jah, siis esitada seisukoht esialgse õiguskaitse

taotlusele. Kohtunõue tuli täita hiljemalt 30.06.2023.

6. Vastustaja esitas 29.06.2023 vastuse kohtunõudele, milles palus jätta esialgse õiguskaitse

taotlus rahuldamata.

7. Tallinna Halduskohtu 03.07.2023 määrusega tagastati kaebus osas, milles taotleti: 1)

Katrin Lauri 31.05.2023 kirjaga nr 6-3.2/7855 tekitatud moraalse kahju (40 000 eurot)

hüvitamist; 2) varalise kahju summas 107,824 euro hüvitamist; 3) vastustaja kohustamist

organiseerima eesti keele kursused Tallinna linna ametnikele ja Tallinna linnale kuuluvates

ettevõtetes ning 4) vastustaja kohustamist organiseerima loengud alkoholi kahjulikust mõjust

läbi kaebajaga seotud ettevõtete Tallinna linna ametnikele ja Tallinna linnale kuuluvates

ettevõtetes (resolutsiooni p 1); muus osas jäeti kaebus käiguta (resolutsiooni p 2); anti kaebajale

kaebuses esineva puuduse kõrvaldamiseks tähtaeg 7 päeva arvates määruse kättesaamisest,

puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajal esitada tähtaja ennistamise taotlus tühistamis- ja

kohustamisnõude osas (resolutsiooni p 3) ning jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata

(resolutsiooni p 4).

8. Kaebaja esitas 23.07.2023 kohtuniku taandamise taotluse. Ühtlasi on kaebaja taotlenud

kaebetähtaja ennistamist tühistamis- ja kohustamisnõude osas põhjendusega, et kaebaja on

3-23-1416

3(8)

esitanud tähtaegselt Tallinna linnale vaide, kuid nähes Tallinna linna mõnitavat vastust esitas

kaebaja kohtule kaebuse.

9. Tallinna Halduskohtu 18.10.2023 määrusega võeti Xe kaebus Põhja-Tallinna Valitsuse

27.04.2023 menetlusotsuse nr 23262435720 tühistamise ja vastustaja kohustamise nõuetes

menetlusse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

10. Kaebaja leiab, et vaidlusalune otsus on õigusvastane, kuivõrd tema ei ela koos X ning

tema elukoht on aadressil xxxxxx, mitte vaidlusaluses otsuses märgitud xxxxxxx.

10.1. Vastustaja vastuse lisades 1-7 esitatud andmed on aegunud. Alates veebruarist 2023 ei

saanud kaebaja enam antud aadressil elada, sest ei olnud võimalik tasuda kommunaalkulude

eest.

10.2. Vastustaja 31.10.2023 menetlusdokumendi lisa 5 (26.04.2023 hindamisakt) juures olev

ümbrik ei ole kaebaja allkirjaga. Eestkostja annab kaebajale kui hooldajale rahal, kui kaebaja

käib hooldatavaga arsti juures või läheb apteeki ravimeid ostma.

10.3. Seoses vastustaja 31.10.2023 menetlusdokumendi lisaga 4, siis kaebaja on küsinud X, kas

ta on mingile dokumendile jaanuarikuus 2023 alla kirjutanud ning eestkostja X on pidevalt

väitnud, et ta ei ole kirjutanud alla 17.01.2023 dokumendile. Lisaks ei ole 17.01.2023

hindamisakt asjakohane, sest kajastab jaanuarikuu dokumenti, mitte aprilli või mai kohta.

04.01.2023 kodukülastusel ei julgenud korteris viibinud X linnavalitsuse ametnikke sisse lasta.

Ametnikud väidavad, et kodukülastus toimus, kuna kaebaja oli teinud segase avalduse

politseile. Kaebaja pole politseile avaldust esitanud ning selle kohta pole ka ühtki dokumenti

esitatud. Teise kodukülastuse ajal kohtus kaebaja ametnikega, kuid viimased tundusid kaebajale

kahtlased ega esitanud kaebaja nõutud dokumente. Ametnikud väidavad, et teise kodukülastuse

aeg oli kaebajaga kokku lepitud, kuid see ei vasta tõele.

10.4. Vastustaja 31.10.2023 menetlusdokumendi lisal 3 ei ole kaebaja andmed ja sellist

telefoninumbrit kaebajal ei ole kunagi olnud. Varasemalt oligi hooldamise dokumendil X

aadress.

10.5. Vaidlusalune otsus rikub kaebaja õigust saada minimaalset toetust, mis on vajalik

elamiseks ja mis on 2023. a 250 eurot. Kaebaja on sunnitud olnud sellel perioodil elama mujal,

kuna tal ei ole võimalik üldse kommunaalkulude eest tasuda. Võlgnevus ulatus 2023. aastal

107 824 euroni.

11. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

11.1. Kaebaja esitas 20.04.2023 taotluses toimetulekutoetuse saamiseks enda kohta järgmised

olulised andmed: 1) kaebaja elab aadressil xxxxxxx ja 2) toimetuleku määramisel arvesse

võetavaid teisi isikuid ei ole.

11.2. Kaebaja poolt taotluses esitatud andmeid on Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande

osakonna töötajad varasemalt, otsuseid tehes kontrollinud (vt haldusasjades nr 3-23-98 ja nr 3-

23-363 esitatud) ja kinnitamist on leidnud asjaolud, et taotluses esitatud andmed on ebatäpsed

ja eksitavad. Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna sotsiaalteenuste talituse

juhataja Kai Keller 05.01.2023 e-kiri (vt vastustaja 31.10.2023 menetlusdokumendi lisa 2)

Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna sotsiaaltoetuste talituse juhatajale ja

sama talituse töötajale, kus ilmnes, et viies läbi kodakülastusi kaebaja elukohas selgus, et

kaebaja elab aadressil xxxxxxx koos X. Kodukülastused toimusid seoses kaebaja avaldusega

politseisse. Põhja-Tallinna sotsiaalhoolekande sotsiaalteenuste talituse poolt 17.01.2023

3-23-1416

4(8)

koostatud kodukülastusakt X ema X elukohas, milles leidub kajastamist asjaolu, et kaebaja ja

X elavad koos aadressil xxxxxxx (vt vastustaja 31.10.2023 menetlusdokumendi lisa 4).

26.04.2023 koostatud hindamisakt, mille kohaselt elavad kaebaja ja X jätkuvalt koos aadressil

xxxxxxx ning X annab sularahas X pensioni ja toetused allkirja vastu üle kaebajale (vt

vastustaja 31.10.2023 menetlusdokumendi lisa 5). Fakti, et kaebaja elab aadressil xxxxxxx koos

X kinnitab ka Kristiina Linnaosa Valitsuse otsus nr 5-10.3-1/1474.2, millega kaebaja on

määratud X hooldajaks (vt vastustaja 31.10.2023 menetlusdokumendi lisa 6). Asja materjalist

nähtuvalt elavad kaebaja ja X toimetulekutoetuse taotluse esitamise hetkel koos ja seda

aadressil xxxxxxx. Seega tuli vastustajal taotluse lahendamisel lähtuda tegelikust faktilisest

olukorrast.

11.3. Vastustaja kontrollis täiendavalt ka kaebuses esitatud andmeid aadresside ja ettevõtete

kohta: 1) e-äriregistri andmetel on Abikeskuse Spetsialistide ja Haritlaste Koda (80282886)

tegelik kasusaaja ja esindusõigus kaebajal (juhatuse ainuke liige); 2) e-äriregistri andmetel on

USALDUSÜHING WISTARE (10843876) tegelik kasusaaja ja esindusõigus kaebajal

(täisosanik); 3) kaebajaga on e-äriregistri andmetel otseselt seotud Usaldusühing Unbroken

(10992209), Global Management Services UÜ (14570669) ja MTÜ Arengufondi Ühisrahastuse

Investorite Föderatsioon (80567092); 4) e-kinnistusregistri andmetel on Harju maakonnas,

Tallinna linnas, xxxxxxx asuva korteriomanikuks alates 14.11.2009 Abikeskuse Spetsialistide

ja Haritlaste Koda (reg.kood 80282886). Varasemalt oli eelpool väljatoodud korteriomandi

omanikuks kaebaja; 5) e-kinnistusregistri ja ehitisregistri andmetel on Harju maakonnas,

Tallinna linnas, xxxxxxxx näol tegemist garaažiga (10 boksi), millise omanikuks on xxxxxxx

Garaažiühistu (reg.kood 80141246). Eraldi ära märkimist väärib asjaolu, et kui tutvuda kaebaja

toimetuleku taotlusele lisatud materjaliga, siis mitte üheski neist ei ole tuvastatav asjaolu, et

kaebaja oleks võlgu või ta oleks jätnud varasemalt arved maksmata (vt vastustaja 31.10.2023

menetlusdokumendi lisa 1). Küll aga on võimalik tuvastada, et kaebaja esitab temale kuuluva

ettevõtte kaudu iseendale arveid (vt vastustaja 31.10.2023 menetlusdokumendi lisa 1). Samas

on täiesti asjakohatu kaebaja poolt taotlusele lisatud Swedbank AS muutumatu seisuga konto

väljavõte (vt vastustaja 31.10.2023 menetlusdokumendi lisa 1). Vastustaja poolt suuliselt tehtud

päringutest selgus, et kaebaja tasub oma arved alati tähtaegselt ja neid on tasutud nii kaebaja

vanemate poolt kui ka kaebaja endaga seotud ettevõtete kontode kaudu (nt UÜ Wistare kaudu).

11.4. Toimetulekutoetuse taotlejal on kohustus märkida esitatavasse taotlusesse tema ning

temaga koos elavad isikud ning nende sissetulekud (SHS § 132 lg-d 2 ja 3). Asja materjalist

nähtuvalt elasid (ja elavad käesoleva ajani) kaebaja ning X toimetulekutoetuse taotluse

esitamise hetkel koos aadressil xxxxxxx, kuigi X on rahvastikuregistri andmetel registreeritud

Kristiine linnaossa. Eeltoodut kinnitab kaudselt ka kaebaja oma kaebuses. Eelpool väljatoodud

asjaolud pidid olema kaebajale teada ja ta pidi ka teadma, et tal tuleb esitada tõeseid andmeid

kogu leibkonna kohta ning seda juba 29.05.2015. aastast, kui Tallinna Halduskohus tegi kaebaja

kaebuse alusel otsuse nr 3-14-51230 sarnastel asjaoludel. Samale järeldusele jõudis ka Tallinna

Halduskohus 17.02.2023 kui kohus tegi kaebaja kaebuse alusel otsuse nr 3-23-98 täpselt

samadel asjaoludel ja täpselt samadel asjaoludel on Tallinna Halduskohtu menetluses haldusasi

nr 3-23-363.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd vastustaja on õigesti tuvastanud, et

kaebaja elab koos hooldatavaga samas elukohas, mistõttu tuleb toimetulekutoetuse taotluse

lahendamisel arvesse võtta nende mõlema sissetulekut. Asjas on leidnud tõendamist, et kaebaja

ja tema hooldatava sissetulek kokku ületab ühes kuus õigusaktides sätestatud toimetulekupiiri,

3-23-1416

5(8)

mistõttu toimetulekutoetuse maksmiseks aprillikuu eest alust ei olnud. Esmalt lahendab kohus

menetluslikud küsimused (I) ning seejärel kaebuse ja jagab menetluskulud (II).

I

13. Kaebaja on 25.10.2023 menetlusdokumendis esitanud lisanõude, mis seisneb järgmises:

kaebaja soovib saada kahjutasu, kuna Katrin Lauri 31.05.2023 kiri nr 6-3.2/855 näitab selgelt,

et Tallinna Linnavalitsus ei hooli oma kodanikest ning suhtuvad mõnitavalt toetuse

taotlejatesse. Kahjutasu on kaebaja tervisele tekitatud kahju ning tasumata jäänud

kommunaalkulud, mis ületavad 100.000 eurot.

14. Kaebaja on 29.11.2023 ja 03.12.2023 menetlusdokumentides taotlenud kaebuse muutmist

järgmiselt: 1) Tallinna linna poolt X tekitatud tervisekahjustuste väljamõistmise ehk hüvitamist

ja kaebaja poolt X hooldamiseks vajalike töötundide väljamaksmist, mis on Euroopas

minimaalse tasuna 15 eurot tund ehk antud tariifide alusel kaebajale tasuma; 2) X kahjutasu

väljamaksmiseks summas 150 000 eurot, aga kuna ta ise on võimetu endale tekitatud kahju

ajuinsuldi tõttu taotlema kohtult, siis teeb seda antud hetkel kaebaja tema eest; 3) X tervise

taastamiseks vajalike vahendite trenažöörid võimlemise ja profülaktiliste seadmete ning ravi ja

spetsiaalsete toidulisandite ning puhkusepaketi jaoks on otsesed kulud alates 50.000 eurot; 4)

Tallinna Halduskohtu poolt novembris 2023 kaebajale tekitatud tervisekahju ja vigastuste

väljamõistmiseks kaebaja kasuks; 5) kohus määraks kaebajale suurema hooldamistasu praeguse

hooldatava X hooldamisel; 6) kaebajale uue korteri eraldamist, kus kaebaja saaks elada; 7)

kaebaja taotleb kahjutasu talle Tallinna linna poolt tekitatud tervisekahjustuste tõttu; 8)

kaebajale kahju hüvitamist minimaalselt summas 100.000 eurot Tallinna linna poolt

isikuandmete väärkasutamise eest; 9) kaebaja ja tema ettevõtte poolt Eurovangla projekti

rahastamisega sidumist ning korteriomandi rüüstamisel tekitatud kahju ettevõttele, kus

dokumentide kadumise tõttu ehk varguse tulemusena ulatub kahjusumma minimaalselt 10-tesse

miljonitesse; 10) kaebaja au ja väärikuse alandamise lõpetamist.

15. Kaebaja on taotlenud 07.12.2023 menetlusdokumendis järgmist: 1) kohus määraks

kompromissina mingi muu hooldamise tasu ilma momendil kehtivat hooldamise kohustust

lõpetamata; 2) uut korterit; 3) kogu olemasoleva võlgnevuse tasumist; 4) X tekitatud kahju

hüvitamist suurusjärgus 150 000 eurot; 5) hooldamiskulude tasumist 15 eurot tunnis alates

augustikuus; 6) hooldamiseks vajalike abivahendite kompenseerimist 50 000 euro piires

Tallinna linnalt; 7) isikuandmete keelatud töötlemise eest enda kohta kahjutasu ning 8) lõpetada

kaebaja au ja väärikuse teotamine ning alandamine ja maksta kaebajale kahjutasu vähemalt

150 000 eurot. Lisaks taotleb kaebaja pdf 1-7 dokumentide alusel kuritegeliku ühenduse

paljastamiseks tehtud kulutuste hüvitamist vastustaja poolt.

16. Juhindudes HKMS § 49 lg-st 1 keeldub kohus kaebuse nõude muutmisest, kuivõrd nõude

muutmine ei ole otstarbekas ega kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega. Samuti ei ole

mitmed kaebaja poolt esitatud nõuded HKMS kohaselt lubatavad. Kaebuse muudatused on

esitatud peale seda, kui kohus on juba teinud teatavaks kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise

aja ning kaebuse muudatuste vastuvõtmine tingiks menetluse venimise. Lisaks ei oleks kaebuse

muutmine otstarbekas kaebusega taotletava eesmärgi saavutamiseks. Kaebaja eesmärgiks on

saada aprillikuu eest toimetulekutoetust. Selle eesmärgi saavutamiseks on kohased juba

menetluses olevad vaidlusaluse haldusakti tühistamisnõue ja vastustaja kohustamisnõue.

Täiendavalt selgitab kohus järgmist.

17. Üksnes X saab esitada Tallinna linna vastu kahju hüvitamise nõude juhul, kui linn on talle

tervisekahju põhjustanud (HKMS § 44 lg 1). Järelikult tuleks kaebus selles nõudes kaebajale

tagastada (HKMS § 121 lg 2 p 1). Kaebajale K. Lauri kirjaga tekitatud kahju hüvitamise nõude

on kohus juba 03.07.2023 määrusega nr 3-23-1416 tagastanud (vt resolutsiooni p 1) ning jääb

selle seisukoha juurde. Kaebaja kahju hüvitamise nõue Tallinna Halduskohtu vastu ei ole

3-23-1416

6(8)

otstarbekas esitada käesolevas asjas, kuivõrd ei ole kaebuse eesmärgi saavutamiseks vajalik

ning tingiks menetluse venimise. Nõuded seoses hooldustasuga ei kuulu halduskohtu

pädevusse. Nõuded seoses au ja väärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamiseks ning

isikuandmete töötlemisega seotud kahju hüvitamiseks ei ole otstarbekad lahendada käesolevas

asja ning tingiksid asja venimise. Samuti ei oleks kaebuse eesmärgi saavutamiseks vajalikud

kahjunõuded Tallinna linna vastu ning samuti tingiksid need menetluse venimise, kuivõrd

otsuse avalikult kuulutamise aeg oli juba selleks ajaks määratud, kui kaebaja kaebuse

muudatused esitas. Kaebuse esemest väljub täiesti kaebaja nõue kohustada vastustajat andma

kaebajale korter. Nimetatud kohustamisnõude esitamiseks ei tulene kaebajale õigusaktidest

subjektiivset õigust, mistõttu kuuluks see HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel tagastamisele

kaebajale.

18. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus kaebuse muudatused vastu võtmata.

II

19. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õigesti tuvastanud,

et kaebaja elab koos X ning nende ühine sissetulek kuus ületab toimetulekupiiri.

20. Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu

netosissetulek pärast SHS § 133 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude

mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri (SHS § 131 lg 2). Sama paragrahvi lg 3

kohaselt kehtestab toimetulekupiiri üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele

Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse

minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja

teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Uus toimetulekupiir ei või olla väiksem kehtivast

toimetulekupiirist. SHS § 131 lg 4 sätestab, et perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme

toimetulekupiir on 80 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiirist. SHS § 131 lg 7

kohaselt loetakse toimetulekutoetuse määramisel perekonnaliikmeteks samas eluruumis elavad

ühise majapidamisega: 1) abielus või abieluga sarnanevas suhtes olevad isikud; 2) esimese ja

teise astme alanejad ja ülenejad sugulased; 3) muud isikud, keda seob ühine kodune

majapidamine. SHS § 133 lg 1 sätestab, et toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava

isiku või perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekud, millest arvestatakse

maha makstud elatis, täiemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses

kinnipeetud summad, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud

toimetulekupiir.

21. Vaidlust ei ole selles, et rahvastikuregistri andmetel on kaebaja elukoht xxxxxxx. Samuti

ei ole vaidlust selles, et toimetulekutoetuse taotlusega koos on esitatud KÜ xxxxxx arve (vt

vastustaja 31.10.2023 menetlusdokument, lisa 2; digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 136).

Taotlusel on kaebaja aga oma elukohaks märkinud aadressi xxxxxxx (dtl 133).

22. Tallinna Halduskohus on teinud 27.09.2023 otsuse haldusasjas nr 3-23-733, milles on

leidnud, et vastustaja esitatud tõendid on omavahel kooskõlas ning kinnitavad kogumis

vaadelduna, et kaebaja elas xxxxxxx korteris koos X; seda, et kaebaja ja X moodustasid

praeguses asjas vaidlustatud otsuse tegemise ajal endiselt leibkonna, kinnitab asjaolu, et X on

võtnud aprillis ja mais X vastu X laekunud sissetulekud tema elamiskulude katmiseks; seega

seob kaebajat ja X ühine kodune majapidamine; X tuleb lugeda kaebaja perekonna (või

leibkonna) liikmeks SHS § 131 lg 7 p 3 järgi (vt Tallinna Halduskohtu 27.09.2023 otsus nr 3-

23-733, p 10). Seejuures on kohus tuginenud samadele tõenditele, mis on vastustaja poolt

käesolevas asjas kohtule esitatud: 1) Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna

sotsiaalteenuste talituse töötajate 04.01.2023 koostatud hindamisakt kahe samal päeval tehtud

kodukülastuse kohta xxxxxxx korterisse (käesolevas asjas vt vastustaja 31.10.2023

menetlusdokumendi lisa 3); 2) sotsiaalteenuste talituse juhataja K. Kelleri 05.01.2023 e-kiri,

3-23-1416

7(8)

milles on kajastatud eelmise päeva kodukülastusi (käesolevas asjas vt vastustaja 31.10.2023

menetlusdokumendi lisa 2.); 3) sotsiaalteenuste talituse 17.01.2023 kodukülastusakt X ema ja

eestkostja X juures käigu kohta (käesolevas asjas vt vastustaja 31.10.2023 menetlusdokumendi

lisa 4); 4) Kristiine linnaosa valitsuse otsus, mille järgi on X, kelle tegelik elukoht on xxxxxx,

seatud kuni 26.07.2026 hooldus; hooldajaks on määratud X, kelle tegelik elukoht on sama

(käesolevas asjas vt vastustaja 31.10.2023 menetlusdokumendi lisa 6); 5) sotsiaaltöötajate K.

Saks-Harrise ja M. Virunurme ning X allkirjastatud 26.04.2023 hindamisakt (käesolevas asjas

vt vastustaja 31.10.2023 menetlusdokumendi lisa 5.).

23. Lisaks on vastustaja käesolevas asjas esitanud tõendina vaidlusaluse otsuse, millega jäeti

rahuldamata kaebaja 2023 aprillis esitatud toimetulekutoetuse taotlus. Otsuse järgi on kaebaja

rahvastikuregistrijärgne

elukoht

endiselt

xxxxxxx

(vt

vastustaja

31.10.2023

menetlusdokumendi lisa 7). Seega ei ole asjaolud võrreldes haldusasjas nr 3-23-733 muutunud,

mistõttu nõustub kohus viimati nimetatud haldusasjas tehtud otsuses toodud järeldusega, et

kaebaja elukoht on jätkuvalt xxxxxxx ning temaga koos elab hooldatav X, kes tuleb lugeda

kaebaja perekonna (või leibkonna) liikmeks SHS § 131 lg 7 p 3 järgi.

24. Paljasõnalised on kaebaja väited, et vastustaja 31.10.2023 lisades 1-7 esitatud andmed on

aegunud. Kaebaja väitel ei ole vastustaja 31.10.2023 lisa 5 juures oleval ümbrikul kaebaja

allkiri. Samas ei ole kaebaja vastu vaielnud asjaolule, et ta on X saanud sularahas X pensioni ja

toetused. Paljasõnalised ja ebausutavad on kaebaja väited, et X on kinnitanud, et ta ei ole

kirjutanud alla 17.01.2023 dokumendile. Dokumentaalse tõendiga on tõendatud, et X on

kirjutanud 17.01.2023 dokumendile alla ning andnud ütlusi, mille kohaselt elab kaebaja koos

X xxxxxxx (dtl 143). Seejuures on X allkiri ka 26.04.2023 dokumendil ning allkirjad on

ühesugused võrreldes 17.01.2023 hindamisaktile kantud allkirjaga.

25. Kohus ei nõustu kaebajaga, et 17.01.2023 dokument ei ole asjakohane tõend. Vastustaja

esitatud 17.01.2023 dokument tõendab, et X sõnul elab kaebaja aadressil xxxxxxx ning

vastustaja hinnangul pole see asjaolu muutunud ka aprillis. Seda tõendavad rahvastikuregistri

kanne (vt vastustaja 31.10.2023 menetlusdokumendi lisa 7) ning 26.04.2023 hindamisakt (vt

vastustaja 31.10.2023 menetlusdokumendi lisa 5). Asjasse puutumatud on kaebaja väited, kas

X julges 04.01.2023 kodukülastusel ametnikke sisse lasta või mitte; kas kaebaja on teinud

politseile avalduse ning kas teise kodukülastuse aeg oli kaebajaga kokku lepitud. Nendest

asjaoludest ei sõltu vaidlusaluse haldusakti õiguspärasust, mistõttu ei oma need asja

lahendamisel tähtsust ja kohus jätab need väited tähelepanuta.

26. Kaebaja väitel ei ole vastustaja 31.10.2023 menetlusdokumendi lisal 3 kaebaja andmed, sh

tema telefoninumber. Nimetatud tõendilt ei selgu, kelle telefoninumber sinna kantud on, kuid

see ei vähenda tõendi usaldusväärsust ega fakti, et 04.01.2023 toimus kodukülastus aadressil

xxxxxxx, mille käigus tuvastati, et kaebaja elab tegelikult aadressil xxxxxxx (vt vastustaja

31.10.2023 menetlusdokumendi lisa 2). Pelgalt asjaolu, et kaebaja märgib taotlusele teise

aadressi, ei tähenda, et vastustajal tuleb seda fakti kontrollimata nimetatud asjaolust ka lähtuda.

Uurimiskohustusest tulenevalt on vastustajal kohustus selgitada haldusmenetluses välja kõik

olulised asjaolud (haldusmenetluse seadus (HMS) § 6). Kaebaja tegelik elukoht on

toimetulekutoetuse taotluse lahendamisel oluline asjaolu, mistõttu on vastustaja asjakohaselt

lähtunud tegelikest asjaoludest, kuivõrd taotluses esitatud andmed ei ole leidnud kinnitamist.

Eeltoodust lähtuvalt on tõendatud, et kaebaja tegelik elukoht oli aprillikuu 2023

toimetulekutoetuse taotluse lahendamise ajal xxxxxxx.

27. Kohus peab siiski vajalikuks juhtida vastustaja tähelepanu kohustusele esitada koormavas

haldusaktis põhjendused (HMS § 56). Praegusel juhul on vaidlusalune otsus raskesti mõistetav

ning ei ole selgelt välja toodud põhjendused, miks vastustaja hinnangul on kaebaja tegelik

aadress xxxxxxx, mitte taotluses märgitud aadress xxxxxxx. Alles kohtumenetluses on

3-23-1416

8(8)

vastustaja põhjendanud, miks on lähtutud asjaolust, et kaebaja tegelik aadress on xxxxx. Sellega

on rikutud põhjendamiskohustust, kuid mis lõppkokkuvõttes ei ole mõjutanud vaidlusalust

otsust sisuliselt. Seetõttu, kuigi vaidlusalune haldusakt on põhjendamispuudustega, ei kuulu see

tühistamisele (HMS § 58). Küll aga on vastustajal kohustus edaspidi nõuetekohaselt haldusakti

põhjendada. Sellele kohustusele on vastustaja tähelepanu juhitud ka juba Tallinna Halduskohtu

13.11.2023 otsuses nr 3-23-1884 (vt põhjenduste punkt 13).

28. Kaebaja viited sissemurdmisest jms väljuvad käesoleva kaebuse esemest ning kohus ei pea

vajalikuks neil seisukohtadel peatuda. Samamoodi väljuvad kaebuse esemest kõik muud

etteheited Tallinna linnale (sh haldusasjaga nr 3-22-2001 seotud väited) ning kohus jätab need

tähelepanuta.

29. Ülaltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus jääb tervikuna rahuldamata.

30. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja

kanda. Vastustaja ei ole taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist. Seetõttu jäävad

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 109 lg 1).

31. Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja, X, X, X nimed asendada tähemärgiga. Avaldamata

tuleb jätta aadressid xxxxxxxx ja xxxxxxxx ning kaebaja e-kirja aadress (HKMS § 175 lg 3).

32. Otsus tuleb kaebaja taotlusel saata talle meiliaadressile xxxxxxxxxxx.

(allkirjastatud digitaalselt)