2-22-8165/35 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse avaldamise aeg ja koht

14. detsember 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-8165

Tsiviilasi

X hagi Y vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

40 796,30 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

X

(sünniaeg

xxxx), lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Margus Sorga (Advokaadibüroo Sorga, e-

post margus@sorga.ee)

Kostja: Y (isikukood xxxx, e-post xxxx), lepinguline

esindaja Erki Casar (e-post adolfioigus@gmail.com)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Kohtuotsuse resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista hageja X kasuks kostjalt Y põhivõlgnevus 29 850 eurot, intress 1213,32 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis hagi esitamise seisuga (31.05.2022) 7072,41 eurot, intress

1485,89 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.06.2022

kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni.

3. Jätta rahuldamata kostja taotlus originaaldokumentide väljanõudmiseks hagejalt.

4. Jätta rahuldamata hageja taotlus TsMS § 445 lg 1 alusel kohtuotsuse täitmise viisi ja aja

kindlaks määramiseks.

Menetluskulude jaotus

5. Jätta tsiviilasja menetluskulu täies ulatuses kostja kanda.

6. Välja mõista kostjalt Ylt hageja X kasuks menetluskulud summas 5582,36 eurot (sh riigilõiv

1400 eurot, põhjendatud õigusabikulud 3727,50 eurot ja tõlkekulud 454,86 eurot).

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb käesoleva otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni kostjal Yl tasuda hagejale Xle viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui

apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib

apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Hageja nõue ja asjaolud

1. Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid C ja Y 24.05.2019 kokkuleppe, mille alusel Y tunnistas

põhivõlgnevust summas 29 850 eurot ja sellele lisanduvat intressi alates 01.04.2018. Intressi

suuruseks on 5% üle Euroopa Keskpanga baasmäära. C’u nimel allkirjastas lepingu tema

esindajana Saksa advokaat G 24.05.2019. Y allkirjastas lepingu 19.07.2019. C loovutas eeltoodud

nõude 14.12.2020 hagejale Xle nõude loovutamise lepinguga, mis on allkirjastatud 14.12.2020 ja

17.12.2020. Lepingu punktis 1 leppisid pooled kokku, et Y tasub kohustuselt 29 850 eurot intressi

5% üle Euroopa Keskpanga baasintressimäära alates 01.04.2018. Lepingu punkt 3 kohaselt

kohustus Y tasuma võlgnevusest igakuiselt 1 000 eurot tähtpäevaga iga kuu 1. kuupäevaks.

Esimene maksetähtpäev saabus 01.06.2019. Lepingu punktis 5 leppisid pooled kokku, et maksete

viibimisel üle 14 päeva muutub kogu nõue sissenõutavaks. Kostja ühtki summat ei tasunud, seega

kogu nõue muutus alates 15.06.2019 automaatselt sissenõutavaks ning sellel päeval lõppes

intressi maksmise kohustus. Hagi esitamise ajaks ei ole kostja võlgnevusest midagi tasunud.

Alates 16.06.2019 kuni põhivõla tasumiseni on kostja kohustatud tasuma viivist vastavalt VÕS §

113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras ehk 8% põhivõlalt 29 850 eurolt. Hageja on mitmeid

kordi enne hagi esitamist võtnud kostjaga ühendust seoses võla tasumisega, kuid kostja on

nõudeid ignoreerinud. Hagejal on hagi esitamise päeva 31.05.2022 seisuga kostja vastu nõue

summas 38 408,30 eurot, millest põhivõlg on 29 850 eurot, intress perioodi 01.04.2018 –

15.06.2019 eest on 1 485,89 eurot ja viivis põhivõlalt 29 850-lt eurolt perioodi 16.06.2019 –

31.05.2022 (1081 päeva) eest summas 7 072,41 eurot. Hageja nõuab TsMS § 367 alusel

edasiulatuvat viivist põhinõudelt 29 850 eurolt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates

01.06.2022 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palub kohtul TsMS § 445 lg 1 alusel määrata

kindlaks kohtuotsuse täitmine selliselt, et kostja on kohustatud täitma jõustunud kohtuotsuse

kümne (10) päeva jooksul otsuse jõustumisest. Kohtul on õigus määrata täitmise tähtaeg kindlaks

ning see on põhjendatud, sest kostjal on olnud võimalus kolme aasta vältel võlgnevust tasuda,

mida ei ole tehtud.

Kostja vastuväited

2. Kostja on kohtule esitanud kirjaliku vastuse. Esitatud vastuse kohaselt hagi sellisel kujul ei

tunnista ja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja osundab, et hagile ei ole lisatud 24.09.2019

kokkuleppes viidatud, väidetavalt märtsis 2018 sõlmitud dokumenti. Nimetatud dokument on

vajalik, et saada aru, mis laadi õiguslikule alusele hageja tugineb, kas hageja arvates on hagi

aluseks see 2018 dokument, mida ei ole esitatud või deklaratiivne dokument, millele hageja

paistab hetkel tuginevat, 24.05.2019 kokkulepe. Kostja osundab, et kui hageja jääb selle juurde,

et hagi aluseks on märtsis 2018 sõlmitud dokument, siis selles dokumendis on kohtualluvuseks

määratud Saksamaa. Kostja esitab ise vastava dokumendi, kui hageja seda originaaldokumendina

tõlgituna ei esita. Kostja on seisukohal, et kostjal ei ole hageja ees rahalisi kohustusi. Hageja

viitab, et kostja omandas hageja õiguseellaselt rahalise nõude ja seda nõuet tõendavad

dokumendid on kostja saanud kätte. Kostja on saanud nende dokumentide koopiad, kuid kostja ei

ole saanud ühtegi originaaldokumenti või tõestatud koopiat sellest. VÕS § 111 lg 1 järgi on kostjal

õigus keelduda hagi aluseks oleva (kui hageja selle juurde jääb) sätestatud raha maksmise

kohustusest, kuni hageja on täitnud omapoolsed kohustused. Kostja on valmis kompromissi korras

tasuma menetluskulude vältimiseks hagejale 5000 eurot ebaõnnestunud äritehingu lõpetamiseks.

Kohtu põhjendused

3. Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, ning hinnanud tõendeid

kogumis, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada.

4. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada

ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja

tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool

ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka

poole muudest avaldustest.

5. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis

asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel

esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste

asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Kohus saab lähtuda hagi piiridest

ja nõudest tulenevalt TsMS § 5 ja 363 lg 1 p 1 ja 2, kohus ei või otsuses ületada nõude piire

TsMS § 438 lg1 kohaselt ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Hagi on menetlusse

võetud 18.08.2022. Kohus jättis 14.11.2022 määrusega rahuldamata kostja taotluse kohustada

hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatist. Kohus jätkas 10.10.2023 poolte

taotlusel asja menetlemist kirjalikus menetluses.

6. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 2 lg 1

järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha

teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita

kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 3 p 1 järgi võib

võlasuhe tekkida lepingust.

7. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks

õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on

võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega

viivitamine. Vastavalt VÕS § 82 esimesele lõikele, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks

määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine

võlasuhtest tuleneva ja kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas

täitmisega viivitamine. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja)

andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub

tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama

kvaliteediga.

8. Kohus loeb tõendatuks laenusuhte C ja Y 24.05.2019 vahelise kokkuleppega, mille alusel Y

tunnistas põhivõlgnevust summas 29 850 eurot ja sellele lisanduvat intressi alates 01.04.2018.

Nimetatud nõue on loovutatud laenuandja poolt käesolevale hagejale. Riigikohus on lahendis 2-

16-13381 märkinud, et nõude loovutamine on käsutustehing TsÜS § 6 lg 3 tähenduses, sest sellega

muudetakse olemasoleva nõudeõiguse kuuluvust. Nõude loovutamise põhiliseks õiguslikuks

tagajärjeks on uue võlausaldaja astumine võlasuhtesse eelmise asemele (vt Riigikohtu 23. aprilli

2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-15, p 18). Nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue

võlausaldaja kokkulepe, üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule selle kehtivuse eeldusena

seaduses sätestatud ei ole (vt Riigikohtu 15. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-13, p

27; Riigikohtu 6. juuni 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-07, p 12). (p 11).

9. Kostja vastuväited, et ebaselge on, millele hageja oma hagiavalduses tugineb, ei ole

põhjendatud. Kohus leiab, et hageja on hagi TsMS § 363 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt esile toonud nii

hagi faktilised asjaolud ja nõude. Samuti on hagi esitatud kostja vastu TsMS § 79 kohaselt üldise

kohtualluvuse järgi, kostja ei ole tõendatud, et poolte vahel kehtiks erandlik, valikuline või

kokkuleppeline kohtualluvus. Kostja kohtu määratud tähtajaks 31.10.2023 kohtule tõendeid ei

esitanud. Kohus on 10.10.2023 e-kirjaga kostjale selgitanud, et tal tuleb tõendada vastupidist,

kuivõrd hageja on tuginenud 24.05.2019 deklaratiivsele võlatunnistusele, samuti esile tuua, kas

võlgnevus on tasutud. Kostja on kohtu juhiste kättesaamist kinnitanud. Kostja ei ole väitnud, et

olemasolevat võlga ei eksisteeriks.

10. Hageja on kohtu hinnangul tuginenud deklaratiivsele võlatunnistusele. Riigikohus on lahendis

2-19-5601 märkinud, et ``Kolleegium peab vajalikuks täpsustada varasemaid seisukohti

deklaratiivse võlatunnistuse õigusliku tähenduse kohta. Nimetatud varasema praktika kohaselt ei

ole deklaratiivse võlatunnistuse puhul võlausaldajal vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks

esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse ning võlgnik peab kohustusest vabanemiseks ja hagi

rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga, sh kuna

kohustust ei olnud olemas. Kolleegium täpsustab oma varasemat praktikat selles osas ja leiab, et

võlgnik võib kohustusest vabanemiseks esitada ainult neid vastuväiteid, millest võlgnik

deklaratiivset võlatunnistust andes loobunud ei ole. Kui võlgnik on kehtiva deklaratiivse

võlatunnistusega loobunud vastuväidetest, ei ole tal õigust hiljem nendele vastuväidetele

tugineda, isegi kui ta suudaks vastupidist tõendada. Selles osas on deklaratiivne võlatunnistus

võrreldav kompromissilepinguga, milles lepitakse kokku vaieldava asjaolu vaieldamatuks

muutmises. (p 16.4)``.

11. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS §

367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis

ei ole hagi esitamise veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana,

vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib

viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja

edasi protsendina põhinõudest. Kuivõrd põhinõue tuleb rahuldada, kuulub väljamõistmisele ka

viivis. Kohus leiab, et hageja viiviseaervestus baseerub lepingule ja on jälgitavalt esile toodud.

12. TsÜS § 138 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguse

teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks

on teisele isikule kahju tekitamine. VÕS § 6 lõikest 1 tulenevalt peavad võlausaldaja ja võlgnik

teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 415 lg 2 alusel toimub arvestus

laekumiste osas alljärgnevalt: 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks;

2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; 3) kolmandas järjekorras intressi katteks; 4)

neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. Kohus saab lähtuda TsMS § 363 lg 1 p 1 ja 2

kohaselt hagi faktilistest asjaoludest ja hagi aluseks on võlatunnistus. Kohus leiab ka, et kostja

paljasõnaline kirjeldus originaaldokumentide puudumise koht ei lükka ümber hagis toodud väiteid

laenusumma tagastamata jätmises osas. Kostja on taotlenud kohustada hagejat esitama

originaaldokumendina 2018 aasta märtsis sõlmitud kokkuleppe. Kohus jättis 18.04.2023 e-kirjaga

taotluse käiguta, kuivõrd tõendi kogumisel tuleb TsMS § 236 lg 3 kohaselt põhistada, miks seda

tõendit ei saa menetlusosaline ise esitada. Kohus juhtis tähelepanu, et kostja oli kokkuleppe

osapool. Kostja selles osas taotlust ei põhistanud ja see tuleb jätta rahuldamata. Kohus lahendab

kohtuotsusega taotlused TsMS § 442 lg 5 kohaselt, mille osas on seisukoht võtmata.

13. Seega tuleb hagi rahuldada nii põhinõude, intressi ja viivisesumma osas.

14. Hageja palub kohtul TsMS § 445 lg 1 alusel määrata kindlaks kohtuotsuse täitmine selliselt,

et kostja on kohustatud täitma jõustunud kohtuotsuse kümne (10) päeva jooksul otsuse

jõustumisest. Hageja leiab, et lahendi täitmise tähtaja kindlaks määramine on põhjendatud, sest

kostjal on olnud võimalus kolme aasta vältel võlgnevust tasuda, mida ei ole tehtud. Kohus hageja

väidetega ei nõustu, ning asub seisukohale, et kohtuotsuse täitmise viisi kindlaks määramiseks

antud juhul alus puudub. Kohtulahendi jõustumisel on kostja õigus see täita, mittetäitmisel on

hagejal õigus pöörduda täitmiseks kohtutäitur,i poole.

Menetluskulud

15. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, siis jäävad tsiviilasja menetluskulud kostja kanda.

16. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist.

17. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses

lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).

18. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulu.

19. Hageja 31.10.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku

summas 6164,06 eurot (sh riigilõiv 1400 eurot, tõlkekulu 454,86 eurot ja lepingulise esindaja

kulud 4309,20 eurot käibemaksuga). Lepingulise esindaja kulud koosnevad alljärgnevatest

toimingutest:

o 30.05.2022 hagiavalduse koostamine (5 tundi);

o 06.09.2022

nõupidamine

kliendiga,

menetluse

seisu

täpsustamine

kohtust,

hagimaterjalide kättetoimetamine kostjale (0,5 tundi);

o 21.09.2022 nõupidamised kliendiga seoses nõude võimaliku täiendamisega (0,5 tundi);

o 28.09.2022 taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks (0,25 tundi);

o 29.09.2022 nõupidamine kliendiga, menetlustähtajad ja kohtu teated (0,25 tundi);

o 12.10.2022 nõupidamine kliendiga kohtuasja võimalikuks kiirendamiseks (0,25 tundi);

o 02.11.2022 kostja taotlusega tutvumine, seisukoha koostamine (1,5 tundi);

o 19.12.2022 kostja vastuse analüüs, nõupidamine kliendiga (1 tund);

o 03.01.2023 hagejalt saadud täiendava teabe analüüs vastamiseks kohtule (0,5 tundi);

o 03.01.2023 taotlus kohtule tähtaja pikendamiseks (0,25 tundi);

o 03.02.2023 hagejalt saadud täiendava teabe analüüs, kohtupraktika analüüs, seisukoha

koostamine kohtule (2 tundi);

o 03-04.2023 kohtu kirjade ja kostja kirjadega tutvumine, nõupidamised hagejaga seoses

kostja kompromissettepaneku ja kohtu kirjadega (0,75 tundi);

o 03.05.2023 kohtule vastuse koostamine (0,25 tundi);

o 05.06.2023 kohtu kirjaga tutvumine, seisukoha koostamine kohtule (1,75 tundi);

o 15.08.2023 menetluse seisu täpsustamine, taotlus kohtule (0,5 tundi);

o 06.10.2023 ettevalmistus eelistungiks (0,75 tundi);

o 10.10.2023 sõit advokaadibüroo asukohast kohtusse eelistungile ja tagasi 50% tariifiga

(0,75 tundi);

o 10.10.2023 vestlus kohtuistungi sekretäriga, taotlus kohtule (0,25 tundi);

o 31.10.2023 kohtule teade seoses lõplike seisukohtadega (0,25 tundi);

o 31.10.2023 menetluskulude nimekirja koostamine (0,75 tundi).

20. Kostja ei esitanud kohtule oma seisukohta hageja menetluskulude nimekirja osas.

21. Lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi tunnihinnaga 239,40 eurot

(käibemaksuga). Hagejat esindas asja menetluses vandeadvokaat. Riigikohtu senises praktikas on

mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga ja tunnitasu 120

eurot ilma käibemaksuta, samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga, 153 eurot ilma

käibemaksuta ning 156 eurot koos käibemaksuga (Riigikohtu 06.06.2018 otsus nr 2-15-4981, p.

21). Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja esindaja kvalifikatsiooni ei

ole esindaja taotletud tunnitasu määr põhjendatud. Kohus peab käesoleva tsiviilasja raames

põhjendatud lepingulise esindaja tunnitasuks 210 eurot (käibemaksuga).

22. Edasi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus

ei pea põhjendatuks kostjalt välja mõista hageja lepingulise esindaja 03.01.2023 ajakulu tähtaja

pikendamise taotluse esitamisele (0,25 tundi). Tähtaja pikendamise vajadus ei olnud tingitud

kostjast tulenevatel põhjustel. Ülejäänud lepingulise esindaja kulud võtab kohus arvesse täies

ulatuses. Tehtud toimingud on hageja õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud ja nendele kulunud

aeg, arvestades asja mahtu, põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik

ajakulu kohtumenetluses on seega kokku 17,75 tundi (5 + 0,5+ 0,5 + 0,25 + 0,25 + 0,25 + 1,5 + 1

+ 0,5 + 2 + 0,75 + 0,25 + 1,75 + 0,5 + 0,75 + 0,75 + 0,25 + 0,25 + 0,75). Arvestades lepingulise

esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku 3727,50 eurot (17,75 tundi ×

210 eurot käibemaksuga). Hageja kinnitas kohtule, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mille

tõttu ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Seega kuuluvad hageja õigusabikulud hüvitamisele

koos käibemaksuga.

23. Lisaks eeltoodule taotleb hageja kostjalt riigilõivu 1400 euro hüvitamist. Kuna riigilõiv on

kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada.

24. Hageja taotleb kostjalt ka tõlkekulude 454,86 euro hüvitamist. Asja materjalide kohaselt lasi

hageja kohtu nõudmisel tõlkida eesti keelde hagiavaldusega esitatud võõrkeelsed lisad. Tõlkekulu

on asja läbivaatamise kulu (TsMS § 143). Arvestades, et kohtumenetlus toimub eesti keeles ja ka

kohtule esitatavad dokumendid tuleb esitada eesti keeles (TsMS § 32 lg 1 ja § 33 lg 1), on tegemist

vajaliku kuluga, mille väljamõistmine teiselt menetlusosaliselt on põhjendatud.

25. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks

5582,36 eurot (3727,50 + 1400 + 454,86), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

Kohus leiab, et sellises ulatuses õigusabikulude väljamõistmine on arvestades menetluse kulgu ja

asja olemust, ka põhjendatud. Hageja taotlusel tuleb kostjalt välja mõista ka viivis välja mõistetud

menetluskuludelt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 177

lg 4).

26. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liili Lauri

kohtunik