3-23-1981/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. detsembril 2023 Tallinnas

Haldusasja number

3-23-1981

Haldusasi

Jägala-Joa Puhkekeskuse OÜ kaebus Jõelähtme Valla-

valitsuse 25. jaanuari ja 13. juuni 2023. a otsuste tühisuse

tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Jägala-Joa Puhkekeskus OÜ, esindaja M. Kaseväli

Vastustaja Jõelähtme vald, esindajad Tanel Tobro ja Elvis

Tõnnison

Asja läbivaatamise vorm

Avalikul kohtuistungil 5. detsembril 2023

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt esmaspäeval, 15. jaanuaril 2024

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS

§ 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või üle-

jäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal

seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jägala-Joa Puhkekeskus OÜ-le kuulub kinnisasja hoonestusõigus Harju maakonnas

Jõelähtme vallas Jägala-Joa külas Kubja tee 6 (katastritunnus 24501:001:1482).

2. 4. juulil 2022 tegi Jõelähtme vallavalitsus Kubja tee 6 kinnistul paikvaatluse. Vaatluse

protokolli järgi tuvastas vallavalitsus, et kinnistul on tehtud raie- ja kaevetöid. Rajatud on

betoonplokkidest tugimüüriga toestatud tee mahasõiduga vallale kuuluvalt avalikult

kasutatavalt Kubja teelt. Paigaldatud on veevärgi- ja kanalisatsioonitorustik. Samal päeval

tegi vald kaebajale ettekirjutuse peatada õigusliku aluseta ehitustegevus kinnistul.

3-23-1981

3. Kaebaja selgitas vastustajale, et kinnistul toimus vanade maakeldrite lammutamine ja platsi

korrastamine selle järel. Need tööd olid vallaga kooskõlastatud. Teed oli tarvis kindlustada, et

töid teinud masinatel oleks seal võimalik ohutult ja pinnast kahjustamata liikuda.

4. 25. jaanuaril 2023 tegi vastustaja kaebajale ettekirjutus-hoiatuse nr 2312899/00012.

Vastustaja nõudis, et kaebaja esitaks mahasõidu rajamiseks hiljemalt 14. mail 2023 ehitus-

projekti ja ehitusloa taotluse. Kui see osutub liiklusohutuse tagamiseks vajalikuks, tuleb

mahasõidu asukohta muuta ja juba rajatud mahasõit likvideerida. Kuni mahasõidu

seadustamise kohta otsuse tegemiseni tuleb kaebajal tagada, et tugimüür ei oleks liiklejatele

ohtlik.

Ettekirjutuse põhjenduste järgi tellis vald mahasõidu kohta arvamuse teedeinsener T. Mets-

vahilt. Insener leidis, et mahasõit tekitab Kubja tee kasutamisel liiklusohu. Mahasõit on

rajatud terava lõikumisnurgaga. Tee on kitsas ja looklev, nähtavus mahasõidu kohas pole

piisav.

Vastustaja hoiatas kaebajat, et ettekirjutuse täitmata jätmise korral tuleb tal tasuda sunniraha

2000 eurot.

5. Kaebaja esitas ettekirjutus-hoiatuse peale vaide, mille vallavalitsus jättis 9. märtsi 2023. a

vaideotsusega rahuldamata.

6. 1. juunil 2023 saatis vastustaja kaebajale kirja, milles teavitas teda kavatsusest teha uus

haldusakt ja nõuda sunniraha sisse. Vallavalitsus palus kaebajal esitada oma seisukoht.

Ühtlasi andis vallavalitsus kaebajale võimaluse tasuda sunniraha 11. juuniks 2023

vabatahtlikult. 1. juunil 2023 teatas kaebaja, et on esitanud oma seisukoha vaidemenetluses.

Kaebaja selgitas, et plaanib täitemenetluse staadiumis kohtumenetlust alustada. Kaebaja

meelest on ettekirjutus kui täitedokument tühine, mistõttu ei või seda täitmisele pöörata.

7. 13. juunil 2023 tegi vallavalitsus „Hoiatusena“ pealkirjastatud otsuse nr 2312899/00012-

1. Otsuse järgi on kaebaja täitnud ettekirjutuse tugimüüri puudutavas osas, kuid jätnud selle

täitmata mahasõitu puudutavas osas. Vald leidis, et 2000 euro suurune sunniraha tuleb sisse

nõuda. Vald määras kaebajale uue tähtaja 14. august 2023 mahasõidu jaoks ehitusprojekti ja

ehitusloa taotluse esitamiseks. Vastustaja hoiatas, et selle nõude täitmata jätmise korral tuleb

kaebajal tasuda sunniraha 2500 eurot.

8. Kaebaja esitas 9. septembril 2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse 25. jaanuari 2023. a

ettekirjutus-hoiatuse ja 13. juuni 2023. a otsuse tühisuse tuvastamiseks.

8.1. Vastustaja nimetab meelevaldselt kahe kinnistu vahelist osa mahasõiduks. Sellelt kohalt

on kinnistule ja sealt tagasi sõitnud lammutustöid teinud masinad. Teeks nimetab vastustaja

lammutatud maakeldrite alust maad, kus masinad lammutusprahi ära vedamiseks liikusid.

Paikvaatluse piltide tegemise hetkel oli pinnas seetõttu kivine, mitte heinamaa.

8.2. Kaebaja ei ole projekteerinud ega ehitanud mahasõitu Kubja tee 6 kinnistule. Sellesse

kohta mahasõitu rajada ei saa. Seda möönab eksperdiarvamusele tuginedes ka vastustaja.

Siiski on ettekirjutuses eraldi esile toodud, et ehitusprojekt ja ehitusloa taotlus tuleb esitada

just sellele kohale, kuhu mahasõit ei sobi ja kaebaja seda kunagi rajada ei ole soovinud. Kuna

mahasõitu rajatud pole, ei ole põhjust nõuda ka liiklejate ohutuse tagamist. Ettekirjutused on

õigusvastased ja tühised haldusmenetluse seaduse (HMS) 63 lg 2 p 5 alusel: nende nõudeid

pole võimalik täita. Kaebaja nõustub eksperdihinnangus soovitatud mahasõidu lahendusega,

mis jääb Kubja tee 6 kinnistult välja. Mahasõidu rajamine on vastustaja kohustus.

8.3. 25. jaanuari 2023. a ettekirjutuse p 4.4. järgi ei ole kaebaja esitanud dokumente vee- ja

kanalisatsioonitorustiku rajamiseks. Kaebaja selgitab, et kinnistul pole veevarustust. Reovett

ei teki. Kinnistule on paigaldatud lahtiste otstega toru, mis viib Jõelähtme vallale kuuluvalt

2(6)

3-23-1981

kinnistult liigvee üle Kubja tee 6 kinnistu kraavi, et vältida kahju tekkimist Kubja tee 6

kinnistule. Ettekirjutuse nõuetes toru teemat ei käsitleta kuid ettekirjutuse ilmestamiseks toob

kaebaja selle valeväite siiski esile.

8.4. Kaebaja ei saa ettekirjutusi täita, kuna kohtutäitur on alustanud sunniraha sissenõudmist:

arestinud kaebaja kontod ja teinud kinnistusraamatusse hoonestusõiguse käsutamise keelu-

märke. Sellega on täitur peatanud kaebaja tegevuse.

9. Vastustaja esitas 16. oktoobril 2023 vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta.

9.1. Kaebaja ja vastustaja vahel on hetkel pooleli vaidlus Harju Maakohtus tsiviilasjas nr 2-

22-19417. Vastustaja nõuab hagejana kaebajalt (tsiviilasjas kostja) välja ebaseadusliku

mahasõidu rajamisega ja õigusvastase käitumisega tekitatud kahju 360 eurot. Kaebaja

tegevuse tulemusena läksid kaotsi Kubja tee ja Kubja tee 6 kinnistu vahelised piirimärgid,

mille vastustaja lasi taastada.

9.2. Kaebaja esitas täitemenetluses nr 008/2023/1580 (kohtutäitur M. K.) kaebuse, paludes

lõpetada täiteasja ja kustutada registriosast 20717750 (Kubja tee 6 kinnistu) märge kinnisasja

käsutamise keelamiseks. Kohtutäitur jättis 1. septembri 2023. a otsusega kaebuse

rahuldamata.

9.3. Kaebaja saatis 14. septembril 2023 vastustajale e-kirja, kus informeeris vastustajat, et

väidetav mahasõit on likvideeritud vastavalt valla soovile. 11. oktoobril 2023 tegi

vallavalitsus Kubja tee 6 kinnistul paikvaatluse, kus tuvastas, et mahasõit on looduses

likvideeritud ja selle endisesse asukohta on külvatud muruseemet.

9.4. Kaebaja on rikkunud talle HMS § 38 lg-st 3 tulenevat kohustust esitada haldusorganile

talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Kaebaja ütlused on

vastukäivad. Kaebaja väidab, et ei tunne mahasõidu rajajat X. Xd, kuid esitas tsiviilasjas

tõendina X. X esitatud arve. X. X kinnitas järelevalve menetluses antud ütlustes, et ehitus-

materjali tarnis Kubja tee 6 kinnistule Jägala-Joa Puhkekeskus OÜ juhatuse liige M. . Pole

usutav, et kaebaja oleks tasunud nelja tuhande euro suuruse arve ajutise tee rajamiseks, ilma

et oleks töövõtjale selleks andnud konkreetset töökäsku ja temaga Kubja tee 6 kinnistul

kohtunud.

9.5. Haldusakti tühisuse tuvastamise aluseid ei esine. Kaebajal oli võimalik rajatud mahasõit

lammutada või esitada ehitusprojekt ja ehitusloa taotlus. Vald selgitas ettekirjutuse p-s 7.1, et

kui ehitusprojekti koostamise käigus ilmneb, et kõigile nõuetele vastavat mahasõitu pole

võimalik sellesse kohta rajada, tuleb mahasõit kavandada mujale. Vald ei nõudnud, et kaebaja

esitaks ehitusprojekti või ehitusloa taotluse just konkreetse ebaseadusliku mahasõidu jaoks.

Vallavalitsus ei ole selle mahasõidu rajamist heaks kiitnud ega selleks luba andnud. Seda, et

ettekirjutus oli täidetav, kinnitab asjaolu, et kaebaja on ettekirjutuse täitnud.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kaebaja palub tuvastada vastustaja 25. jaanuari ja 13. juuni 2023. a otsuste

tühisuse. Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui see on kaebaja õiguste

kaitseks vajalik ja õiguste kaitseks tõhusamaid vahendeid pole. Seejuures ei anna

kavatsus esitada hiljem kahju hüvitamise nõue õigust tuvastamiskaebust esitada

(HKMS § 45 lg 2).

11. Praegusel juhul olnuks kaebajal võimalik esitada vastustaja otsuste tühistamise

nõuded, mis oleks olnud tema õiguste kaitseks tõhusam vahend. Kaebaja on

seisukohal, et tühistamisnõue polnud vajalik, kuna vaidlustatud otsused on tühised, s.o

kehtetud algusest peale (vt HMS § 63 lg 1). Juhul, kui kaebaja seisukoht osutuks

3(6)

3-23-1981

õigeks, saaks tema kaebeõigust möönda. Tühiste haldusaktide puhul ei ole põhjust

kaebajale ette heita tühistamisnõude esitamata jätmist. Otsuste tühisuse tuvastamine

kohtu poolt aitaks kaebaja õiguste kaitsele kaasa. Vastustaja nõuab kaebajalt 25.

jaanuari 2023. a ettekirjutus-hoiatusega määratud sunniraha tasumist. Tühise otsuse

alusel poleks vastustajal õigust kaebajalt sunniraha nõuda. Seetõttu tuleb kohtul

kontrollida, kas kaebaja seisukoht, et vaidlustatud otsused on tühised, on põhjendatud.

12. Kaebuses on kaebaja tuginenud sellele, et vaidlustatud otsuste puhul esineb HMS §

63 lg 2 p-s 5 sätestatud tühisuse alus. Otsustega kaebajale pandud kohustust ei ole

tema meelest objektiivsetel põhjustel ilmselgelt võimalik täita. Istungil viitas kaebaja

ka HMS § 63 lg 2 p- le 3, mille järgi on tühine haldusakt, mida pole andnud pädev

haldusorgan. Kaebaja leiab, et vastustajal ei olnud pädevust panna talle kohustust

esitada mahasõidu rajamiseks ehitusprojekt ja ehitusloa taotlus.

13. Haldusakti tühisuse saab kohus tuvastada üksnes juhul, kui selle HMS § 63 lg-s 2

nimetatud puudused on ilmselged. Kui puudused ei ole ilmselged, kehtib akt, vaatamata

võimalikule õigusvastasusele, seni, kuni pädev organ või kohus selle kehtetuks tunnistab või

tühistab. Aluse kahelda haldusakti puuduse ilmselguses annab muuhulgas see, kui adressaat

on täitnud aktist tuleneva kohustuse. Kui haldusakt ei ole tühine, tuleb õigusi kaitsta

tühistamis-, kohustamis- või hüvitamiskaebusega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsused

asjades nr 3-3-1-21-03, p 13 ja 3-3-1-35-13, p 12).

14. Pooled on esmalt eri meelt selles, kas kaebaja oli rajanud oma kinnistule mahasõidu Kubja

teelt. Erinevalt vastustajast leiab kaebaja, et ta mahasõitu rajanud ei ole. Kaebaja sõnul peab

vastustaja mahasõiduks kohta, kust Kubja tee 6 kinnistule ja sealt tagasi on sõitnud roomik-

ekskavaator ja veokid. Ala, mida vastustaja nimetab teeks, on kaebaja sõnul lammutatud maa-

keldrite alune pinnas.

15. EhS § 3 lg 1 järgi on ehitis inimtegevuse tulemusel loodud terviklik asi. Tee on rajatis,

mis on ette nähtud inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks

(ehitusseadustiku (EhS) § 92 lg 1 esimene lause). Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015.

a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ on

mahasõit määratletud järgmiselt: sõiduteega külgnevale kinnistule, sealhulgas parklasse, õue,

puhkekohta, põllule, metsa, heinamaale ja muule teega külgnevale alale sissesõidu ja sealt

väljasõidu tee, mis kinnistut ei läbi.

16. Kohtu hinnangul on põhjendatud vastustaja seisukoht, et kaebaja oli rajanud viidatud

määratlusele vastava mahasõidu.

16.1. Toimikus olevate piltide järgi on tegu ehitiseks kvalifitseeruva teega, mitte lihtsalt

pinnasega, kust Kubja tee 6 kinnistule ja sealt ära on liikunud suured masinad (vt vastustaja 4.

juuli 2022. a paikvaatluse protokoll (kaebuse lisa 8), foto nr 1; T. Metsvahi 24. oktoobri 2022.

a eksperdiarvamus (kaebuse lisa 3), fotod „Joonis 2“ ja „Joonis 4“). Mahasõidule on veetud

katendit. Mahasõit võimaldab Kubja teelt kinnistul edasi kulgevale teele sissesõitu ja sealt

väljasõitu.

16.2. Seda, et rajatud oli mahasõit, kinnitab teedeinsener T. Metsvahi arvamus. Olukorraga

koha peal tutvununa on insener leidnud, et kinnistul on alustatud juurdepääsutee ehitust ja

suures ulatuses on see ka lõpule viidud (arvamuse lk 1).

16.3. Kaebaja esitas 5. detsembril 2023 oma seisukoha toetuseks kinnistul maakeldrite

rajamise töid teinud X. X 22. novembri 2023. a e-kirja, milles viimane kinnitas, et mahasõitu

tee-ehituse mõistes ei rajatud. Tegevus oli vajalik vaid selleks, et Kubja teed ekskavaatoriga

mitte lõhkuda. Tööde lõppedes korrastati roomikujäljed.

4(6)

3-23-1981

See tõend ei lükka kohtu hinnangul ümber teedeinseneri arvamust ja fotodelt tuvastatavat.

Liiati selgitas X. X ise varem vastustajale antud ütlustes, et temalt tellitud tööde käigus rajati

mahasõit Kubja teelt (X. X ütluste järgi 16. jaanuaril 2023 koostatud protokoll, vastustaja 16.

oktoobri 2023. a vastuse lisa 6). Seega ei pruugi X. X jaoks selge olla, mida õigusaktide järgi

tuleb mahasõiduks pidada. Vastustaja osutas istungil õigesti ka sellele, et X. X pole e-kirja,

erinevalt vastustaja protokollitud ütlustest, allkirjastanud.

16.4. Kaebaja esitas 5. detsembril 2023 dokumendi „Kubja tee 6 topo-geodeetiline alusplaan

tehnovõrkudega“, millega soovib samuti tõendada seda, et kinnistule ei olnud rajatud maha-

sõitu. Plaan on koostatud 22. augustil 2023. Vastustaja vaidles istungil selle tõendi toimikusse

võtmisele vastu. Vastustaja leidis, et tegu pole asjassepuutuva tõendiga, kuna mõõdistusplaan

on tehtud vaidlustatud otsustest hiljem.

Kohus võtab tõendi toimikusse. Kaebajal on õigus ja kohustus esitada tõendeid oma

seisukoha toetuseks (HKMS § 59 lg 1). Kuigi plaan on koostatud vaidlustatud otsuste

tegemise ajast hiljem, on sellele toetudes põhimõtteliselt võimalik väita, et ka vaidlustatud

otsuste tegemise ajal ei olnud kinnistul mahasõitu.

Kohus leiab siiski, et ka see tõend ei lükka ümber pildimaterjali ja T. Metsvahi seisukoha

põhjal tehtud järeldust, et kinnistul mahasõit oli. Plaani koostanud maamõõtja ei pruukinud

mahasõitu plaanile märkida kas põhjusel, et plaani tellija seda ei soovinud, või põhjusel, et

mahasõit oli selleks ajaks vastustaja tehtud ettekirjutuste tõttu kasutusest välja langenud ja

rohtuma hakanud.

17. Ettekirjutus-hoiatuses on selgitatud, et Jõelähtme Vallavalitsuse 1. detsembri 2022. a

korraldusega nr 1137 määrati Kubja tee avalikult kasutatavaks teeks. Selle asjaolu üle poolte

vahel vaidlust pole. Mahasõit teelt on tee osa (vt EhS § 92 lg 1 teine lause). EhS lisa 1 ja § 40

lg 3 järgi on avalikult kasutatava tee rajamiseks vaja koostada ehitusprojekt ja taotleda ehitus-

luba. Seega oli ka mahasõidu rajamiseks vaja koostada tee ehitusprojekt ja taotleda

ehitusluba.

18. Vastustajal on pädevus teha ebaseadusliku ehitustegevuse üle riiklikku järelevalvet (EhS §

130 lg 2 p-d 2, 4 ja 6). Selle käigus võib ta teha ettekirjutusi korrarikkumise või ohu

kõrvaldamiseks ja kasutada haldussunnivahendeid (sh sunniraha) (korrakaitseseaduse § 28 lg-

d 1 ja 2). Seega pole põhjendatud kaebaja seisukoht, et vastustajal polnud pädevust

vaidlustatud otsuseid teha.

19. Vastustaja leidis teedeinseneri arvamusele tuginedes põhjendatult, et mahasõidu rajamise

tõttu on tekkinud liiklusohtlik olukord. Insener põhjendas ohu esinemist järgmiselt.

19.1. Nõlva püsivuse tagamiseks rajatud betoonplokkidest tugimüür on ohtlik ka Kubja teel

sõidukiga suhteliselt aeglasel kiirusel liikuva liikleja jaoks. Seda eriti talvistes tingimustes,

kui plokid pole nähtavad, ja juhul, kui vastutuleva sõiduki tõttu tekib vajadus põigata

paremale. Kiiruse suurenedes kasvab ka oht.

19.2. Kubja tee puhul on probleemiks ebapiisav pikinähtavus. Suurte põõsaste ja võsa vahel

kulgeval lookleval teel pole võimalik teist liiklejat õigel ajal märgata. Eriti ohtlikuks võib

olukord kujuneda jalgratturitele. Teel liigub palju eri liiki sõidukeid, kuna seda kasutavad

inimesed, kes käivad vaatamas juga ja hüdroelektrijaama. Uus mahasõidukoht pingestab olu-

korda veelgi. Eiratud on nõudeid, et mõlemas suunas tuleb tagada nähtavuskolmnurk; et teele

pääsemist ootav sõiduk peab paiknema tee suhtes umbes 90-kraadise nurga all; et võimalikud

peavad olema pöörded nii vasakule kui ka paremale, arvestades ka pääste- ja prügisõidukeid,

ning et mahasõidule siirduv ja sealt lahkuv sõiduk peavad saama üksteisest ohutult mööduda.

20. Olukorras, kus kinnistule oli rajatud ebaseaduslik mahasõit, mille tõttu oli tekkinud

liiklusohtlik olukord, oli vastustajal muuhulgas õigus nõuda tee likvideerimist või selle ümber

5(6)

3-23-1981

ehitamist ehitusprojekti või ehitusloa alusel. Vastustaja selgitas istungil, et tegi ettekirjutuse

mahasõidu seadustamiseks, mitte likvideerimiseks, kuna pidas seda kaebaja suhtes leebemaks

järelevalvemeetmeks. Vastustaja eeldas seejuures, et kaebaja soovib säilitada võimaluse sõita

Kubja teelt otse oma kinnisasjale. Vastustaja selgitas ettekirjutuses, et „Kui ehitusprojekti

koostamise käigus mahasõidu projekteerimisel ilmneb, et tulenevalt vajadusest tagada liiklus-

ohutus, ei ole võimalik kõigile nõuetele vastavat mahasõitu, selle praeguses asukohas rajada

[---], tuleb ehitusloa taotlusega koos esitatavas ehitusprojektis kavandada olemasoleva ja

õigusliku aluseta rajatud mahasõidu likvideerimine.“

21. Vastustaja võinuks ettekirjutustes selgitada seda, et kui kaebaja ei soovi mahasõitu

säilitada, vabaneb ta ettekirjutuse nõudest juhul, kui likvideerib rajatud ehitise ning kõrvaldab

sellega tekkinud liiklusohtliku olukorra. Nagu praeguseks on selgunud, ei olnud mahasõidu

likvideerimiseks ehitusprojekti tarvis koostada.

22. Eeltoodud vajakajäämised ei tähenda aga, et ettekirjutusi ei oleks ilmselgelt võimalik täita.

2023. a sügisel toimunu kinnitab seda. Kaebaja andis vastustajale 14. septembril 2023 e-kirja

teel teada, et mahasõit on likvideeritud. Vastustaja tegi 11. oktoobril 2023 paikvaatluse, mille

protokolli järgi on mahasõit looduses likvideeritud ning selle asukohta on ilmselt toodud

kasvupinnast või mulda ja külvatud muruseemet (vt vastustaja 16. oktoobri 2023. a vastuse

lisa nr 4). Sellega luges vastustaja ettekirjutused täidetuks ega nõua enam kaebajalt

ehitusprojekti ja ehitusloa taotluse esitamist.

23. Seega oli ettekirjutuse sisu võimalik mõistlikult tõlgendada, vajaduse korral vallalt selle

kohta heauskselt ja liiklusohu kõrvaldamiseks koostöövalmidust väljendades selgitusi

küsides. Kaebaja seda ei teinud, jäädes vallale esitatud seisukohtades järjekindlalt arvamusele,

et ta pole mahasõitu rajanud (vt kaebaja seisukohad, mis on kajastatud 25. jaanuari 2023. a

ettekirjutuses).

24. Eeltoodu põhjal ei ole põhjust järeldada, et vaidlustatud otsuste puudused oleksid

ilmselged ning et neid ei ole võimalik täita. Otsuste tühisuse tuvastamise nõue tuleb

seetõttu jätta rahuldamata.

25. Kaebaja esitas pärast istungit menetluskulude nimekirja. Kaebaja palub vastustajalt

välja mõista 245 eurot ja 20 senti. Sellest 205 eurot ja 20 senti on kaebaja tasunud OÜ-

le Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & CO õigusabiteenuse eest 31. augusti

2023. a arve alusel. 40 eurot on riigilõiv.

Nimekiri on allkirjastatud 5. detsembril 2023 kell 13.22. Istung lõppes sama päeva hommikul

veidi pärast 11. Kaebaja esitas taotluse hilinenult (vt HKMS § 109 lg 1 esimene lause). Kohus

küsis enne asja arutamise lõpetamist, kas menetlusosalistel on taotlusi, sh menetluskulude

taotlusi. Menetlusosalised vastasid eitavalt. Tegu ei ole istungil osalemisega seotud kuludega,

mille puhul oleks võimalik esitada taotlus pärast istungit (HKMS § 109 lg 1 teine lause).

Seega jääksid kaebaja õigusabikulud igal juhul tema enda kanda.

26. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

vastustaja kaebajalt menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud, jäävad

menetlusosaliste kulud nende endi kanda.

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/

6(6)