3-23-10/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.12.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-10

Haldusasi

BetweenOceans international company OÜ kaebus

Rahapesu Andmebüroo 01.12.2022 otsuse nr 6-1/319-1

tühistamiseks ning Rahapesu Andmebüroo kohustamiseks

vaatama uuesti läbi kaebaja 14.06.2022 tegevusloa

muutmise taotlus

Menetlusosalised

Kaebaja – BetweenOceans international company OÜ,

volitatud esindaja Tõnis Loorits

Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo, volitatud esindajad

Karin Kook ja Sirle Kalma

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta BetweenOceans international company OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.01.2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-23-10

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. BetweenOceans international company OÜ-le (BOIC) on majandustegevuse registris

(MTR) 08.03.2021 väljastatud tegevusluba nr FVT000484 virtuaalvääringu teenuse

osutamiseks1.

2. BOIC esitas MTR-i vahendusel RAB-ile majandustegevusest loobumise teated

järgmistele perioodidele: 08.03-31.12.20212, 04.03-14.03.20223 ja 14.03-15.06.20224.

3. RAB edastas virtuaalvääringu teenusepakkujatele (sh BOIC-ile) 19.07.2021 ettekirjutuse

nr 4-6/2-15, milles mh palus edastada andmed virtuaalvääringu teenuste kohta (sh nii klientide

andmed kui ka virtuaalvääringu teenuse osutamise käibed) alates 01.07.2020 kuni

küsimustikule vastamise hetkeni. BOIC edastas RAB-ile 10.08.2021 vastuse6, milles märkis,

et tegevusega ei ole alustatud.

4. RAB edastas 08.04.2022 virtuaalvääringu teenusepakkujatele (sh BOIC-ile) ettekirjutuse

nr 4-6/3-47, milles mh palus edastada küsimustikus märgitud perioodi seisuga klientide

andmed, virtuaalvääringute teenuste käive, rahakotiteenuse osutamisel rahakottide paikneva

vara väärtus jm. BOIC edastas RAB-ile 22.04.2022 vastuse8, mille kohaselt puudusid BOIC-il

kliendid ja virtuaalvääringute teenuste käive perioodil 04.04.-10.04.2022.

5. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) muudatused jõustusid

15.03.2022 ning tegevusloaga virtuaalvääringu teenuse osutajad olid kohustatud RahaPTS §

1183 lg 1 järgi viima oma tegevuse ja dokumendid kooskõlla uute nõuetega hiljemalt

15.06.2022. BOIC esitas RAB-ile 14.06.2022 taotluse virtuaalvääringu tegevusloa

muutmiseks9.

6. RAB edastas taotlejale 01.07.2022 ja 28.07.2022 puuduste kõrvaldamise teated10, millele

BOIC vastas 25.07.202211 ja 05.08.202212.

7. RAB edastas 06.09.2022 BOIC-ile otsuse projekti13, millele BOIC esitas oma arvamuse ja

vastuväited 22.09.202214.

8. RAB tunnistas 01.12.2022 otsusega nr 6-1/319-1 RahaPTS § 75 lg 1 p 3 alusel BOIC-i

tegevusloa nr FVT000484 ning selle loaga seotud MTR-i andmed kehtetuks, sest BOIC ei ole

teenuse osutamisega alustanud kuue kuu jooksul alates tegevusloa väljastamisest. Samuti

märkis RAB, et tegevusloa kehtetuks tunnistamisega lõpeb BOIC-i 14.06.2022 taotluse alusel

alustatud tegevusloa muutmise menetlus.

1) BOIC-le väljastati tegevusluba 08.03.2021 ning seega pidi ettevõte RahaPTS § 75 lg 1 p 3

kohaselt alustama teenuse pakkumisega hiljemalt 08.09.2021. Teenuse osutamisega

alustamisel ei pruugi ettevõttel kohe kliente ja müügikäivet tekkida ja see on ka arusaadav, et

1 Kaebuse lisa 1

2 RAB-o 10.11.2023 menetlusdokumendi lisa 5

3 Kaebuse lisa 3

4 Kaebuse lisa 4

5 RAB-i 10.11.2023 menetlusdokumendi lisa 1

6 RAB-i 10.11.2023 menetlusdokumendi lisa 2

7 RAB-i 10.11.2023 menetlusdokumendi lisa 3

8 RAB-i 10.11.2023 menetlusdokumendi lisa 4

9 Kaebuse lisa 5

10 Kaebuse lisad 7 ja 9

11 Kaebuse lisa 8

12 Kaebuse lisa 10

13 Kaebuse lisa 11

14 Kaebuse lisa 12

2(13)

3-23-10

uue ettevõtte turule tulekul on vaja leida viise, kuidas kliendid ettevõtte üles leiaksid ja

usaldaksid oma vara ettevõtte käsutusse. Küll aga on oluline valmidus teenust osutada. BOIC

ei ole tõendanud oma valmisolekut teenust pakkuda. RAB on oma 01.07.2022 ja 28.07.2022

puuduste teadetes korduvalt küsinud, millal ettevõte alustas teenuse pakkumisega. Ettevõte on

jätnud sellele küsimusele täpse ajalise määratlusega vastamata, väites paljasõnaliselt, et

teenuse pakkumisega on alustatud. Samal ajal on ettevõte RAB-i 16.07.2021 (eeldatavalt

19.07.2021) ettekirjutusele vastanud, et tegevusega ei ole alustatud ning ka RAB-i 08.04.2022

ettekirjutuses küsitud ajavahemikes ei ole ettevõte osutanud virtuaalvääringu teenuseid ja

ettevõttel kliendid puuduvad (ettekirjutuse vastuses on read kajastatud „nullidega“).

2) BOIC 05.08.2022 vastuse kohaselt on ettevõtte nimel nn külm rahakott, kuid ettevõte

vastas taaskord RAB-ile osaliselt, jättes edastamata rahakoti aadressi ning mainimata, millal

nimetatud rahakott loodud on. Ettevõttel virtuaalvääringu rahakoti olemasolu ei tõenda ka

teenuse pakkumisega alustamist, kuna ettevõte võib rahakoti endale luua ka ettevõtte varade

investeerimiseks, millel puudub seos klientidele virtuaalvääringu teenuse pakkumisega või on

tegemist teenuse pakkumisega alustamiseks tehtava ettevalmistustööga, mis ei tõenda

majandustegevusega alustamist.

3) BOIC-i 05.08.2022 vastuses edastatud lingid erinevatele veebilehekülgedele ei tõenda, et

BOIC on alustanud virtuaalvääringu teenuse pakkumisega. Nt on ettevõte lisanud lingi oma

Facebooki lehele15, mis on loodud 20.10.2020. BOIC kanti Eesti äriregistrisse 02.02.2021

ärinimega Quickwire OÜ (ärinime muutus toimus 23.04.2021). Veebilehel on kirjeldatud

planeeritavaid kinnisvaraobjekte ja -investeeringuid Ukrainas ja sh on ka postitused

virtuaalvääringute võimalikust seotusest kinnisvaraturuga. Postitused on üldisemat laadi ning

ei näita, et ettevõte osutaks virtuaalvääringutega seotud teenuseid. Samuti ettevõtte

veebilehed16 ei võimalda klientidel virtuaalvääringuid vahetada, mis oli algses tegevusloa

taotluses ettevõtte äriplaani üks osa.

4) RAB-i hinnangul ei ole põhjendatud tugineda Ukraina sõjale ja muutunud RahaPTS-ile,

kuna ettevõte pidi tegevusega alustama hiljemalt 08.09.2021. Sõda Ukrainas algas 24.02.2022

ehk ligikaudu 5 kuud hiljem ja RahaPTS muudatused jõustusid 15.03.2022 ehk 6 kuud hiljem.

Jääb arusaamatuks, kuidas mõjutas ettevõtte äriplaani ja tegevusega alustamist Ukrainas

alanud sõda, arvestades, et ettevõttel oli kohustus alustada majandustegevusega hiljemalt

08.09.2021. Ettevõte ei ole ka tõendanud, et takistused Ukraina klientidega ilmnesid juba enne

sõja algust. RahaPTS seaduse muutmise eelnõu algatati 21.09.2021 ning muudatused

jõustusid 15.03.2022. Arvestades, et ettevõte pidi hiljemalt 08.09.2021 teenuse osutamisega

alustama, ei ole tuginemine RahaPTS muudatustele relevantne ning teenuse osutamisega mitte

alustamise põhjused on ettevõtte poolt otsitud vabandused. Seega kuni 08.09.2021 ei olnud

eelnimetatud põhjused takistuseks virtuaalvääringu teenuse pakkumisega alustamiseks.

5) Kuigi RahaPTS § 75 lg 1 p 3 ei anna tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamisel

kaalutlusõigust, esitab RAB põhjendused, miks ka seadusest tuleneva expressis verbis

sätestatud kohustuseta oleks tegevusloa kehtetuks tunnistamine proportsionaalne.

6) RahaPTS § 75 lg 1 p 3 eesmärk seletuskirja järgi on takistada olukordi, kus litsentsi

kasutatakse mittesihipäraselt, ja hoida ära kahju. Kui teenusepakkuja ei alusta teenuse

osutamist tema poolt viidatud perioodil, tähendab, et riskid, millega teenusepakkuja pidi

teoreetiliselt kokku puutuma, ei vasta tegelikkusele. Seetõttu ei saa haldusorgan olla kindel,

kas riskide juhtimiseks kasutatavad riskijuhtimise meetmed on enam piisavalt tõhusad.

Riskide realiseerumisel võib RahaPTS-i mõttes olla võimalik teenusepakkuja kaudu pesta raha

15 vt https://www.facebook.com/betweenoceanscompany/?ref=page_internal

16 vt https://betweenoceans.ai/ ja https://betweenoceans.io/#profitable‐wrap

3(13)

3-23-10

või rahastada terrorismi. See tähendaks kahju tervele riigile ja isikutele, kelle suhtes toime

pandud kuriteost saadud rahalisi vahendeid asutakse pesema. 25.05.2021 avaldatud riiklikus

rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihinnangus on määratletud, et virtuaalvääringu teenuse

pakkujad on kõrge rahapesu ja terrorismi rahastamise riskiga sektor. Täna järjest enam

globaliseeruvas maailmas kasutavad rahapesijad ja terrorismi rahastajad järjest enam

virtuaalvääringuid kuritegude toimepanemiseks või lõpuleviimiseks. Ettevõte on tegevusluba

kasutanud mittesihipäraselt ja see ei võimalda järelevalveasutusel rakendada riskipõhist

järelevalvet. See tekitab läbipaistmatust nii teenuse pakkumisega seotud sektoris kui ka

majanduskeskkonnas tervikuna ja on vastuolus RahaPTS-i eesmärgiga tõkestada Eesti

Vabariigi rahandussüsteemi ja majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi

rahastamiseks. Meede on vajalik, et saavutada otsuse eesmärk – tagada turul tegevusloa

kohustusega ettevõtete läbipaistvust, usaldusväärsus, hoida tekkida võivad kahjud

minimaalsena. Ettevõtte kohustus asuda tegutsema taotletud tegevusalal 6 kuu jooksul on

nõue, mida ei ole võimalik ettekirjutuse alusel kõrvaldada. RAB ei saa kohustada teenuse

osutamist alustama ega sekkuda ettevõtte äritegevusse. Teenuse osutamisega alustamise nõude

täitmata jätmine on tingitud ettevõtte enda käitumisest. Ettevõttel on olnud piisavalt aega, et

teenuse pakkumisega alustada. Samuti oli ettevõttel võimalus esitada tegevusloa taotlus alles

siis, kui ta oleks olnud valmis teenust pakkuma. Abinõu on mõõdukas. Kui lubada turul

tegutseda ettevõtetel, mis ei täida seadusest tulenevaid kohustusi, ei oleks tagatud tegevusloa

sihipärane kasutamine. Riigi poolt ette nähtud rangemad nõuded on kehtestatud mh teenuse

tarbijate kaitseks. Avaliku huvi kaitse on olulisem üksikisiku õigusest ettevõtlusvabadusele.

Seega on tegevusloa kehtetuks tunnistamine proportsionaalne meede.

7) RahaPTS § 75 lg 1 p 3 on erisuseks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS)

§ 37 lg 2 p 1 suhtes. Seadusandja on pidanud oluliseks RahaPTS-is sätestada erisus

kaheaastasest perioodist seetõttu, et kuue kuulist perioodi on peetud piisavaks, et ettevõtja

jõuaks kõik ettevalmistused taotletud tegevusalal tegutsemiseks ära teha ning juba ka

tegutsema asuda. Ettevõtte poolt esitatud majandustegevusest ajutise loobumise teade ei

välista seaduses sätestatud kohustust asuda taotletud tegevusalal tegutsema 6 kuu jooksul loa

väljastamisest arvates. Eelnimetatud seisukohta kinnitab ka Tallinna Halduskohtu otsus nr 3-

21-2858, p 12.

8) Vastusena BOIC-i 22.09.2022 esitatud arvamusele ja vastuväidetele märkis RAB

kokkuvõtvalt järgmist:

RAB ei nõustu väitega, et on lasknud ettevõttel teadlikult teha perioodil 15.03.-15.06.2022

ulatuslikke investeeringuid, samal ajal alustades tegevusloa kehtetuks tunnistamise menetlust.

BOIC-ile tegevusloa väljastamise ajal kehtis RahaPTS § 75 lg 1 p 3 samas sõnastuses nagu

praegu (kuni 14.03.2022 kehtinud RahaPTS redaktsioonis § 75 p 3). Seega pidi kõnealune

nõue ettevõtjale olema teada juba tegevusloa saamise hetkel.

See, et RAB ei ole tegevusluba kehtetuks tunnistanud iga ajutises loobumises oleva ettevõtte

puhul, kes ei olnud teenuse pakkumisega alustanud 6 kuu jooksul, ei muuda tühiseks ettevõtte

kohustust seadust järgida. RAB muutis 2021. a suvel oma halduspraktikat tegevusloa taotluste

menetluses. Seda tingisid mitu asjaolu, sh 25.05.2021 avaldatud riiklik rahapesu ja terrorismi

rahastamise riskihinnang. Kui halduspraktika muutuse tingib õigusnormidele uue tõlgenduse

andmine, ei ole haldusasutusel vaja seda täiendavalt põhistada või tõendada. Halduse tegevus

peab olema kooskõlas õigusega ning kui leitakse, et varasemalt on mingit normi kohaldatud

ebaõigesti, peab haldusasutus edaspidi lähtuma uuest ja õigest tõlgendusest. Samuti ei saanud

RAB-i varasem ebaõige halduspraktika anda ettevõttele õiguspärast ootust sellele, et tema

suhtes tehakse erand ning jätkatakse ebaõige halduspraktikaga. Haldusorgan peab kõiki

isikuid kohtlema võrdselt, kuid võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumiseks ei loeta seda, kui

4(13)

3-23-10

haldusorgan muudab oma halduspraktikat (vt Tallinna Ringkonnakohtu 14.04.2020 otsus nr

3-19-175, p 10 ja Riigikohtu 29.05.2006 otsused nr 3-3-1-23-06, p 12 ja 3-3-1-53-04, p 13).

RahaPTS ei sätesta, millise aja jooksul peab RAB tegevusloa kehtetuks tunnistama. RAB-ile

said asjaolud ettevõtte tegevusega mittealustamisest teatavaks BOIC-i poolt 14.06.2022

esitatud tegevusloa muutmise taotluse läbivaatamisel.

Ajutine loobumine ei ole mõeldud majandustegevuse alustamise edasilükkamiseks. Pärast

tegevusloa saamist 08.03.2021 loobus BOIC koheselt ajutiselt majandustegevusest kuni

31.12.2021. Sellest saab teha järelduse, et ettevõte ei olnud valmis teenuse osutamisega

alustamisega ning soovis seda edasi lükata. Tegevusloa taotluse esitamisel ja tegevusloa

väljastamisel oli BOIC-i osanikuks Wasp Consult OÜ, mis omab usaldushalduse ja

äriühingute teenuse pakkuja tegevusluba. Wasp Consult OÜ äritegevuseks on äriühingute

teenuse osutamine, mh ka tegevuslubade taotlemine ning tegevusloaga ettevõtete müük. Seega

on usutav, et BOIC-i tegevusluba taotleti selleks, et sobival hetkel tegevusloaga ettevõte

müüa, mitte aga tegelikult teenust pakkuma hakata.

Vastuväidetega esitatud lisadokumentide kohaselt on toimunud virtuaalvääringu vahetus-

teenused 24.08.2022 ning 01.09.2022. Edastatud teabe kohaselt on ettevõttel olnud olemas

külm rahakott ning ettevõte on olnud valmis teenust pakkuma, kuid klientide puudumise tõttu

teinud seda edutult (kuniks siis esimeste väidetavate tehinguteni augustis-septembris 2022).

Nimetatud tehingud on toimunud alles pärast seda, kui RAB küsis ettevõttelt teenuse

alustamise kohta ning ei tõenda teenuse osutamisega alustamist enne 08.09.2021. Ettevõte ei

ole RAB-ile öelnud konkreetset kuupäeva, millal tegevusega alustati ega esitanud

sellekohaseid tõendeid. Samuti ei ole RAB-ile tõendatud, milles seisnes temapoolne valmidus

teenust osutada ning mida ettevõte on teinud klientide saamiseks. Ei ole usutav, et esimesed

kliendid leiti alles siis, kui RAB oli tegevusloa muutmise taotluse menetluse raames puuduste

teatega ettevõttelt küsinud, kas teenuse pakkumisega on alustatud. RAB-i hinnangul üritab

ettevõte hiljutiste tehingute abil justkui tõendada teenuse osutamisega pakkumist, samas ei

suutnud ettevõte teenust osutada alates loa väljastamisest 08.03.2021 kuue kuu jooksul ega

isegi mitte hilisema perioodi jooksul (08.09.2021-24.08.2022).

Ettevõte valib RAB-ile vastamisel endale sobivad asjaolud (näiteks, et oli avatud külm

rahakott ja tehingud toimusid alates august 2022), kuid jätab mainimata asjaolud, mille kohta

RAB on küsinud ja mis aitaksid kaasa ettevõtte enda väidete tõendamisele (näiteks, mis ajast

alates on rahakott loodud ning mida on ettevõtte teinud selleks, et kliente leida). Ettevõtte ja

RAB-i vahel puudub vaidlus selles, et ettevõttel kliente ei olnud (kuni augustini 2022). Seega

puudub vaidlus ka selles, et teenust ei ole osutatud kuue kuu jooksul alates loa väljastamisest.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

9. BetweenOceans international company OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 02.01.2023

kaebuse (täiendatud 15.11.2023) RAB-i 01.12.2022 otsuse nr 6-1/319-1 tühistamiseks ning

RAB-i kohustamiseks vaatama uuesti läbi kaebaja 14.06.2022 tegevusloa muutmise taotlus.

1) Vastustaja kohaldab RahaPTS § 75 lg 1 p 3 ja MSÜS § 34 lg-t 2 valesti. MSÜS

seaduseelnõu viitab § 34 lg-te 1 ja 2 selgituste puhul asjaolule, et need on olnud enne MSÜS

vastuvõtmist reguleeritud majandustegevuse registri seaduse (MTRS) §-s 25. MTRS § 25 lg 3

sätestab, et registreeringule lisatakse kehtivuse ajutist peatamist kajastav märge ning ettevõtja,

kelle registreering erinõudega tegevusalal on peatatud, ei loeta sellel tegevusalal

registreerituks. See tähendab, et tegevusluba loetakse ajutiselt loobumise perioodiks

ettevõtjale mitteantuks ning tema tegevuse üle ei pea teostama järelevalvet. Eelnev kogumis

tähendab seda, et RahaPTS § 75 lg 1 p-st 3 tulenev 6-kuulise perioodi arvestamine katkeb

5(13)

3-23-10

ajutisest loobumise kestvuse perioodiks. Vastav tõlgendus on kooskõlas tegevusloa

regulatsiooni eesmärkidega. Kolmandatel isikutel on kehtiva tegevusloa olemasolu võimalik

MTR-ist kontrollida ja õigete registrikannete alusel on järelevalve teostajal võimalik

määratleda järelevalve subjekte, tagades seeläbi sektori läbipaistvuse. Ka MSÜS § 34 lg 5

sõnastus räägib majandustegevuse jätkamise kohustusest. Ettevõtjal on jätkamiskohustus

pärast tegevusloa ajutise peatamise lõpetamist. Enne 15.03.2022 kehtinud RahaPTS-st ei

tulnud välistust loobuda ajutiselt majandustegevusest.

2) Vastutaja on ka ise enda läbivas halduspraktikas näinud ette, et MSÜS § 34 lg 2 peatab

RahaPTS § 75 lg 1 p-st 3 tuleneva perioodi kulgemise. Sellised suunised esitati turuosalistele

ka 2021. a-l, kui kaebajale väljastati virtuaalvääringu teenuste tegevusluba. Vastustaja teavitas

turuosalisi halduspraktika muudatustest, ent sellest nähtub fundamentaalne vastuolu.

Vastustaja normitõlgendus ja selle rakenduspraktika läheb vastuollu seadusandja tegeliku

tahtega. Kui igal juhul tuleb alustada tegevusloa aluseks olevat tegevust 6 kuu jooksul, siis

milles seisneb täiendava 2 aastase perioodi kehtestamise või olemasolu mõte. Tegelikkuses on

süstemaatilise tõlgenduse põhjal võimalik näha, et seadusandja on näinud RahaPTS § 75 lg 1

p 3 ja MSÜS § 34 lg 2 ning § 37 lg 2 p 1 koosmõjus ette järgmist tegevuslubade kehtetuks

tunnistamise aluste esinemise käiku: (1) ettevõte taotleb tegevusluba ja saab tegevusloa; (2)

ettevõttel on alates tegevusloa saamisest kohustus alustada majandustegevusega 6 kuu jooksul

(kui tegevusluba on alates selle saamisest kehtiv ehk siis seda ei ole ajutiselt peatatud); (3) kui

tegevusluba peatatakse ajutiselt, ei tohi ajutine peatamine olla tehtud perioodile, mis ületab

alates tegevusloa väljastamisest kokku kahte aastat.

3) Kaebaja suhtes rakendatud halduspraktika on vastuolus ka hea halduse tavast tulenevate

põhimõtetega (halduspraktika järjepidevus jne). Vastustaja lähtus veel 2021. a-l MSÜS § 34 lg

2 ja RahaPTS § 75 lg 1 p 3 osas tõlgendusest, et kui kaebaja majandustegevusest ajutiselt

loobub, siis peatub ka RahaPTS § 75 lg 1 p-st 3 tulenev kohustus alustada tegevusalal

tegutsema 6 kuu jooksul alates tegevusloa saamisest. Selle kohta esitas vastustaja

turuosalistele (mh kaebajale) korduvalt selgitusi. Kui vastustaja muudab enda halduspraktikat

järjepidevalt, siis ei saa heita kaebajale tagasiulatuvalt ette, et kaebaja on täitnud sisuliselt

vastustaja korralduse. Haldusaktis puuduvad mistahes kaalutlused selle kohta, kas ja millises

ulatuses võis ka vastustaja ise enda selgitustega põhjustada olukorra, kus turuosalised (sh

kaebaja), juhindudes õiguspärase ootuse põhimõttest ning usaldades haldusorgani suuniseid,

esitab majandustegevusest ajutiselt loobumise teate. Kaebajale ei saa heita ette 2021. a

väidetavat rikkumist, mille ajendiks oli vastustaja enda suunis. Seda enam 2022. a-l, mil

RahaPTS-i muutmisest tulenevalt tuli turuosalistel alustada enda majandustegevust sisuliselt

nullist.

4) Vastustaja on teostanud kaalutlusõigust ebaõigesti ning proportsionaalsuskontrolli

teostamine oli näilik. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine ei ole kaebaja suhtes

proportsionaalne meede. Äriplaan muutus virtuaalvääringu teenuse osutajate tegevuslubade

kontrolliesemeks alles 2022. a RahaPTS-i muudatustega. 2021. a-l ei tulnud esitada

tegevusloa taotluse juurde äriplaani ja vastustajal puudus võimalus seda hinnata. Kaebaja on

esitanud 14.06.2022 vastustajale tegevusloa muutmise taotluse koos kaebaja uue äriplaani ja

muude muutunud tegevusloa kontrollieseme vastavust puudutavate dokumentidega. Seega ei

saa öelda, et vastustajal ei ole võimalik kaebaja puhul ka muul moel täita RahaPTS § 1 lg-st 1

tulenevaid eesmärke. Arvestades 2022. a-l aset leidnud RahaPTS-i õigusmuudatusi ja sellest

tingitud kaebaja 14.06.2022 tegevusloa muutmise taotlust, tuleks möönda, et see on sisuliselt

esimene kord, kus individuaalset riskipõhist järelevalvet on üldse võimalik teostada. Eesmärki

on võimalik saavutada ka kaebaja jaoks vähem riivava toiminguga ehk riskipõhist järelevalvet

teostades.

6(13)

3-23-10

5) Vastustaja ei ole täitnud ka enda uurimiskohustust, kuivõrd ta ei ole hinnanud talle

teatavaks tehtud fakte objektiivselt. Vastustaja on täielikult jätnud hindamata asjaolu, et külm

rahakott on füüsiliselt sisuliselt analoogne andmekandjast mälupulgale. Ühtlasi selle, kuidas

tehniliselt on võimalik külma rahakotti aktiveerida. Seda selles osas, et külma rahakoti

võtmete genereerimine leiab aset veebipõhiselt minutitega. Sellest tulenevalt on vastustaja

hinnang, mille kohaselt kaebajal puudus valmidus teenuste osutamiseks, ebaõige ja tegelikke

fakte eirav. Vaidlust ei ole ka asjaolus, et perioodil 01.01.-03.03.2022 ei olnud kaebaja

majandustegevusest ajutiselt loobunud. See tähendab, et kaebaja osutas antud perioodil

virtuaalvääringu teenuseid. Kaebajal ei olnud lihtsalt kliente.

6) Ühtlasi ei ole vastustaja viide Tallinna Halduskohtu otsusele nr 3-21-2858 asjakohane.

Kohus on nii asjaolude hindamisel kui ka õiguse kohaldamisel vaba, seda olenemata sellest,

kas analoogses asjas on olemas varasem kohtupraktika või mitte. Ilmne on ka see, et kaebaja

viidatud otsuses esitatud õigusliku hinnanguga ei nõustu. Kohus ei ole viidatud otsuses

hinnanud mh MSÜS § 34 lg 2 ja § 34 lg 5 tõlgendamist läbi registrikande mõju ega

seadusandja poolt RahaPTS § 75 p-le 3 omistatud tähendust. Samuti on jäetud hindamata

asjaolu, et kui kaebajale juba oli väljastatud tegevusluba, siis sellega on vastustaja ühtlasi

kinnitanud, et kaebaja omab valmidust teenuseid osutada ning kohtuvaidluse esemeks ei olnud

asjaolu, et virtuaalvääringu teenuste osutamise hulka kuulub ka nn „külma rahakoti“ kaudu

virtuaalvääringu hoiustamise teenuse pakkumine. Praegu ei ole vaidlust ka selles, et teenuste

müügitegevusest tekkis kaebajal esmakordne müügikäive alles 24.08.2022 teenusega (teenust

osutati läbi kaebajale kuuluva külma rahakoti kasutamise). Kuivõrd külma rahakoti

riistvaraseade, mida kasutati 24.08.2022 teenuste osutamiseks oli analoogne, mida kaebaja

omas juba 08.09.2021, siis on ilmne ka see, et kaebaja omas valmidust teenuse osutamiseks

koguaeg. Sealjuures selgitab kaebaja, et rahakott aktiveeritakse vastavalt vajadusele ehk

kliendi tekkimisele ja rahakoti aktiveerimine ei tõenda teenuse osutamise valmidust.

10. RAB palub 15.02.2023 vastuses (täiendatud 29.11.2023) jätta kaebus rahuldamata.

1)

RAB-i 01.12.2022 otsus on kooskõlas kehtiva seadusega. RahaPTS § 75 lg 1 p 3 ei anna

vastustajale kaalutlusõiguse rakendamise võimalust, kuid ka sellele vaatamata on RAB

analüüsinud oma 01.12.2022 otsuses meetme proportsionaalsust. RAB-i otsus on kooskõlas

hea halduse tavaga ja kehtiva RAB-i halduspraktikaga.

2)

Vaidlus on eelkõige asjaolus, kas kaebaja on 6 kuu jooksul pärast tegevusloa saamist

alustanud majandustegevusega. Kaebajale väljastati tegevusluba virtuaalvääringu teenuse

osutamiseks 08.03.2021 (märge tehti 08.03.2021 kl 12.07) ning juba samal päeval, s.o

08.03.2021 kl 15.28 loobus kaebaja vabatahtlikult ajutiselt majandustegevusest kuni

31.12.2021. Eeltoodud asjaolus puudub pooltel vaidlus. Kuna kaebaja ise vabatahtlikult

loobus majandustegevusest paar tundi hiljem pärast seda, kui oli saanud tegevusloa, siis

järeldub sellest, et kaebajal ei olnud plaaniski tegevusega alustada. Üksnes selle asjaolu tõttu

langeb vastustaja hinnangul käesoleva haldusasja alus ära.

3)

Kaebaja tõlgendus RahaPTS § 75 lg 1 p 3 ja MSÜS § 34 lg 2 osas on meelevaldne, ei ole

kooskõlas seadusandja tahte, vastustaja halduspraktika ega kohtupraktikaga. MSÜS § 34 lg 5

on erisäte sama paragrahvi lg 2 suhtes ja kehtestab erisuse, et teatud valdkondades ei ole

võimalik majandustegevust ajutiselt peatada, sest see tuleneb valdkonna spetsiifikast.

RahaPTS § 75 lg 1 p 3 on seadusest tulenev kohustus asuda tegutsema taotletud tegevusalal 6

kuu jooksul loa väljastamisest alates. RahaPTS § 75 lg 1 p 3 on omakorda erisäte MSÜS § 37

lg 2 p 1 suhtes, nähes 2-aastase perioodi asemel ette 6-kuulise perioodi. Samuti on erinevuseks

see, et RahaPTS § 75 lg 1 p 3 on imperatiivne säte erinevalt MSÜS § 37 lg-st 2. MSÜS § 34

lg 5 järgi ei välista majandustegevusest loobumise õigus ettevõtja seadusest tulenevat

7(13)

3-23-10

kohustust majandustegevusega jätkata. Samuti ei loeta nimetatud jätkamise kohustuse

olemasolu korral ettevõtjat majandustegevusest loobunuks. Seega isegi kui ettevõtja loobub

ajutiselt majandustegevusest, siis ei peata see kohustust asuda 6 kuu jooksul tegutsema

taotletud tegevusalal.

4)

Juhul, kui kaebaja ei tegele loakohustusega tegevusalal, ei ole tegevusluba ja vastav

kanne MTR-is vajalik. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine tegevusalal, millel äriühing ei

tegutse, ei riiva äriühingu õigusi intensiivselt. Vajadusel võib ta taotleda uut tegevusluba.

Majandustegevuse korduvast peatamisest järeldub, et kaebajal puudus vajadus selle

tegevusloa järele ja see tuli kehtetuks tunnistada. Tegemist on seadusandja õiguspoliitilise

valikuga. Igaks juhuks tegevusloa omamine tegevusalal, millel ei tegutseta, ei ole kooskõlas

seadusandja eesmärgiga. RahaPTS ei näe ette võimalust 6-kuulise perioodi edasilükkamiseks.

Samale seisukohale jõudis Tallinna Halduskohus haldusasjades nr 3-21-2857, 3-21-2697 ja 3-

21-2858.

5)

RAB on tuvastanud, et 08.03.-08.09.2021 ja ka tegevusloa muutmise taotluse esitamise

hetkel, st juunis 2022, kaebaja ei olnud teenust pakkuma asunud. Vastustaja rõhutab, et pärast

esimest majandustegevusest ajutise loobumise perioodi loobus kaebaja 2 kuu ja 3 päeva

pärast, s.o 04.03.-14.03.2022 (kümneks päevaks) ja siis kohe 14.03.-15.06.2022, taaskord

vabatahtlikult ajutiselt majandustegevusest. Seejuures ei oma tähtsust kaebaja väide, et tal oli

võimalus ja õigus 01.01.-03.03.2022 tegeleda majandustegevusega. Kaebaja pidi alustama

teenuse pakkumisega hiljemalt 08.09.2022 ehk siis ca 3 kuud enne 01.01.2022, mil lõppes

kaebaja ajutiselt majandustegevusest loobumise esimene periood. Lisaks ei ole kaebaja

tõendanud, et ta ka sellel perioodil oleks teenuse pakkumisega tegelenud. Eluliselt ei tundu

usutav, et kaebaja jõudis pärast tegevusloa saamist mõne tunniga (12.07-15.28, so 3 tunni ja

21 minuti jooksul) pidada läbirääkimisi, teha ettevalmistustöid ja siis ilmnesid kohaselt ka

raskused äriplaani elluviimises ja seetõttu otsustas kaebaja ajutiselt majandustegevusest

loobuda. Seega ei ole tõendatud, et BOIC alustas teenuse pakkumisega 6 kuu jooksul arvates

tegevusloa väljastamisest.

6)

RAB muutis oma halduspraktikat alates 2021. a suvest ning teavitas sellest turuosalisi

25.06.2021. Seega ei saanud kaebajal tekkida mingit õiguspärast ootust eelnevalt kehtinud

halduspraktika osas, vaid kaebaja oleks pidanud sellega arvestama. Riigikohus on möönnud,

et halduspraktikast võib tõusetuda haldusvälisele isikule usalduse kaitse, kuid rõhutanud, et

ebaõige halduspraktika sellist usaldust ei tekita (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-23-06, p 12).

Samuti on Tallinna Ringkonnakohus 14.04.2020 otsuses haldusasjas nr 3-19-175 märkinud, et

võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumiseks ei loeta seda, kui haldusorgan muudab oma

halduspraktikat. Kui halduspraktika muutuse tingib õigusnormidele uue tõlgenduse andmine,

ei ole haldusorganil vaja seda täiendavalt põhistada või tõendada. Halduse tegevus peab olema

kooskõlas õigusega ning kui leitakse, et varasemalt on mingit normi kohaldatud ebaõigesti,

peab haldusorgan edaspidi lähtuma uuest ja õigest tõlgendusest. Vastustajal oli seega õigus

halduspraktikat muuta ja halduspraktika muutus on tänaseks ka järjepidev.

7)

Vaidlusaluse otsusega kaasnenud negatiivsed tagajärjed on kaebajale saabunud üksnes

tema enda tegevusetuse tõttu. Kaebaja ei olnud alustanud tegevust 6 kuu jooksul. Vastavast

seaduses sätestatud kohustus pidi kaebajal tegevusloa saamisel olema teada ning vähem kui

kahe kuu pärast oli talle ka teada, et RAB muutis oma halduspraktikat ja viis oma tegevuse

kooskõlla seadusandja tahtega.

8)

RAB on jätkuvalt seisukohal, et ei ole eluliselt usutav, et esimesed kliendid leiti alles siis,

kui RAB oli tegevusloa muutmise taotluse menetluse raames puuduste teatega ettevõttelt

küsinud, kas teenuse pakkumisega on alustatud. RAB-i hinnangul üritab ettevõte hiljutiste

8(13)

3-23-10

tehingute abil justkui tõendada näiliselt teenuse pakkumist. Samas ei suutnud ettevõte teenust

osutada alates loa väljastamisest 08.03.2021 kuue kuu jooksul (kuni 08.09.2021) ega isegi

mitte hilisema perioodi jooksul, mil ajutiste loobumiste vahel oli kaebaja aktiivne ehk 01.01.-

03.03.2022. Kaebaja ise viitab, et sellel perioodil oli kaebajal õigus ja võimalus teenust

osutada, kuid kliente ei leitud, samas kohe pärast RAB-i poolset puuduste teadet kliendid

justkui leiti ja tehti kohe ka tehingud. Ei ole usutav, et pooleteise aasta jooksul ettevõte ei

suutnud alustada teenuse pakkumisega ja klientidele teenuseid osutada, kuid järsku leidis

üksikud kliendid, kui RAB palus esitada tegevusega alustamise kohta täiendavat infot ja

tõendeid. Seega kaebaja ei ole tõendanud, et alustas teenuse pakkumisega kuue kuu jooksul

arvates loa väljastamisest, s.o hiljemalt 08.09.2021. Samuti ei ole kaebaja tõendanud, et oli

valmis teenust pakkuma tegevusloa kehtetuks tunnistamise hetkeks.

9)

Mõistetav ei ole kaebaja etteheide, et RAB on rikkunud uurimispõhimõtet. BOIC esitas

oma vastustes RAB-ile vastuolulist informatsiooni ja samal ajal jättis RAB-i poolt esitatud

küsimustele osaliselt vastamata. Sellises olukorras ei ole vastustajal kohustust täiendavalt

uurida asjaolusid, sh kas ettevõtte tegevusloa muutmistaotlus on nõuetekohane. See ei

muudaks RahaPTS-is sätestatud imperatiivset vastustaja kohustust tegevusluba kehtetuks

tunnistada.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Kohus leiab, et kaebus jääb rahuldamata. Kohus nõustub vaidlustatud otsuses esitatud

põhjendustega ning seega ei korda neid täismahus käesolevas kohtuotsuses (HKMS § 165 lg

2).

12. Kaebajale väljastati 08.03.2021 virtuaalvääringu teenuse tegevusluba, kuid ta esitas juba

samal päeval MTR-i teate majandustegevusest ajutisest loobumise kohta kuni 31.12.2021.

Seejärel edastas kaebaja MTR-i teated majandustegevusest ajutiselt loobumise kohta

perioodidel 04.03.-14.03.2022 ja 14.03.-15.06.2022. RAB-i 01.12.2022 otsusega tunnistati

kaebaja tegevusluba RahaPTS § 75 lg 1 p 3 alusel kehtetuks ning lõpetati ka kaebaja

14.06.2022 esitatud tegevusloa muutmise taotlus. Pooled vaidlevad sisuliselt selle üle, kas

RAB tunnistas õiguspäraselt RahaPTS § 75 lg 1 p-le 3 tuginedes kaebajale väljastatud

tegevusloa kehtetuks ajal, mil kaebaja oli end väidetavalt kooskõlla viinud RahaPTS

15.03.2022 jõustunud muudatustega ja esitanud RAB-ile 14.06.2023 tegevusloa muutmise

taotluse ning ka väidetavalt alustanud majandustegevusega.

13. RahaPTS § 75 lg 1 p-s 3 nähakse ette, et lisaks MSÜS § 37 lg-s 1 sätestatule tunnistab

RAB RahaPTS § 70 lg-s 1 nimetatud tegevusloa kehtetuks, kui ettevõtja ei ole taotletud

tegevusalal tegutsema asunud kuue kuu jooksul loa väljastamisest arvates. RahaPTS § 75 lg 1

p 3 näol on tegemist imperatiivse normiga, mis ei anna RAB-ile kaalutlusõigust otsustamaks,

kas tegevusluba kehtetuks tunnistada. Olukorras, kus normi eeldused on täidetud, tuleb

tegevusluba kehtetuks tunnistada. See tähendab ühtlasi, et kaebaja väited kaalutlusõiguse

ebaõigest teostamisest ei oma käesoleval juhul tähtsust ning kohus neid ei analüüsi.

Kaalumise on normi kehtestamisel teinud juba seadusandja.

Viidatud sättega seonduvalt on RahaPTS seletuskirjas17 osundatud mitmele praktikas

tõusetunud probleemile. Nimelt saavad tegevusloa ettevõtjad, kes ei hakka tegutsema Eestis

(tegutsetakse internetis ning Eestis füüsilist asukohta ei omata) ning ei tegutse taotletud

tegevusloa raames. Samuti on RahaPTS seletuskirjas osundatud probleemile, et praktikas

17 Seletuskiri rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu 459 juurde, lk 59, vt

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fb03e20e-caf7-463d-9b60-ddf6021742b2/Rahapesu%20ja

%20terroris

9(13)

3-23-10

võetakse Eesti tegevusluba, mida kasutatakse teenusepakkuja usaldusvääruse tõstmiseks

viidates MTR-is avalikult ligipääsetavale loale. Sellisel juhul ei ole tegevusluba võetud mitte

teenuse osutamiseks, vaid enda usaldusväärsuse tõstmiseks äripartnerite ja välisriigi pankade

silmis. Seletuskirja kohaselt ei ole sellisel juhul ohtu tegevusloa kasutamiseks kuritegelikel

eesmärkidel, aga esineb oht, et tegevusloa väärtus devalveerub ning seda taotletakse n-ö

„igaks juhuks“. Selleks, et pärssida turgu ebaausatel eesmärkidel või tegevusluba

mittesihtotstarbeliselt kasutatavate ettevõtjate tegevust, lühendati varasem kaheaastane

periood tegutsemise alustamiseks kuuele kuule.

Eelnevast seega tuleneb, et seadusandja on pidanud põhjendatuks anda tegevusluba nendele

ettevõtjatele, kes asuvad lähiajal taotletud tegevusalal teenust osutama. Seadusandja

eesmärgiga ei ole kooskõlas see, kui tegevusluba omandatakse igaks juhuks või enda

usaldusväärsuse tõstmiseks. See võimaldab tegevusluba kuritarvitada ja Eesti mainet

rahvusvaheliselt kahjustada. Kui ettevõtjal ei ole plaanis lähiajal taotletud tegevusala

tegutsema hakata, siis puudub tal vajadus tegevusloa järele ja see tuleb avalikes huvides

kehtetuks tunnistada. Tegevusloa äravõtmine ei saa sellise ettevõtja õigusi

ebaproportsionaalselt riivata, sest tal puudub vajadus selle tegevusloa järele ja ta ei kasuta

seda eesmärgipäraselt. Vajadusel on ettevõtjal võimalik taotleda uus tegevusluba, kui ta

soovib tegevusalal tegutsema hakata. Samuti ei ole keelatud tegeleda muu

majandustegevusega. Kuna tegemist on seaduses sätestatud nõudega, siis on ettevõtjatel

võimalik selle tingimusega enne tegevusloa taotlemist tutvuda ja hinnata, kas tegevusloa

taotlemine sel ajahetkel on vajalik ja otstarbekas.

14. Kuigi perioodil 01.01.-03.03.2022 ei olnud kaebaja majandustegevus ajutiselt peatatud, ei

nähtu asja materjalidest, et kaebaja oleks sel perioodil ühelegi kliendile virtuaalvääringu

teenuseid osutanud. Ka kaebuses märgib kaebaja, et tal ei olnud sel perioodil kliente. Lisaks

on kaebaja oma 10.08.2021 vastuses RAB-ile kinnitanud, et ta ei ole tegevusega alustanud

ning ka kaebaja 22.04.2022 vastusest RAB-ile nähtub, et kaebaja ei ole perioodil 04.04.-

10.04.2022 majandustegevusega tegelenud. Lisaks kinnitavad kaebaja 25.07.2022 ja

05.08.2022 vastused RAB-ile seda, et kaebaja ei ole majandustegevusega (virtuaalvääringu

teenuse osutamisega) alustanud. Kaebaja on pidanud tegevusega alustamise osaks mh

läbirääkimisi, dokumentide ja informatsiooni kättesaadavaks tegemist, ent kohtu hinnangul ei

saa kõikvõimalike ettevalmistavate tegevuste tegemist pidada virtuaalvääringu teenuse

pakkumiseks RahaPTS § 75 lg 1 p 3 tähenduses. RahaPTS § 75 lg 1 p-s 3 kasutatud mõistet

„taotletud tegevusalal tegutsema asumine“ tuleb kohtu arvates tõlgendada selliselt, et see

hõlmab konkreetsel tegevusalal pakutavate teenuste osutamist ehk siis praegusel juhul

virtuaalvääringu teenuste osutamist klientidele (vt ka RahaPTS § 3 p-d 91 ja seal viidatud

punkte). Vastupidise tõlgenduse korral ei täidaks RahaPTS § 75 lg 1 p 3 oma eesmärki ehk

seda, et tegevusloa taotleja alustaks esimese kuue kuu jooksul tegevusega, vaid ta võibki

tegevusega alustamise edasi lükata väitega, et majandustegevus on alles ettevalmistusfaasis.

Sellisel juhul ei oleks selgust mh selles, kas ja millal tegevusloa saanud ettevõtja üldse reaalse

majandustegevusega alustab. Kaebaja viitab ka sellele, et tal on koguaeg olemas olnud

valmidus teenust osutada – seda läbi kaebajale kuuluva nn külma rahakoti. Kohus leiab, et ka

ainuüksi valmidus teenuse osutamiseks ei ole piisav, vaid äriühingu reaalse tegutsemise

hindamisel tuleb siiski tuvastada, kas äriühing on isikutele teenuseid osutanud ehk kas isikud

on äriühingu kaudu tehinguid teinud.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt tehti esimesed väidetavad tehingud 24.08.2022 ja 01.09.2022

ehk pärast seda, kui RAB oli kaebajal palunud esitada teave / andmed majandustegevuse

alustamise kohta (vt RAB-i 01.07.2022 ja 28.07.2022 kirjad18). Seda kinnitab ka kaebaja oma

18 Kaebuse lisad 7 ja 9

10(13)

3-23-10

15.11.2023 menetlusdokumendis, märkides, et kaebajale kuuluv külm rahakott aktiveeriti

esmakordselt alles 24.08.2022. Samas tuleb siinkohal märkida, et kohtule mistahes

dokumente, mis tõendaksid kuupäevadel 24.08.2022 ja 01.09.2022 tehingute tegemist,

esitatud ei ole ning RAB on vaidlustatud otsuses seadnud kahtluse alla nende tehingute

tegemise. Nimelt märkis RAB, et usutav ei ole see, et poolteise aasta jooksul ei suutnud

ettevõte alustada teenuse pakkumisega ja klientidele teenuseid osutada, kuid järsku leidis

üksikud kliendid, kui RAB oli küsinud tegevusega alustamise kohta.

Eeltoodust nähtuvalt ei näi kohtu hinnangul olevat vaidlust selles, et alates tegevusloa

väljastamisest (s.o 08.03.2021) kuni 24.08.2022 ei osutanud kaebaja ühelegi kliendile

virtuaalvääringu teenust (vt RahaPTS § 3 p-d 91 ja seal viidatud punkte) ning tõendamata on

ka kaebaja hilisem majandustegevusega tegelemine (kuupäevadel 24.08.2022 ja 01.09.2022

tehtud tehingud). Viimane ei oma aga praegusel juhul tähtsust, kuivõrd kuus kuud tegevusloa

väljastamisest möödus 08.09.2021. Kuna kaebaja ei olnud selleks ajaks alustanud

virtuaalvääringu teenuste osutamisega, siis oli RAB-il RahaPTS § 75 lg 1 p-st 3 tulenev alus

kaebaja tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks.

15. Nõustuda ei saa kaebaja tõlgendusega sellest, et majandustegevusest ajutiselt loobunud

äriühingule ei laiene RahaPTS § 75 lg 1 p-s 3 sisalduv nõue alustada tegutsemist taotletud

tegevusalal kuue kuu jooksul ning nimetatud tähtaja kulgemine katkeb ajutise loobumise

ajaks.

Kohtu hinnangul ei saa vaidlust olla selles, et kuni 14.03.2022 oli virtuaalvääringu teenuse

pakkujatel õigus MSÜS § 34 lg 2 alusel majandustegevusest ajutiselt loobuda (alates

15.03.2022 keelab seda RahaPTS § 726). MSÜS § 34 lg 2 sätestab, et majandustegevusest

loobumine on ettevõtja poolt majandustegevuse vabatahtlik lõpetamine ühel või enamal loa-

või teatamiskohustusega tegevusalal. Kui majandustegevusest loobutakse teatud tähtajani,

võib ettevõtja teatada majandustegevusest loobumise ja selle taasalustamise kuupäeva

(majandustegevusest ajutiselt loobumise teade). MSÜS § 34 lg 5 sätestab, et majandus-

tegevusest loobumise õigus ei välista ettevõtja seadusest, haldusaktist või lepingust tulenevat

kohustust majandustegevust jätkata, samuti ei loeta nimetatud jätkamise kohustuse olemasolu

korral ettevõtjat majandustegevusest loobunuks. Kohus leiab, et MSÜS § 34 lg 5 kohaldub

olukorras, kus ettevõtja on juba alustanud majandustegevusega ning soovib majandustegevuse

kas osaliselt või täielikult lõpetada (vt ka Tallinna Halduskohtu 07.06.2022 otsust nr 3-21-

2858, p 12 ja 15.09.2022 otsus nr 3-21-2857, p 31). Praegusel juhul ei ole aga vaidlust selles,

et kaebaja ei alustanud taotletud tegevusalal majandustegevusega kuni 24.08.2022 ning ka

väidetavad tehingud kuupäevadel 24.08.2022 ja 01.09.2022 on seatud kahtluse alla (vt ka

käesoleva otsuse p 14). MSÜS § 34 lg-d 2 ja 5 ei reguleeri olukorda, kus ettevõtja ei plaanigi

väljastatud tegevusloas märgitud tegevusalal majandustegevusega tegelema hakata ehk soovib

majandustegevusega alustamise edasi lükata. Samuti ei võimalda RahaPTS § 75 lg 1 p 3

majandustegevusest loobumise ajaga arvestada, vaid seab 6-kuulise tähtaja sõltuvusse

tegevusloa väljastamisest. Seega olenemata sellest, kas kaebaja vahepealsel ajal

majandustegevusest ajutiselt loobus või mitte, oli tal kohustus alustada majandustegevusega

hiljemalt 08.09.2021. Majandustegevusest ajutiselt loobumine ei lükanud seda tähtaega edasi,

ei katkestanud ega peatanud seda. Kaebaja tuginemine alates 01.07.2014 kehtetule MTRS-ile

ei ole asjakohane. Samuti on asjakohatu kaebaja viide MSÜS § 37 lg 2 p-s 1 sätestatud 2-

aastasele perioodile, sest RahaPTS § 75 lg 1 p 3 on erisäte MSÜS § 37 lg 2 p 1 suhtes. MSÜS

reguleerib majandustegevust üldiselt ehk üldseadusena, RahaPTS teeb seda konkreetses

valdkonnas ehk eriseadusena (vt ka RahaPTS § 54 lg 1 p 11).

Ka kohtupraktikas on leitud, et kui RahaPTS § 75 lg 1 p-i 3 kohaldamine oleks välistatud

olukorras, kus ettevõtte majandustegevus on peatunud, siis muutuks norm sisutühjaks. See

11(13)

3-23-10

annaks ettevõtjatele võimaluse seadusele mittevastamisel oma majandustegevuse algust enda

suva järgi edasi lükata ning seadusandja eesmärk, mille pärast 6-kuuline tähtaeg kehtestati,

jääks täitmata (vt Tallinna Halduskohtu 15.09.2022 otsust nr 3-21-2857, p 28). Ühtlasi

nõustub kohus vastustajaga selles, et olukord, kus tegevusloa saanud ettevõtja ei hakka teenust

pakkuma taotluses kirjeldatud viisil vahetult pärast tegevusloa saamist (s.o hiljemalt 6 kuu

jooksul), tekitab läbipaistmatust nii teenusega seotud sektoris kui ka majandussektoris

tervikuna ning on vastuolus RahaPTS-i üldise eesmärgiga, milleks on tõkestada Eesti

rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks

(RahaPTS § 1 lg 1). Sellisel juhul ei pruugi ka riskid, millega teenusepakkuja pidi

teoreetiliselt kokku puutuma, enam tegelikkusele vastata ning vastustajal puudub kindlus, kas

riskide juhtimiseks kasutatavad riskijuhtimise meetmed on enam piisavalt tõhusad.

16. Kaebaja on ka viidanud RAB-i varasemale halduspraktikale, mille kohaselt on RAB

aktsepteerinud lähenemist, et RahaPTS § 75 lg 1 p-s 3 sätestatud 6-kuuline tegevuse

alustamise tähtaeg peatub ajaks, miks ettevõtja on ajutiselt majandustegevusest loobunud.

Kohus nõustub vastustajaga, et vastustaja varasem praktika oli ebaõige ning see ei andnud

kaebajale õiguspärast ootust sellele, et tema suhtes tehakse erand ning jätkatakse ebaõige

halduspraktikaga. Haldusorganil tuleb käituda õiguspäraselt ja vajadusel oma halduspraktikat

muuta. Kellelgi ei ole õigust nõuda haldusorganilt ebaõige halduspraktika jätkamist (vt ka

Tallinna Ringkonnakohtu 14.04.2020 otsus nr 3-19-175, p 10 ja Riigikohtu 29.05.2006

otsused nr 3-3-1-23-06, p 12 ja 3-3-1-53-04, p 13). Sealjuures tuleb majandustegevuses

osaleval ettevõtjal tunda tema tegevust reguleerivaid norme ja sellega talle pandud kohustusi.

Iga ettevõtja vastustab temal lasuvate kohustuste täitmise eest ise. Nende kohustuste rikkumist

ei saa õigustada haldusorgani praktikaga või antud ebaõigete selgitustega. Oluline on märkida,

et juba kaebajale tegevusloa väljastamise ajal (s.o 08.03.2021) kehtis RahaPTS § 75 p 3, mille

kohaselt oli vastustajal kohustus tunnistada virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse

pakkumise ja virtuaalvääringu rahakotiteenuse pakkumise tegevusluba lisaks MSÜS §-s 37

sätestatule kehtetuks, kui ettevõtja ei ole taotletud tegevusalal tegutsema asunud 6 kuu jooksul

loa väljastamisest arvates. Seega ei olnud tegemist nõudega, millega kaebaja ei saanud

tegevusloa saamisel arvestada. Asjakohatu on ka kaebaja viide vastustaja suuniste järgimise

kohta, sest vastustaja ei ole andnud kaebajale suunist oma majandustegevus peatada, vaid

ajutiselt majandustegevusest loobumine oli kaebaja enda valik. Seejuures selgitas vastustaja,

et ta muutis oma halduspraktikat juba 2021. a suvel ja teavitas turuosalisi sellest 25.06.2021

kirjaga. Järelikult oli kaebajal võimalik planeerida oma majandustegevust selliselt, et tal oleks

võimalik asuda majandustegevusega tegelema hiljemalt 08.09.2021.

Lisaks ei saa kohtu hinnangul väita, et RAB-i tegevus oleks olnud vastuolus hea halduse

tavaga. Halduse tegevus peab olema kooskõlas õigusega ning see, et varasemalt tõlgendas

haldusorgan mingeid õigusnorme ebaõigesti ja sellest lähtuvalt muudab õigusnormidele antud

tõlgendust, ei ole käsitletav hea halduse tava rikkumisena.

17. Kaebaja leiab, et vastustaja on rikkunud uurimiskohustust, sest ta ei ole hinnanud talle

teatavaks tehtud fakte objektiivselt. Kaebaja toob välja, et vastustaja hinnang teenuse

osutamise valmiduse kohta on väär ning vastustaja on täielikult jätnud hindamata selle, kuidas

näeb üldse tehniliselt välja nn külma rahakotiga virtuaalvääringute hoiustamine. Nagu kohus

eelnevalt märkis, siis ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust see, millisel konkreetsel

hetkel oli kaebaja saavutanud valmiduse teenust osutada. Oluline on see, millal kaebaja

reaalselt / tegelikkuses alustas virtuaalvääringute teenuste osutamisega. Pooled ei vaidle selle

üle, et tegevusloa väljastamisest kuni 24.08.2022 kaebajal ühtegi klienti ei olnud ning seega ei

saanud kaebaja ka osutada virtuaalvääringu teenuseid.

12(13)

3-23-10

Lisaks märgib kohus, et vaidlustatud RAB-i otsust ei muuda õigusvastaseks asjaolu, et RAB

asus tegevusega alustamise asjaolusid uurima tegevusloa muutmise taotluse menetluses.

Haldusmenetluse seaduse § 6 sätestab, et haldusorgan on kohustatud välja selgitama

menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid

oma algatusel. Tegevusega alustamise kohta teavet küsides täitis vastustaja temal lasuvat

uurimiskohustust. Tegevusloa muutmine sõltus mh sellest, kas kaebajal üldse oli õigus

tegevusloale. Kuna kaebaja ei olnud alustanud teenuse osutamisega nõutud tähtaja jooksul,

siis tuli tema tegevusluba kehtetuks tunnistada ja puudus võimalus asuda selle muutmise

taotlust lahendama. Vastustaja ei ole käitunud menetluses eksitavalt, vaid on küsinud selgelt

teavet tegevusega alustamise kohta.

18. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja 01.12.2022 otsus on õiguspärane ja

selle tühistamiseks puudub alus. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise tõttu tehti ka MTR-is

vastavad muudatused õiguspäraselt. Kuna kaebaja tegevusluba tunnistati õiguspäraselt

kehtetuks, siis puudub alus kohustada vastustajat kaebaja tegevusloa muutmise taotlust

lahendama. Kaebus jääb terves ulatuses rahuldamata.

19. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS §

108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole

esitanud kohtule tähtaegselt tema menetluskulusid tõendavaid dokumente, seepärast jäävad

vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik

13(13)