2-23-12468/15 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-

Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 14. detsember 2023

Tsiviilasja number

2-23-12468

Tsiviilasi

Novus OIL OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo

hagi

United

Oil

Teenused

OÜ

vastu

tehingu

tagasivõitmiseks

ja

raha

pankrotivarasse

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14. septembri 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

United Oil Teenused OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja): United Oil

Teenused OÜ (registrikood 14515334), seaduslik

esindaja Kristjan Olei

Vastustaja (hageja): Novus OIL OÜ (pankrotis)

(registrikood

12253143)

pankrotihaldur

Ly

Müürsoo,

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat

Madis Saar

RESOLUTSIOON

1. Jätta United Oil Teenused OÜ määruskaebus

rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 14. septembri 2023. a määrus

muutmata.

3. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus

asjas tehtavas lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Novus OIL OÜ (pankrotis) (võlgnik) pankrotihaldur Ly Müürsoo (hageja) esitas 31. augustil

2023 Harju Maakohtule hagi United Oil Teenused OÜ (kostja) vastu tehingu tagasivõitmiseks

ja raha pankrotivarasse väljamõistmiseks. Ühes hagiavaldusega on hageja kohtule esitanud ka

taotluse hagi tagamiseks. Harju Maakohus jättis 4. septembri 2023. a määrusega taotluse hagi

tagamiseks rahuldamata ning edastas tsiviilasja kohtualluvuse järgi Viru Maakohtule.

Hageja esitas 14. septembril 2023 kohtule korduva taotluse hagi tagamiseks. Taotluse kohaselt

esitas hageja 31. augustil 2023 hagi kostja võlgniku ja kostja vahel 7. veebruaril 2019 sõlmitud

nõude loovutamise lepingu kehtetuks tunnistamiseks ja raha pankrotivarasse väljamõistmiseks.

Lepingu alusel loovutas võlgnik kostjale tasuta võlgniku ja Novutech OÜ (likvideerimisel)

vahel 18. detsembril 2014 sõlmitud müügilepingust tulenevad nõuded suurusega vähemalt

329 000 eurot 2 senti.

Hageja palus hagi tagada kostja vastu esitatud lepingu tagasivõitmise korras kehtetuks

tunnistamise nõude osas. Nõude loovutamise lepingu kehtetuks tunnistamise korral ei ole nõuet

vaja eraldi tagastada, vaid tuleb lugeda, et nõue kuulub algusest peale loovutajale kui esialgsele

võlausaldajale. Loovutamise lepingu kehtetuks tunnistamise nõude rahuldamise korral

kuuluvad lepingu alusel võlgniku poolt kostjale loovutatud nõuded Novutech OÜ

(likvideerimisel) vastu algusest peale võlgnikule. Hageja soovib lepingu kehtetuks

tunnistamise nõude esitamise kaudu saavutada olukorda, kus nõuded kuuluvad võlgnikule ning

hagejal on võlgniku pankrotihaldurina võimalik teostada nõuetest tulenevaid õigusi ning

seeläbi suurendada võlgniku pankrotivara.

Hagi esitamise ajal teostab nõudest tulenevaid õigusi lepingule tuginedes kostja. Seega võib

kostja kohtumenetluse ajal nõuded võõrandada, koormata või need osaliselt või täielikult sisse

nõuda. Selliste toimingute tegemine raskendaks oluliselt hagi eesmärgi saavutamist, kuna

juhul, kui kostja nõuded võõrandab, koormab või sisse nõuab, ei ole hagejal hagi rahuldamise

korral võimalik nõudest tulenevaid õigusi täies mahus teostada. Seetõttu tuleb võlgnikule

olulise kahju tekkimise ning kostja omavoli vältimiseks kohtumenetluse ajal esialgselt

reguleerida nõuetest tulenevate õiguste teostamist ning piirata kostja õigust nõudeid käsutada,

koormata ja sisse nõuda. Nõuetest tulenevate õiguste teostamise piiramine kohtumenetluse

ajaks aitab säilitada olemasolevat olukorda ning vältida sellise situatsiooni tekkimist, kus

hagejal ei ole hagi rahuldamisest kasu ning hageja peab uuesti kohtusse pöörduma.

Käsutuskeeld ei takista eseme suhtes võlaõiguslike kohustustehingute (nt müügileping)

sõlmimist. Seetõttu ei ole nõuete arestimine hageja õiguste kaitseks piisav ning kostjal tuleb

täiendavalt keelata võlaõiguslike kohustustehingute sõlmimise nõuete suhtes. Hageja palub

kohtul peatada ka täitemenetlus täiteasjas nr 022/2021/4904, mis toimub kostja kui sissenõudja

avalduse alusel nõuete sissenõudmiseks. Kui kostja jätkab kohtumenetluse ajal nõuete

sissenõudmist, siis ei ole hagejal pärast hagi rahuldamist võimalik vastavas ulatuses nõuetest

tulenevaid õigusi teostada. Kui täitemenetluse peatamine ei ole võimalik, palus hageja

alternatiivselt keelata Tallinna kohtutäituril Elin Vilippusel täiteasjas nr 022/2021/4904

väljamaksete tegemise kostjale.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Harju Maakohus rahuldas 14. septembri 2023. a määrusega 14. septembri 2023. a taotluse

hagi tagamiseks, peatas täitemenetluse Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse menetluses olevas

täiteasjas nr 022/2021/4904 kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni;

arestis kogu ulatuses võlgniku ja Novutech OÜ (likvideerimisel) vahel 18. detsembril 2014

sõlmitud müügilepingust tulenevad ning võlgniku poolt kostjale loovutatud rahalised nõuded

Novutech OÜ (likvideerimisel) vastu ning keelas kostjal võlgniku ja Novutech OÜ

(likvideerimisel) vahel 18. detsembril 2014 sõlmitud müügilepingust tulenevate rahaliste

nõuete suhtes võlaõiguslike kohustustehingute sõlmimise. Harju Maakohus tunnistas hagi

tagamise viivitamata täidetavaks, saatis määruse hagejale ning lükkas kohtumääruse kostjale

kättetoimetamise edasi kuni määruse täitmiseni. Maakohus märkis, et täitemenetluse

peatamiseks tuleb hagejal pöörduda kohtutäitur Elin Vilippuse poole.

Maakohus leidis, et hageja on hagi tagamise taotluses veenvalt põhistanud hagi tagamise

vajalikkust. Hagi tagamise abinõude kohaldamine on põhjendatud, kuna on alust arvata, et hagi

tagamata jätmine võib hagejale soodsa kohtuotsuse täitmist raskendada. Hagiavalduses esitatud

asjaoludel ei saa välistada, et hagejal on kostja vastu hagis nimetatud nõuded, mistõttu ei ole

alust asuda seisukohale, et hagil kostja vastu ei oleks piisavat edulootust ning hagi ei peaks

seepärast tagama. Hageja on hagis välja toonud nõuete õiguslikud alused ja asjaolud, millele

hageja nõuded tuginevad. Seejuures ei lahenda kohus hagi tagamise menetluses asja sisuliselt,

sest hagi tagamise taotluse lahendamisel ei anna kohus hinnangut hagi aluseks olevate faktiliste

asjaolude tõendatusele (vt RKTKm 08.06.2012, nr 3-2-1-73-12, p 14). Maakohus leidis, et

hageja taotletud hagi tagamise abinõude rakendamine ei ole asjaolusid arvestades kostjat

ülemäära koormav ja seda võib hageja õigustatud huvisid silmas pidades lugeda põhjendatuks.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Kostja esitas 30. oktoobril 2023 maakohtu 14. septembri 2023. a määruse peale

määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu 14. septembri 2023. a hagi tagamise määrus,

jätta hageja taotlus hagi tagamiseks rahuldamata, alternatiivselt jätta rahuldamata hageja taotlus

peatada täitemenetlus täiteasjas nr 022/2021/4904 ning jätta määruskaebusega seotud

menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.

Määruskaebuse kohaselt ei ole hageja tasunud hagi tagamiselt tagatist vastavalt TsMS § 383

lg-s 11 sätestatule. Maakohus on taganud rahalise nõude 239 900 eurot 1 sent, millelt tuleb

nõuda tagatist 11 995 eurot. Kohus ei ole hagi tagamisel arvestanud kostja huvidega ja kostjal

kahju tekkimise võimalusega.

Vaidlusaluse nõude eelnev kohtulik sissenõudmine ja täitmine täiteasjas nr 022/2021/4904

toimub võlgniku huvides, seega ka tema võlausaldajate huvides ja on kooskõlas

pankrotimenetluse peamise eesmärgiga – rahuldada võlausaldajate nõuded. Hageja on nõude

kohta esitanud kohtule valeandmed ja varajanud asjaolu, et nõue oli loovutatud kostjale üksnes

sissenõude- ja kohtumenetluste läbiviimiseks. Võlgniku pankroti väljakuulutamise määruses

tsiviilasjas nr 2-19-7701 on kohus tuvastanud, et võlgniku varadest 744 833 eurot moodustavad

sissenõude menetluses olevad nõuded Novutech OÜ (likvideerimisel) ja Evail Oil OÜ vastu.

Kuna võlgnikul puudusid likviidsed vahendid kohtumenetluste pidamiseks, loovutas ta nõuded

sissenõude- ja kohtumenetluste läbiviimiseks kostjale. Nõuete loovutamise kokkuleppeks on,

et peale sissenõude- ja kohtumenetluste lõppemist, kohustub kostja tasuma võlgnikule

sissenõutud võlgnevuste põhiosa, millest võib maha arvata sissenõude- ja kohtumenetluste

kulud. Seega on tegemist võlgniku vara hulka kuuluva nõudega.

Kuna hagi on esitatud võlgniku vara hulka kuuluva nõude tagasivõitmiseks, siis on tegemist

perspektiivitu hagiga ja seatud abinõud tekitavad kahju nii kostjale kui ka võlgnikule.

Kuna nõue kuulub võlgnikule, siis ei kuulu sellise nõude tagasivõitmine hageja seadusega

kaitstud õiguste või huvide alla. Seetõttu ei ole põhjendatud ka sellise hagi tagamine.

Taotletud täitemenetluse peatamine kahjustab võlgniku võlausaldajate huve kuna ühe suurema

võlgniku debitoorse nõude sissenõudmine on hageja taotlusel peatatud.

Hagi tagamise taotlus on esitatud eeskätt Novutech OÜ (likvideerimisel) huvide kaitseks.

Kostjal on põhjendatud kahtlus, et hageja ei käitu pankrotihaldurile vajaliku hoolsuse ja

erapooletuse põhimõtete kohaselt. Hagejat on haldurile sobimatu käitumise eest tsiviilasjas

nr 2-21-14263 ka kohtulikult karistatud.

Tartu Ringkonnakohus leidis otsuses tsiviilasjas nr 2-20-13524, et maakohus on asunud

põhjendatud seisukohale, et Novutech OÜ (likvideerimisel) poolt võlgnikule 20. veebruaril

2019 tehtud taganemisavaldus on õiguslikult tagajärjetu, kuivõrd puudusid müügilepingust

taganemise materiaalsed eeldused. Seetõttu puudus Novutech OÜ-l (likvideerimisel)

müügilepingust tuleneva ostuhinna tagastamise nõue. Sellele vaatamata on Novutech OÜ

(likvideerimisel) esitanud võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse samale müügilepingust

taganemisele tuginedes, mis on vaidlustatud tsiviilasjas nr 2-21-14208 ja kohtus on pooleli asja

läbivaatamata jätmise otsustamine, kuna eelviidatud tsiviilasjas nr 2-20-13524 tuvastatud

asjaolude pinnalt on selge, et Novutech OÜ-l (likvideerimisel) puudub nõue võlgniku vastu.

Hageja on ignoreerinud huvide konflikti. Võlgniku pankrotitoimkonna esimees K. Kase on

Novutech OÜ (likvideerimisel) seaduslik esindaja, kes on võlgniku pankrotitoimkonna

liikmeks nimetatud Novutech OÜ (likvideerimisel) poolt. Võlgniku pankrotitoimkonna liige on

ka Kaidar Sultson, kes on võlgniku Novutech OÜ (likvideerimisel) likvideerija (andmed

kontrollitavad avalikest registritest). Seega on võlgniku pankrotitoimkonna kolmest liikmest

kaks Novutech OÜ (likvideerimisel) esindajad.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4. Hageja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata, Harju Maakohtu

14. septembri 2023. a määruse muutmata ja määruskaebuse menetlemisega seotud

menetluskulud kostja kanda.

Vastuse kohaselt ei taganud maakohus hageja rahalist nõuet, mistõttu ei ole TsMS § 383 lg 11

esimene lause kohaldatav ja maakohus ei pidanud tagatist nõudma. 14. septembri 2023. a hagi

tagamise avalduses palus hageja TsMS § 377 lg 2 alusel tagada üksnes hagi esemeks oleva

mitterahalise nõude. Rahalise nõude tagamist hageja ei taotlenud. Maakohtu 14. septembri

2023. a määrusega tagati ainult mitterahaline nõue.

Hageja ei ole kohtule valeandmeid esitanud. Hageja esitas lepingu kohtule tervikuna. Lepingul

ei olnud selle sõlmimise ajal mitte ühtegi lisa. Lepingu p 4.3 kohaselt on lepingus ette nähtud

kõik lepingu tingimused. Kostja poolt esitatud dokument pealkirjaga „“NO UOT Nõuete

loovutamise tingimused“ (tabel) ei ole lepingu lisa ning see ei sisalda kehtivat tasude ja

tingimuste kokkulepet. Kui leping on sõlmitud 7. veebruaril 2019, siis tabel on allkirjastatud

alles 20. mail 2021, s.o enam kui 2 aastat hiljem. Tabel on allkirjastatud pärast võlgniku

pankroti väljakuulutamist 31. augustil 2020. Kostja on Novutech OÜ-lt (likvideerimisel)

saanud vähemalt 54 496 eurot 75 senti. Tabeli kohaselt peaks kostja selle summa võlgnikule

üle andma. Kostja ei ole seda teinud.

Tabeli allkirjastamise ajal puudus tabeli allkirjastanud võlgniku juhatuse liikmel Kristjan Oleil

(kes on ühtlasi ka kostja juhatuse liige) võlgniku vara käsutamise õigus. Pankroti

väljakuulutamisega läks võlgniku vara käsutamise ning võlgniku varaga tehingute tegemise

õigus üle pankrotihaldurile (PankrS § 35 lg 1 p 1, p 2 ja p 3, § 36 lg 1). Seega on Kristjan Olei

poolt võlgniku juhatuse liikmena allkirjastatud tabel tühine (PankrS § 36 lg 2).

Kostja viide pankrotimäärusele ei ole asjakohane. Tegemist on määruse osaga alapealkirjaga

„Ajutise pankrotimenetluse käigus võlgniku juhtorganite avaldatud seisukohad“. Tegemist ei

ole mitte hageja, võlgniku eelmise pankrotihalduri või kohtu seisukohtadega, vaid võlgniku ja

kostja ühise juhatuse liikme Kristjan Olei seisukohtadega.

Hagi ei ole perspektiivitu. On arusaamatu, kuidas oli kostjal võimalik esitada Novutech OÜ

(likvideerimisel) vastu hagi vahekohtule ning alustada sissenõudjana Novutech OÜ

(likvideerimisel) suhtes täitemenetlust, kui lepingu alusel kostjale loovutatud nõuded kuuluvad

võlgnikule. Sellisel juhul on kostja nõude omanikuna (võlausaldajana) esinedes ise vahekohtu

ja kohtutäiturit eksitanud. Arvestades asjaolu, et kostja on nii hagivastuses kui ka

määruskaebuses korduvalt kinnitanud, et lepingu alusel kostjale loovutatud nõuded kuuluvad

tegelikult võlgnikule, siis on kostjal võimalik informeerida sellest Novutech OÜ-d

(likvideerimisel) ja kohtutäiturit, misjärel on hagejal võimalik võlgniku pankrotihaldurina

astuda täitemenetluses sissenõudjana kostja asemele.

Hagi ei oleks perspektiivitu ka juhul, kui lepingu alusel kostjale loovutatud nõuded kuuluvad

võlgnikule. Hageja nõuab hagis lepingu kehtetuks tunnistamist ja kostjalt raha väljamõistmist.

Kostja ei ole kohtule avaldanud, et ta võtab hagi õigeks ja nõustub, et leping on kehtetu ja kostja

võlgneb võlgnikule 54 496 eurot 75 senti. Samuti ei ole kostja vaidlustanud asjaolu, et kostja

esineb lepingu alusel kostjale loovutatud nõuete võlausaldajana ning nõuab nende nõuete

rahuldamist endale.

Hagi esitamine on võlgniku võlausaldajate huvides. Kostja nõuab täitemenetluses lepingu

alusel kostjale loovutatud nõuete täitmist endale, mitte võlgnikule. Novutech OÜ-lt

(likvideerimisel) saadud raha ei ole kostja võlgnikule üle kandnud. Seetõttu on ilmne, et kui

täitemenetlus jätkub, siis saab sellest kasu üksnes kostja ning võlgnik ja tema võlausaldajad

jäävad täitemenetluses Novutech OÜ-lt (likvideerimisel) sissenõutavatest summadest ilma.

Kostja väide, et hagejat on tsiviilasjas nr 2-21-14263 haldurile sobimatu käitumise eest

karistatud, ei vasta tõele. Maakohus trahvis hagejat 26. septembri 2023. a määrusega tsiviilasjas

nr 2-21-14263, kuid see määrus on Tartu Ringkonnakohtu 16. novembril 2023 jõustunud

määrusega tühistatud. Isegi kui hagejat oleks karistatud, ei saaks see asjaolu kaasa tuua hagi

tagamata jätmist.

Hagi on esitatud võlgniku võlausaldajate huvides eesmärgiga suurendada võlgniku

pankrotivara. Hagi ei ole esitatud ainult võlgniku ühe võlausaldaja – Novutech OÜ

(likvideerimisel) – huvides. Hagi esitamise ja rahuldamise kontekstis ei oma tähtsust see, kas

Novutech OÜ-l (likvideerimisel) on nõue võlgniku vastu või mitte.

Hageja ei ole huvide konfliktis. Kostja väide, et Kerli Leetsaar (end. Kerli Kase) on võlgniku

pankrotitoimkonna liige, on ebaõige. K. Leetsaar ei kuulu võlgniku pankrotitoimkonda. Lisaks

ei ole K. Leetsaar praegu ja ei ole ka kunagi olnud Novutech OÜ (likvideerimisel) seaduslik

esindaja. Sama ei saa aga öelda kostja juhatuse liikme K. Olei kohta. Äriregistri andmete

kohaselt oli K. Olei 22. juulist 2014 kuni 16. veebruarini 2015 Novutech OÜ (likvideerimisel)

juhatuse liige ning 22. juulist 2014 kuni 12. veebruarini 2015 ka Novutech OÜ (likvideerimisel)

üks osanik. Ka sellest, et võlgniku pankrotitoimkonda kuulub Novutech OÜ (likvideerimisel)

likvideerija K. Sultson, ei saa järeldada, et hageja on huvide konfliktis.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 kohaselt jätta

muutmata ja kostja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud

(TsMS § 465 lg 2 p 8) ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

6. Kostja tugineb määruskaebuses eelkõige sellele, et hageja ei ole tasunud hagi tagamiselt

tagatist ning maakohus jättis tagatise põhjendamatult nõudmata.

TsMS § 383 lg 11 kohaselt tagab kohus rahalise nõudega hagi üksnes juhul, kui antakse tagatis

vähemalt 5 protsendi ulatuses nõudesummalt, kuid mitte vähem kui 32 euro ja mitte rohkem

kui 32 000 euro ulatuses. Hageja esitas kostja vastu kaks eraldiseisvat nõuet, s.o nõude

loovutamise lepingu kehtetuks tunnistamiseks ning raha väljamõistmiseks. Ringkonnakohus

nõustub hageja väitega, et maakohus ei taganud hageja rahalist nõuet, mistõttu ei ole

TsMS § 383 lg 11 esimene lause hageja poolt esitatud hagi tagamise avalduse lahendmisel

kohaldatav ja maakohus ei pidanud tagatist nõudma.

7. TsMS § 377 lg 1 esimese lause järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust

arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.

Kohus saab seega hagi tagada vaid siis, kui esinevad TsMS §-s 377 sätestatud eeldused – hagi

tagamise taotlus ja hagiavaldus vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on

lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning lisaks on hageja nõue ja hagi tagamise aluseks olevad

asjaolud TsMS § 381 lg 2 kohaselt põhistatud ehk väidet on põhjendatud selliselt, et põhjenduse

õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks (vt nt RKTKm 21.12.2020, nr 2-20-5086,

p 11). Hagi tagamise eesmärk on tagada kohtuotsuse täitmise võimalus juhuks, kui hagi

rahuldatakse, st lihtsustada tulevase kohtuotsuse täitmist.

Hagi tagamise taotlus ja hagiavaldus vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele

(TsMS § 363 lg 1 p-d 1–3 ja § 381 lg 1). Kostja ei ole määruskaebuses väitnud, et nimetatud

hagi tagamise eeldused ei oleks täidetud.

Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja hagiavaldus on perspektiivitu. Hageja

nõue oleks õiguslikult perspektiivitu juhul, kui hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral ei

oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Haginõuet ja tagamise

aluseks olevaid asjaolusid tuleb TsMS § 381 lg 2 kohaselt hagi tagamise avalduses põhistada,

mitte tõendada (vt nt RKTKm 07.11.2018, nr 2-18-6491, p 16). Väite põhistamine tähendab, et

põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Hagi ja hagi tagamise taotluse

usutavuse hindamine ei eelda, et kohus kontrolliks, kas kõikide hagis nimetatud asjaolude

tõendamiseks on esitatud tõendid, ega ka tõenditele hinnangu andmist.

Hageja tõi välja, et võlgnik on tasuta loovutanud kostjale enda nõudeid Novutech OÜ

(likvideerimisel) vastu. Kostja nõuab loovutatud nõuete täitmist endale, tuginedes nõude

loovutamise lepingule. Seega võib kostja kohtumenetluse ajal nõuded võõrandada, nõudeid

koormata või nõuded osaliselt või täielikult sisse nõuda. Selliste toimingute tegemine

raskendaks oluliselt hagi eesmärgi saavutamist, kuna juhul, kui kostja nõuded võõrandab,

koormab või sisse nõuab, ei ole hagejal hagi rahuldamise korral võimalik nõudest tulenevaid

õigusi täies mahus teostada. Hageja eesmärk on, et hagiavalduse rahuldamise tagajärjel

kuuluvad nõuded algusest peale võlgnikule kui esialgsele võlausaldajale.

Hageja leiab, et leping on tagasivõidetav PankrS § 109 lg 1, § 111 lg 1 p 2 või alternatiivselt

PankrS § 110 lg 1 p 2 alusel: leping on sõlmitud enne võlgniku pankroti väljakuulutamist, leping

kahjustab võlausaldajate huve, lepingu teise pooleks on võlgniku lähikondne või võlgnik

kahjustas lepinguga teadlikult võlausaldajate huve.

Kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on tehingu vastaspool PankrS §

119 lg 1 alusel kohustatud tagasivõidetud tehingu järgi üleantud vara tagastama. Seega ei ole

ringkonnakohtu hinnangul hagis esitatud nõuded maateriaalõiguslikult võimatud. Hageja on

hagi tagamise asjaolusid piisavalt põhistanud ning maakohus tagas hagi põhjendatult.

Küsimust, kas hagejal on kostja vastu nõude loovutamise lepingu kehtetuks tunnistamise nõue,

ei saa lahendada hagi tagamise taotluse menetlemisel. See, kas hageja nõuded on konkreetsel

juhul põhjendatud ning millises osas, selgub asja sisulise lahendamise käigus. Seejuures ei ole

maakohus seotud hageja esitatud nõuete õigusliku kvalifikatsiooniga.

8. Kuna hagi tagamise kohta tehtav määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus, määrab

menetluskulude jaotuse kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173 lg 1).

9. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et TsMS § 12 kohaselt vaatab ringkonnakohus

läbi tema tööpiirkonnas asuvate maakohtute lahendeid tsiviilasjades nende lahendite peale

esitatud apellatsioon- ja määruskaebuste alusel. Kohtute seaduse (KS) § 22 lg 4 kohaselt on

Tartu Ringkonnakohtu tööpiirkonnas Tartu Maakohus, Viru Maakohus ja Tartu Halduskohus

ning lg 3 kohaselt on Tallinna Ringkonnakohtu tööpiirkonnas Harju Maakohus, Pärnu

Maakohus ja Tallinna Halduskohus Käesolevas asjas esitati määruskaebus Harju Maakohtu

14. septembri 2023. a hagi tagamise määruse peale. Harju Maakohus on KS § 22 lg 3 kohaselt

Tallinna Ringkonnakohtu tööpiirkonnas. Harju Maakohtu 14. septembri 2023. a hagi tagamise

määruses on ka märgitud, et määruse peale saab esitada määruskaebuse määruse teinud kohtu

kaudu Tallinna Ringkonnakohtule.

Seega tuli määruskabus esitada Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule. Viru

Maakohus võttis määruskaebuse ebaõigesti menetlusse. Viru Maakohus, saades määruskaebust,

oleks pidanud edastama selle kohtualluvuse järgi (TsMS § 76) lahendamiseks Harju

Maakohtule.

Kuna Viru Maakohus on määruskaebuse menetlusse võtnud, küsinud vastaspoolelt kaebuse

kohta seisukohta ja edastanud selle lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule, siis ei ole

ringkonnakohtu hinnangul menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt põhjendatud edastada

see lahendamiseks Harju Maakohtule ega Tallinna Ringkonnakohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)