4-23-3411/21 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-23-3411

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium

14.12.2023. a, Tallinn; kirjalik menetlus

Väärteoasja number

4-23-3411

Kohtukoosseis

Janika Kallin, Pavel Gontšarov, Orvi Koik

Väärteoasi

Marek Nõmmiku väärteoasi LS §-de 221 lg 1 ja 234 lg 1

järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 20.10.2023. a otsus

Apellant

Marek Nõmmik (IK 37504150289), apellatsioon

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 20.10.2023. a otsus Marek Nõmmiku väärteoasjas nr 4-23-3411 jätta

muutmata.

2. Marek Nõmmiku apellatsioon jätta rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku

advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kohtuväline menetlus

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur koostas 19.10.2023. a väärteoasjas nr

2315,23,007196 väärteoprotokolli nr AB1630585, mille kohaselt menetlusalust isikut Marek

Nõmmikut süüdistatakse selles, et tema 19.10.2023. a kell 09:23 juhtis Tallinnas Gonsiori ja

Vesivärava tänavate ristmikul suunaga J. Poska tn mootorsõidukit Mercedes-Benz V-KLASSE

reg-nr-ga XXXXXX, sõites ristmikule foori keelava (punase) tule ajal. Samuti eiras Marek

Nõmmik politseiametniku LS § 200 lõikes 1 kehtestatud korras antud sõiduki kohustuslikku

peatumismärguannet. Peatumismärguanne anti ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt

tsiviilvärvides alarmsõidukilt sisselülitatud sinise ja punase märgutulega. Kirjeldatud

käitumisega rikkus Marek Nõmmik LS § 58 lg-t 3, millega pani toime LS § 221 lg 1 järgi

kvalifitseeritava väärteo. Samuti rikkus menetlusalune isik LS § 38 lg-s 1 sätestatud nõuet,

sooritades LS § 234 lg 1 järgse väärteo.

2. 19.10.2023. a edastas Politsei- ja Piirivalveamet VTMS § 71 lg 2 ja § 83 p 2 alusel väärteoasja

arutamiseks Harju Maakohtusse, sest kohtuväline menetleja taotles menetlusaluse isiku

karistamist LS § 234 lg-s 1 sätestatud rikkumise eest arestiga.

Maakohtu otsus

3. Harju Maakohtu 20.10.2023. a otsusega nr 4-23-3411 tunnistati Marek Nõmmik süüdi LS §

221 lg 1 järgi (sõitmine ristmikule foori keelava punase tule ajal), mille eest teda karistati

rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o 100 eurot ning LS § 234 lg 1 järgi (politseiametniku

antud sõiduki kohustusliku peatumismärguande eiramine), mille eest mõisteti karistuseks arest

3 päeva. Arest kuulus kohesele ärakandmisele alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest.

Samuti kohaldati Marek Nõmmiku suhtes politseiametniku peatumismärguande eiramise eest

lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuuks.

3.1. Maakohus, uurinud väärteoasja materjale, kuulanud üle tunnistaja ja menetlusaluse isiku

ning võtnud arvesse kohtuvälise menetleja arvamuse, asus seisukohale, et Marek Nõmmikule

inkrimineeritud väärtegude toimepanemine LS § 221 lg 1 ja § 234 lg 1 järgi on täielikult

tõendatud. Rikkumised on õigesti kvalifitseeritud. Väärteomenetlusõigust ei ole rikutud. Marek

Nõmmik on keelava punase fooritulega ristmikule sõitmise pannud toime vähemalt kaudse

tahtlusega. Menetlusalune isik pidi võimalikuks, et ajaks, mil ta jõuab mootorsõidukiga

stoppjoone ette, põleb fooris juba punane tuli ning ristmiku ületamine on keelatud. Marek

Nõmmik aga ei püüdnud stoppjoonele lähenedes enda juhitava auto sõidukiirust vähendada.

Menetlusalune isik eiras politseiametniku peatumismärguannet vähemalt otsese tahtlusega – ta

ei peatanud teadlikult sõidukit vahetult pärast peatumismärguande saamist. Õigusvastasust ja

süüd välistavad asjaolud puuduvad.

3.2. Maakohus märkis, et kahe eraldiseisva väärteo eest mõistetakse karistus KarS § 63 lg 3

järgi iga väärteo eest eraldi. Kohus hindas LS § 221 lg 1 osas Marek Nõmmiku süü keskmiseks

ja karistas teda rahatrahviga keskmises määras. Kuna menetlusalusel isikul on 6 kehtivat

väärteokaristust liiklusalaste rikkumiste eest, tasumata trahvid ja süü on keskmisest suurem,

mõisteti Marek Nõmmikule LS § 234 lg 1 järgi arest sanktsiooni keskmisest väiksemas määras.

Eripreventiivsetel kaalutlustel kohaldas maakohus apellandile lisakaristusena mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmist.

Apellatsioon

4. Kohtuotsuse peale esitas apellatsiooni menetlusalune isik, kes taotleb tühistada Harju

Maakohtu 20.10.2023. a otsus nii temale ette heidetud rikkumiste kui ka mõistetud lisakaristuse

osas, sest kohtuotsus on tehtud kaalutlusveaga. Samuti palub menetlusalune isik teha kindlaks

ja vabastada ametist politseiametnikud, kes teda vahetult pärast rikkumiste sooritamist kinni

pidasid.

4.1. Apellant selgitab, et ta möödus kokkupõrke vältimiseks enne ristmikku sõiduki ees

ootamatult rohelise tule vilkumise ajal foori taga peatunud mootorsõidukist Škoda. Seetõttu

sattus ta autoga ristmikule vahetult peale punase fooritule süttimist. Apellant rõhutab, et ta ei

tekitanud oma manöövriga kahju, vaid tema eesmärgiks oligi kahju ehk avarii ära hoidmine.

4.2. Pärast ristmiku ületamist sõitis ta edasi, kuid tema sõiduki taha ilmus sama auto, millest

menetlusalune isik oli kokkupõrke vältimiseks hetk varem möödunud. Algselt ei pööranud ta

sellele sõidukile tähelepanu, kuid siis märkas, et küljepeeglist hakkasid tuled vastu sähvima. Ta

ei saanud aru, et tegemist on politseisõidukiga. Sõitmise ajal vestles ta kaasreisijatega ja kuulas

makk. Seejärel liikus taga sõitnud auto tema kõrvale ning tal tekkis hirm. Ta hakkas otsima

sobivat kohta seismajäämiseks, kus oleks ka tunnistajad. Seejärel ilmus tema sõiduki ette teine

auto, mis takistas edasisõitmist, mistõttu ta jäi seisma järjekordse kokkupõrke vältimiseks.

Tahtlikku eest ärasõitmist ei toimunud, sest ta ei lisanud sõidukiirust. Pärast sõiduki peatamist

astus ligi mundris teenistuja, kes hakkas esitama erinevaid nõudmisi. Teenistuja ei oleks

tohtinud teda peatada, ähvardada sõiduki akna katki löömisega, teda sõidukist jõuga eemaldada

ning teda kinni pidada. Ta vajab juhtimisõigust töötamiseks ja pere ülevalpidamiseks.

Juhtimisõiguse äravõtmisel vähenevad tal sissetulekud, ja tal tekib kahju. Tegemist ei ole

proportsionaalse karistusega, sest lisaks tuleb tal tasuda rahatrahv ja kanda aresti. Apellant on

seisukohal, et ta mõisteti süüdi oletuste, mitte faktide põhjal.

4.3. Kaebuses märgitakse, et tegemist on kirjaliku apellatsiooniga. Suulist menetlust ei ole

taotletud.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

5. Kuivõrd kohtuväline menetleja nõustus kirjaliku menetlusega (01.12.2023. a vastus), siis

määras ringkonnakohus 04.12.2023. a määrusega vaadata kaebus läbi kirjalikus menetluses,

Sama määrusega anti kohtumenetluse pooltele õigus esitada seisukohti ja taotlusi kuni

11.12.2023. a.

6. 11.12.2023. a esitas kohtuvälise menetleja esindaja seisukoha kaebusele, milles märgib, et

nõustub Harju Maakohtu otsuses tooduga täies ulatuses ning ei pea vajalikuks kohtu seisukohti

korrata. Kohtuväline menetleja palub VTMS § 147 lg 1 p 1 alusel jätta Harju Maakohtu otsus

muutmata ning Marek Nõmmiku apellatsioonkaebus rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Menetlusalune isik vaidlustab nii temale ette heidetud rikkumisi kui ka määratud lisakaristust

(juhtimisõiguse äravõtmine).

8. Esmalt märgib ringkonnakohus, et apellatsioonimenetluse esemeks on Marek Nõmmikule

ette heidetud rikkumised. Mis puudutab apellandi taotlus tuvastada temaga tegelenud

politseiametnikud ja vabastada nad ametist, siis seda pädevust ringkonnakohtul pole.

Apellatsioonimenetluses kontrollitakse maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust.

9. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud, see tuleb jätta

muutmata ning esitatud apellatsioon jääb rahuldamata. Apellandi etteheited on põhjendamatud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ning nende alusel tehtud

järeldustega. Harju Maakohtu 20.10.2023. a otsuse tühistamiseks alust ei ole. Kolleegium leiab,

et maakohus on tunnistanud õigesti Marek Nõmmiku süüdi LS §-des 221 lg 1 ja 234 lg 1

sätestatud väärtegudes ning määranud menetlusalusele isikule süütegude eest põhikaristused ja

lisakaristuse kooskõlas KarS § 56 sõnastuse ja mõttega. Kohtu põhjendused ja mõttekäik on

jälgitavad ning need põhinevad väärteoasjas tuvastatud asjaoludel. Maakohtu asjakohaseid

seisukohti VTMS § 153 lg 4 p 1 järgi kordamata lisab kolleegium järgmised põhistused.

10. Maakohtu otsuses ei ole tehtud ühtegi kaalutlusviga apellandile inkrimineeritud süütegude

tõendamisel ega ka karistuste (põhi- ja lisakaristus) mõistmisel. Nagu ringkonnakohus juba

punktis 9 sedastas, siis maakohtu otsus on tõendite hindamisel ja nendest järelduste tegemisel

veatu ning karistuse mõistmisel on järgitud nii seaduses sätestatut kui ka kõrgemate astmete

kohtupraktikat. Apellatsioonis esitatud väiteid on maakohus juba põhjalikult kontrollinud.

10.1. Maakohus tuvastas nii politseiametnikust tunnistaja ütlustele kui ka politseisõiduki

pardakaamera videosalvestisele tuginedes, et eravärvides alarmsõiduk jäi enne ristmikku foori

taga seisma sujuvalt kiirust vähendades, mitte ootamatult. Õigete sõiduvõtete valikul (eelkõige

sobiv kiirus ja nõutav pikivahe ning valmidus pidurdada, sest juhul, kui roheline tuli ei ole äsja,

hetk tagasi süttinud, peab juht arvestama, et tsükkel võib kohe lõppeda) oli menetlusalusel isikul

võimalik sõiduk peatada enne ristmikku stoppjoone ees või eesoleva auto taga vajaliku

pikivahega. Apellant lõi ise oma käitumisega ohuolukorra. Kuigi tõepoolest reaalset kahju ei

tekkinud, nagu apellant korduvalt kaebuses rõhutanud on, siis maakohtus tuvastas, et

menetlusaluse isiku juhitava sõiduki ristmikule sõites pidi vastasuunast tulev auto tegema

väikese möödapõike. Eelnev aga tähendab reaalse ohuolukorra esinemist, mis oleks võinud

päädida liikluskahju (isiku-, varakahju) tekkimisega. LS § 221 lg 1 objektiivsete

koosseisutunnuste täitmine ei eelda kahju tekkimist – tegemist on formaalse deliktiga, mis ei

nõua tagajärje saabumist. Maakohus ei tunnistanud Marek Nõmmikut süüdi oletuste põhjal.

Rikkumine on talletatud, seda kinnitavaid tõendeid uuriti vahetult maakohtus ning need

kinnitavad vastuvaidlematult, et Marek Nõmmik sõitis punase keelava tulega ristmikule.

Selline käitumine on kõikidele sõidukijuhtidele keelatud. Apellant võttis tegelikult ise

kohtuistungil rikkumise omaks, kuid veeretab vastutust ees sõitnud alarmsõiduki juhile.

Kõikidel liikluses osalevatel juhtidel tuleb järgida liiklusseaduse nõudeid, olla hoolikas,

tähelepanelik, hoida piisavalt pikivahet ning sõita kiirusega, mis võimaldab sujuvalt eesoleva

mis tahes takistuse tõttu seisma jääda.

10.2. Tunnistaja ütluste, patrullsõiduki pardakaamera ja politseiametniku vormikaamera

videosalvestiste põhjal saab apellandile ette heita ka LS §-s 234 lg 1 sätestatud rikkumist, s.o

sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtlikku eiramist. Sarnaselt maakohtule on ka

ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi jaoks eluliselt ebausutavad Marek Nõmmiku väited selle

kohta, nagu ta ei oleks aru saanud, et tema juhitava sõiduki taga sõidab peatumismärguannet

(sinise-punase märgutulega koos helisignaaliga, lisaks vilgutavate esituledega) andev

operatiivsõiduk ning et menetlusalune isik tundis hirmu peatumise ees. Esiteks uuritud

tõenditest, kaasa arvatud menetlusalune isiku ütlustest, nähtub, et apellant kindlasti pidi

märkama enda taga sõitvat alarmsõidukit, isegi kui viimane oli eravärvides. Videolt on

tuvastatav, et sõiduki sini-punased märgutuled peegelduvad selgelt tagasi Marek Nõmmiku

juhitavalt autolt ja ümbritsevatelt liiklusmärkidelt. Politseisõiduk sõitis märgutulesid kasutades

ka tee keskele, andis korduvalt helisignaali ja siis pani helisignaali pidevasse töörežiimi, samuti

sõitis autole kõrvale ja vormiriietuses ametnik andis juhiga silmsideme tekkides märku

peatumiseks. Et menetlusalune isik väidetavalt ei näinud enda sõiduki taha, ei jälginud piisavalt

küljepeegleid (kuigi samas on kinnitanud, et nägi tulede sähvimist peeglitest ja kuulis

helisignaali), vestles kaassõitjatega ja kuulas makki, ei muuda olematuks fakti, et hoolikas juht

oleks kindlasti märganud temale antud peatumismärguannet sedavõrd pika aja jooksul ja

erinevate meetoditega. Marek Nõmmik aga otsustas jätkata sõitu ning ei peatunud.

Operatiivsõiduki menetlusaluse isiku juhitava auto kõrvale sõitmist on tunnistanud ka Marek

Nõmmik. Kaasreisijatega vestlemise ja maki kuulamise vabanduseks toomine aga viitab, et

apellant on liikluses tähelepanematu. Marek Nõmmiku kaebuse väide, et ta lõpuks otsustas

siiski peatuda, et vältida uut liiklusohtlikku olukorda, ei vasta samuti tõele, sest sõiduk sunniti

peatuma politseisõiduki ettesõitmisega. Tegemist ei ole mitte liiklusohtliku olukorraga, vaid

sõiduki sundpeatamisega. Väide, et menetlusalune isik otsis tänavalt tunnistajaid, samuti ei

päde, sest on kindlaks tehtud, et tema juhitavas sõidukis istus mitmeid inimesi ning ta liikus

hommikusel ajal tiheda liiklusega ja asustatud piirkonnas. Üldteadaolevalt tänapäeval Eestis ei

anna

peatumismärguandeid

keegi

teine

kui

politsei-

ja

piirivalveametnikud

operatiivsõidukitega. Järelikult ei olnud apellandil keskmise mõistliku inimese seisukohalt

objektiivselt põhjust hirmu tunda ega tunnistajaid otsida. Sellised väited tuleb lugeda

alusetuteks ja ennastõigustavateks. Marek Nõmmiku sõnul on tal pikaajaline sõidukogemus,

mis viitab, et ta on siiski igapäevaste liiklusolukordadega, sh alarmsõidukite liikluses

osalemisega kursis. On teada, et politseisõidukid võivad olla tsiviilvärvides (nt liikluspolitsei,

piirivalve, kiirreageerijad). Apellandil oli mitmeid võimalusi aegsasti peatumismärguandele

reageerida enne sundpeatamist. Siinkohal tuleb rõhutada, et menetlusalusele isikule ei ole ette

heidetud politseisõiduki eest tahtlikku ärasõitmist, vaid kohustusliku peatumismärguande

eiramist. Peatumismärguande saamisel ei ole sõidukijuhil valikuvõimalust, vaid on kohustus

peatuda esimesel võimalusel tee paremas ääres. Et apellant ei lisanud sõidukiirust, on nähtav

ka patrullsõiduki pardakaamera videosalvestisest. Küll aga nähtub menetlusaluse isiku

käitumisest, et ta väga suure tõenäosusega ei oleks omal initsiatiivil peatunud, kui teda ei oleks

operatiivsõiduki

abil

sundpeatatud.

Marek

Nõmmik

oli

teinud

selge

otsuse

peatumismärguandele mitte reageerida ning politseiametnike käitumine nii sõiduki

sundpeatamisel kui ka järgevalt (dokumentide nõudmine, hoiatamine sunnivahendi kasutamise

eest, sõidukist jõuga eemaldamine, kinnipidamine) on kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kuigi

apellandil on juhina kohustus järgida kehtivaid norme, siis 19.10.2023. a otsustas ta lühikese

ajavahemiku vältel rikkuda mitut liiklusnõuet. Kriminaalkolleegium nõustub maakohtuga, et

LS § 221 lg 1 järgse rikkumise pani menetlusalune isik toime kaudse tahtlusega ning LS § 234

lg 1 rikkumise otsese tahtlusega. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui

ettevaatamatu tegu.

11. Ringkonnakohtu seisukohalt on apellandile mõistetud põhikaristused (LS § 221 lg 1 eest

rahatrahv ja LS § 234 lg 1 järgi arest) ja lisakaristus (LS § 234 lg 2 alusel juhtimisõiguse

äravõtmine) kooskõlas seaduse ning kohtupraktikaga. Maakohus on ammendavalt põhjendanud

Marek Nõmmikule määratud karistusi, muuhulgas seda, miks tuleb temale mõista lisakaristus

juhtimisõiguse äravõtmise näol. Mõistetud määras lisakaristus võib antud juhul mõjutada isiku

edaspidist käitumist õiguskuulekuse suunas. Kuigi kohtukolleegiumi jaoks on inimlikult

mõistetav, et juhtimisõiguse kaotusega võivad karistuse adressaadile kaasneda elukorralduses

mitmed muudatused, siis see ei ole aluseks lisakaristuse leevendamiseks ega tühistamiseks.

Karistused on menetlusalusele isikule määratud tema enda õiguskorda tahtlikult eirava

käitumise tõttu. Marek Nõmmik on oma seniste tegudega näidanud, et teda ei huvita riigi poolt

kehtestatud liikluskord ning seetõttu on ta suureks ohuks eelkõige kaasliiklejatele. Riik ei pea

ootama ohu realiseerumist ehk liiklusõnnetust, et alles siis reageerida rikkumistele juhi

liiklusest kõrvaldamisega. Apellanti on juba varasemalt korduvalt karistatud erinevate

liiklusrikkumiste eest nii rahatrahvidega (otsuse tegemise seisuga 4 trahvi tasumata) kui ka

juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Nimetatud karistused ei ole menetlusaluse isiku

liikluskäitumist ilmselgelt õiguskuulekamaks muutnud ja ta kujutab ennast jätkuvalt

kaasliiklejatele ohtu. Üld- ja eripreventiivsetel kaalutlustel tulebki Marek Nõmmikut sel korral

karistada muuhulgas lisakaristusega - juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Mõistetud

põhikaristused ja lisakaristus on koostoimes õiguspärased ja proportsionaalsed, vastavuses

väärtegude raskuse ja menetlusaluse isikuga ning kaebuses esitatud väited ei anna alust

maakohtu otsuse tühistamiseks.

12. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus esitatud

apellatsiooni rahuldamata ja Harju Maakohtu 20.10.2023. a otsuse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/