2-23-106837/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-23-106837

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. detsember 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-106837

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi J. A. vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3023,42eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

(registrikood

11919806; asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn),

lepinguline

esindaja

Jekaterina

Morozova

(e-post

reeli@plusplus.ee)

Kostja J. A. (isikukood xxxxxxxxxxx; tegelik elu- ja

viibimiskoht teadmata)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi J. A. vastu võla väljamõistmiseks

osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Mõista J. A. välja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks põhivõlg 127,93 eurot.

3. Mõista J. A. välja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis põhivõlalt alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude 127,93 eurot täitmiseni võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte rohkem kui põhinõude ulatuses.

4. Jätta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi J. A. vastu rahuldamata osas, milles

Aktsiaselts PlusPlus Capital palub mõista J. A. välja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital

kasuks põhivõla suuremas ulatuses kui 127,93 eurot, intressi 211,82 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 611,33 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja

edasiulatuva viivise suuremas ulatuses kui märgitud p-s 3.

5. Jätta menetluskulud 95% ulatuses Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda ja 5% ulatuses

J. A. kanda.

6. Mõista J. A. välja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulud 34 eurot.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb J. A. tasuda kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

8. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

9. Toimetada otsus pooltele kätte.

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule (Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale

toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale

kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. (TsMS § 415)

Kaja esitatakse tagaseljaotsuse teinud kohtule. Kajas peab sisalduma: 1) viide otsusele, mille

peale kaja esitatakse; 2) avaldus, et selle otsuse peale esitatakse kaja; 3) asjaolu, mis takistas

kaja esitajal hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast ja sellest teatamast ning selle

põhistus, välja arvatud juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Kui

tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei

ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. (TsMS § 416, RLS § 59 lg 19)

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi

1, 51010 Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse

riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse

ulatust. (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7, RLS § 59 lg 15)

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. (TsMS § 187 lg 6)

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 14. veebruaril 2023 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja 29. mail 2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse J. A.

(kostja) võla väljamõistmiseks.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 1525,91 eurot, intressi 211,82 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 611,33 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja edasiulatuva

viivise põhivõlalt alates 30. maist 2023 kuni põhinõude täitmiseni 41,90% aastas, kuid kokku

koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Hagiavalduse

kohaselt nõue tuleneb kostja ja ESTO AS 10. oktoobril 2019 sõlmitud krediidikonto lepingust

nr 7020102101.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

Kuna kostjale ei õnnestunud muul viisil menetlusdokumente kätte toimetada, toimetas kohus

hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult, dokumendi väljavõtte

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus loeb TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel

hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte toimetatuks 1. oktoobril 2023. Kostja,

kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule vastanud. Vastamise

tähtpäev saabus 23. oktoobril 2023.

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada

tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus

vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel

põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

3. Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõude aluseks oleva lepingu puhul on tegemist

tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Krediidiandja on

kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § §

4034). Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist omal algatusel, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele

tuginenud (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C‑679/18, OPR-Finance s.

r. o. vs. GK, p 46; Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus kohtuasjas nr 2-21-13098, p-d 13, 25).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 4034 lg 1 järgi enne

tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas

tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama

tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja

põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt,

tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast

sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks

tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla

sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt

Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta

lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku,

teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate

rahaliste

kohustuste

võimaliku

suurenemise

mõju,

määrates

vajalike

hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta

olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud

kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

(KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7

sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku

teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid

andmekogusid. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud

andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab VÕS § 4033 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Üldjuhul tuleb seejuures küsida tarbijalt

tema pangakonto väljavõtet ja hinnata seda, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto

väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muus teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus kohtuasjas nr 2-21-

13098, p 18 viimane lõik).

VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

4. Kohus selgitas 12. mai ja 7. juuli 2023 määrustes hagejale vajadust tuua välja asjaolud,

millest nähtuks, et kostjale tarbijakrediidilepingu alusel krediidi andmisel järgiti

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja vastuse kohaselt krediidiandja hindas kostja

krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete ja kostja pensioniregistri päringu alusel.

Samuti kasutas krediidiandja kostja krediidivõimelisuse analüüsimisel nii sisemisi kui ka

krediidiandjale

kättesaadavaid

avalikke

andmebaase

(sh

Creditinfo

Eesti

AS

maksehäireregistrit). Krediidiandja kinnitas, et kontrollis kostja sissetulekut, olemasolevaid

kohustusi, olemasolevat krediidiajalugu, kostja vanust krediidi taotlemisel ja soovitud

laenuperioodi lõpus, residentsust, isikut tõendava dokumendi kehtivust, teostas Creditinfo

Eesti AS-i maksehäireregistri päringut, kontrollis ametlikke teadaandeid ja karistusregistrit.

Kostjal puudusid kehtivad maksehäired, ametlikud teadaanded ja karistused. Kostja kuue kuu

keskmine igakuine netotöötasu oli 1105,75 eurot ja tööandja S. E. AS. Krediidiandja tuvastas

nimetatud andmeid pensioniregistri päringu tulemusel. Samuti tuvastas krediidiandja, et kostja

igakuised finantskohustused olid 550 eurot. Kogutud andmeid analüüsides ei tekkinud

krediidiandjal kahtlust saadud andmete õigsuses ja krediidiandja jõudis järelduseni, et kostja

koondreiting on hea, kostja on krediidivõimeline ja suuteline teenindama krediidikontot

limiidiga 2000 eurot tasudes krediidi kasutamise korral igakuiseid makseid summas vähemalt

75,91 eurot (10 + 65,91).

Kohus on seisukohal, et kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel on rikutud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Krediidiandja ei ole enne kostjaga lepingu sõlmimist omandanud piisavat

teavet asjaolude kohta, mis võisid mõjutada tema võimet krediit tagasi maksta, ja kostja

krediidivõimelisust kohase hoolsusega hinnanud. Hageja esitatust nähtuvalt on krediidiandja

kontrollinud, et kostja omas töökohta ja kostja igakuise töötasu suurust. Kohustustest on arvesse

võtud kostjalt saadud info tema finantskohustuste kohta. Hageja esitatust ei nähtu, et

krediidiandja

oleks

omandanud

teabe

kostjat

muude

kohustuste,

sh

igakuiste

majapidamiskulude kohta. Kostja kohustusi ei ole krediidiandja nõuetekohaselt kontrollinud.

Hageja nimetatud andmekogude kontrolli ei saa pidada piisavaks. Hageja esitatust ei nähtu, et

krediidiandja oleks nõudnud kostjalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et kostja krediidivõimet adekvaatselt hinnata.

5. VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks

tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise

kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse tarbijakrediidilepingu

intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Kostja on krediiti kasutusele võtnud kokku 4430 eurot. Kostja on teostanud tagasimakseid

kokku 4302,07 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud kokku 2904,09 eurot, intressi

katteks 1288,23 eurot, väljavõttetasude katteks 99,75 eurot ja meeldetuletustasude katteks 10

eurot. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0,00% aastas. Kuivõrd

kostja ei võlgne hagejale intressi ega muid tasusid ning kostja ei ole saanud maksetega

viivitusse sattuda, tuleb kõik maksed arvestada põhivõla katteks. Kostjal on hagejale põhivõlast

tasumata järelikult 127,93 eurot (4430 - 4302,07). Seega rahuldab kohus hageja põhinõude

osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 127,93 eurot. Hageja nõude intressi

väljamõistmiseks jätab kohus rahuldamata.

6. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 41,90%

aastas. VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 järgi krediidiandja võib nõuda tarbijalt viivist samas

ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Kuivõrd tulenevalt

VÕS § 4034 lg-st 7 on lepingu intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud seadusjärgne

intressimäär, ei ole kohtu hinnangul hagejal õigus nõuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

seadusjärgsest määrast kõrgemat viivist.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on viivist põhjendatud arvestada alates

ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis

arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete

tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-

124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ta ei

ole saanud maksetega viivitusse sattuda. Seega jätab kohus hageja sissenõutavaks muutunud

viivise nõude rahuldamata.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 127,93 eurot, mis muutub sissenõutavaks

alates käesoleva otsuse jõustumisest. Hagejal on seega õigus nõuda põhivõlalt viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates maakohtu otsuse vastavas osas jõustumisest

kuni põhivõla tasumiseni.

7. Kohtu hinnangul tuleb VÕS § 4034 lg-s 7 nimetatud muu tasuna võtta ka võla

sissenõudmiskulusid. Lisaks on sissenõudekulude väljamõistmine põhjendamatu ka selle tõttu,

et vastavalt eelmises lõigus väljatoodule, ei ole kostja saanud maksetega viivitusse sattuda. Ka

hageja nõue sissenõudekulude hüvitamiseks tuleb jätta seega rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. Arvestades hagi rahuldamise ulatus, jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud

hageja kanda 95% ulatuses ja kostja kanda 5% ulatuses.

9. Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud

puuduvad. Hageja palub menetluskuludena kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu 420

eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu seoses hagiavalduse

koostamise ja kohtusse esitamisega 420 eurot (ajakulu 3,5 tundi, tunnitasu 120 eurot, sh

käibemaks).

Hageja on tasunud riigilõivu seaduses ettenähtud ulatuses. Seega on riigilõiv 420 eurot

põhjendatud menetluskulu. TsMS § 4842 alusel on põhjendatud menetluskulu ka maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kohus leiab, et hageja põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja

kulu hagimenetluses on 240 eurot (TsMS § 175 lg 1). Kohus arvestab, et asi ei olnud õiguslikult

keerukas ega asjaolude poolest mahukas. Tegemist on n-ö tüüphagiga, mille põhitekst on välja

töötatud korduvaks kasutamiseks. Arvestades ka hagi täiendamist, on hageja lepingulise

esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu 2 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot

on põhjendatud. Hageja on kinnitanud, et on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa

õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Seega kuuluvad

lepingulise esindaja kulud hüvitamisele koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10).

10. Seega määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 680 eurot. Arvestades

menetluskulude jaotust, mõistab kohus sellest kostjalt hageja kasuks välja 34 eurot (680 x 0,05).

11. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Miilaste

kohtunik