2-22-129371/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-22-129371

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. detsember 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-129371

Tsiviilasi

Renovum OÜ hagi A. K. vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1318,28 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Renovum OÜ (registrikood 14042462; asukoht

Tartu mnt 50, 10115 Tallinn), lepinguline esindaja Irina

Vassiljeva (e-post irina@renovum.ee)

Kostja A. K. (isikukood xxxxxxxxxxx; tegelik elu- ja

viibimiskoht teadmata)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Renovum OÜ hagi A. K. vastu võla väljamõistmiseks osaliselt

tagaseljaotsusega.

2. Mõista A. K. välja Renovum OÜ kasuks põhivõlg 1013,90 eurot.

3. Mõista A. K. välja Renovum OÜ kasuks viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni põhinõude 1013,90 eurot täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Jätta Renovum OÜ hagi A. K. vastu rahuldamata osas, milles Renovum OÜ palub

mõista A. K. välja Renovum OÜ kasuks intressi 26 eurot, 7. detsembri 2022 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise 92,92 eurot, võla sissenõudmiskulud 24,25 eurot ja

edasiulatuva viivise suuremas ulatuses kui märgitud p-s 3.

5. Jätta menetluskulud 15% ulatuses Renovum OÜ kanda ja 85% ulatuses A. K. kanda.

6. Mõista A. K. välja Renovum OÜ kasuks menetluskulud 459 eurot.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb A. K. tasuda kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

8. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

9. Toimetada otsus pooltele kätte.

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule (Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale

toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale

kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. (TsMS § 415)

Kaja esitatakse tagaseljaotsuse teinud kohtule. Kajas peab sisalduma: 1) viide otsusele, mille

peale kaja esitatakse; 2) avaldus, et selle otsuse peale esitatakse kaja; 3) asjaolu, mis takistas

kaja esitajal hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast ja sellest teatamast ning selle

põhistus, välja arvatud juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Kui

tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei

ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. (TsMS § 416, RLS § 59 lg 19)

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi

1, 51010 Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse

riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse

ulatust. (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7, RLS § 59 lg 15)

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. (TsMS § 187 lg 6)

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Renovum OÜ (hageja) esitas 3. augustil 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ja 7. detsembril 2022 Tartu Maakohtule hagiavalduse A. K. (kostja) vastu võla

väljamõistmiseks.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 1013,90 eurot, intressi 26 eurot,

sissenõudmiskulud 24,25 eurot, 7. detsembri 2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise

92,92 ja edasiulatuva viivise põhivõlalt alates 8. detsembrist 2022 kuni selle tasumiseni

lepingujärgses määras 15,90% aastas. Hagiavalduse kohaselt nõue tuleneb kostja ja TF Bank

AB (publ.) Eesti filiaali 11. märtsil 2022 sõlmitud järelmaksulepingust 9019009.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

Kuna kostjale ei õnnestunud muul viisil menetlusdokumente kätte toimetada, toimetas kohus

hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult, dokumendi väljavõtte

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus loeb TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel

hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte toimetatuks 30. augustil 2023. Kostja,

kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule vastanud. Vastamise

tähtpäev saabus 19. septembril 2023.

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada

tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus

vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel

põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

3. Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõude aluseks oleva lepingu puhul on tegemist

tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Krediidiandja on

kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § §

4034). Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist omal algatusel, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele

tuginenud (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C‑679/18, OPR-Finance s.

r. o. vs. GK, p 46; Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus kohtuasjas nr 2-21-13098, p-d 13, 25).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 4034 lg 1 järgi enne

tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas

tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama

tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja

põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt,

tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast

sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks

tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla

sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt

Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta

lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku,

teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate

rahaliste

kohustuste

võimaliku

suurenemise

mõju,

määrates

vajalike

hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta

olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud

kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

(KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7

sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku

teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid

andmekogusid. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud

andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab VÕS § 4033 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Üldjuhul tuleb seejuures küsida tarbijalt

tema pangakonto väljavõtet ja hinnata seda, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto

väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muus teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus kohtuasjas nr 2-21-

13098, p 18 viimane lõik).

VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

4. Kohus selgitas 23. veebruari 2023 määruses hagejale vajadust tuua välja asjaolud, millest

nähtuks, et kostjale tarbijakrediidilepingu alusel krediidi andmisel järgiti vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Hageja vastuse kohaselt kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis

esialgne võlausaldaja arvesse kostja poolt esitatud teavet, mille kohaselt kostja igakuine

netosissetulek oli 840 eurot ja olemasolevate kohustuste kuumaksed 56 eurot, ning kontrollis

maksehäireregistrit. Saadud andmete põhjal ei olnud kostjal laenu väljastamise ajal

maksehäireid. Pärast lepingu sõlmimisel oli kostjal kuumakse 56 eurot ja kostja igakuised

kohustused koos laenuandja kuumaksega olid 112 eurot. Seega oli kostja netosissetulek

laenutaotluse rahuldamiseks piisav.

Kohus on seisukohal, et kostjaga tarbijakrediidilepingute sõlmimisel on rikutud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja ei ole enne kostjaga lepingute sõlmimist

omandanud piisavat teavet asjaolude kohta, mis võisid mõjutada tema võimet krediit tagasi

maksta, ja kostja krediidivõimelisust kohase hoolsusega hinnanud. Kostjal maksehäirete

puudumise kontrollimine ning lähtumine üksnes kostja enda poolt esitatud teabest oma

sissetulekute ja kohustuste kohta, ei ole piisav vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise

nõude täitmiseks. Hageja esitatust ei nähtu, et krediidiandja oleks kostja laenutaotluses esitatud

andmeid üldse mingil viisil kontrollinud või palunud kostjal esitatud andmeid täpsustada.

Hageja esitatust ei nähtu, et muude kohustuste kui igakuiste finantskohustuste kohta oleks

kostjalt enne lepingu sõlmimist küsitud (nt igakuised majapidamiskulud). Krediidiandja ei ole

nõudnud kostjalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

kostja krediidivõimet adekvaatselt hinnata. Lisaks eelnevale, hagiavaldusest nähtuvalt ei olnud

lepingujärgne kuumakse mitte 56 eurot, vaid 347,46 eurot.

5. VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks

tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise

kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse tarbijakrediidilepingu

intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Kostja ostis järelmaksuga toote, mille hind oli 1013,90 eurot (krediidisumma). Hagiavaldusest

nähtuvalt ei ole kostja teinud lepingu katteks ühtegi makset. Seega mõistab kohus kostjalt

hageja kasuks välja põhivõla 1013,90 eurot. Lepingu järgi kohustus kostja laenu tagastama

osamaksetena kolme kuu jooksul. Kogu lepingu kehtivusajal oli VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär oli 0,00% aastas. Seega kostja intressi tasuma ei pea ja kohus jätab hageja

intressinõude rahuldamata.

6. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingujärgse intressimääraga võrdses määras (15,90% aastas,

0,044% päevas). VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 järgi krediidiandja võib nõuda tarbijalt

viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Kuivõrd

tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 7 on lepingu intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud

seadusjärgne intressimäär, ei ole kohtu hinnangul hagejal õigus nõuda VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud seadusjärgsest määrast kõrgemat viivist.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on viivist põhjendatud arvestada alates

ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis

arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete

tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-

124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ta ei

ole saanud maksetega viivitusse sattuda. Seega jätab kohus hageja sissenõutavaks muutunud

viivise nõude rahuldamata.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1013,90 eurot, mis muutub sissenõutavaks

alates käesoleva otsuse jõustumisest. Hagejal on seega õigus nõuda põhivõlalt viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates maakohtu otsuse vastavas osas jõustumisest

kuni põhivõla tasumiseni.

7. Kohtu hinnangul tuleb VÕS § 4034 lg-s 7 nimetatud muu tasuna võtta ka võla

sissenõudmiskulusid. Lisaks on sissenõudekulude väljamõistmine põhjendamatu ka selle tõttu,

et vastavalt eelmises lõigus väljatoodule, ei ole kostja saanud maksetega viivitusse sattuda. Ka

hageja nõue sissenõudekulude hüvitamiseks tuleb jätta seega rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. Arvestades hagi rahuldamise ulatus, jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud

hageja kanda 15% ulatuses ja kostja kanda 85% ulatuses.

9. Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud

puuduvad. Hageja palub menetluskuludena kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu 280

eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu seoses hagiavalduse

koostamise ja kohtusse esitamisega 240 eurot (ajakulu 2 tundi, tunnitasu 120 eurot; ilma

käibemaksuta).

Hageja on tasunud riigilõivu seaduses ettenähtud ulatuses. Seega on riigilõiv 280 eurot

põhjendatud menetluskulu. Kooskõlas TsMS §-ga 4842 tuleb hagejale hüvitada maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot. Arvestades et kohus on pärast hagi menetlusse võtmist palunud

hagejal hagi aluseks olevaid asjaolusid täpsustada ja esitada täiendavad tõendid, on hageja

lepingulise esindaja kulu 240 eurot põhjendatud ja vajalik (TsMS § 175 lg 1).

10. Seega määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 540 eurot. Arvestades

menetluskulude jaotust, mõistab kohus sellest kostjalt hageja kasuks välja 459 eurot (540 x

0,85).

11. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Miilaste

kohtunik