2-23-12559/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht 14.12.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-12559

Kohtuasi

Ateljee Houses OÜ kaebus kohtutäituri 25.08.2023

otsusele täiteasjas 176/2023/2577

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 05.10.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Ateljee Houses OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik): Ateljee Houses OÜ (registrikood

16128452), seaduslik esindaja GP

Puudutatud

isik

I

(sissenõudja):

X

(isikukood

XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Valeria Arsjuta

Puudutatud isik II: Pärnu kohtutäitur Rocki Albert

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 05.10.2023 määrus osaliselt, s.t resolutsiooni p 2 osas,

ja teha selles osas uus määrus, millega jätta avaldaja 25.09.2023 taotlus

täitemenetluse peatamiseks rahuldamata. Muus osas jätta maakohtu määruse

resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt maakohtu määruse põhjendusi.

3. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

3.1. Jätta rahuldamata Atejee Houses OÜ 03.09.2023 kaebus kohtutäitur Rocki

Alberti 25.08.2023 otsusele täiteasjas nr 176/2023/2577.

3.2. Jätta rahuldamata Atejee Houses OÜ 25.09.2023 taotlus täitemenetluse

peatamiseks.

3.3. Jätta menetluskulud Ateljee Houses OÜ kanda.

3.4. Saata määrus menetlusosalistele.

4. Jätta määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud Ateljee Houses OÜ kanda.

2-23-12559

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. 03.09.2023 esitas Ateljee Houses OÜ (avaldaja, võlgnik) Pärnu Maakohtule kaebuse

kohtutäituri 25.08.2023 otsusele täiteasjas nr 176/2023/2577. Avaldaja täpsustas oma kaebust

25.09.2023.

2. Avalduse kohaselt on võlgniku suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 176/2023/2577.

Täitedokumendiks on Pärnu Maakohtu 10.05.2023 hagi tagamise määrus tsiviilasjas nr 2-22-

19302. Kohtutäitur saatis 28.07.2023 võlgnikule 25.07.2023 koostatud hagi tagamise korras

vallasvara ülevaatamise ja arestimise akti koos selle aluseks oleva täitedokumendiga. Võlgniku

seaduslik esindaja esitas kohtutäiturile kaebuse 11.08.2023, kuna sai täitedokumendist ja

25.07.2023 koostatud aktist teada 28.07.2023, sest viibib alates 18.07.2023 ajateenistuses.

Kohtutäitur on teinud 25.08.2023 otsuse, millega jäeti kaebus läbi vaatamata, kuna

sõjaväeteenistuses olemine ei ole mõjuv põhjus dokumendi tähtaegselt esitamata jätmiseks.

Avaldaja leiab, et kaebuse läbi vaatamata jätmine riivab tema õigusi ning kaebus esitati

põhjusel, et 25.07.2023 akt ei ole põhjendatud, nagu ei ole põhjendatud ka selle aluseks olev

Pärnu Maakohtu 10.05.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-19302, mille avaldaja on 07.08.2023

määruskaebusega vaidlustanud. Lisaks sellele ei ole avaldaja esindajat kutsutud vallasvara

ülevaatamise ja akti koostamise juurde.

3. Avaldaja palub tühistada kohtutäituri 25.08.2023 otsuse ning saata asi sisuliseks

lahendamiseks kohtutäiturile. Alternatiivselt palub avaldaja peatada täitemenetluse täiteasjas

nr 176/2023/2577 kuni tsiviilasjas nr 2-22-19302 Pärnu Maakohtu 10.05.2023 määruse peale

esitatud määruskaebuse lahendamiseni.

Puudutatud isikute seisukohad

4. Kohtutäitur palus jätta võlgniku kaebuse rahuldamata. Täitur jäi 25.08.2023 otsuses toodud

seisukohtade juurde. Kaebuse läbivaatamata jätmine oli põhjendatud. Võlgnik ei esitanud

tähtaja ennistamise taotlust ja kaebetähtaja ennistamise eeldused ei olnud täidetud.

4.1. 25.08.2023 otsuse kohaselt on võlgnik välja toonud, et sai 25.07.2023 aktist teada

28.07.2023. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg-st 1 lähtuvalt oleks tulnud kaebus

kohtutäiturile esitada hiljemalt 07.08.2023. Võlgnik esitas kaebuse kohtutäiturile alles

11.08.2023. Kuna võlgnik jättis tähtaegselt 25.07.2023 akti vaidlustamata, puudus kohtutäituril

alus kaebuse läbivaatamiseks. Puudusid alused ka tähtaja ennistamiseks, kuna võlgniku

2-23-12559

juhatuse liikme ajateenistuses viibimine ei ole ootamatu sündmus, mida võlgniku juhatuse liige

ei saanud ette näha.

5. Sissenõudja palus jätta kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur jättis kaebuse põhjendatult läbi

vaatamata, kuna kaebus esitati tähtaega ületades. Võlgnik on kohtutäituri tegevusele esitatud

kaebuses välja toonud, et sai aktist teada 28.07.2023. Seega saabus kohtutäituri tegevuse peale

kaebuse esitamise tähtaeg 07.08.2023. Võlgnik esitas aga kaebuse alles 11.08.2023.

5.1. Võlgnik ei taotlenud kaebetähtaja ennistamist. Lisaks ei olnud täidetud kaebetähtaja

ennistamise eeldused. Võlgniku juhatuse liige ei ole tõendanud ajateenistuses viibimist.

Ajateenistuses viibimise puhul ei ole tegemist mõjuva põhjusega, mis võiks õigustada

kaebetähtaja möödalaskmist. Mõjuvast põhjusest saab rääkida vaid juhul, kui menetlusosaline

on rakendanud asjaajamisel hoolsust, mida hoolsalt menetlusosaliselt tavaliselt eeldatakse.

Ajateenistuses viibimine ei ole ootamatu sündmus, mida võlgniku juhatuse liige ei saanud ette

näha. Samuti ei ole ajateenistuses viibimise näol tegemist objektiivse takistusega, mis ei

võimaldanud võlgnikul kaebetähtajast kinni pidada. Tõendatud ei ole, et võlgniku juhatuse

liikmel ei olnud ajateenistuses olles ligipääsu arvutile ja dokumentidele. Võlgnik esitas Pärnu

Maakohtule tsiviilasjas nr 2-22-19302 määruskaebuse, mis kannab kuupäeva 07.08.2023, mis

tõendab, et tegelikkuses oli võlgnikul võimalus 07.08.2023 menetlusdokumente koostada.

Võlgnik ei ole selgitanud, kuidas ta sai 07.08.2023 ilma dokumentidele ja arvutile ligipääsu

omamata määruskaebust koostada ning miks ei saanud ta samal viisil koostada kaebust

kohtutäituri tegevusele. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku väited selle kohta, et tal ei olnud enne

11.08.2023 ligipääsu arvutile, on paljasõnalised.

5.2. Täitemenetluse peatamiseks puuduvad alused. Tallina Ringkonnakohus jättis 01.09.2023

määrusega (jõustunud 01.09.2023) tsiviilasjas nr 2-22-19302 võlgniku määruskaebuse

rahuldamata. Seega on võlgniku alternatiivne nõue alusetu.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Pärnu Maakohtu 05.10.2023 määrusega jäeti kaebus kohtutäituri otsusele rahuldamata ja

menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus jättis läbi vaatamata avaldaja 25.09.2023

alternatiivse nõude (taotluse) täitemenetluse peatamiseks.

7. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt kinnitas võlgnik 11.08.2023 kaebuses

kohtutäiturile, et ta sai Pärnu Maakohtu 10.05.2023 määrusest ja täituri 25.07.2023 aktist teada

28.07.2023. Võimaluse kaebuse allkirjastamiseks sai võlgnik alles 11.08.2023. TMS § 217 lg 1

kohaselt tulnuks kaebus esitada 10 päeva jooksul arvates otsuse või toimingu tegemisest.

Viimane päev kaebuse esitamiseks kohtutäiturile oli seega 07.08.2023. Kaebus esitati

11.08.2023, st hilinenult.

8. Maakohus viitas TMS § 217 lg-le 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 67 lg-le 1

ning märkis, et võlgnik tähtaja ennistamise taotlust esitanud ei ole. Tähtaja ennistamise taotlus

tuleb esitada sõnaselgelt.

9. Kohtutäitur märgib 25.08.2023 otsuses, et isegi kui võlgnik oleks esitanud avalduse

kaebetähtaja ennistamiseks, siis ei oleks saanud seda rahuldada. Maakohtu hinnangul on

kohtutäitur sisuliselt siiski hinnanud, kas esineb aluseid kaebuse esitamise tähtaja

ennistamiseks, ning leidnud, et ajateenistus ei ole mõjuvaks põhjuseks, et kaebetähtaega

ennistada. Seega hindas maakohus, kas kohtutäituri otsus jätta kaebus läbi vaatamata on

põhjendatud.

2-23-12559

10. Maakohus leidis, et võlgnik ei ole esitanud mõjuvat põhjust, miks ta sai ühes tsiviilasjas

esitada tähtaegselt määruskaebuse, kuid kohtutäiturile ei olnud võimalik kaebust tähtaegselt

esitada. Nimelt on võlgnik 07.08.2023 määruskaebusega vaidlustanud Pärnu Maakohtu

10.05.2023 määruse. Kohtu infosüsteemi andmetel on tsiviilasjas nr 2-22-19302 määruskaebus

esitatud 08.08.2023 ning allkirjastatud 07.08.2023. Seega oli võlgnikul võimalik tsiviilasjas

nr 2-22-19302 määruskaebusega tegeleda kahel päeval – 07.08.2023 ja 08.08.2023. Käesolevas

tsiviilasjas oli kohtutäiturile kaebuse esitamise tähtaeg 07.08.2023. Kui võlgniku seaduslik

esindaja, viibides ajateenistuses, saab ühes menetluses menetlustähtaega järgida ning teises

menetluses tähtaega ei järgi, siis ei ole põhjendatud asuda seisukohale, et ajateenistuses

viibimine on mõjuvaks põhjuseks, mis takistab seaduses sätestatud kaebetähtaja järgimist.

Lisaks peab äriühing oma tegevuse korraldama seadusliku esindaja ajateenistuses viibimise ajal

viisil, mis võimaldab täita äriühingu kohustusi seaduses sätestatud ajal. Ajateenistus iseenesest

ei ole mõjuvaks põhjuseks, mis takistab menetlustähtaegade järgimist.

11. Eeltoodu alusel on kohtutäituri otsus õiguspärane ning puudub alus kohtutäituri 25.08.2023

otsuse tühistamiseks täiteasjas nr 176/2023/2577.

12. Maakohus jättis võlgniku alternatiivse nõude täitemenetluse peatamiseks läbi vaatamata.

Täitemenetlus täiteasjas nr 176/2023/2577 on algatatud Pärnu Maakohtu 10.05.2023 hagi

tagamise määruse täitmiseks. Seega tuleb kõik hagi tagamisega seotud avaldused ja taotlused

esitada tsiviilasjas nr 2-22-19302.

13. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 172 lg 1 ja 10).

Määruskaebus

14. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus

määrus, millega tühistada kohtutäituri 25.08.2023 otsus ning saata asi tagasi kohtutäiturile

sisuliseks lahendamiseks. Alternatiivselt palub võlgnik peatada täitemenetluse täiteasjas

nr 176/2023/2577 kuni Pärnu Maakohtu 10.05.2023 kohtumääruse peale esitatud

määruskaebuse lahendamiseks tehtud kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-22-19302.

15. Nii kohtutäitur kui ka maakohus on põhjendamatult asunud seisukohale, et ajateenistus ei

ole mõjuvaks põhjuseks, mis takistab menetlustähtaegade järgmist. Võlgniku juhatuse liikmel

puudus ajateenistuses olles ligipääs arvutile ja dokumentidele ning tal ei olnud võimalik esitada

kaebust tähtaegselt. Seetõttu on väga keeruline planeerida ja teada ette, millal on võimalik täita

menetluslikke tähtaegasid. Võlgnik esitas kaebuse esimesel võimalusel.

16. TsMS § 67 lg 1 ei sätesta, et tähtaja ennistamise taotlus peab olema märgitud sõnaselgelt.

Seadus sätestab, et menetlusosaline peab esitama avalduse ning põhistama mõjuva põhjuse

olemasolu. Võlgnik on need nõuded täitnud. Võlgnik esitas menetlusdokumendi ning põhistas

menetlusdokumendi esitamisega hilinemise põhjust.

17. Maakohtu määrusest ei selgu, miks jättis kohus läbi vaatamata alternatiivse taotluse

täitemenetluse peatamiseks. Asjaolu, et võlgnikul on menetlusõiguslikult õigus ja võimalus

esitada taotlus täitemenetluse peatamiseks ka tsiviilasja nr 2-22-19302 raames, ei välista

vastava taotluse esitamist ja läbivaatamist käesolevas tsiviilasjas.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

18. Kohtutäitur palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

2-23-12559

19. Sissenõudja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

19.1. Seda, kas ajateenistuses viibimine on mõjuv põhjus või mitte, tuleb hinnata igal

üksikjuhtumil eraldiseisvalt vastava kaasuse konkreetseid asjaolusid arvestades. Mõjuva

põhjuse ja kaebetähtaja möödalaskmise vahel peab esinema põhjuslik seos. Võlgnik on

juriidiline isik, mille juhatus on kohustatud korraldama äriühingu majandustegevust,

rakendades selleks juhatuse liikme ametikohale vajalikku hoolsust. Seega juhul, kui võlgniku

juhatuse liige läheb pea aastaks ajaks ajateenistusse (mis ei ole tõendatud), oleks juhatusel

tulnud korraldada võlgniku majandustegevus ümber viisil, mis võimaldab äriühingul võtta

vastu menetlusdokumente ning täita äriühingu kohustusi seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.

19.2. Võlgnik on väitnud, et tal ei olnud ajateenistuses olles ligipääsu arvutile ja dokumentidele,

kuid ei ole oma väidet tõendanud ega põhistanud. Võlgnik sai kohtutäituri 25.07.2023 akti kätte

juba 28.07.2023, seega pidi võlgniku esindajal olema ligipääs arvutile ja dokumentidele. Samuti

esitas võlgnik Pärnu Maakohtule tsiviilasjas nr 2-22-19302 määruskaebuse, mis kannab

kuupäeva 07.08.2023, mis tõendab, et tegelikkuses oli võlgnikul võimalus 07.08.2023

menetlusdokumente koostada. Võlgnik ei ole selgitanud, kuidas ta sai 07.08.2023 ilma

dokumentidele ja arvutile ligipääsu omamata määruskaebust koostada ning miks ei saanud

võlgnik samal viisil koostada kaebust kohtutäituri tegevusele. Võlgniku seaduslikul esindajal

oli võimalik menetlusdokumente koostada.

19.3. Seoses võlgniku alternatiivse nõudega märkis sissenõudja, et kohtul on võimalik

täitemenetlus peatada hagi tagamise korras. Võlgnik ei ole hagi tagamise taotlust esitanud.

Võlgnik ei ole selgitanud, millisel õiguslikul alusel tema nõue põhineb ning võlgniku nõude

rahuldamiseks ei esine õiguslikku alust.

20. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

21. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas,

milles maakohus jättis avaldaja taotluse täitemenetluse peatamiseks läbi vaatamata ja teha selles

osas uus määrus, millega jätta avaldaja taotlus täitemenetluse peatamiseks rahuldamata. Muus

osas jätta maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kui osaliselt muuta maakohtu määruse

põhjendusi. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada.

22. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, esitab ringkonnakohus

määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse (TsMS § 659, § 654 lg 2 p 2²).

23. Asja materjalidest nähtuvalt on võlgniku suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas

nr 176/2023/2577. Täitedokumendiks on Pärnu Maakohtu 10.05.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-

22-19302. Vastava määrusega arestiti hagi tagamise korras võlgnikule kuuluvad puitprussid,

mis asuvad sissenõudjale kuuluval kinnistul, ning keelati võlgnikul puitprusside käsutamine.

Maakohus määras ka, et arestitud puitprussid tuleb müüa kohtutäituri kontrolli all. 25.07.2023

koostas kohtutäitur vallasvara ülevaatamise ja arestimise akti ja saatis 28.07.2023 vastava akti

koos täitedokumendiga võlgnikule. 11.08.2023 esitas võlgnik kaebuse kohtutäituri 25.07.2023

akti peale. 25.08.2023 tegi kohtutäitur otsuse, millega jättis võlgniku kaebuse kohtutäituri

tegevusele läbi vaatamata, kuna kaebus esitati tähtaega ületades.

2-23-12559

24. Ringkonnakohus märgib, et käesolevas asjas on tuvastatud ja puudub vaidlus selles, et

võlgnik ei ole esitanud täiturile kaebust TMS § 217 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul.

25. Võlgniku hinnangul tuleb aga kaebuse esitamise tähtaeg ennistada. Ringkonnakohus

märgib, et kaebuses kohtutäituri otsusele ei ole võlgnik taotlenud sõnaselgelt kaebuse esitamise

tähtaja ennistamist, kuid on esitanud siiski omapoolsed põhjendused, miks tal ei õnnestunud

kaebetähtaega järgida. Nimelt märgib kaebaja kohtutäiturile esitatud kaebuses, et „kaebuse

esitaja sai Pärnu Maakohtu 10.05.2023 kohtumäärusest ja Aktist teada 28.07.2023, kuid

võimaluse kaebus esitada oli allakirjutanul alles täna, kui ta sai paariks 2 päevaks koju, sest

alates 18.07.2023 viibib allakirjutanu 11 kuulises ajateenistuses Paldiski Vahipataljonis.“

25.1. TMS § 217 lg 2 esimene lause sätestab, et TMS § 217 lg-s 1 nimetatud tähtaja saab

kohtutäitur ennistada TsMS-s sätestatud korras. TsMS § 67 lg 1 järgi kui menetlusosaline lasi

mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse

alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja

möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse

tagajärje. TsMS § 68 lg 1 teise lause kohaselt märgitakse tähtaja ennistamise avalduses tähtaja

ennistamise aluseks olevad asjaolud ning nende põhistus. Seega peab kohus avalduse

lahendamisel hindama, kas avalduse esitaja on põhistanud (TsMS § 235) mõjuva põhjuse

olemasolu, mis ei võimaldanud tal tähtaega järgida. Erialakirjanduses on selgitatud, et tähtaja

ennistamise taotlus tuleb esitada sõnaselgelt, v.a kui ennistamise tahet saab erandlikult

asjaoludest järeldada (TsMS I komm (2017), § 68, p 3.1.1).

25.2. Ringkonnakohus leiab, et arvestades 11.08.2023 kaebuse esitatud selgitusi kaebetähtaja

mittejärgmise kohta, saab kaebuses toodud selgitustest järeldada võlgniku tahet tähtaja

ennistamise taotluse esitamiseks, kuigi seda ei ole kaebuses sõnaselgelt märgitud.

Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu määruse põhjendusi.

25.3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et võlgnik ei ole käesoleval juhul siiski

põhistanud, et ta ei saanud tähtaega järgida mõjuva põhjuse tõttu TsMS § 67 lg 1 mõttes. Mõjuv

põhjus tähendab TsMS § 67 lg 1 järgi seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne

põhjus. Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist ei saa isik ise vahetult

mõjutada (vt nt RKTKm 23.05.2007, 3-2-1-58-07, p 10; RKTKm 24.01.2007, 3-2-1-148-06,

p 12). Erialakirjanduses on selgitatud, et menetlusosalisel tuleb kohut veenda nii mõjuva

põhjuse esinemises kui ka selles, et tähtaega ei järgitud mõjuva põhjuse esinemise tagajärjel.

Seega ei piisa ainult mõjuva põhjuse esinemisest, kui menetlusosaline oleks siiski saanud

mõistlikul viisil tähtaega järgida (TsMS I komm (2017), § 68, p 3.1.1).

25.4. Maakohus leidis, et käesoleval juhul ei saanud ajateenistuses viibimine olla mõjuvaks

põhjuseks, mis takistas võlgnikul seaduses sätestatud kaebetähtaja järgimist. Võlgnik sellega ei

nõustu. Ringkonnakohus nõustub sissenõudjaga, et seda, kas ajateenistuses viibimine on mõjuv

põhjus või mitte, tuleb hinnata igal üksikjuhtumil eraldiseisvalt. Mõjuva põhjuse ja kaebetähtaja

möödalaskmise vahel peab esinema põhjuslik seos. Ringkonnakohus märgib, et isegi kui

ajateenistuses viibimist saaks lugeda mõjuvaks põhjuseks TsMS § 67 lg 1 mõttes, ei ole võlgnik

selgitanud, kuidas oli tal ajateenistuses viibides võimalik järgida menetlustähtaegu tsiviilasjas

nr 2-22-19302 (s.o esitada tähtaegselt määruskaebus), aga ei olnud võimalik esitada kaebust

kohtutäituri otsuse peale. Maakohus on selgitanud, et võlgnik on tsiviilasjas nr 2-22-19302

määruskaebuse esitanud 08.08.2023 ning see on allkirjastatud 07.08.2023. Käesolevas

tsiviilasjas oli kohtutäiturile kaebuse esitamise tähtaeg 07.08.2023. Seega nähtub välja toodud

asjaoludest, et võlgnik oleks saanud kohtutäiturile kaebuse esitamise tähtaega järgida. Võlgnik

ei ole selgitanud, miks tal ei olnud võimalik seda teha. Seega asub ringkonnakohus seisukohale,

2-23-12559

et käesoleval juhul ei esinenud sellist mõjuvat põhjust, mille tõttu ei saanud võlgnik mõistlikul

viisil kohtutäiturile kaebuse esitamise tähtaega järgida. Võlgniku väited mõjuva põhjuse

esinemise kohta on jäänud paljasõnaliseks.

26. Võlgnik on esitanud alternatiivse nõude täitemenetluse peatamiseks kuni tsiviilasjas nr 2-

22-19302 Pärnu Maakohtu 10.05.2023 määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamiseni.

Olgugi, et võlgnik on sõnastanud oma nõude alternatiivse nõudena, võib ringkonnakohtu

hinnangul eeltoodud võlgniku nõudest aru saada selliselt, et võlgnik soovib esialgse õiguskaitse

korras täitemenetluse peatamist.

26.1. Ringkonnakohus märgib, et kaebused kohtutäituri otsuste peale lahendatakse TMS §-des

217 ja 218 toodud korras hagita menetluses. TsMS § 4771 lg 1 järgi saab esialgset õiguskaitset

hagita menetluses kohaldada üksnes seaduses sätestatud juhul. Praegusel juhul reguleerib

esialgse õiguskaitse kohaldamist TMS § 218 lg 2 teine lause, mis näeb ette, et kohus võib

otsustada kuni kaebuse lahendamiseni täitemenetluse tagatise vastu või tagatiseta peatamise või

jätkamise tagatise vastu (TsMS II komm (2017), § 378, p 3.5.6.2; TlnRnKm 09.12.2022, 2-21-

15853, p 25.1).

26.2. Ringkonnakohus leiab, et võlgniku taotlus täitemenetluse peatamiseks tuleb jätta

rahuldamata. Võlgnik palub täitemenetluse peatamist kuni tsiviilasjas nr 2-22-19302 Pärnu

Maakohtu 10.05.2023 määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamiseni. Tallinna

Ringkonnakohus on jätnud 01.09.2023 määrusega, s.o juba enne käesolevas asjas avalduse

esitamist, võlgniku määruskaebuse tsiviilasjas nr 2-22-19302 rahuldamata. Ringkonnakohtu

määrus jõustus 01.09.2023. Seega puudub alus täitemenetluse peatamiseks. Maakohus on

jätnud võlgniku taotluse täitemenetluse peatamiseks läbi vaatamata. Ringkonnakohus tühistab

selles osas maakohtu määruse.

27. Ülaltoodud põhjendustel rahuldab kolleegium määruskaebuse osaliselt.

28. Kuigi määruskaebus osaliselt rahuldatakse, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda, kuna kaebus ja taotlus täitemenetluse peatamiseks

jäävad rahuldamata. Kuna maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suurust, siis ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude

suuruse määrab maakohus TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast

kohtumääruse jõustumist.

29. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada praeguse määruse peale määruskaebuse.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt