4-23-3244/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. detsember 2023, Tallinnas

Väärteoasja number

4-23-3244 (kohtueelses menetluses 2317,23,008578)

Kohtukoosseis

kohtunik Kristina Väliste

Kohtuistungi sekretär

Riina Ratassepp

Tõlk

Ines Üprus

Kohtuasi

Ivan Minenko (sünniaeg: 10.08.2005) väärteokaebus nr

4-23-3244

Vaidlustatud lahend

Politsei- ja Piirivalveamet Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna

menetlustalituse

üldsüütegude

menetlusgrupi 22.09.2023. a otsus väärteoasjas nr

2317,23,008578.

Asja läbivaatamise kuupäev

14.11.2023

Istungil osalenud isikud

kaebuse esitaja Ivan Minenko.

kaebuse esitaja esindaja Andrei Petrov.

kohtuvälise menetleja, PPA Põhja prefektuuri Lääne-

Harju

politseijaoskonna

menetlustalituse

kohtuesindusgrupi esindaja Katrin Vizel.

RESOLUTSIOON

1. Jätta Ivan Minenko kaebus Politsei- ja Piirivalveamet Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi 22.09.2023. a otsusele

väärteoasjas nr 2317,23,008578 väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 või

väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 alustel rahuldamata.

2. Jätta kaebaja esindaja menetluskulud kaebaja enda kanda.

3. Tühistada kohtuvälise menetleja otsus osaliselt, nimelt mõistetud rahatrahvi tasumise

tähtaja osas.

4. KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel määrata, et Politsei- ja Piirivalveamet Põhja prefektuuri

Lääne-Harju

politseijaoskonna

menetlustalituse

üldsüütegude

menetlusgrupi

22.09.2023. a otsusega väärteoasjas nr 2317,23,008578 kohaldatud rahatrahv kokku

summas 200 eurot kuulub kandmisele ositi 10 (kümne) kuu jooksul, tasudes alates

kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 20 (kakskümmend)

eurot.

5. Rahatrahv tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveamet Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi 22.09.2023. a otsuses

väärteoasjas nr 2317,23,008578 märgitud makserekvisiitide järgi.

6. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

7. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

8. Kohus saadab kohtuotsuse koopia poolele, kes otsuse kuulutamisel ei osalenud VTMS

§ 41 sätteid järgides. Käesolev otsus väljastada kaebajale, tema esindajale ning PPA

Põhja prefektuurile (pohja.lmt@politsei.ee).

9. Tagastada väärteotoimik peale kohtuotsuse jõustumist kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada kassatsiooni menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline

menetleja või tema advokaadist esindaja.

Kassatsiooni esitamine

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest

(14.12.2023) kolmekümne (30) päeva jooksul s.o. hiljemalt 15.01.2024.

Kohtuotsuse tõlkimise korral kulgeb kassatsioonitähtaeg päevast, mil menetlusalusel isikul oli

võimalik maakohtu otsuse tõlkega tutvuda Harju Maakohtu kantseleis (Lubja 4 Tallinn),

e-toimiku süsteemi või kaitsja vahendusel.

Kui üks kohtumenetluse pool on VTMS § 156 lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul teatanud

kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse

pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise

soovist teatanud.

Kohtumenetluse poole soovist kasutada kassatsiooniõigust või teate esitamise järel

kassatsiooniõiguse kasutamisest loobuda, teatab maakohus teisele kohtumenetluse poolele

kirjalikult.

Kassatsioonitähtaeg peatub Riigikohtule riigi õigusabi taotluse esitamisega. Sellisel juhul

hakkab kassatsioonitähtaeg uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse

koostamisest.

Kassaatori taotlusel võib Riigikohus kassatsioonitähtaja ennistada, kui ta tunnistab selle

möödalastuks mõjuval põhjusel. Ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul alates päevast,

millal takistus ära langes.

Kassatsiooniõigusest loobumine

Kui üks kohtumenetluse pool on VTMS § 156 lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul teatanud

kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse

pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise

soovist teatanud.

Kui kohtumenetluse pooled loobusid kassatsiooniõiguse kasutamisest, jõustub otsus selle

kuulutamisele järgnevast päevast ehk 15.12.2023.

VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna

menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi uurija Priit Pinta koostas 24.08.2023

väärteoprotokolli Ivan Minenkole selle eest, et tema keeldus lahkumast xxxx AS kauplus xxxx

territooriumilt, eirates territooriumi valdaja nõuet territooriumilt lahkuda. Lahkumisnõue oli

antud õigustatult kuivõrd isiku tegevus häiris teisi inimesi ja isikul puudub õigus viibida antud

territooriumil valdaja tahte vastaselt, kuna see ei ole tema valdus. Nimetatud tegevusega pani

Ivan Minenko toime väärteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 266 lg 1 järgi.

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne Harju politseijaoskonna menetlustalituse

üldsüütegude menetlusgrupi uurija Priit Pinta karistas 22.09.2023. a koostatud otsusega Ivan

Minenkot väärteoasjas nr 2317,23,008578 KarS § 266 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku

ulatuses, s.o. 200 euroga.

Harju Maakohtule 06.10.2023 esitatud kaebuses palub kaebaja täies ulatuses politsei otsuse

tühistamist ning kaebaja menetluskulude riigi kanda jätmist. Kaebuse kohaselt puuduvad teos

väärteotunnused, kuna kaebaja viibis avalikkus kohas, ta ei rikkunud avalikku korda ning

tegeles ametliku heategevusega xxxx for people nimel, mitte kerjamisega. KarS § 266 lg 1

kohaselt võib valdaja nõuda kaebajalt lahkuda üksnes hoonest, ruumist või piiratud alast,

kusjuures eeldatakse, et majandustegevuses kasutatav maa-ala peaks olema piiratud piirdega.

Valdaja lahkumise nõue peaks olema seotud üksnes piiratud maa-alalt lahkumisega. Valdaja ei

saa nõuda kaebajalt lahkuda avalikust kohast või enda piiramata maa-alalt, kui ta ei riku

avalikku korda. Ei ole vaja valdaja maa-ala nõusolekut avalikus kohas viibimiseks. Tulenevalt

sellest ei olnud lahkumisnõue õigustatud. xxxx on äriühing, kellel on kõrgendatud

talumiskohustus rikkumiste suhtes AÕS § 89 alusel ning xxxx on kohustatud rikkumisi taluma

hea usu põhimõtete alusel ehk TsÜS § 138.

Politsei ei ole objektiivselt hinnanud kaebaja käitumise häirivust KorS § 57 alusel. Toimikus ei

ole ühtegi häiritud isiku ülekuulamise protokolli. Protokollis puudub rikutud õigusnorm ehk ei

ole arusaadav, mida isik rikkus. Kaebaja käitumine ei olnud häiriv läheduses viibivate inimeste

jaoks. Alternatiivselt märgib kaebaja, et kui kohus leiab, et kaebaja isik on siiski rikkunud

lahkumise nõuet, siis isiku süü ei ole nii suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik

menetlushuvi.

Kohtuistungi käesolevas asjas toimus 14.11.2023.

Kohtuvaidlustes jäi kaebuse esitaja esitatud kaebuse juurde. Palub tühistada politsei otsus täies

ulatuses ning jätta kaebaja menetluskulud riigi kanda. KarS § 266 lg 1 kohaselt võib valdaja

nõuda lahkumist hoonest, ruumist või piiratud alalt. Valdaja ei saa nõuda kaebaja lahkumist

avalikust kohast, kui ta ei ole rikkunud avalikku korda. Avalikul maa-alal viibimiseks ei ole

vaja valdaja nõusolekut, seega ei olnud lahkumisnõue õigustatud. Ei ole arusaadav, millist

õigusnormi on Ivan Minenko rikkunud. Kaebaja käitumine ei olnud häiriv lähedal viibivate

inimeste jaoks. Kaebaja palus teha annetusi, mis on nähtav ka videost ning kui isik loobus

annetuse andmisest, siis Ivan Minenko lahkus.

Repliigi korras märkis kaebaja esindaja, et valdaja lahkumise nõue peaks olema seotud üksnes

piiratud maa-alalt lahkumisega, aga Ivan Minenko ei olnud hoone sees.

Kohtuvälise menetleja esindaja selgitas kohtuistungil, et KarS § 266 lg 1 sätestab

süüteokoosseisu kooseisude alternatiivid, esiteks ebaseaduslikku sissetungi ja teiseks

lahkumisnõude täitmata jätmise. Käesoleval juhul heidetakse isikule ette viimast ehk

lahkumisnõude täitmata jätmist. Menetlusalune isik viibis väärteoprotokollis nimetatud kohas

ja ajal, selles osas puudub vaidlus. Seda on kinnitanud nii menetlusalune isik kui ka

kohtuistungil ülekuulatud tunnistajad. Kohtuväline menetleja ei heida isikule ette nimetatud

kohta minemist. Tegemist on nn avalikku kohaga, ligipääs on erinevatel isikutel. Aga seda

eeldusel, et nimetatud kohta kasutatakse sihipäraselt. xxxx töötajatele tuli info, et menetlusaluse

isiku tegevus ei ole vastuvõetav ja on häiriv. Kaupluse töötaja, kes on ka võimu teostaja antud

valduse üle, otsustas sekkuda ning sekkudes hindas ja kontrollides asjaolusid kooskõlastuse

puudumise kohta, otsustas paluda isikul lahkuda. Lahkumisenõude esitas juhataja korduvalt.

Samuti esitas lahkumisnõude ka teine xxxx töötaja ning lisaks neile ka politseiametnikud, kuid

Ivan Minenko otsustas lahkumisnõuet mitte täita. Ivan Minenko viibimine xxxx territooriumil

muutus ebaseaduslikuks hetkel kui anti nõue sealt lahkumiseks. xxxx ukse esine, varjualune on

kaupluse-hoone üks osa ning selle üle teostab võimu kauplus xxxx. Ei saa eeldada, et nimetatud

kohas on kõik asjad ja tegevused lubatud, mis ei ole kooskõlastatud xxxx. Ivan Minenko eiras

politseiametnike kui ka xxxx töötajate ehk valduse valdajate nõuet territooriumilt lahkumiseks,

seega pani Ivan Minenko toime temale inkrimineeritud teo. Ivan Minenkole mõistetud karistus

on seaduslik ja põhjendatud. Kohtuväline menetleja palus jätta Ivan Minenko kaebus

rahuldamata ning politsei otsus muutmata.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, viinud läbi tõendite kohtuliku uurimise, hinnanud väärteoasjas kogutud kirjalikke

tõendeid, kuulanud ära tunnistajad ja kaebaja ning analüüsinud kõiki tõendeid kogumis, samuti

kuulanud ära poolte seisukohad, jõudis järeldusele, et Ivan Minenko süü temale etteheidetud

väärteo toimepanemises on täielikult tõendatud ja tema tegevus õigesti kvalifitseeritud.

Kohtu hinnangul puudub vaidlus selles, et Ivan Minenko annetusi küsides viibis 23.08.2023

kell 15.38 kuni 17.00 xxxx AS kauplus xxxx territooriumil aadressil xxxx ja keeldus sealt

lahkumast, märgitu on tõendatud järgnevaga.

Tunnistaja, xxxx infoleti töötaja M Ti ütlustest nähtuvalt pöördusid tema poole infoletis xxxx

kliendid, keda häiris xxxx välisukse juures annetuste küsimine, misjärel edastas tema selle info

kassajuht M Kle. Tema ise nägi Ivan Minenkot välisukse juures (kohtutoimik lk 34-34p).

Tunnistaja, kassajuht M K palus Ivan Minenkol korduvalt lahkuda. Kuna Ivan Minenko ei

lahkunud, pöördus kassajuht kaupluse juhataja poole, misjärel xxxx kaupluse juhataja K J palus

omakorda Ivan Minenkol lahkuda (kohtutoimik lk 32p, 33). Kaupluse juhataja selgitas Ivan

Minenkole peale enda tutvustamist sealjuures seda, et tal puudub xxxx luba nende territooriumil

annetusi küsida, kuid eelnev luba taoliseks tegevuseks on vajalik (kohtutoimik lk 36). Mõlema

tunnistaja ütlustest nähtuvalt sai Ivan Minenko aru, mida nad rääkisid, sh seda, et ta peab

lahkuma, kuna luba seal viibimiseks puudub, kuid ta ei lahkunud. Lahkumisnõude eiramise

tõttu tuli lõpuks kohale kutsuda politsei. Ivan Minenko viibimine ja lahkumata jätmine nähtub

ka vormikaamera- ja turvakaamerasalvestustest (lk 38). Ivan Minenko viibimine eelpool

nimetatud asukohas nähtub samuti isiku kinnipidamise protokollist, mille kohaselt peeti isik

kinni 23.08.2023 kell 18.18 xxxx (lk 6). Ka politsei palus Ivan Minenkol lahkuda, aga tema ei

olnud jätkuvalt nõus, mida kinnitavad oma ütlustega tunnistajad K R ja K R V (kohtutoimik lk

38p, lk 41).

Samuti on Ivan Minenko ise menetlusaluse isikuna kinnitanud xxxx kaupluse territooriumil

viibimist, selgitades, et ta oli 23.08.2023 xxxx kaupluse sissepääsu juures, kus hakkas läbi viima

heategevus kampaaniat, küsides annetusi. Ta on kohtuistungil selgitanud, et just temal paluti

territooriumilt lahkuda, nii politsei kui ka tunnistajatena ülekuulatud isikute poolt, ta sai talle

esitatud nõudest aru, kuid ta ei lahkunud (kohtutoimik lk 44, lk 44p, lk 45, lk 47).

Seega nähtub väärteoasjas kogutud materjalidest, et menetlusalusele isikule esitasid xxxx

territooriumilt lahkumisnõude vähemalt kaks xxxx töötajat ja politsei, kuid Ivan Minenko

keeldus lahkumise nõuet täitmast ehk lahkumast, kuni lõpuks politsei tema suhtes

kinnipidamise teostas ja ta ära viis.

Käesolevas asjas on kaebaja leidnud, et temal oli õigus xxxx territooriumil ilma xxxx loata

annetusi küsida. Seega on käesolevas asjas keskseteks küsimusteks asjaolud, kas valdajal on

õigus ka avalikust kohast nõuda lahkumist ja kas KarS § 266 sisustamisel tuleb lähtuda

lahkumise nõude eiramisel üksnes KoRS rikkumiste puhul.

Kvalifikatsioon

Ivan Minenkole heidetakse ette KarS § 266 lg 1 rikkumist, mille kohaselt on väärteokorras

karistatav valdaja tahte vastaselt hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseaduslik

tungimine või valdaja poolt esitatud sealt lahkumise nõude ebaseaduslik täitmata jätmine.

Käesoleval juhul heidetakse kaebuse esitajale ette teist teoalternatiivi ehk lahkumisnõude

ebaseadusliku täitmata jätmist.

Kohus käsitleb esmalt kaitsja vastuväiteid esitatud etteheitele ja seejärel kvalifikatsiooni

õigsust.

Kohus leiab, et kaitsja on eksimuses, leides, et valdaja ei saa nõuda lahkumist avalikust kohast

või piiramata maa-alalt, kui ei rikuta avaliku korda ning avalikus kohas viibimiseks ei ole vaja

valdaja nõusolekut. Kohus taoliste seisukohtadega ei nõustu.

Kohus märgib, et KarS § 266, erinevalt KarS § 262, ei ole blanketne norm, mis eeldab

kohustuslikuna avaliku korra rikkumise läbi selle sisustamist. KorS rikkumine võib olla kaasuv,

kuid ei pea seda olema.

KorS § 54 sätestatu kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud

või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti

ühissõiduk. Seega, arvestades, et xxxx puhul on tegemist kauplusega, saab jaatada, et xxxx

ostukeskuse ja parkla puhul on tegemist avaliku kohaga KorS § 54 mõistes. Kuid tähele tuleb

panna, et KarS § 266 üks eesmärkidest on valduse kaitse.

Käesoleval juhul puudub vaidlus selles osas, et xxxx kauplus on kaubanduskeskus, mille

avalikuks ja eesmärgipäraseks kasutuseks saab pidada üldjuhul ostude sooritamist või muid

tegevusi, mis on seotud kaubanduskeskuse enda teenuste tarbimisega, kuid mitte oma teenuse,

sh heategevusteenuse – nt annetuste küsimisega tegelemist.

Antud juhul puudub vaidlus selles, et xxxx AS luba tegeleda xxxx territooriumil, sh

hoones/ruumis või parklas heategevusega Ivan Minenkol ja MTÜ-l xxxx puudus. Kaebaja

väitel taolist luba vaja ei ole. Kaitsja väited, et igale poole kaubanduskeskustes on paigaldatud

ka teised annetuskastid jäävad kohtule mõistetamatuks. Selliselt tekib kohtul mulje, et kaitsjal

on arusaam, et igaühe õigus on viia enda annetuskast nt kaubanduskeskusesse (ilma selle

valdaja loata). Selline kaitsja suhtumine viiks olukorrani, kus oleks justkui igaühe õigus teise

valduses oleval maa-alal, hoones või ruumis pakkuda oma teenuseid või tegeleda

heategevusega ilma valdaja nõusolekuta. Kohus sellega ei nõustu.

Antud juhul on xxxx kaupluse juhataja kohtuistungil samuti selgitanud, et annetuste küsimine

nende territooriumil tuleb eelnevalt kooskõlastada ja seda kooskõlastust Ivan Minenkol ei

olnud. Tema isiklikult kontrollis selle üle enne, kui esitas Ivan Minenkole lahkumisnõude.

Samuti nähtub tunnistaja ütlustest üheselt, et seda põhjust – loa eelnevalt puudumist – selgitasid

nii juhtaja kui ka politsei Ivan Minenkole koha peal.

Taolist seisukohta toetab üheselt ka seadusandlus. Nimelt asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) §

32 nähtuvalt on valdus tegelik võim asja üle. AÕS § 33 kohaselt on valdaja isik, kelle tegeliku

võimu all asi on (omanik, rentnik). Valdajana KarS § 266 mõttes tuleb vaadelda eeskätt isikut,

kes teostab hoone, ruumi, sõiduki või piirdega ala üle tegelikku võimu ja kes samas soovib seda

võimu teostada ehk kellel on valitsemissoov (RKKK 3 1-1-23-11, p 12). Sellest tulenevalt on

valdajal seadusest tulenev võim enda valduse üle ning see kehtib ka KorS § 54 mõistes avalikus

kohas. Siinkohal on oluline, et valdus on tegelik võim, ehk siis valdaja võib olla ka mitte

omanik, vaid nt rentnik, antud juhul xxxx. Kohtu hinnangul on üheselt selge, et valdaja õigus

enda võimu teostada, sealjuures mh lahkumiskorraldus anda, on KarS § 266 sätte kaitstavaks

hüveks. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et avalikult kasutataval maa-alal, ruumis, hoones

võivad viibida määratlemata arv inimesi, kuid seda vaid juhul, kui nende viibimise eesmärk on

kooskõlas valdaja tahteväljendusega seal viibimiseks. Teisisõnu saab poekülastaja kaupluses

või selle territooriumil viibida nt ostlemiseks senikaua, kuni talle valdaja poolt esitatakse

lahkumisnõue. Kohtule jääb kaebaja ja kaitsja arusaam, et valdaja võib lahkumisnõude esitada

üksnes piiratud maa-alalt lahkumiseks või avaliku korra rikkumise puhul, arusaamatuks. Kohtu

hinnangul ei lähe taoline arusaamine kokku valdaja õigustega ega seaduse mõttega valdaja

õiguste kaitsel.

Täpsemalt, kohtule esitatud kaebuses ja kohtuistungil selgitas kaebaja esindaja, et kuna Ivan

Minenko ei läinud hoonesse sisse vaid asus väljas, ei olnud lahkumisnõue õiguspärane, kuivõrd

lahkumisnõude võib esitada üksnes piiratud maa-alalt lahkumiseks.

Kohus on eelnevalt märgitud tunnistajate ja menetlusaluse isiku enda ütluste, kuid ka

salvestistelt nähtuvaga, tuvastanud üheselt, et Ivan Minenko viibis xxxx kaupluse sissepääsu

uste juures varikatuse all.

Majandus- ja taristuministri 05.06.2015. a määruse nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja

arvestamise alused“ § 19 lg 5 kohaselt loetakse hoonealuse, sealhulgas hoone maapealse osa

aluse pinna sisse hoone juurde kuuluva rõdu, lodža, varikatuse ja muu taolise projektsioon

horisontaaltasapinnal.

Käesolevas asjas on videosalvestuselt näha, et xxxx ees on varikatus, mis on xxxx kaupluse

sissepääsu ees ning toetub kahele suurele sambale. Eelpool toodud määrusest tulenevalt

loetakse seega varikatust kaupluse hoone üheks osaks. Samuti juhib kohus tähelepanu, et

varikatuse peal on näha suur silt xxxx, millest kohtu hinnangul saab iga keskmine inimene aru

selliselt, et varikatus on juba xxxx hoone üks osa. Seega oli eelpool nimetatud territooriumi, sh

parkla, hoone, sh varikatusealuse valdajaks xxxx AS. Arvestades, kaupluse ja xxxx silt suurust

ning asjaolu, et nt parkla asub kaupluse ümber, selles on xxxx ostukärude varjualune, siis on

igale keskmisele inimesele arusaadav ka see, et mh ka parkla on osa xxxx territooriumist. Selles

osas nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et tegemist on hoone osaga, kus kehtib

xxxx AS kui valdaja õigus kehtestada neile sobivaid reegleid. Seega on üheselt mõistetav, et

nii xxxx parklas, varjualuse all kui ka xxxx hoones ehk kaupluses sees kehtib xxxx valdus ja

mh õigus nõuda oma valdusest lahkumist.

Kaebaja on kaebuses väitnud, et kuna väärteotoimikus puuduvad häiritud isikute ülekuulamise

protokollid, siis ei olnud lahkumisnõue avalikult territooriumilt õigustatud. Kohus sellise

väitega ei nõustu.

KarS § 266 lg 1 koosseisulisteks tunnusteks ei ole avalik kord, selle rikkumine ega ka isikute

häirimine süüdlase käitumisega. Neid koosseisu tunnuseid on käsitletud KarS §-s 262. Kuna

isikule heidetakse ette KarS § 266 lg 1 rikkumist, ei peagi väärteotoimikus olema ülekuulatud

isikuid, kellele võis Ivan Minenko tegevus olla häiriv. Samas tuleb kaitsja tähelepanu pöörata

asjaolule, et tema väide on osaliselt ka eksitav. Taolised inimesed, keda Ivan Minenko tegevus

häiris, on toimikumaterjalide pinnalt tuvastatavad. Nimelt vähemalt ühe sellise isiku olemasolu

nähtub vormikaamerasalvestiselt, kus naisterahvas kirjeldab seda, et Ivan Minenko tegevus teda

häiris ja lisab põhjendused. Samuti kirjeldab xxxx töötaja M T, et tema poole pöördusid mitmed

isikud infoletti, et anda teada sellest, et neid häiris Ivan Minenko tegevus. Seega on taoline

häiriv käitumine tuvastatud, kuid nagu kohus eelnevalt viitas, ei ole tegemist antud koosseisu

puhul olulise ega määrava tähtsusega asjaoluga, vaid iseloomustava teabega, kuivõrd koosseisu

mõttes on oluline üksnes xxxx loa puudumine annetustegevusega tegelemiseks ning see on

aluseks lahkumisnõude esitamiseks.

Kaebuse esitaja on kaebuses märkinud, et kuna xxxx AS on äriühing, on tal suurenenud

talumiskohustus AÕS § 89 kohaselt ning xxxx on kohustatud taluma rikkumisi hea usu

põhimõttest lähtuvalt TsÜS § 138 alusel. Kohus sellise väitega ei nõustu, leides, et kaitsja on

viidanud asjasse puutumatutele õigusnormidele, järgmistel põhjustel.

AÕS § 89 kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist,

isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise

kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on

kohustatud rikkumist taluma. Asjaõigusseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt võib

talumiskohustus tekkida tehingu või seaduse alusel.

Käesoleval juhul ei nähtu, et xxxx AS ja seeläbi ka xxxx kauplusele tuleneks seadusest selline

talumiskohustus, mis lubaks xxxx territooriumil vabalt annetusi koguda ega ole esitatud

taoliseid andmeid tehingu/lepingu/loa kohta ka Ivan Minenko ja/või MTÜ xxxx osas, mis

nähtub mh ka Ivan Minenko enda ülekuulamisest kohtuistungil (kohtutoimik lk 46p). Seega

puudub xxxx talumiskohustus Ivan Minenko läbiviidud annetustegevuse suhtes MTÜ xxxx

jaoks.

TsÜS § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus.

Sama § lg 2 kohaselt ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et

õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.

Antud juhul on xxxx teostanud enda õigusi valduse peremehena heas usus. Nimelt xxxx

juhataja, valdaja tahte teostajana, enne lahkumisnõude andmist kontrollis, et Ivan Minenkol

puudus xxxx kooskõlastus antud kaupluse territooriumil annetuste kogumiseks, misjärel oli

tema poolt valdajana Ivan Minenkole lahkumisnõude esitamine seaduslik, põhjendatud ja

teostatud heas usus. Kohus ei ole tuvastanud, et lahkumisnõude esitamise eesmärgiks oleks

olnud Ivan Minenkole või MTÜ-le xxxx kahju tekitamine. Vastupidiselt, lahkumisnõude

esitamise ainsaks motiiviks oli Ivan Minenko enda ebaseadusliku tegevuse lõpetamise soov.

KarS § 266 lg 1 järgi on karistatav valdaja tahte vastaselt hoonesse, ruumi, sõidukisse või

piirdega alale ebaseaduslik tungimine või valdaja poolt esitatud sealt lahkumise nõude

ebaseaduslik täitmata jätmine.

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et xxxx territooriumi, sh kaupluse hoone ühe osa ehk varialuse

üle oli seaduslik valdus xxxx AS-il, et Ivan Minenkol ja MTÜ-l xxxx puudus eelnev xxxx luba

(kooskõlastus) xxxx territooriumil (sh hoones, ruumis, parklas) heategevusega, sh annetuste

küsimisega tegeleda ning, et kaks xxxx töötajat ja politseiametnikud esitasid Ivan Minenkole

lahkumisnõude korduvalt, kuid kaebaja ei lahkunud, kuni politsei teostas tema kinnipidamise

ja viis ta minema sundkorras.

Kohtu hinnangul esitati kaebajale valdaja poolt õiguspäraselt lahkumisnõue, sealjuures selgitati

valdaja territooriumil annetuste küsimisega tegelemiseks eelneva loa olemasolu vajalikkust ja

selle puudumist, kuid kaebaja ei lahkunud. Seega on täidetud Ivan Minenko teos

süüteokoosseisu objektiivne koosseis.

Arvestades väärteoasjas kogutud tõendeid ning tunnistajate ja ka menetlusaluse isiku enda poolt

kohtus antud ütlusi, järeldab kohus, et Ivan Minenko jättis teadlikult ja tahtlikult lahkumisnõude

täitmata. Ivan Minenko pani KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime kavatsetult. KarS

§ 16 lg 2 kohaselt, isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule

vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Ivan

Minenkol paluti korduvalt lahkuda, tema seda ei teinud, vaid märkis, et tema teab Eesti seadusi

väga hästi. Kohtu hinnangul näitab Ivan Minenko teo kavatsetust tema suhtumine kogu

vahejuhtumi ajal. Nimelt ta läks omal initsiatiivil just varikatuse alla sissepääsu kõrvale

annetusi küsima. Kuigi valdaja selgitas talle eelneva loa olemasolu vajalikkust ja palus selle loa

puudumise tõttu lahkuda, ta ei teinud seda. Veelgi enam. Vormikaamerasalvestiselt nähtuvalt

vastuseks politsei poolt esitatud lahkumisnõudele vastab Ivan Minenko, et ta ei lähe ära, maksab

trahvi ära, kuid jääb sinna. Selliselt on Ivan Minenko teo – antud juhul lahkumisnõude eiramise

– toime pannud kavatsetult, kuivõrd ta keeldus lõpuni lahkumast ja ta viidi ära politsei poolt

kinnipidamise käigus sunnivahendeid kasutades.

Kohus märgib, et isegi kui Ivan Minenko oli enne xxxx kaupluse töötajate lahkumisnõude

esitamist arusaamal, et ta ei riku seadust (omab õigust varikatuse all annetusi küsida), siis pärast

xxxx töötajate lahkumisnõude esitamist, koos selgitusega, et tal puudub eelnev luba seal

annetusi küsida, ei saanud tal seda arusaama enam olla. Vaadates kaupluse parklat, hoones ja

eraldi sissepääsu varikatuse all, mille kõrval Ivan Minenko oli, on igati arusaadav, et tegemist

on xxxx kauplusega ehk et tegemist on territooriumiga, millel on valdaja. Veelgi vähem sai tal

selline arusaam olla, kui kohale tuli politsei ning esitas lahkumisnõude. Ühtegi asjaolu, mis

viitaks Ivan Minenko veendumuse kujunemisele ja looks aluse eelduseks, et tal tõepoolest oli

alust arvata, et xxxx töötajad ja politsei ehk võimuesindaja talle valetavad, ei tunne seadust ja

sellest tulenevalt esitavad talle ebaseadusliku nõude lahkumiseks, mistõttu ta nende korraldusi

täitma ei pea, menetlusalune isik esitanud ei ole. Seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest.

Seda enam, et Ivan Minenko ise kinnitas, et tema tööandja selgitas, kus võib annetusi koguda

ning otsuse xxxx varikatuse all annetusi koguma minna tegi ta ise. Kohus märgib, et Ivan

Minenko kaaslane, kohtumenetluses tuvastamata tütarlaps, lahkus peale politsei saabumist

sündmuskohalt ehk täitis lahkumise korralduse (nähtub vormikaamerasalvestuselt), mis

tähendab seda, et lahkumise valik oli ka Ivan Minenkol olemas. Sealjuures nähtub uuritud

tõenditest märkimisväärselt pikk ajavahemik, mille jooksul Ivan Minenkole selgitati asjaolusid,

sh lahkumise põhjendatust ja anti võimalus äraminekuks. Ivan Minenko arusaam nagu ka

kaitsja arusaam, et avalikus kohas heategevusega tegelemiseks valdaja nõusolekut vaja ei ole,

on vale. Kuid Ivan Minenkole pidi hiljemalt talle antud selgitustest loa vajalikkuse kohta see

asjaolu teada olema, millest tulenevalt sellest hetkest alates ei saanud ta enam keelueksimuses

tegutseda. Seega ei esine õigusvastasust välistavaid asjaolusid, sealhulgas eksimust

õigusvastasust välistavas asjaolus (KarS § 31).

Kuna Ivan Minenko keeldus lahkumast, kasutasid politseinikud käeraudasid ja viisid ta

territooriumilt ära ning koostasid isiku kinnipidamise. VTMS § 44 lg 1 kohaselt isikut, kelle

kohta on põhjendatult alust arvata, et ta on toime pannud väärteo, võib kuni 48 tundi kinni

pidada, kui ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid. KorS § 79 lg 1 kohaselt võib politsei

isiku suhtes kasutada käeraudu, kui on alust arvata, et isik võib rünnata teist isikut, osutada

korrakaitseorgani ametiisikule füüsilist vastupanu või kahjustada suure väärtusega varalist

hüve.

Tunnistajad K R ja K R V selgitasid kohtuistungil, et Ivan Minenkole anti aega lahkuda xxxx

juures, sellel ajal kui tunnistaja K Jt üle kuulatakse. Isikule öeldi, et kui ta seda ei tee, siis ta

peetakse kinni. Kuna Ivan Minenko keeldus täitmast lahkumisnõuet ning politsei sõiduki juurde

minnes osutas ka vastupanu, siis oli politseiametnikel õigus KorS § 79 lg 1 alusel kasutada

käeraudasid ning pidada isik VTMS § 44 lg 1 alusel kinni, et vältida uute väärtegude

toimepanemist (kohtutoimik lk 38, lk 41). Kohus leiab, et Ivan Minenko kinnipidamine oli

õiguspärane ja põhjendatud. Eelkõige oli see vajalik rikkumise lõpetamiseks. Kuivõrd Ivan

Minenko keeldus ise xxxx territooriumilt lahkumast, siis peale valdaja lahkumisnõude eiramist

territooriumil viibides pani ta jätkuvalt toime väärtegu ning arvestades tema suhtumist – et ta

ei lähe ära, sealjuures on valmis trahvi maksma, kuid jääb paigale –, oli ainuke lahendus isik

kinni pidada.

Kohus ei tuvastanud rikkumisi väärteoasja menetlemisel. Nii on konkreetse rikkumise asjaolud

kajastatud õigesti nii väärteoprotokollis, kui ka teistes väärteoasjas kogutud materjalides.

Väärteoprotokolliga on menetlusalune isik tutvunud. Oma õigustest väärteomenetluses oli isik

teadlik (mida kinnitab tema allkiri), seejuures on ta neid ka kasutanud, esitades kohtule kaebuse.

Kohus asub seisukohale, et Ivan Minenko poolt KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo

toimepanemine on väärteoprotokollis õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning

isiku süü tuvastamist leidnud ehk teisisõnu Ivan Minenko keeldus 23.08.2023 lahkumast xxxx

AS kauplus xxxx territooriumilt eirates territooriumi valdaja nõuet territooriumilt lahkuda.

Nimetatud tegevusega pani Ivan Minenko toime väärteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 266 lg

1 järgi.

VTMS §-st 29 tulenevaid väärteomenetlust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Ivan

Minenko on täisealine, süüvõimeline meesterahvas.

Karistuse mõistmine

KarS § 266 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kohus viitab,

et õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel lähtuda keskmistest

karistusmääradest, seejärel tuleb tuvastada süü suurust mõjutavad asjaolud ning selliselt saadud

süüle vastava karistuse ülemmäära tuleb korrigeerida eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest

tulenevalt (RKKKo 3-1-1-77-11, p 11).

Ivan Minenko karistamisel on kohtuväline menetleja lähtunud KarS § 56 sätetest ning

väärteootsuses ettenähtud karistus on määratud sanktsiooni alammääras ehk 50 trahviühikut,

s.o 200 eurot.

Kohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist kavatsetult toime pandud süüteoga. Sealjuures

leiab kohus, et Ivan Minenko teosüü on keskmääras, kuivõrd ta eiras tegelikkuses mitme isiku

poolt ja mitme tunni vältel antud seaduslikke lahkumisnõudeid. Menetlusalune isik Ivan

Minenko ei ole oma süüd tunnistanud, samuti pole isik toimepandut kahetsenud, pigem on isik

õigustanud oma tegevust, leides, et tema pole midagi valesti teinud. Karistust kergendavaid ega

raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Kuivõrd Ivan Minenko on varem karistamata

isikuks, siis puuduvad eripreventiivsed kaalutlused tema karistuse korrigeerimiseks suurema

poole. Kohus arvestab aga, et tegemist on äärmiselt noore täiskasvanuga, vahetult enne teo

toimepanemist sai Ivan Minenko 18 aastaseks. Samuti puuduvad kohtu hinnangul ka

üldpreventiivsed kaalutlused karistuse korrigeerimiseks. Sellest tulenevalt leiab kohus, et

kaebaja süü väärteo toimepanemisel on keskmääras. Kuivõrd aga kohus ei saa ise raskendada

mõistetud karistust, siis leiab kohus, et puuduvad alused mõistetud karistuse korrigeerimiseks.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et väärteootsuses ettenähtud karistusmäär on asjakohane ja

põhjendatud, selle vähendamiseks alused puuduvad, mistõttu jätab kohus mõistetud karistuse

muutmata.

Kuivõrd ülaltooduga on kohus tuvastanud, et Ivan Minenko on toime pannud talle etteheidetud

teo, st et tema käitumises on tuvastatud süütekoosseis, siis alused väärteootsuse tühistamiseks

ja menetluskulude riigi kanda jätmiseks – nagu taotles kaebaja – puuduvad. Teisisõnu, kuivõrd

kohus on tuvastanud kaebaja süülise käitumise, puuduvad alused väärteomenetluse

lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Kohus leiab, et alused väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel samuti

puuduvad. Tõepoolest on kaebaja kohtuotsuse tegemise seisuga varem karistamata isikuks,

tähele tuleb panna ka kaebaja vanust – kaebaja on vahetult enne teo toimepanemist saanud 18-

aastaseks. Kohus tuvastas eelnevalt, et kaebaja on ühel päeval mitme tunni vältel eiranud mitme

isiku poolt, sh politsei poolt antud lahkumise nõuet. Kohus leidis, et kaebaja teosüü on

keskmääras. Kaebaja ei ole oma süüd tunnistanud ega kahetsust avaldanud, pigem on Ivan

Minenko leidnud oma tegevusele õigustusi, millest tulenevalt leiab kohus, et kaebaja ei ole seni

endale mingisuguseidki järeldusi toimepandu õigusvastasusest edaspidiseks teinud. Võttes

arvesse, et kaebaja teosüü on keskmääras, et kaebaja kuni enda kinnipidamiseni keeldus valdaja

seaduslikku korraldust ja veel enam politsei korraldust täitmast, leiab kohus, et alused kaebaja

süü vähesusest rääkida puuduvad. Seda arusaama kinnistab asjaolu, et ka politsei korralduse

elluviimiseks ehk isiku äraviimiseks xxxx kaupluse territooriumilt, pidi politsei isiku

kinnipidama ning kuni kohtumenetluse lõpuni ei ole Ivan Minenko kordagi möönnud, et ta

eksis. Teisisõnu, kuna isik ei ole toime pandud rikkumisele taunivat hinnangut andnud, vaid on

pigem püüdnud end vastutusest distantseerida, on vajalik isiku hoiakute muutmine tema

karistamise kaudu ning tema suhtes ei ole põhjendatud süü vähesuse tõttu väärteomenetluse

lõpetamine. Samuti esineb kohtu hinnangul menetluse jätkamiseks avalik huvi. Ivan Minenko

tegeles valdaja loata avalikus kohas ehk kaupluse hoone osas, varikatuse all annetuste

küsimisega ning eiras valdaja antud lahkumise nõuet. Sealjuures oli Ivan Minenko ise teadlik,

et valdaja luba taoliseks tegevuseks puudub. Arvestades annetuste küsijate paljusust, tuleb anda

avalikkusele signaal, et taoline käitumine, sh avalikus kohas valdaja loata heategevusega

tegelemine, sh annetuste küsimine ei ole lubatav ning sellele järgneb karistus. Eeltoodu alusel

jätab kohus taotluse väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

Kohus leiab kokkuvõtvalt, et tegemist on seadusliku ja põhjendatud otsusega ning alused Ivan

Minenko karistamiseks on olemas. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et Ivan Minenko kaebus

tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Kaebaja ei ole taotlenud kohtule esitatud kaebuses rahatrahvi tasumise ajatamist. Samas

arvestades rahatrahvi kogusummat (200 eurot), mille maksmine isegi tööl käiva inimese jaoks

ühekordse maksena sedavõrd lühikese aja jooksul võib olla keeruline ning arvestades

inflatsiooni ja jätkuvalt kasvavat elukallidust ning asjaolu, et Ivan Minenkol puudub töökoht,

on põhjendatud rahatrahvi ajatamine. Eeltoodud põhjustel võimaldab kohus Ivan Minenkol

tasuda rahatrahv alates kohtuotsuse jõustumisest 10 kuu jooksul osades, tasudes igakuiselt

vähemalt 20 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Väliste

kohtunik