2-22-15909/55 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. detsember 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-15909

Tsiviilasi

E.Z hagi H.P vastu testamendi tühisuse

tuvastamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja E.Z, isikukood XXX;

kostja H.P, isikukood XXX.

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta E.Z hagi H.P vastu rahuldamata.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 24. oktoobri 2022 määrusega kohaldatud hagi

tagamine.

3. Jätta menetluskulud E.Z Z. kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

1. E.Z (hageja) esitas 11. novembril 2022 Tartu Maakohtule hagi H.P (kostja) vastu

koduse testamendi tühisuse tuvastamiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt tegi J. H.P (testaator) 14. veebruaril 2022 notariaalse

testamendi, millega nimetas oma vara ainupärijaks hageja. Testaator on teinud 2. juunil

2022 tunnistajate juuresolekul allakirjutatud koduse testamendi kostja kasuks. Hageja

leiab, et xxxxxxxxxxxx testament on tühine, sest testamendi tegemisel on rikutud

mitmeid olulisi vorminõudeid, sh testamenti ei ole allkirjastanud testaator, testaator ei

ole kirjutanud testamendile omakäeliselt kuupäeva ning koduse testamendi tegemise

juures olnud tunnistajad ei vasta seaduses ette nähtud piirangutele.

KOSTJA VASTUS

3. Kostja vaidleb hagile vastu.

4. Vastuväidete kohaselt ei ole testamendi tegemisel rikutud vorminõudeid või ei too need

rikkumised kaasa testamendi tühisust.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata.

6. Kohtule on esitatud nõue koduse tunnistajate juuresolekul allakirjutatud testamendi

tühistamiseks.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 esimese lause järgi otsust tehes

hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb

asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 ja 2 alusel hagi

menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata

või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks

esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab

kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded

ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

8. Kohus märgib sissejuhatuseks, et see, kellele oma vara pärast oma surma jätta, on

pärandaja otsustada. Seadusandja on pärimisseaduses reguleerinud viimse tahte

avaldamise võimalused ja sellele kohalduvad vorminõuded.

9. Testament on pärimisseaduse (PärS) § 19 lg 1 ja 2 kohaselt ühepoolne tehing, millega

pärandaja teeb oma surma puhuks isiklikult pärandi kohta korraldusi. Testament kui

kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 69 lg 1 teise lause järgi kehtivaks tahte väljendamisega. Eeltoodust tulenevalt

on pärandaja tahteavalduse kaudu soovitud tagajärje saabumise esmaseks eelduseks

asjaolu, et pärandaja on teinud tahteavalduse pärandi kohta.

10. Pooled tõid kohtu ette järgmised asjaolud, mille vastaspool võttis omaks või mille

vaidlustamise tahe ei ilmnenud tema avaldustest, mistõttu kohus saab lugeda järgmised

asjaolud TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning esitatud tõendite alusel tuvastatuks:

-

J. H.P (testaator) oli hageja E.Z Z. naaber ja kostja H.P abikaasa.

-

J. H.P tegi 14. veebruaril 2022 notar Kairi Aariku juures notariaalse testamendi,

millega nimetas ainupärijaks hageja.

-

J. H.P suri xxxxxxxxxxxxxx.

11. Vaidluse all on J. H.P poolt 2. juunil 2022 tunnistajate juuresolekul allkirjastatud

koduse testamendi kehtivus. Nimetatud testamendi järgi jättis J. H.P oma vara oma

abikaasale H.P-le järgmises sõnastuses: „Mina, J. H.P, ik. xxxxxxxxxx, määran kogu

oma vara, sealhulgas mulle kuuluva osa xxxxxxx, XXX ja mulle kuuluva osa

xxxxxxxxx-xx, xxxxxxxx alevik, ainupärijaks oma abikaasa H.P, sünd xxxxxxxx“ (tl

20). Testamendile on alla kirjutanud tunnistajad U. O. ja H. M. .

12. Hageja on esitanud nõude koduse testamendi tühisuse tuvastamiseks. Hageja nõue

võiks kuuluda rahuldamisele PärS § 23 alusel. Hageja väitel testament ei kehti, sest

sellele ei ole alla kirjutanud testaator, sellele kirjutatud kuupäeva ei ole kirjutanud

testaator ning koduse testamendi tegemise juures olnud tunnistajad ei vasta seaduses

ette nähtud piirangutele. Kostja on seevastu seisukohal, et testament on kehtiv.

13. Kohus võtab esmalt seisukoha selle kohta, kas testamendil on testaatori allkiri (I),

seejärel, kas testaator kirjutas või oleks pidanud kirjutama ise testamendi tegemise

kuupäeva (II), kas koduse testamendi juures olnud tunnistajad võisid olla testamendi

tunnistajateks (III) ning seejärel teeb kohus otsustuse kohtule esitatud nõude kohta

(IV), tühistab tsiviilasjas tehtud hagi tagamise (V) ja lõpetuseks määrab kindlaks

menetluskulude jaotuse (VI).

I

14. Hageja on seisukohal, et J. H.P nimel on koduse testamendi allkirjastanud mitte

testaator, vaid mõni muu isik.

15. PärS § 23 lg-s 1 on sätestatud koduse testamendi kehtivuse eeldusena kirjalik

vorminõue, st et pärandaja peab olema testamendi oma käega allkirjastanud.

16. Testamendi võltsimise kahtluse korral on asjaolude selgitamiseks vajalikud

eriteadmised, seega on vajalik küsida eksperdiarvamust. Kohus on hageja taotlusel

asjas läbi viinud käekirjaekspertiisi.

17. Eksperdiarvamuse on andnud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtueksperdid Liina

Eskor ja Maarja Vaikna, kes esitasid 31. augustil 2023 kohtule ekspertiisiakti nr 23E-

DK0042 (tl 116-119). Arvamuse andmiseks on eksperdid võrrelnud vaidlustatud

allkirja J. H.P võrdlusallkirjadega ja jõudnud järeldusele, et ekspertiisiks esitatud

xxxxxxxxxxxx kuupäevaga kodusele testamendile on allkirja J. H.P nimelt tõenäoliselt

kirjutanud J. H.P (tl 116 pöördel). Eksperdid leidsid, et vaidlustatud materjal ja

võrdlusmaterjal võimaldavad ekspertiisi teha. Eksperdid tuvastasid kokkulangevused

kõigis üldtunnustes ja teatud eritunnustes (liikumise vorm tähtede ja täheelementide

kirjutamisel kahe tähe osas, seosed, liikumissuuna iseärasused ja paigutus) (tl 116

pöördel).

18. Eksperdiarvamuse kohaselt on koduse testamendi tõenäoliselt allkirjastanud J. H.P

(arvamuste skaalal aste +2) (tl 116 pöördel). Skaala +2 vastab järgmisele kirjeldusele:

TÕENÄOLISELT SAMA KIRJUTAJA. Vaidlustatud käsikirjalise teksti/allkirja on

kirjutanud võrdlusmaterjali kirjutanud isik. Tõenäosus, et kirjutajaks on keegi teine, on

väike. Vaidlustatud ja võrdlusmaterjalil on mitmed kokkulangevusi, puuduvad olulised

lahkuminekud. Võib esineda materjalist tulenevaid piiranguid (nt lihtne allkiri või

kirjastiil, võrdlusmaterjali väike hulk või ajaline erinevus vaidlustatust) (tl 118).

19. Hageja leiab, et käekirjaekspertiis tema väidet ümber ei lükka, sest käekirjaekspertiisi

teinud eksperdid on leidnud, et allkirja on tõenäoliselt andnud J. H.P, sõna

„tõenäoliselt“ ei ole sama, mis „kindel“. Hageja leiab, et teine käekirjaekspert on kohtu

poolt määratud ekspertidega vastupidisel seisukohal, mistõttu ei ole kindel, kas allkirja

on ikkagi kirjutanud testaator.

20. Kohus on seisukohal, et hageja esitatud 2022. a oktoobris toimunud e-kirjavahetusest

hageja ja Ü. K. (tl 29) saab välja lugeda vaid tõsiasja, et allkirja ja käekirja osas on

vaja teha uuringuid. E-kirja kirjutanud Ü. K. valdkond on kaubandusökonoomika, st

tarbekaupade (sh jalatsid, õmblustooted, kangad, tekstiil, nahad, karusnahad,

pudukaubad) ekspertiis ning kaubanduslikud ekspertiisid (tarbekaupade jääkväärtuse,

turuväärtuse ja kvaliteedi hindamine), seega ei ole Ü. K. käekirjaekspertiisi läbiviimise

pädevust. Ü. K. e-kirja kohaselt „Nii palju võin eksperdi sõnade järgi öelda, et allkiri

ei ole tema oma“ (tl 29). Seega on teadmata, kes sellise arvamuse on andnud ja

millistel andmetel selline arvamus rajaneb. Kohtu hinnangul ei saa anonüümse isiku

poolt kaudselt antud arvamus tõendada allkirja mitteehtsust või ehtsust, liiatigi ümber

lükata kahe riiklikult tunnustatud eksperdi poolt teostatud ekspertiisi tulemust.

21. Seega on hageja väide testamendi tühisuse kohta ümber lükatud käekirjaekspertiisi

31. augusti 2023 ekspertiisiaktis nr 23E-DK0042 toodud eksperdiarvamusega, milles

eksperdid jõudsid järeldusele, et tõenäoliselt on xxxxxxxxxxxx kuupäevaga kodusele

testamendile alla kirjutanud J. H.P.

II

22. Hageja leiab, et testament on tühine ka seetõttu, et sellele märgitud kuupäev ei ole

kirjutatud testaatori poolt.

23. Kodune testament on tühine siis, kui testamendis ei ole märgitud selle tegemise aega

ega aastat ning ka muul viisil ei ole võimalik tuvastada testamendi tegemise aega. PärS

§ 25 lg 2 näeb kuupäeva ja aasta märkimata jätmise korral ette testamendi tühisuse vaid

juhul, kui täidetud on korraga mõlemad eeldused – koduses testamendis ei ole märgitud

selle tegemise kuupäeva ega aastat ning ka muul viisil ei ole võimalik selle tegemise

aega tuvastada (vt Riigikohtu 2. detsembri 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-5110, p 22).

24. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ülalkirjeldatud olukorraga tegemist ei ole.

Kostja on omaks võtnud, et kodusele testamendile ei ole kuupäeva kirjutanud testaator

(tl 75). Seega puudub vaidlus asjaolus, et testamendile on kuupäeva märkinud muu

isik, mitte testaator. Siiski ei ole see asjaolu testamendi tühisuse aluseks. Käesoleval

juhul on koduse testamendi tegemise aega võimalik tuvastada läbi selle, et tunnistajad

H. M. ja U. O. on testamendile märkinud kuupäeva „xxxxxxxxxx“ (tl 20). Samuti on

testamendile märgitud selle tegemise kuupäev testamendi kirjutanud isiku poolt. Seega

on tunnistajate poolt testamendile märgitud kuupäevade ja samuti testamendile

märgitud kuupäeva alusel võimalik tuvastada testamendi koostamise aeg ning seega on

testament kehtiv.

25. Eeltoodust tulenevalt ei ole xxxxxxxxxxxx kodune testament tühine seetõttu, et rikutud

on vorminõuet, et testamendile on kuupäeva märkinud teine isik, mitte testaator.

III

26. Hageja väitel ei võinud H. M. ja U. O. koduse testamendi tunnistajateks olla, sest

pärijaks määratud H.P tütre K. N. „(pikaajalise vabaabielu) abikaasa“ on H. M. ja

tütretütre K. P. „(pikaajalise vabaabielu) abikaasa“ M. O. isa U. O. (tl 17 pöördel).

Hageja leiab, et tunnistajaks ei tohi olla pärandi saaja sugulased ega nende lähedased.

27. Seaduse kohaselt ei või tunnistajaks olla isik, kelle enda või kelle üleneja või alaneja

sugulase, venna või õe või nende alaneja sugulase või abikaasa või abikaasa üleneja või

alaneja sugulase kasuks testament tehakse (PärS § 23 lg 4).

28. Kohus märgib, et pärimisseadus sätestab keelu alaneja sugulase abikaasale, mitte

elukaaslasele. Hageja on ekslikult samastanud abikaasa ja elukaaslase mõiste, mõistet

„pikaajalise vabaabielu abikaasa“ Eesti õiguskord ei tunne. Kostja on selgitanud, et

testaatori pärijaks määratud abikaasa H.P tütar ei olnud vabaabielulises suhtes

tunnistaja H. M. . Kohus selgitab, et isegi kui H.P tütre K. N. elukaaslane oleks H. M. ,

ei oleks seaduses sätestatud keeldu rikutud, sest keeld on seatud alaneja sugulase

abikaasale. Samuti võis testamendi tunnistajaks olla pärija H.P lapselapse K. P.

elukaaslase isa U. O. .

29. Järelikult võisid tunnistajad H. M. ja U. O. olla J. H.P xxxxxxxxxxxx koduse

testamendi tunnistajateks.

IV

30. Kohus asub seisukohale, et menetluses on tõendamist leidnud, et J. H.P

xxxxxxxxxxxx tunnistajate juuresolekul allakirjutatud kodune testament on kehtiv.

Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata.

31. Kohus märgib vastuseks hageja lõppseisukohas toodud väitele, et testaator ei

pruukinud aru saada testamendile allkirja andmise tähendusest ja tagajärgedest, et

hageja ei ole esitanud oma väite kohta ühtegi tõendit. Notar Kairi Aarik on 14.

veebruaril 2022 notariaalse testamendi tegemise ajal veendunud testaatori teo- ja

otsusevõimes. Kohtu hinnangul puudub alus seada testaatori otsusevõime kahtluse alla

koduse testamendi tegemise ajal, mis leidis aset vaid neli kuud hiljem. Kostja on

märkinud, et testaator ei olnud rumal ja teadis oma õigust teha hilisem testament.

V

32. Hagi rahuldamata jätmise tõttu kohus tühistab Tartu Maakohtu 24. oktoobri 2022

määrusega kohaldatud hagi tagamise (TsMS § 386 lg 4).

VI

33. TsMS § 162 lg 1 alusel ja hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad kõik menetluskulud

hageja kanda.

34. Arvestades, et kostjal ei ole menetluses olnud lepingulist esindajat, siis hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik