3-23-2410/25 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Monika Laatsit, Oliver Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

13.12.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2410

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamise ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

AD

Puudutatud isik – X, riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaadi abi Kristina Ivanova

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 29.10.2023 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde Politsei- ja Piirivalveameti 08.12.2023 e-kirjad koos

lisadega.

2. Jätta rahuldamata X taotlus vaadata määruskaebus läbi kohtuistungil.

3. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.10.2023 määrus

haldusasjas nr 3-23-2410 muutmata, kuid täiendada määruse põhjendusi käesoleva

määruse põhjendustega.

4. Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon ja põhjendused prantsuse keelde.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 28.10.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse

(täiendatud 28.10.2023 kohtuistungil) saada luba X (puudutatud isik) kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VRKS § 362 lg 2, § 361 lg 1 ja lg 2 p-de 1, 2, 4 ja 7 ning

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeeluseaduse (VSS) § 68 p-de 2 ja 9 alusel kuni kaheks kuuks.

PPA piirivalvepatrull kontrollis 27.10.2023 kell 12.52 Tallinna sadama D-terminalis

puudutatud isikut pärast piletikontrolli väravate läbimist. Isik oli liikumas Helsingisse

3-23-2410

2(7)

suunduvale parvlaevale MyStar. Isik esitas Y (sünd. XX.XX.XXXX) nimele välja antud

Prantsusmaa elamisloakaardi nr XXXXXXXXXX. Piirivalveametnikel tekkis kahtlus, et

puudutatud isik võib kasutada teise isiku dokumenti, kuna esitatud elamisloakaardil oleva isiku

foto ei sarnanenud puudutatud isikuga. PPA andmebaasist nähtus, et elamisloakaart on

tagaotsitav ese. Puudutatud isik väitis PPA-le, et ta on Mali kodanik nimega Y ning on 44-

aastane. Isik soovis minna Helsingisse oma poiss-sõbra juurde. Isik tuli Eestisse Riiast

FlixBussiga ning enne seda saabus Riiga autoga Prantsusmaalt koos sõpradega (sõidu eest ei

tasunud). Sõbrad läksid hiljem tagasi Prantsusmaale. Isiku sõnul on ta elanud Prantsusmaal

alates 2015. a-st. Isik näitas PPA piirivalvuritele oma telefonist prantsuskeelset kirjavahetust

väidetava poiss-sõbraga, kus oli juttu Valgevenest. Samuti näitas isik oma telefonist

kirjavahetust teise isikuga. Vestlus oli inglise keeles. Vestluses oli juttu Prantsusmaa

elamisloakaardist, selle soetamisest ja maksumusest. Hiljem korraldasid isikuga vestluse PPA

Põhja Prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse valveametnikud. Vestluse eesmärgiks

oli kindlaks teha, millise riigi kodanikuga ja mis nimega isikuga on tegemist. Vestluse käigus

selgus, et isiku nimi ei ole Y, vaid hoopis X, ta on Kongo Vabariigi kodanik ja tema sünniaeg

on XX.XX.XXXX. Puudutatud isik tunnistas, et saabus Eestisse Riiast, kus ta taotles

rahvusvahelist kaitset. PPA ametnikud selgitasid isikule, et ta viibib Eestis ilma seadusliku

aluseta ning PPA on kohustatud teda kinni pidama ja saatma tagasi Läti Vabariiki. Puudutatud

isik esitas suuliselt PPA-le soovi taotleda rahvusvahelist kaitset Eestis. Isiku põhjalikumal

küsitlemisel 28.10.2023 selgus, et ta saabus 01.06.2023 Valgevenest Läti Vabariiki, ületades

ebaseaduslikult Läti välispiiri. Isiku sõnade kohaselt kaotas ta oma isikut tõendava dokumendi

(pass) metsas. Lätti saabumisel taotles ta seal rahvusvahelist kaitset. Isiku sõnade kohaselt on

tema rahvusvahelise kaitse taotlus Lätis tagasi lükatud ning talle koostati ettekirjutus Läti

Vabariigist ja Schengeni viisaruumist lahkumiseks. Isik lahkus 27.10.2023 loata Läti

pagulaskeskusest, hankides eelnevalt endale teise isiku Prantsusmaa elamisloakaarti. Isiku

eesmärk oli jõuda Soome Vabariiki ning taotleda seal rahvusvahelist kaitset. Puudutatud isik

peeti kinni 27.10.2023 kell 15.30 Tallinna sadama D-terminalis välismaalasele rahvusvahelise

kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 4 alusel 48-tunniks ning toimetati PPA

kinnipidamiskeskusesse.

Kuna isikul puudusid isikut tõendavad kehtivad reisidokumendid või muud dokumendid, mis

kinnitaksid tema isikusamasust, ei olnud PPA-l võimalik isiku suuliselt edastatud andmeid

kontrollida ning selgitada välja isiku kodakondsust ja tema viibimise asjaolusid (VRKS § 361

lg 2 p-d 1 ja 2). Taotluse esitamise ajaks ei ole PPA saanud ametlikku kinnitust, et isiku nimi

on X ja sünniaeg XX.XX.XXXX. Seega on vajalik tuvastada sellekohaseid andmeid, mida ei

ole võimalik teha 48 tunni jooksul. PPA-l on põhjendatud alus kahelda isiku isikusamasuses ja

kodakondsuses. Isiku kinnipidamine on vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse vastu võtmiseks

ja isikuga täiendava intervjuu läbiviimiseks (VRKS § 361 lg 2 p 4). Taotluse esitamise hetkeks

ei ole alustatud VRKS § 15 lg-s 1 nimetatud toiminguid. Lisaks peab kontrollima esitatud

andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid.

Rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmisel selgus, et isik saabus Eesti Vabariiki Lätist, kus

ta oli taotlenud rahvusvahelist kaitset. PPA pöördus ametliku päringuga Läti ametivõimude

poole ja saadud vastuse kohaselt oli 27.10.2023 nende kohalikust pagulaskeskusest põgenenud

naine nimega C (sünd. XX.XX.XXXX). Vastusele oli lisatud isiku foto, millel kujutatud isik

sarnanes visuaalselt puudutatud isikuga. Eelnevast tulenevalt esineb isikul ka VRKS § 361 lg 2

p-s 7 nimetatud asjaolu ning p 4 kohaldamise vajadus. On vaja teha kindlaks, kas tegemist on

sama isikuga, kelle kohta edastas infot Läti Vabariik. PPA-l on vaja esmalt isiku Eestis esitatud

rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse raames tuvastada kõiki tähtsust omavaid asjaolusid,

isiku samasus ja tema tagasisaatmise võimalikkus. Isikut saab pidada Euroopa Parlamendi ja

3-23-2410

3(7)

nõukogu määruse (EL) nr 604/20131 (Dublini III määrus) alusel tagasisaadetavaks isikuks, kui

menetluse käigus leiab kinnitust, et tegemist on sama isikuga, kes esitas Lätis rahvusvahelise

kaitse taotluse. Nende asjaolude väljaselgitamine võtab aga aega, arvestades keerulist olukorda

Lätis. Ka meediast on võimalik leida andmeid immigrantide suure hulga kohta Läti-Valgevene

piiril.

Puudutatud isikul on põgenemisoht (VRKS § 361 lg 21 koosmõjus VSS § 68 p-dega 2, 3 ja 9).

Sellele viitavad isiku ütlused seoses Lätiga. Isik hankis endale teadlikult ebaseaduslikult teisele

isikule kuuluva dokumendi ja kasutas seda. Isik oli teadlik, et viibib väljaspool Läti

territooriumi teistes liikmesriikides seadusliku aluseta ning tal ei olnud õigust Lätist lahkuda.

Põgenemisohtu suurendab asjaolu, et kodakondsusjärgsesse riiki või Läti Vabariiki

tagasisaatmise vältimiseks esitas isik Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse, kuigi soovis enda

sõnul seda teha Soomes. Endale meelepärase Schengeni viisaruumi liikmesriigi otsimine viitab

selgelt sellele, et isik väärkasutab rahvusvahelise kaitse süsteemi. VRKS §-s 29 sätestatud

järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada. Isikuga seotud asjaolusid

arvestades puudub PPA-l alus tema usaldamiseks. PPA-le teadaolevalt puuduvad isikul

sotsiaalsed sidemed Eestiga ning tal ei ole siin elukohta. Kinnipidamiskeskusest vabastamise

korral on tõenäoline, et isik hakkaks end varjama ametivõimude eest ja lahkub ebaseaduslikult

mõnda teise Schengeni liikmesriiki.

2. X selgitas 28.10.2023 kohtuistungil, et ei nõustu PPA taotlusega. Oma koduriiki ta tagasi

minna ei taha. Selleks esitaski ta Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse. Valgevenes läks ta vene

keele kursustele, kuid raha sai seal olles otsa ning siis otsustas ta minna Lätti ja taotles seal

rahvusvahelist kaitset. Läti aga lükkas tema rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi ning tegi

ettekirjutuse Lätist vabatahtlikult lahkuda. Isiku hinnangul võis ta lahkuda ükskõik millisesse

riiki. Isik esitas PPA-le 27.10.2023 teadlikult dokumendi, mis oli väljastatud teise isiku nimele,

et jõuda Soome.

3. Tallinna Halduskohus rahuldas 29.10.2023 määrusega PPA taotluse ja andis loa

puudutatud

isiku

kinnipidamiseks

ja

kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks

kuni

kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 29.12.2023.

Täidetud on VRKS § 361 lg 2 p-ide 1 ja 2 eeldused. Saab nõustuda PPA sellekohaste

põhjendustega. Vaidlust pole selles, et isikul puuduvad kehtivad reisidokumendid, mistõttu on

vaja tuvastada tema isik. Kuigi isik on öelnud oma nime ja sünniaja, ei ole tema ütlused

usaldusväärsed, sest esmasel kontrollil väitis ta PPA-le, et tema nimi on Y, ta on Mali kodanik

ning 44-aastane. Hiljem aga väitis isik, et tema nimi X, ta on sündinud XX.XX.XXXX ja on

Kongo Vabariigi kodanik. Läti ametivõimud aga on edastanud vastuseks PPA päringule hoopis

kolmanda variandi isiku nimest ja sünniajast, kuid fotol on puudutatud isikuga sarnane ning

sama kodakondsusega isik (dtl 34-36). Samuti on isik ise kinnitanud 28.10.2023 kohtuistungil,

et ta viibis Lätis, kus esitas rahvusvahelise kaitse taotluse, kuid lahkus sealt taotluse

tagasilükkamise tõttu. Seetõttu esineb PPA-l vajadus kontrollida isikusamasust ja tema

kodakondsust.

Kuna on leidnud tuvastamist, et VRKS § 361 lg 2 p-de 1 ja 2 eeldused on täidetud, siis puudub

vajadus kontrollida, kas ka sama lõike p-de 4 ja 7 eeldused on täidetud. Praegu puuduvad

tõsikindlad andmed, et tegemist on isikuga, kelle kinnipidamine on vajalik eesmärgiga anda ta

üle Lätile Dublini III määruses sätestatud korras (VRKS § 361 lg 2 p 7). Isik on Eestis esitatud

rahvusvahelise kaitse taotluse alusel taotleja staatuses kuni üleandmise otsuse tegemiseni,

millega on jäetud tema rahvusvahelise kaitse taotlus läbi vaatamata.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. a määrus 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja

mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või

kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest.

3-23-2410

4(7)

Isiku kinnipidamiseks kõigil taotletud alustel peab igal juhul esinema põgenemisoht. Puudub

kahtlus, et puudutatud isikul see esineb (VRKS § 361 lg 21 koosmõjus VSS § 68 p-ga 2). Vaidlus

puudub selles, et isik on esitanud PPA-le valeandmeid, kui 27.10.2023 isiku kontrollimisel

esitas piirivalveametnikele teadlikult dokumendi, mis oli väljastatud teisele isikule ning

registreeritud kui tagaotsitav ese (VSS § 68 p 2). Seda asjaolu on isik kinnitanud 28.10.2023

toimunud kohtuistungil. Samuti on isiku ütlused muutunud seoses oma nime, kodakondsuse ja

sünniajaga. Menetluse käigus võib selguda, et isiku nimi on hoopis C ja sünniaeg

XX.XX.XXXX, nagu on kirjas Läti andmebaasis (dtl 36). Lisaks on isik enda sõnade kohaselt

lahkunud Lätist pärast seda, kui tema rahvusvahelise kaitse taotluse kohta tehti keelduv otsus

ning isikule tehti lahkumisettekirjutus (VSS § 68 p 9). Seda kinnitas isik ka 28.10.2023

kohtuistungil. Asjaoludest (nt valeandmete esitamine ja rahvusvahelise kaitse taotluse

esitamine üksnes eesmärgiga vältida väljasaatmist) nähtub, et isiku varasem käitumine ei tekita

sellist usaldust, mis lubaks kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid. Tõhusamate

alternatiivide puudumisel on taotletav meede mõõdukas. Eesmärgiks on tagada isiku

kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses toimingute tegemise ajaks (VRKS §

15 lg 1). Samuti on PPA 28.10.2023 põhjendatult selgitanud, et juhul, kui menetluse käigus

leiab kinnitust, et tegemist on sama isikuga, kes esitas Lätis rahvusvahelise kaitse taotluse,

võtab tagasivõtmispalve vormistamine ja esitamine ning sellele vastuse saamine aega kuni 2

kuud. Seejuures on Lätis keeruline olukord, arvestades ebaseaduslike sisserändajate hulka Läti-

Valgevene piiril.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. X palub määruskaebuses halduskohtu 29.10.2023 määrus tühistada ja teha uus määrus,

millega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta kinnipidamiskeskusest. Puudutatud isik

ei nõustu, et tema isik ja kodakondsus on tõsikindlalt tuvastamata. Mõistagi on PPA-l alus

mõnevõrra kahelda puudutatud isiku ütlustes. Küll aga on menetluses koostatud mitu protokolli,

mille andmed sisulised kattuvad. Läti ametivõimudelt tulnud vastuse osas on puudutatud isik

andnud eluliselt usutavaid selgitusi ning ei hakanud midagi kategooriliselt eitama, vaid tegi

PPA-ga koostööd. Seega on praegusel juhul puudutatud isiku kodakondsus tuvastatud tema

enda ütluste põhjal, mille alusel on koostatud ka vastavad protokollid. Kohus on seostanud

puudutatud isiku põgenemisohtu mh asjaoluga, et isik on esitanud erineva nimekuju ja sünniaja,

kuid tegemist oli üksnes eksitusega, mille kohta on puudutatud isik andnud selgitusi. Kuigi isik

on saanud rahvusvahelise kaitse taotlusele Lätis keelduva vastuse, ei kinnita see automaatselt

seda, et ta peaks Eestist põgenema. Kohus ega PPA ei ole hinnanud puudutatud isiku juhtumi

asjaolusid tervikuna, nt ei ole arvestatud asjaoludega, mille tõttu ta oli sunnitud Lätist lahkuma,

ega isiku kohtuistungil antud selgitustega. Halduskohus ei ole põgenemisprognoosi hindamisel

välja toonud ühtegi riiki, kuhu puudutatud isik võiks hüpoteetiliselt põgeneda. Igal juhul pole

kohus tuvastanud, et väidetav oh oleks piisavalt suur, et vastukaaluks piirata puudutatud isiku

vabadust. Puudutatud isik on teinud PPA-ga koostööd – andnud selgitusi, võtnud omaks nii

ebaseadusliku piiriületuse kui ka valeandmete esitamise. Halduskohus ei ole piisavalt

analüüsinud järelevalvemeetmete kohaldamise võimalikkust ega andnud isikule võimalust

esitada selle kohta selgitusi. Reeglina viibivad rahvusvahelise kaitse taotlejad vabaduses.

5. PPA palub jätta määruskaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu 29.10.2023 määruse

põhjendustega. VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik kaebaja suhtes

tõhusalt kohaldada, kuna kaebaja suhtes esineb jätkuvalt põgenemisoht ning puuduvad

igasugused isikut tõendavad dokumendid. Vabaduses viibides ei pruugi kaebaja olla enam

PPA-le

kättesaadav,

et

viia

rahvusvahelise

kaitse

menetluse

raames

vajalikud

menetlustoimingud ja kaebaja Dublini III määruses sätestatud korras Lätile üle anda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-23-2410

5(7)

6. PPA esitas 08.12.2023 e-kirjadega ringkonnakohtule Läti Vabariigi 14.11.2023 vastuse,

mille kohaselt võtab Läti puudutatud isiku Dublini III määruse art 18 lg 1 p d alusel tagasi, ning

PPA 29.11.2023 otsuse nr 12310270091-1, millega lükati puudutatud isiku rahvusvahelise

kaitse taotlus tagasi ja kohustati teda lahkuma taotluse läbivaatamise eest vastutavasse riiki ehk

Lätti. Ringkonnakohus võtab PPA 08.12.2023 e-kirjad koos nimetatud tõenditega asja

materjalide juurde.

7. Puudutatud isik soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, kuhu palub kutsuda ka tõlgi.

HKMS § 210 lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea

vajalikuks kohtuistungit korraldada. Kuigi halduskohtul tuli PPA taotluse lahendamiseks

korraldada kohtuistung, ei ole kohtuistungi korraldamine nõutav samas asjas esitatud

määruskaebuse läbivaatamiseks (HKMS § 265 lg 5). Puudutatud isik on saanud oma seisukohti

väljendada 28.10.2023 istungil, millel osales ka prantsuse keele tõlk. Samuti on saanud

puudutatud isiku esindaja tuua määruskaebuses esile kõik asja lahendamisel tähtsust omavad

asjaolud ja põhjendused. Määruskaebuse väiteid on piisava põhjalikkusega võimalik analüüsida

ka kirjalikus menetluses. Seetõttu jääb puudutatud isiku taotlus kohtuistungi korraldamiseks

rahuldamata. Ringkonnakohus käsitab isiku taotlust tõlgi kaasamiseks taotlusena anda

menetlusabi asjas tehtava kohtumääruse tõlkimise kulude kandmiseks. Ringkonnakohus

tuvastas 10.11.2023 määruses, et puudutatud isikule menetlusabi andmise majanduslikud

eeldused on täidetud ja kuna isik on viibinud kinnipidamiskeskuses, pole alust arvata, et tema

majanduslik seisund oleks muutunud. Tõlkeabi andmisel ei hinnata isiku menetluses osalemise

edukust ega mõistlikkust ning seda ei välista ka riigi õigusabi korras advokaadi määramine

(HKMS § 111 lg 4). Seega tuleb taotlus HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel rahuldada osaliselt ning

tõlkida käesoleva määruse sissejuhatus, resolutsioon ja põhjendused riigi kulul prantsuse

keelde.

8. VRKS § 361 lg-te 1 ja 2 kohaselt on isiku kinnipidamine lubatav, kui on põhjendatud

kahtlus, et VRKS § 29 lg-s 1 loetletud järelevalvemeetmed ei ole VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud

eesmärkide saavutamiseks tõhusad. VRKS § 361 lg 2 p-de 1–5 ja 7 kohaldamise esmaseks

eelduseks on vajadus tagada nendes sätetes nimetatud toimingute tegemine. Kõigi nende sätete

kohaldamist saab põhjendada ka põgenemisohuga, olenemata sellest, et põgenemisohtu on

nimetatud üksnes VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 7. Nendes sätetes nimetatud põgenemisohuna

käsitatakse mh seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu (VRKS § 361 lg 21). VSS § 68

kehtestab siiski üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult

esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja

juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5;

31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Põgenemise ohu hindamisel võib arvesse võtta ka

isiku minevikusündmusi ja varasemat käitumist (Riigikohtu 27.04.2014 otsus nr 3-3-1-1-14, p-

d 17 ja 19; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 26.03.2019 ja 12.09.2019 määrused nr 3-19-334;

15.11.2021 määrus nr 3-21-2175, p 16).

9. Halduskohus leidis 29.10.2023 määruses, et puudutatud isiku kinnipidamiskeskusesse

paigutamine on põhjendatud vähemalt VRKS 361 lg 2 p-de 1 ja 2 ning VSS § 68 p-de 2 ja 9

alusel. VRKS § 361 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse

korral kinni pidada isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks (p 1) ning isiku

kodakondsuse kontrollimiseks või väljaselgitamiseks (p 2). VSS § 68 p-de 2 ja 9 kohaselt esineb

välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud

dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse,

rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel (p 2) ning välismaalane on

loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu

liikmesriigist (p 9).

3-23-2410

6(7)

10. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud halduskohus oma hinnangus, et PPA taotluse

esitamise ajal olid täidetud VRKS 361 lg 2 p-des 1 ja 2 nimetatud alused puudutatud isiku

kinnipidamiseks. Arvestades puudutatud isiku muutuvaid ütlusi oma nime, sünniaja ja

kodakondsuse kohta ning Lätist saadud vastust päringule, mille kohaselt on seal tõenäoliselt

sama isik registreeritud võrreldes Eestis esitatuga teistsuguse nime ja sünniajaga, oli PPA-l

põhjendatud alus kahelda tema isikusamasuses ja kodakondsuses.

11. Samuti tuvastas halduskohus õigesti, et puudutatud isikul esineb põgenemisoht, mistõttu on

vajalik tema paigutamine kinnipidamiskeskusse, tagamaks tema kättesaadavus VRKS 361 lg 2

p-des 1 ja 2 nimetatud toimingute tegemiseks. Halduskohus tugines põgenemisohu kindlaks

tegemisel põhjendatult asjaoludele, et puudutatud isik on esitanud PPA ametnikele teadlikult

enda nime ja kodakondsuse kohta valeandmeid koos elamisloakaardiga, mis oli väljastatud

teisele isikule, ning esitanud enda kohta erinevaid nimekujusid Eestis ja Lätis rahvusvahelise

kaitse taotlemisel (VSS § 68 p 2). Halduskohus on siinkohal võtnud arvesse ka isiku

kohtuistungil antud selgitusi. Puudutatud isik kinnitas istungil, et oli teadlik sellest, et esitas

valedokumendi, ning dokumendi esitas ta selleks, et saaks soovitud reisi teha (dtl 84,

28.10.2023 istungi helisalvestis alates kell 20:08). Samamoodi seostas halduskohus õigesti

isiku põgenemisohtu VSS § 68 p-s 9 nimetatud asjaoluga, kuivõrd puudutatud isik kinnitas

kohtuistungil, et on lahkunud Lätist pärast seda, kui tema rahvusvahelise kaitse taotluse kohta

tehti keelduv otsus ning talle tehti ettekirjutus Lätist lahkumiseks (vt 28.10.2023 kohtuistungi

protokoll, dtl 83). Seega kohaldus puudutatud isikule ajal, kui ta lahkus Lätist Eestisse, Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/115/EÜ2 (tagasisaatmise direktiiv). Tagasisaatmise

direktiivi kohaselt peab selle kohaldamisalasse kuuluv isik naasma oma päritoluriiki või muusse

kolmandasse riiki, millesse isik otsustab vabatahtlikult tagasi pöörduda ning milles ta vastu

võetakse (art 3 p 3). Kolmanda riigina ei ole käsitatav teine liikmesriik. Direktiivi üldisest

mõttest ja art 6 lg-test 2 ja 3 tuleneb, et tagasipöördumiskohustusega isikul on õigus liikuda

teise liikmesriiki üksnes juhul, kui asjaomase liikmesriigi pädev ametiasutus on talle andnud

selleks loa. Asja materjalidest ei nähtu, et puudutatud isikule oleks mõni liikmesriik sellise loa

andnud. Samuti on isiku selgituste põhjal selge, et ta ei saabunud Eestisse „maismaatransiidi“

korras, et täita oma kohustust lahkuda mõnda kolmandasse riiki. Isik on selgitanud, et soovis

minna Soome, et taotleda seal rahvusvahelist kaitset. Puudutatud isikul ei olnud seega õigust

Eestisse tulla. Isiku istungil väidetu, et ta võis Lätist lahkuda ükskõik millisesse riiki (dtl 83),

ei ole kuigi usutav, arvestades, et ta hankis endale valedokumendi Soome reisimise eesmärgil.

Oma käitumisega on puudutatud isik näidanud, et ta liigub sisepiirideta Schengeni alal oma

äranägemise järgi. Seega on tõenäoline, et isik võib vabaduses viibides muuta ennast

kättesaamatuks ametivõimudele ja üritada ebaseaduslikult mõnda teise liikmesriiki edasi

liikuda. Eelnevast tulenevalt saab jaatada isiku põgenemisohtu VSS § 68 p 9 järgi (vt ka Tallinna

Ringkonnakohtu 11.07.2022 määrus nr 3-22-1334, p-d 11–12). PPA ja halduskohus on õigesti

leidnud, et leebemad, sama tõhusad alternatiivsed sunnimeetmed puuduvad.

12. PPA 08.12.2023 esitatud dokumentidest nähtub, et 14.11.2023 andis Läti nõusoleku võtta

puudutatud isik Dublini III määruse alusel tagasi ja PPA on praeguseks teinud otsuse, mille

kohaselt lükati isiku rahvusvahelise kaitse taotlus tagasi ja ta peab lahkuma Lätti, kes tema

taotluse läbivaatamise eest vastutab. Seega alates 14.11.2023 on puudutatud isikut

kinnipidamiskeskuses kinni peetud Dublini III määruses sätestatud korras üleandmise

eesmärgil, s.t VRKS § 361 lg 2 p 7 alusel. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui isikut peetakse

kinni VRKS § 361 lg 2 p 7 kohaselt, ei ole teda võimalik samaaegselt kinni pidada ka muudel

alustel (vt Riigikohtu 10.05.2022 määrus nr 3-22-56, p 18). Seega alates 14.11.2023 ei olnud

puudutatud isikut võimalik enam kinni pidada ka VRKS 361 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. Kui

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/115/EÜ, 16. detsember 2008, ühiste nõuete ja korra kohta

liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel.

3-23-2410

7(7)

kohtumenetluse ajal muutuvad välismaalase kinnipidamisega seotud asjaolud, võib teatud

juhtudel kõrgemalseisev kohus ise isiku kinnipidamise õiguslikku alust muuta. See on võimalik,

kui muutunud ei ole isiku õiguslik staatus, kinnipidamise eesmärk ja ekslikule õiguslikule

alusele tuginemine ei ole mõjutanud kinnipidamise tähtaega (vt Riigikohtu 08.06.2021 määrus

asjas nr 3-20-1943, p 23).

13. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praegusel juhul puudutatud isiku kinnipidamise eesmärk

ega õiguslik staatus muutunud. PPA tugines VRKS § 361 lg 2 p-le 7 kui ühele võimalikule

kinnipidamise alusele juba halduskohtule esitatud taotluses. PPA selgitas, et on võimalik, et

asjaolude täpsustumise järel tuleb isik Dublini III määruse alusel üle anda Lätile. Seejuures ei

ole oluline, kas puudutatud isik on endiselt rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses.

VRKS § 361 lg 2 p-i 7 kohaldatakse kõigile välismaalastele, kelle suhtes on PPA alustanud

üleandmise menetluse Dublini III määruses sätestatud korras (VRKS § 32 lg 1, vt ka Riigikohtu

27.09.2022 määruse nr 3-22-56, p 15). VRKS § 361 lg 2 p-i 7 tuleb tõlgendada kooskõlas

Dublini III määruse art 28 lg-ga 2 nii, et isikut saab nende normide alusel kinni pidada üksnes

juhul, kui on olemas tema märkimisväärne põgenemise oht (Riigikohtu 08.06.2021 otsus nr 3-

20-1943, p 22; 10.05.2022 määrus nr 3-22-56, p 17). Ringkonnakohus leiab, et ka see tingimus

on täidetud. Puudutatud isiku põgenemise oht on märkimisväärne, võttes arvesse, et isik lahkus

Lätist eesmärgiga minna Soome, kuigi tal ei olnud luba minna teistesse EL liikmesriikidesse,

ning kasutas selleks teadlikult teise isiku nime ja tagaotsitavaks kuulutatud elamisloakaarti.

14. Kinnipidamise aluse muutumine ei ole mõjutanud ka puudutatud isiku kinnipidamise

tähtaega. Kui PPA taotleb isiku kinnipidamise luba selleks, et anda ta Dublini III määruse alusel

üle teisele liikmesriigile, tuleb halduskohtul lähtuda kinnipidamise tähtaja määramisel selle

määruse art 28 lg-st 3. Nimetatud sätte kolmandast lõigust tulenevalt võib isikut kinni pidada

kuni kuue nädala jooksul alates ajast, mil teine liikmesriik tagasivõtmispalve kaudselt või

otseselt rahuldas, või ajast, mil vaidlustamise või läbivaatamise peatav toime vastavalt art 27 lg-

le 3 lõpeb. Kui isik üleandmise otsust ei vaidlusta, algab kuuenädalane tähtaeg kaebetähtaja

viimasele päevale järgnevast päevast. Vaidlustamise korral hakkab sama tähtaeg kulgema ajast,

mil üleandmise otsuse vaidlustamise peatav toime lõpeb (vt Riigikohtu 27.09.2022 määrus nr

3-22-56, p 25–27). Läti rahuldas tagasivõtmispalve 14.11.2023 ja PPA tegi puudutatud isiku

üleandmise otsuse 29.11.2023. Nimetatud otsust saab isik vaidlustada 10 päeva jooksul

teatavaks tegemisest. Seega ei hakanud eelnimetatud kuuenädalane tähtaeg kindlasti kulgema

enne 10.12.2023. Järelikult ei ületa halduskohtu määratud kinnipidamise tähtaeg 29.12.2023

aega, mille alusel võib puudutatud isikut Dublini III määruse alusel üleandmise eesmärgil kinni

pidada.

15. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et asjaolude muutumisest sõltumata on

puudutatud isiku kinnipidamine olnud halduskohtu 29.10.2023 määruse alusel õiguspärane ka

alates 14.11.2023.

16. Kokkuvõttes jääb eelneva põhjal määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

29.10.2023 määrus muutmata, kuid halduskohtu määruse põhjendusi tuleb täiendada käesoleva

määruse põhjendustega.

(allkirjastatud digitaalselt)