3-23-2410/25 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedPolitsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 28.10.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeeluseaduse (VSS) § 68 p-de 2 ja 9 alusel kuni kaheks kuuks.
Legislator headnote
AI generatedArt. 18 lg, Art. 6 lg-test, Art. 28 lg-ga, Art. 28 lg-st, Art. 27 lg; 3-23-2410/25 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 28.10.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeeluseaduse (VSS) § 68 p-de 2 ja 9 alusel kuni kaheks kuuks.
Keywords
AI generatedCited Legislation
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaire Pikamäe, Monika Laatsit, Oliver Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
13.12.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-23-2410
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamise ja
kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja
AD
Puudutatud isik – X, riigi õigusabi korras määratud
esindaja vandeadvokaadi abi Kristina Ivanova
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 29.10.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Võtta asja materjalide juurde Politsei- ja Piirivalveameti 08.12.2023 e-kirjad koos
lisadega.
2. Jätta rahuldamata X taotlus vaadata määruskaebus läbi kohtuistungil.
3. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.10.2023 määrus
haldusasjas nr 3-23-2410 muutmata, kuid täiendada määruse põhjendusi käesoleva
määruse põhjendustega.
4. Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon ja põhjendused prantsuse keelde.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 28.10.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse
(täiendatud 28.10.2023 kohtuistungil) saada luba X (puudutatud isik) kinnipidamiseks ja
kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VRKS § 362 lg 2, § 361 lg 1 ja lg 2 p-de 1, 2, 4 ja 7 ning
väljasõidukohustuse ja sissesõidukeeluseaduse (VSS) § 68 p-de 2 ja 9 alusel kuni kaheks kuuks.
PPA piirivalvepatrull kontrollis 27.10.2023 kell 12.52 Tallinna sadama D-terminalis
puudutatud isikut pärast piletikontrolli väravate läbimist. Isik oli liikumas Helsingisse
3-23-2410
2(7)
suunduvale parvlaevale MyStar. Isik esitas Y (sünd. XX.XX.XXXX) nimele välja antud
Prantsusmaa elamisloakaardi nr XXXXXXXXXX. Piirivalveametnikel tekkis kahtlus, et
puudutatud isik võib kasutada teise isiku dokumenti, kuna esitatud elamisloakaardil oleva isiku
foto ei sarnanenud puudutatud isikuga. PPA andmebaasist nähtus, et elamisloakaart on
tagaotsitav ese. Puudutatud isik väitis PPA-le, et ta on Mali kodanik nimega Y ning on 44-
aastane. Isik soovis minna Helsingisse oma poiss-sõbra juurde. Isik tuli Eestisse Riiast
FlixBussiga ning enne seda saabus Riiga autoga Prantsusmaalt koos sõpradega (sõidu eest ei
tasunud). Sõbrad läksid hiljem tagasi Prantsusmaale. Isiku sõnul on ta elanud Prantsusmaal
alates 2015. a-st. Isik näitas PPA piirivalvuritele oma telefonist prantsuskeelset kirjavahetust
väidetava poiss-sõbraga, kus oli juttu Valgevenest. Samuti näitas isik oma telefonist
kirjavahetust teise isikuga. Vestlus oli inglise keeles. Vestluses oli juttu Prantsusmaa
elamisloakaardist, selle soetamisest ja maksumusest. Hiljem korraldasid isikuga vestluse PPA
Põhja Prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse valveametnikud. Vestluse eesmärgiks
oli kindlaks teha, millise riigi kodanikuga ja mis nimega isikuga on tegemist. Vestluse käigus
selgus, et isiku nimi ei ole Y, vaid hoopis X, ta on Kongo Vabariigi kodanik ja tema sünniaeg
on XX.XX.XXXX. Puudutatud isik tunnistas, et saabus Eestisse Riiast, kus ta taotles
rahvusvahelist kaitset. PPA ametnikud selgitasid isikule, et ta viibib Eestis ilma seadusliku
aluseta ning PPA on kohustatud teda kinni pidama ja saatma tagasi Läti Vabariiki. Puudutatud
isik esitas suuliselt PPA-le soovi taotleda rahvusvahelist kaitset Eestis. Isiku põhjalikumal
küsitlemisel 28.10.2023 selgus, et ta saabus 01.06.2023 Valgevenest Läti Vabariiki, ületades
ebaseaduslikult Läti välispiiri. Isiku sõnade kohaselt kaotas ta oma isikut tõendava dokumendi
(pass) metsas. Lätti saabumisel taotles ta seal rahvusvahelist kaitset. Isiku sõnade kohaselt on
tema rahvusvahelise kaitse taotlus Lätis tagasi lükatud ning talle koostati ettekirjutus Läti
Vabariigist ja Schengeni viisaruumist lahkumiseks. Isik lahkus 27.10.2023 loata Läti
pagulaskeskusest, hankides eelnevalt endale teise isiku Prantsusmaa elamisloakaarti. Isiku
eesmärk oli jõuda Soome Vabariiki ning taotleda seal rahvusvahelist kaitset. Puudutatud isik
peeti kinni 27.10.2023 kell 15.30 Tallinna sadama D-terminalis välismaalasele rahvusvahelise
kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 4 alusel 48-tunniks ning toimetati PPA
kinnipidamiskeskusesse.
Kuna isikul puudusid isikut tõendavad kehtivad reisidokumendid või muud dokumendid, mis
kinnitaksid tema isikusamasust, ei olnud PPA-l võimalik isiku suuliselt edastatud andmeid
kontrollida ning selgitada välja isiku kodakondsust ja tema viibimise asjaolusid (VRKS § 361
lg 2 p-d 1 ja 2). Taotluse esitamise ajaks ei ole PPA saanud ametlikku kinnitust, et isiku nimi
on X ja sünniaeg XX.XX.XXXX. Seega on vajalik tuvastada sellekohaseid andmeid, mida ei
ole võimalik teha 48 tunni jooksul. PPA-l on põhjendatud alus kahelda isiku isikusamasuses ja
kodakondsuses. Isiku kinnipidamine on vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse vastu võtmiseks
ja isikuga täiendava intervjuu läbiviimiseks (VRKS § 361 lg 2 p 4). Taotluse esitamise hetkeks
ei ole alustatud VRKS § 15 lg-s 1 nimetatud toiminguid. Lisaks peab kontrollima esitatud
andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid.
Rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmisel selgus, et isik saabus Eesti Vabariiki Lätist, kus
ta oli taotlenud rahvusvahelist kaitset. PPA pöördus ametliku päringuga Läti ametivõimude
poole ja saadud vastuse kohaselt oli 27.10.2023 nende kohalikust pagulaskeskusest põgenenud
naine nimega C (sünd. XX.XX.XXXX). Vastusele oli lisatud isiku foto, millel kujutatud isik
sarnanes visuaalselt puudutatud isikuga. Eelnevast tulenevalt esineb isikul ka VRKS § 361 lg 2
p-s 7 nimetatud asjaolu ning p 4 kohaldamise vajadus. On vaja teha kindlaks, kas tegemist on
sama isikuga, kelle kohta edastas infot Läti Vabariik. PPA-l on vaja esmalt isiku Eestis esitatud
rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse raames tuvastada kõiki tähtsust omavaid asjaolusid,
isiku samasus ja tema tagasisaatmise võimalikkus. Isikut saab pidada Euroopa Parlamendi ja
3-23-2410
3(7)
nõukogu määruse (EL) nr 604/20131 (Dublini III määrus) alusel tagasisaadetavaks isikuks, kui
menetluse käigus leiab kinnitust, et tegemist on sama isikuga, kes esitas Lätis rahvusvahelise
kaitse taotluse. Nende asjaolude väljaselgitamine võtab aga aega, arvestades keerulist olukorda
Lätis. Ka meediast on võimalik leida andmeid immigrantide suure hulga kohta Läti-Valgevene
piiril.
Puudutatud isikul on põgenemisoht (VRKS § 361 lg 21 koosmõjus VSS § 68 p-dega 2, 3 ja 9).
Sellele viitavad isiku ütlused seoses Lätiga. Isik hankis endale teadlikult ebaseaduslikult teisele
isikule kuuluva dokumendi ja kasutas seda. Isik oli teadlik, et viibib väljaspool Läti
territooriumi teistes liikmesriikides seadusliku aluseta ning tal ei olnud õigust Lätist lahkuda.
Põgenemisohtu suurendab asjaolu, et kodakondsusjärgsesse riiki või Läti Vabariiki
tagasisaatmise vältimiseks esitas isik Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse, kuigi soovis enda
sõnul seda teha Soomes. Endale meelepärase Schengeni viisaruumi liikmesriigi otsimine viitab
selgelt sellele, et isik väärkasutab rahvusvahelise kaitse süsteemi. VRKS §-s 29 sätestatud
järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada. Isikuga seotud asjaolusid
arvestades puudub PPA-l alus tema usaldamiseks. PPA-le teadaolevalt puuduvad isikul
sotsiaalsed sidemed Eestiga ning tal ei ole siin elukohta. Kinnipidamiskeskusest vabastamise
korral on tõenäoline, et isik hakkaks end varjama ametivõimude eest ja lahkub ebaseaduslikult
mõnda teise Schengeni liikmesriiki.
2. X selgitas 28.10.2023 kohtuistungil, et ei nõustu PPA taotlusega. Oma koduriiki ta tagasi
minna ei taha. Selleks esitaski ta Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse. Valgevenes läks ta vene
keele kursustele, kuid raha sai seal olles otsa ning siis otsustas ta minna Lätti ja taotles seal
rahvusvahelist kaitset. Läti aga lükkas tema rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi ning tegi
ettekirjutuse Lätist vabatahtlikult lahkuda. Isiku hinnangul võis ta lahkuda ükskõik millisesse
riiki. Isik esitas PPA-le 27.10.2023 teadlikult dokumendi, mis oli väljastatud teise isiku nimele,
et jõuda Soome.
3. Tallinna Halduskohus rahuldas 29.10.2023 määrusega PPA taotluse ja andis loa
puudutatud
isiku
kinnipidamiseks
ja
kinnipidamiskeskusesse
paigutamiseks
kuni
kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 29.12.2023.
Täidetud on VRKS § 361 lg 2 p-ide 1 ja 2 eeldused. Saab nõustuda PPA sellekohaste
põhjendustega. Vaidlust pole selles, et isikul puuduvad kehtivad reisidokumendid, mistõttu on
vaja tuvastada tema isik. Kuigi isik on öelnud oma nime ja sünniaja, ei ole tema ütlused
usaldusväärsed, sest esmasel kontrollil väitis ta PPA-le, et tema nimi on Y, ta on Mali kodanik
ning 44-aastane. Hiljem aga väitis isik, et tema nimi X, ta on sündinud XX.XX.XXXX ja on
Kongo Vabariigi kodanik. Läti ametivõimud aga on edastanud vastuseks PPA päringule hoopis
kolmanda variandi isiku nimest ja sünniajast, kuid fotol on puudutatud isikuga sarnane ning
sama kodakondsusega isik (dtl 34-36). Samuti on isik ise kinnitanud 28.10.2023 kohtuistungil,
et ta viibis Lätis, kus esitas rahvusvahelise kaitse taotluse, kuid lahkus sealt taotluse
tagasilükkamise tõttu. Seetõttu esineb PPA-l vajadus kontrollida isikusamasust ja tema
kodakondsust.
Kuna on leidnud tuvastamist, et VRKS § 361 lg 2 p-de 1 ja 2 eeldused on täidetud, siis puudub
vajadus kontrollida, kas ka sama lõike p-de 4 ja 7 eeldused on täidetud. Praegu puuduvad
tõsikindlad andmed, et tegemist on isikuga, kelle kinnipidamine on vajalik eesmärgiga anda ta
üle Lätile Dublini III määruses sätestatud korras (VRKS § 361 lg 2 p 7). Isik on Eestis esitatud
rahvusvahelise kaitse taotluse alusel taotleja staatuses kuni üleandmise otsuse tegemiseni,
millega on jäetud tema rahvusvahelise kaitse taotlus läbi vaatamata.
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. a määrus 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja
mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või
kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest.
3-23-2410
4(7)
Isiku kinnipidamiseks kõigil taotletud alustel peab igal juhul esinema põgenemisoht. Puudub
kahtlus, et puudutatud isikul see esineb (VRKS § 361 lg 21 koosmõjus VSS § 68 p-ga 2). Vaidlus
puudub selles, et isik on esitanud PPA-le valeandmeid, kui 27.10.2023 isiku kontrollimisel
esitas piirivalveametnikele teadlikult dokumendi, mis oli väljastatud teisele isikule ning
registreeritud kui tagaotsitav ese (VSS § 68 p 2). Seda asjaolu on isik kinnitanud 28.10.2023
toimunud kohtuistungil. Samuti on isiku ütlused muutunud seoses oma nime, kodakondsuse ja
sünniajaga. Menetluse käigus võib selguda, et isiku nimi on hoopis C ja sünniaeg
XX.XX.XXXX, nagu on kirjas Läti andmebaasis (dtl 36). Lisaks on isik enda sõnade kohaselt
lahkunud Lätist pärast seda, kui tema rahvusvahelise kaitse taotluse kohta tehti keelduv otsus
ning isikule tehti lahkumisettekirjutus (VSS § 68 p 9). Seda kinnitas isik ka 28.10.2023
kohtuistungil. Asjaoludest (nt valeandmete esitamine ja rahvusvahelise kaitse taotluse
esitamine üksnes eesmärgiga vältida väljasaatmist) nähtub, et isiku varasem käitumine ei tekita
sellist usaldust, mis lubaks kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid. Tõhusamate
alternatiivide puudumisel on taotletav meede mõõdukas. Eesmärgiks on tagada isiku
kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses toimingute tegemise ajaks (VRKS §
15 lg 1). Samuti on PPA 28.10.2023 põhjendatult selgitanud, et juhul, kui menetluse käigus
leiab kinnitust, et tegemist on sama isikuga, kes esitas Lätis rahvusvahelise kaitse taotluse,
võtab tagasivõtmispalve vormistamine ja esitamine ning sellele vastuse saamine aega kuni 2
kuud. Seejuures on Lätis keeruline olukord, arvestades ebaseaduslike sisserändajate hulka Läti-
Valgevene piiril.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4. X palub määruskaebuses halduskohtu 29.10.2023 määrus tühistada ja teha uus määrus,
millega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta kinnipidamiskeskusest. Puudutatud isik
ei nõustu, et tema isik ja kodakondsus on tõsikindlalt tuvastamata. Mõistagi on PPA-l alus
mõnevõrra kahelda puudutatud isiku ütlustes. Küll aga on menetluses koostatud mitu protokolli,
mille andmed sisulised kattuvad. Läti ametivõimudelt tulnud vastuse osas on puudutatud isik
andnud eluliselt usutavaid selgitusi ning ei hakanud midagi kategooriliselt eitama, vaid tegi
PPA-ga koostööd. Seega on praegusel juhul puudutatud isiku kodakondsus tuvastatud tema
enda ütluste põhjal, mille alusel on koostatud ka vastavad protokollid. Kohus on seostanud
puudutatud isiku põgenemisohtu mh asjaoluga, et isik on esitanud erineva nimekuju ja sünniaja,
kuid tegemist oli üksnes eksitusega, mille kohta on puudutatud isik andnud selgitusi. Kuigi isik
on saanud rahvusvahelise kaitse taotlusele Lätis keelduva vastuse, ei kinnita see automaatselt
seda, et ta peaks Eestist põgenema. Kohus ega PPA ei ole hinnanud puudutatud isiku juhtumi
asjaolusid tervikuna, nt ei ole arvestatud asjaoludega, mille tõttu ta oli sunnitud Lätist lahkuma,
ega isiku kohtuistungil antud selgitustega. Halduskohus ei ole põgenemisprognoosi hindamisel
välja toonud ühtegi riiki, kuhu puudutatud isik võiks hüpoteetiliselt põgeneda. Igal juhul pole
kohus tuvastanud, et väidetav oh oleks piisavalt suur, et vastukaaluks piirata puudutatud isiku
vabadust. Puudutatud isik on teinud PPA-ga koostööd – andnud selgitusi, võtnud omaks nii
ebaseadusliku piiriületuse kui ka valeandmete esitamise. Halduskohus ei ole piisavalt
analüüsinud järelevalvemeetmete kohaldamise võimalikkust ega andnud isikule võimalust
esitada selle kohta selgitusi. Reeglina viibivad rahvusvahelise kaitse taotlejad vabaduses.
5. PPA palub jätta määruskaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu 29.10.2023 määruse
põhjendustega. VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik kaebaja suhtes
tõhusalt kohaldada, kuna kaebaja suhtes esineb jätkuvalt põgenemisoht ning puuduvad
igasugused isikut tõendavad dokumendid. Vabaduses viibides ei pruugi kaebaja olla enam
PPA-le
kättesaadav,
et
viia
rahvusvahelise
kaitse
menetluse
raames
vajalikud
menetlustoimingud ja kaebaja Dublini III määruses sätestatud korras Lätile üle anda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3-23-2410
5(7)
6. PPA esitas 08.12.2023 e-kirjadega ringkonnakohtule Läti Vabariigi 14.11.2023 vastuse,
mille kohaselt võtab Läti puudutatud isiku Dublini III määruse art 18 lg 1 p d alusel tagasi, ning
PPA 29.11.2023 otsuse nr 12310270091-1, millega lükati puudutatud isiku rahvusvahelise
kaitse taotlus tagasi ja kohustati teda lahkuma taotluse läbivaatamise eest vastutavasse riiki ehk
Lätti. Ringkonnakohus võtab PPA 08.12.2023 e-kirjad koos nimetatud tõenditega asja
materjalide juurde.
7. Puudutatud isik soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, kuhu palub kutsuda ka tõlgi.
HKMS § 210 lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea
vajalikuks kohtuistungit korraldada. Kuigi halduskohtul tuli PPA taotluse lahendamiseks
korraldada kohtuistung, ei ole kohtuistungi korraldamine nõutav samas asjas esitatud
määruskaebuse läbivaatamiseks (HKMS § 265 lg 5). Puudutatud isik on saanud oma seisukohti
väljendada 28.10.2023 istungil, millel osales ka prantsuse keele tõlk. Samuti on saanud
puudutatud isiku esindaja tuua määruskaebuses esile kõik asja lahendamisel tähtsust omavad
asjaolud ja põhjendused. Määruskaebuse väiteid on piisava põhjalikkusega võimalik analüüsida
ka kirjalikus menetluses. Seetõttu jääb puudutatud isiku taotlus kohtuistungi korraldamiseks
rahuldamata. Ringkonnakohus käsitab isiku taotlust tõlgi kaasamiseks taotlusena anda
menetlusabi asjas tehtava kohtumääruse tõlkimise kulude kandmiseks. Ringkonnakohus
tuvastas 10.11.2023 määruses, et puudutatud isikule menetlusabi andmise majanduslikud
eeldused on täidetud ja kuna isik on viibinud kinnipidamiskeskuses, pole alust arvata, et tema
majanduslik seisund oleks muutunud. Tõlkeabi andmisel ei hinnata isiku menetluses osalemise
edukust ega mõistlikkust ning seda ei välista ka riigi õigusabi korras advokaadi määramine
(HKMS § 111 lg 4). Seega tuleb taotlus HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel rahuldada osaliselt ning
tõlkida käesoleva määruse sissejuhatus, resolutsioon ja põhjendused riigi kulul prantsuse
keelde.
8. VRKS § 361 lg-te 1 ja 2 kohaselt on isiku kinnipidamine lubatav, kui on põhjendatud
kahtlus, et VRKS § 29 lg-s 1 loetletud järelevalvemeetmed ei ole VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud
eesmärkide saavutamiseks tõhusad. VRKS § 361 lg 2 p-de 1–5 ja 7 kohaldamise esmaseks
eelduseks on vajadus tagada nendes sätetes nimetatud toimingute tegemine. Kõigi nende sätete
kohaldamist saab põhjendada ka põgenemisohuga, olenemata sellest, et põgenemisohtu on
nimetatud üksnes VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 7. Nendes sätetes nimetatud põgenemisohuna
käsitatakse mh seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu (VRKS § 361 lg 21). VSS § 68
kehtestab siiski üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult
esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja
juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5;
31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Põgenemise ohu hindamisel võib arvesse võtta ka
isiku minevikusündmusi ja varasemat käitumist (Riigikohtu 27.04.2014 otsus nr 3-3-1-1-14, p-
d 17 ja 19; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 26.03.2019 ja 12.09.2019 määrused nr 3-19-334;
15.11.2021 määrus nr 3-21-2175, p 16).
9. Halduskohus leidis 29.10.2023 määruses, et puudutatud isiku kinnipidamiskeskusesse
paigutamine on põhjendatud vähemalt VRKS 361 lg 2 p-de 1 ja 2 ning VSS § 68 p-de 2 ja 9
alusel. VRKS § 361 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse
korral kinni pidada isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks (p 1) ning isiku
kodakondsuse kontrollimiseks või väljaselgitamiseks (p 2). VSS § 68 p-de 2 ja 9 kohaselt esineb
välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud
dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse,
rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel (p 2) ning välismaalane on
loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu
liikmesriigist (p 9).
3-23-2410
6(7)
10. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud halduskohus oma hinnangus, et PPA taotluse
esitamise ajal olid täidetud VRKS 361 lg 2 p-des 1 ja 2 nimetatud alused puudutatud isiku
kinnipidamiseks. Arvestades puudutatud isiku muutuvaid ütlusi oma nime, sünniaja ja
kodakondsuse kohta ning Lätist saadud vastust päringule, mille kohaselt on seal tõenäoliselt
sama isik registreeritud võrreldes Eestis esitatuga teistsuguse nime ja sünniajaga, oli PPA-l
põhjendatud alus kahelda tema isikusamasuses ja kodakondsuses.
11. Samuti tuvastas halduskohus õigesti, et puudutatud isikul esineb põgenemisoht, mistõttu on
vajalik tema paigutamine kinnipidamiskeskusse, tagamaks tema kättesaadavus VRKS 361 lg 2
p-des 1 ja 2 nimetatud toimingute tegemiseks. Halduskohus tugines põgenemisohu kindlaks
tegemisel põhjendatult asjaoludele, et puudutatud isik on esitanud PPA ametnikele teadlikult
enda nime ja kodakondsuse kohta valeandmeid koos elamisloakaardiga, mis oli väljastatud
teisele isikule, ning esitanud enda kohta erinevaid nimekujusid Eestis ja Lätis rahvusvahelise
kaitse taotlemisel (VSS § 68 p 2). Halduskohus on siinkohal võtnud arvesse ka isiku
kohtuistungil antud selgitusi. Puudutatud isik kinnitas istungil, et oli teadlik sellest, et esitas
valedokumendi, ning dokumendi esitas ta selleks, et saaks soovitud reisi teha (dtl 84,
28.10.2023 istungi helisalvestis alates kell 20:08). Samamoodi seostas halduskohus õigesti
isiku põgenemisohtu VSS § 68 p-s 9 nimetatud asjaoluga, kuivõrd puudutatud isik kinnitas
kohtuistungil, et on lahkunud Lätist pärast seda, kui tema rahvusvahelise kaitse taotluse kohta
tehti keelduv otsus ning talle tehti ettekirjutus Lätist lahkumiseks (vt 28.10.2023 kohtuistungi
protokoll, dtl 83). Seega kohaldus puudutatud isikule ajal, kui ta lahkus Lätist Eestisse, Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/115/EÜ2 (tagasisaatmise direktiiv). Tagasisaatmise
direktiivi kohaselt peab selle kohaldamisalasse kuuluv isik naasma oma päritoluriiki või muusse
kolmandasse riiki, millesse isik otsustab vabatahtlikult tagasi pöörduda ning milles ta vastu
võetakse (art 3 p 3). Kolmanda riigina ei ole käsitatav teine liikmesriik. Direktiivi üldisest
mõttest ja art 6 lg-test 2 ja 3 tuleneb, et tagasipöördumiskohustusega isikul on õigus liikuda
teise liikmesriiki üksnes juhul, kui asjaomase liikmesriigi pädev ametiasutus on talle andnud
selleks loa. Asja materjalidest ei nähtu, et puudutatud isikule oleks mõni liikmesriik sellise loa
andnud. Samuti on isiku selgituste põhjal selge, et ta ei saabunud Eestisse „maismaatransiidi“
korras, et täita oma kohustust lahkuda mõnda kolmandasse riiki. Isik on selgitanud, et soovis
minna Soome, et taotleda seal rahvusvahelist kaitset. Puudutatud isikul ei olnud seega õigust
Eestisse tulla. Isiku istungil väidetu, et ta võis Lätist lahkuda ükskõik millisesse riiki (dtl 83),
ei ole kuigi usutav, arvestades, et ta hankis endale valedokumendi Soome reisimise eesmärgil.
Oma käitumisega on puudutatud isik näidanud, et ta liigub sisepiirideta Schengeni alal oma
äranägemise järgi. Seega on tõenäoline, et isik võib vabaduses viibides muuta ennast
kättesaamatuks ametivõimudele ja üritada ebaseaduslikult mõnda teise liikmesriiki edasi
liikuda. Eelnevast tulenevalt saab jaatada isiku põgenemisohtu VSS § 68 p 9 järgi (vt ka Tallinna
Ringkonnakohtu 11.07.2022 määrus nr 3-22-1334, p-d 11–12). PPA ja halduskohus on õigesti
leidnud, et leebemad, sama tõhusad alternatiivsed sunnimeetmed puuduvad.
12. PPA 08.12.2023 esitatud dokumentidest nähtub, et 14.11.2023 andis Läti nõusoleku võtta
puudutatud isik Dublini III määruse alusel tagasi ja PPA on praeguseks teinud otsuse, mille
kohaselt lükati isiku rahvusvahelise kaitse taotlus tagasi ja ta peab lahkuma Lätti, kes tema
taotluse läbivaatamise eest vastutab. Seega alates 14.11.2023 on puudutatud isikut
kinnipidamiskeskuses kinni peetud Dublini III määruses sätestatud korras üleandmise
eesmärgil, s.t VRKS § 361 lg 2 p 7 alusel. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui isikut peetakse
kinni VRKS § 361 lg 2 p 7 kohaselt, ei ole teda võimalik samaaegselt kinni pidada ka muudel
alustel (vt Riigikohtu 10.05.2022 määrus nr 3-22-56, p 18). Seega alates 14.11.2023 ei olnud
puudutatud isikut võimalik enam kinni pidada ka VRKS 361 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. Kui
2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/115/EÜ, 16. detsember 2008, ühiste nõuete ja korra kohta
liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel.
3-23-2410
7(7)
kohtumenetluse ajal muutuvad välismaalase kinnipidamisega seotud asjaolud, võib teatud
juhtudel kõrgemalseisev kohus ise isiku kinnipidamise õiguslikku alust muuta. See on võimalik,
kui muutunud ei ole isiku õiguslik staatus, kinnipidamise eesmärk ja ekslikule õiguslikule
alusele tuginemine ei ole mõjutanud kinnipidamise tähtaega (vt Riigikohtu 08.06.2021 määrus
asjas nr 3-20-1943, p 23).
13. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praegusel juhul puudutatud isiku kinnipidamise eesmärk
ega õiguslik staatus muutunud. PPA tugines VRKS § 361 lg 2 p-le 7 kui ühele võimalikule
kinnipidamise alusele juba halduskohtule esitatud taotluses. PPA selgitas, et on võimalik, et
asjaolude täpsustumise järel tuleb isik Dublini III määruse alusel üle anda Lätile. Seejuures ei
ole oluline, kas puudutatud isik on endiselt rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses.
VRKS § 361 lg 2 p-i 7 kohaldatakse kõigile välismaalastele, kelle suhtes on PPA alustanud
üleandmise menetluse Dublini III määruses sätestatud korras (VRKS § 32 lg 1, vt ka Riigikohtu
27.09.2022 määruse nr 3-22-56, p 15). VRKS § 361 lg 2 p-i 7 tuleb tõlgendada kooskõlas
Dublini III määruse art 28 lg-ga 2 nii, et isikut saab nende normide alusel kinni pidada üksnes
juhul, kui on olemas tema märkimisväärne põgenemise oht (Riigikohtu 08.06.2021 otsus nr 3-
20-1943, p 22; 10.05.2022 määrus nr 3-22-56, p 17). Ringkonnakohus leiab, et ka see tingimus
on täidetud. Puudutatud isiku põgenemise oht on märkimisväärne, võttes arvesse, et isik lahkus
Lätist eesmärgiga minna Soome, kuigi tal ei olnud luba minna teistesse EL liikmesriikidesse,
ning kasutas selleks teadlikult teise isiku nime ja tagaotsitavaks kuulutatud elamisloakaarti.
14. Kinnipidamise aluse muutumine ei ole mõjutanud ka puudutatud isiku kinnipidamise
tähtaega. Kui PPA taotleb isiku kinnipidamise luba selleks, et anda ta Dublini III määruse alusel
üle teisele liikmesriigile, tuleb halduskohtul lähtuda kinnipidamise tähtaja määramisel selle
määruse art 28 lg-st 3. Nimetatud sätte kolmandast lõigust tulenevalt võib isikut kinni pidada
kuni kuue nädala jooksul alates ajast, mil teine liikmesriik tagasivõtmispalve kaudselt või
otseselt rahuldas, või ajast, mil vaidlustamise või läbivaatamise peatav toime vastavalt art 27 lg-
le 3 lõpeb. Kui isik üleandmise otsust ei vaidlusta, algab kuuenädalane tähtaeg kaebetähtaja
viimasele päevale järgnevast päevast. Vaidlustamise korral hakkab sama tähtaeg kulgema ajast,
mil üleandmise otsuse vaidlustamise peatav toime lõpeb (vt Riigikohtu 27.09.2022 määrus nr
3-22-56, p 25–27). Läti rahuldas tagasivõtmispalve 14.11.2023 ja PPA tegi puudutatud isiku
üleandmise otsuse 29.11.2023. Nimetatud otsust saab isik vaidlustada 10 päeva jooksul
teatavaks tegemisest. Seega ei hakanud eelnimetatud kuuenädalane tähtaeg kindlasti kulgema
enne 10.12.2023. Järelikult ei ületa halduskohtu määratud kinnipidamise tähtaeg 29.12.2023
aega, mille alusel võib puudutatud isikut Dublini III määruse alusel üleandmise eesmärgil kinni
pidada.
15. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et asjaolude muutumisest sõltumata on
puudutatud isiku kinnipidamine olnud halduskohtu 29.10.2023 määruse alusel õiguspärane ka
alates 14.11.2023.
16. Kokkuvõttes jääb eelneva põhjal määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
29.10.2023 määrus muutmata, kuid halduskohtu määruse põhjendusi tuleb täiendada käesoleva
määruse põhjendustega.
(allkirjastatud digitaalselt)