3-23-1516/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tristan Ploom

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.12.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1516

Haldusasi

K.L kaebus Kose Vallavalitsuse 05.06.2023 korralduse

nr 349 „Kose alevikus asuva Ravila mnt 12

katastriüksuse detailplaneeringu kehtestamine“ ja Kose

Vallavalitsuse 03.10.2023 korralduse nr 616 „Ehitusloa

andmine korterelamu püstitamiseks Kose alevikus Ravila

mnt 12 katastriüksusele“ ning selle alusel antud ehitusloa

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja: K.L

Vastustaja: Kose vald, volitatud esindaja Talvo

Rüütelmaa

Kolmas isik: Hansaviimistluse osaühing (registrikood

10700891), volitatud esindaja vandeadvokaat Kristo

Kallas

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta vastustaja ja kolmanda isiku taotlus kaebuse osaliselt läbi vaatamata jätmiseks

rahuldamata.

2. Jätta kaebus rahuldamata.

3. Mõista kaebajalt Hansaviimistluse osaühingu (registrikood 10700891) kasuks välja

menetluskulud 1400 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.01.2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda

1(12)

apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kose Vallavalitsus kehtestas 05.06.2023 korraldusega nr 349 „Kose alevikus asuva Ravila

mnt 12 katastriüksuse detailplaneeringu kehtestamine“ Ravila mnt 12 detailplaneeringu

(Arhitektuuribüroo Nafta OÜ, töö nr HV0321, planeeringu ID 101332).

2. Kose alevikus asuva XXX kinnisasja omanik K.L (kaebaja) esitas 05.07.2023 Tallinna

Halduskohtule kaebuse Kose Vallavalitsuse 05.06.2023 korralduse nr 349 tühistamiseks.

3. Tallinna Halduskohus võttis 23.08.2023 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas

vastustajaks Kose valla ning kaasas kolmanda isikuna menetlusse Hansaviimistluse osaühingu.

4. Kose Vallavalitsuse 03.10.2023 korralduse nr 616 „Ehitusloa andmine korterelamu

püstitamiseks Kose alevikus Ravila mnt 12 katastriüksusele“ alusel andis vastustaja 05.10.2023

ehitusloa kortermaja püstitamiseks Ravila mnt 12 kinnistule.

5. Kaebaja esitas 02.11.2023 kaebuse muutmise (täiendamise) taotluse.

6. Tallinna Halduskohus nõustus 13.11.2023 määrusega kaebuse muutmisega ning luges, et

kaebus on esitatud ka Kose Vallavalitsuse 03.10.2023 korralduse nr 616 ning sellega seotud

ehitusloa tühistamise nõudes.

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

7. Kaebaja nõuab Kose Vallavalitsuse 05.06.2023 korralduse nr 349 (DP) ning Kose

Vallavalitsuse 03.10.2023 korralduse nr 616 (ehitusluba) tühistamist.

8. DP ei ole õiguspärane. Kose veskijärvele kalda ehituskeeluvööndi määramine ei ole

looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg 1 p-i 5 järgi (s.o 25 m) õiguspärane ning DP-s tulnuks

lähtuda LKS § 38 lg 1 punktis 3 sätestatud 50 meetri laiusest ehituskeeluvööndist.

9. Nii vastustaja kui ka Keskkonnaamet ja Rahandusministeerium on LKS § 38 lg 1 p-i 5

ebaõigesti tõlgendanud. Kose veskijärvele ehituskeeluvööndi määramisel on lähtutud üksnes

formaalselt Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) registriandmetesse märgitud Kose veskijärve

veepeegli pindalast ning sisuliselt arvestamata on jäetud, et EELIS-e andmete kohaselt ei vasta

Kose veskijärvest läbi voolav veekogu, s.o Pirita jõgi, LKS § 38 lg 1 punkti 5 tunnustele kuna

Pirita jõe valgala on 1977,8 km2 ehk üle 25 km2 ja veepeegli pindala on 201,98 ha ehk üle 10 ha.

Sellest tulenevalt ei saa ka Kose veskijärv sisuliselt vastata LKS § 38 lg 1 p-i 5 tunnustele.

10. Kose veskijärve kalda ehituskeeluvööndi laiusel on sisuline mõju Kose veskijärve läbivale

ja ka ametlikes kaardiandmetes Kose veskijärvega geograafiliselt kattuvale Pirita jõele (KKR

kood: VEE1089200), mistõttu on Kose veskijärve kalda ehituskeeluvööndil läbi Pirita jõe mõju

suuremale veekogule, kui LKS § 38 lg 1 p-s 5 sätestatud alla 10 ha veepeegli pindalaga järvele

või veehoidlale või alla 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõele või ojale. Seega puudub

2(12)

õiguslik alus LKS § 38 lg 1 p-s 5 sätestatud kalda ehituskeeluvööndi (EKV) kohaldamiseks.

Teisisõnu pole 2023. a DP-s õiguspärane LKS § 38 lg 1 p-s 5 sätestatud erandliku ja vähendatud

kalda EKV kohaldamine 25 m laiuselt, kuna Kose veskijärve puhul mõjutab Kose veskijärve

kalda EKV laius ka seda läbivat Pirita jõge.

11. Vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) §-le 8 tuleb tagada keskkonna

terviklik kaitse ja arvestada keskkonnamõju võimalikku ülekandumist ühelt

keskkonnaelemendilt teisele, mistõttu tuleb ka DP-s vältida Kose veskijärve väiksemast kalda

EKV-st tekkiva mõju ülekandumist Pirita jõele.

12. Kaebaja seisukoha õigsust kinnitab Keskkonnaameti 09.05.2023 vastus (kaebuse lisa 7),

mille p-de 4 ja 5 kohaselt nõustub Keskkonnaamet kaebajaga, et kuna Kose veskijärve läbib

Pirita jõgi, mille kalda EKV laiuseks on 50 m ja Pirita jõgi on Kose veskijärvest läbi voolava

veekoguna ka EELIS-es välja toodud, siis oleks õigem Kose veskijärve ulatuses ja ka muudel

taolistel juhtudel rakendada EKV ulatust 50 m.

13. Läbi 25 m laiuse kalda EKV määramise Kose veskijärvele on DP-s sisuliselt vähendatud

Pirita jõe kalda EKV-d Kose veskijärvele langevas osas 50 meetrilt 25 meetrini ilma sisulise

hinnanguta, jättes arvestamata LKS § 40 lg 1 järgi Pirita jõe kalda kaitse eesmärke ning

taimestikku, reljeefi, kõlvikute ja kinnisasjade piire, olemasolevast teede- ja tehnovõrku ning

väljakujunenud asustust.

14. Pirita jõgi kattub kaardiandmetes Kose veskijärvega nii EELIS registriandmete (KKR kood:

VEE1089200), ETAK kaardiandmete (ETAK ID: 3029707 ja 5131268) kui ka Maa-ameti

katastrikaardi kohaselt (Pirita jõgi L3 katastriüksus, katastritunnus 33801:001:1309). Kaebaja ei

pea sisuliselt õigeks Rahandusministeeriumi 22.05.2023 vastuses (kaebuse lisa 19) kajastatud

Keskkonnaministeeriumi seisukohta 15.05.2023 kirjas nr 7-15/23/1497-2, mille kohaselt

kitsenduste kaardiandmete arvutisüsteemis ei määrata Pirita jõe ehituskeeluvööndit Kose

veskijärvega kattuvas osas kaardile, kuna Pirita jõgi on vastavas osas kantud kaardile üksnes

joonobjektina.

15. Eelnevast järeldub, et Kose veskijärve kalda EKV laiust ei ole hinnatud lähtuvalt

looduskaitselistest piirangutest, vaid DP-s ja selle menetluse käigus on ebaõigesti lähtutud

üksnes automatiseeritud kitsenduste kaardiandmete töötlemisest, mis on kunstlikult toonud

kaasa sisuliselt ebaõige olukorra. Seega on ebaõige ka Keskkonnaministeeriumi 15.05.2023 ja

Rahandusministeeriumi 22.05.2023 vastustes esitatud seisukoht DP õiguspärasuse kohta, kuna

see lähtub LKS § 38 lg 1 p-i 5 ebaõigest tõlgendamisest ja kaardiandmete arvutisüsteemis

toimuvate andmete töötlemise ebaõigsusest ja sisulisest piiratusest, mis ei võimalda arvestada

kõiki asjakohaseid looduskaitselisi piiranguid.

16. Kaebajal on kaebeõigus planeerimisseaduse (PlanS) § 141 alusel, kuna Kose Vallavalitsuse

05.06.2023 korraldus nr 349 ja sellega kehtestatud Ravila mnt 12 2023 DP on vastuolus avaliku

huviga. On põhjendatud eeldada, DP-s Kose veskijärve kalda EKV ebaõigest märkimisest

tulenev mõjutus, mh ümbritsevale elukeskkonnale ning asjakohaste veekogude

looduskaitselistele eesmärkidele ja seega ka avalikule huvile on negatiivne ja oluline.

17. Pirita jõgi ja Kose veskijärv on mõlemad avalikud veekogud ning vastavalt eelnevale p-le 13

on Pirita jõgi lõheliste kudemispaigana kaitsealune ala (reg.nr KLO3002558), s.h ka Kose

veskijärve osas, mistõttu on vastava veekogu keskkondlik kaitse avalikes huvides eriti oluline.

18. Kaebajal on kaebeõigus PlanS § 141 alusel ka kaebaja õiguste, s.h omandiõiguse,

privaatsuse ja elukeskkonna rikkumise tõttu, kuna tema kodu (XXX, Kose alevik) asub Kose

veskijärve kallaste ja Ravila mnt 12 kinnistu vahetus läheduses.

3(12)

19. Kose veskijärve kalda EKV laiuse ebaõige määratlemine seadusjärgsest 50 m laiusest EKV-

st kitsamana toob endaga kaasa negatiivseid mõjutusi. Need mõjutused ulatuvad kaebaja

omandis olevale kinnistule, mh kaebaja kinnistult avanevate seniste eriliste looduskaunite

vaadete ja igapäevase looduskauni elukeskkonna halvenemise. Eelduslikult toob see kaasa ka

kaebaja kodu turuväärtuse vähenemise. Mõjutused kaebaja õigustele on olulised. Kaebaja kodu

ümbritsevad vahetult üksnes 2-korruselised üksikelamud, kuid Ravila mnt 12 kinnistule on

planeeritud 3-korruseline kortermaja, mille ehitusalune pindala ja eeldatav maht ning seega ka

vastavast hoonest lähtuv ruumiline mõjutus nii vahetule ümbruskonnale kui ka kaebaja kodule

on ümbritsevatest hoonetest oluliselt suurem.

20. 03.10.2023 ehitusluba ei vasta ehitusseadustiku (EhS) § 46 lg 2 p 2 mõistes ehitisele ja

ehitamisele esitatavatele nõuetele, kuna ehitatav kortermaja hakkaks paiknema õigusvastaselt

Kose veskijärve kalda ehituskeeluvööndis. Ehitise ehitamine veekogu kalda

ehituskeeluvööndisse ei vasta ka heale ehitustavale.

21. On põhjendatud eeldada, et kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine on tõenäoline ja hoone

ehitamine toob kaebaja jaoks kaasa püsivaid ning pöördumatuid negatiivseid tagajärgi.

Olukorras, kus Ravila mnt 12 kinnistule ehitatakse seadusvastaselt Kose veskijärve 50 m kalda

EKV-d rikkudes kortermaja, siis see toob kaasa negatiivseid mõjutusi, mis lisaks avalikele

huvidele rikuvad ka kaebaja subjektiivseid õigusi.

22. Kose veskijärve kalda EKV-sse ehitatav Ravila mnt 12 hoone mõjutaks negatiivselt kogu

lähiümbruskonna arhitektuurset olukorda ja kvaliteeti, kuna uus hoone oleks seadusvastane ja ei

vastaks kaasaegsele seadusjärgsele nõudele LKS § 38 lg 1 p-de 3 ja 4 järgi, mistõttu väheneks

ülejäänud lähiümbruskonna kinnisvara perspektiivikus ning miljöö ja seeläbi ka kaebaja

kinnistu väärtus, kuivõrd see asub Ravila mnt 12 kinnistu vahetus läheduses.

23. Ravila mnt 12 kinnistul asuval seadusvastasel kortermajal oleks oluline mõju XXX kinnistu

vahetule ümbrus- ja looduskeskkonnale, s.h vaatele, kuna tuleb eeldada, et olukorras, kus Ravila

mnt 12 kinnistul asuv kortermaja järgib LKS § 38 lg 1 p-des 3 ja 4 sätestatud kalda EKV

nõudeid on sellega ka tagatud, et Kose veskijärve looduskaunis keskkond ei saa ülemäära

kahjustatud ega kaasa tuua lähiümbruskonnas asuvate kinnistute väärtuste vähenemist.

Olukorras, kus Ravila mnt 12 kinnistu ei järgi seadusjärgseid nõudeid kalda EKV laiuse osas,

tuleb eeldada ja on eluliselt usutav, et see toob kaasa ülemääraseid negatiivseid mõjutusi Kose

veskijärve looduskaunile keskkonnale ja lähiümbruskonnale, mis on vahetult seotud ka kaebaja

kodu ümbritseva keskkonnaga ja seega ka kaebaja huvidega, põhjustades mh kaebaja kodu

elukeskkonna, s.h looduskauni vaate ja privaatsuse halvenemise ja kinnistu väärtuse

vähenemise.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

24. Kaebus tuleb osas, milles see puudutab DP tühistamise nõuet jätta rahuldamata ning osas,

milles see puudutab ehitusloa tühistamise nõuet, jätta läbi vaatamata.

25. Kuigi kaebaja viitab peamiselt avaliku huvi riivele, siis ilmneb kaebuse punktist 36.1. ja

36.2., et haldusakti vaidlustamise ajendiks on kaebaja arvates võimalik negatiivne mõju tema

looduskaunitele vaadetele, sellest tulenevale kaebaja kinnisvara turuväärtuse vähenemisele ning

kaebaja jaoks lihtsalt ei ole sümpaatsed 3-korruselised hooned.

26. Kaebaja väited subjektiivsete õiguste rikkumise osas on otsitud, paljasõnalised ja

tõendamata, sest Ravila mnt 12 asub teisel pool paisjärve ning ei saa varjata vaadet paisjärvele.

Samuti ei ole eluliselt usutav, et teisel pool paisjärve asuv kaasaegne arhitektuur rikuks kaebaja

4(12)

subjektiivseid õigusi rohkem, kui seda tegi vana lagunev koolimaja. Ilmseks liialduseks tuleb

lugeda kaebaja väide elukeskkonna halvenemisest Ravila mnt 12 kinnistule hoone

püstitamisega, sest varasemalt oli seal võrreldava suurusega koolimaja ning Ravila mnt 12

kinnistu on ju ainult üks kinnistu paljudest naaberkinnistutest, mis kogumis mõjutavad kaebaja

vaateid.

27. Väide kaebaja kodu turuhinna vähenemisest seoses vaidlustatud haldusaktiga on tõendamata

ja paljasõnaline. Antud piirkonnas on palju teisi kinnistuid elumajade ja kõrvalhoonetega, mille

kogumil on ilmselgelt suurem mõju, kui seda on Ravila mnt 12 kinnistule püstitaval elamul

vana laguneva koolimaja asemele.

28. Kaebaja vaidlustab DP kehtestamist põhjusel, et see jääb Kose veskijärve piirist 25 meetrist

kaugemale, kuid lähemale kui 50 meetrit. Samas nähtub Maa-ameti kaardirakendusest, et

kaebaja enda elumaja on püstitatud paisjärvele lähemale kui 25 meetrit.

29. Keskkonnaamet on 09.05.2023 vastuses nr 7-9/23/6477 3 (kaebuse lisa nr 7) selgitanud

piisavalt arusaadavalt järgnevat:

- Veekogu tüübi kindlakstegemiseks kasutab Keskkonnaamet EELIS-e andmeid. EELIS-e

kohaselt on Kose veskijärve puhul tegemist paisjärvega. Paisjärv on vooluveekogule tehislikult

(st inimtekkelisena) rajatud veehoidla. Seega on Keskkonnameti hinnangul Kose veskijärve

seaduse järgne EKV ulatus 25 meetrit.

- EELIS-e andmetel on Kose veskijärv e tüübiks märgitud paisjärv. Keskkonnaamet loeb Kose

veskijärve tehisjärvede hulka.

- Keskkonnaameti hinnangul kohaldub Kose veskijärve puhul LKS § 38 lg 1 p 5, kus on lisaks

järvele välja toodud ka veehoidlad. Mõiste „veehoidla puhul on tegu seaduses kasutatava termini

ebatäpsusega. Keskkonnaamet on tegemas LKS muutmise ettepanekut selliste ebatäpsuste

kõrvaldamiseks. Üheks muudatuse ettepanekuks on ka LKS § 38 lg 1 p 5 punktis asendada sõna

veehoidla sõnaga tehisjärv.

- Veekogu tüübi teeb Keskkonnaamet kindlaks kasutades EELIS e andmeid. EELIS-e kohaselt on

Kose veskijärve puhul tegemist paisjärvega, mille puhul kehtib LKS § 38 lg 1 p 5, st

ehituskeeluala 25 meetrit.

30. Keskkonnaministeerium (kiri 15.05.2023 nr 7-15/23/1497-1) on samuti selgitanud, et

põhikaardil kohas, kus Kose Veskijärv ja Pirita jõgi looduses kattuvad, on kaardistatud ka

joonobjektina Pirita jõe telg, mis läbib Kose Veskijärve. Kuna LKS § 35 lõike 2 kohaselt

mõõdetakse kitsendusi põhikaardile kantud veekogu veepiirist, siis paisjärve alal jõe telgjoonest

Pirita jõe ehituskeeluvööndit ei määrata. Keskkonnaministeeriumi selge seisukoht on, et Kose

Veskijärvel on ehituskeeluvööndi laiuseks 25 m põhikaardile kantud veekogu piirist.

31. Kose veskijärv on inimtekkeline tehis-paisjärv, mis tekkis Kose veskitammi rajamise

tulemusel. Tehis-paisjärv rajati Kose veski käitamiseks vajaliku vee paisutamiseks tehislikult.

Kuna Kose veskijärv on inimtegevuse tulemus, siis ei ole tegemist loomuliku

looduskeskkonnaga, mida tuleks kaitsta üldistest looduskaitselistest printsiipidest 50 meetrise

ehituskeeluga, vaid selleks on piisav 25 meetrit. Kuna Kose veskijärve veepeegli pindala on ca

1,9 ha, siis lähtudes LKS § 38 lg 1 p-st 5 on ehituskeeluvöönd 25-meetrit ning DP arvestab

sellega. Ehituskeeluvöönd ei ole kaalutlusotsustus, vaid seadusest tulenev piirang ning seda on

järgitud. Ravila mnt 12 kinnistul ei ole ehituskeeluvööndit vähendatud.

32. Vastustaja on DP kehtestamisel lähtunud seadusest ja pädevate ametiasutuste

seisukohtadest, mis on siduva tähendusega. On oluline, et Keskkonnaameti 06.03.2023 kirjast nr

6-2/22/8257-13 nähtuvalt puuduvad ametil vastuväited DP-le, kuna ehituskeeluvööndisse

ehitustegevust enam ei planeerita. Asjakohased ametiasutused on avaldanud seisukoha, et

5(12)

Ravila mnt 12 osas peab olema ehituskeeluvöönd 25 meetrit. Tegemist ei ole valla suvaga, vaid

vald on lähtunud seadusest ja asjakohaste ametiasutuste seisukohtadest ning kehtestanud

detailplaneeringu õigesti. Ka teistel kinnistutel on antud piirkonnas ehituskeeluvöönd 25

meetrit, sh kaebajal.

33. DP menetlus on teostatud kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning sellesse on olnud kaasatud

lisaks kogukonnale Rahandusministeerium, Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeerium.

Vastustaja hinnangul on DP menetlus olnud kaasav ning arvestav ning puudub alus DP

tühistamiseks.

34. Juhul, kui kohus vaatab ehitusloa tühistamise nõude sisuliselt läbi, jääb vastustaja

varasemate seisukohtade juurde.

35. Kinnistu väärtuse vähenemise ja vaadete rikkumise väide on subjektiivne hinnang ning need

väited on põhjendamata. Ei ole eluliselt usutav, et vana laguneva koolimaja asemele ehitatav

uus kaasaegne hoone mõjutaks kinnistu hinda ja vaadet negatiivselt. Pigem kaebaja kinnistu

hind tõuseb ja vaade muutub ilusamaks kui vana laguneva maja aseme kerkib uus ja kaasaegne

hoone. Kaebaja kõlavad väited kinnistu väärtuse vähenemisest, vaadete-, omandiõiguse-,

privaatsuse- ning elukeskkonna rikkumisest on paljasõnalised. Kaebaja ei ole väitnud ega

tõendanud, et kavandatava hoone näol oleks tegemist sobimatu ehitisega.

36. Kaebajal ei saa olla õiguspärast ootust, et Ravila 12 kinnistule mitte kunagi mitte midagi ei

ehitata. Samuti ei saa kaebajal olla õiguspärast ootust, et tulevane ehitis ei oleks eelnevast

erinev. Avalik huvi ei ole piirata ehitustegevust sellel põhjusel, et see lihtsalt subjektiivselt

kellelegi ei meeldi.

37. Kaebaja on väitnud: „põhjendatud on eeldada, et kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine

on tõenäoline ja hoone ehitamine toob kaebaja jaoks kaasa püsivaid ning pöördumatuid

negatiivseid tagajärgi“, kuid mille põhjal peaks põhjendatult eeldama ja milliseid subjektiivseid

õigusi ning kuidas, kaebusest, selle lisadest ja täiendustest ei ilmne.

38. Kaebaja seisukohad keskkonna seisundi halvenemisest otsitud ja põhjendamata. Kaebaja

enda maja ja paljude teiste majad on veepiirile lähemal ning see ei ole keskkonda kahjustanud.

Asjakohased ametiasutused sellist ohtu ei näe ja hoone püstitatakse veepiirist seadusega lubatud

kaugusesse.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

39. Kaebus tuleb osas, milles see puudutab DP kehtestamise korralduse tühistamise nõuet jätta

rahuldamata ning osas, milles see puudutab ehitusloa tühistamise nõuet, jätta läbi vaatamata.

40. Kolmandale isikule arusaadavalt seisneb kaebus peamiselt selles, et kaebaja hinnangul asub

DP-ga kavandatav Ravila mnt 12 hoone 50-meetrises Pirita jõe ehituskeeluvööndis ning

detailplaneeringus märgitud 25-meetrine Kose veskijärve ehituskeeluvöönd ei ole keeluvööndi

ulatuse arvestamisel õige.

41. Kaebaja ei ole selgelt välja toonud, kas ja milliseid tema subjektiivseid õigusi DP-ga

rikutakse. Kaebaja on küll kaebuse peatükis V (p 36) lakooniliselt märkinud, et rikutakse tema

subjektiivseid õigusi, kuid on jäänud oma põhjendustes nii üldsõnaliseks, et sellest ei saa tema

õiguste riivet kuidagi tuletada.

42. Kose veskijärv (paisjärv) on kantud registrisse (EELIS) eraldi veekoguna (vt kaebuse lisa

10). Järve veepeegli pindala on 1,9 ha. Seega kohaldub LKS § 38 lg 1 p-st 5 tulenev 25-

meetrine ehituskeeluvöönd. DP lahendus arvestab sellega. DP menetlus on läbinud seadusega

6(12)

ettenähtud korras järelevalvemenetluse Rahandusministeeriumis ning ehituskeeluvööndi ulatuse

kohta asjakohaste seisukohtade ja tõlgenduse saamiseks on kaasatud nii Keskkonnaamet kui

Keskkonnaministeerium, kes on kõik seisukohal, et Ravila mnt 12 kinnistu ulatuses kohaldub

Kose veskijärvest tulenev 25-meetrine ehituskeeluvöönd, mitte Pirita jõest tulenev 50-meetrine

ehituskeeluvöönd.

43. Kaebaja on viidanud küll asjakohastele dokumentidele, ent teinud neist kallutatult vääraid

väljavõtteid, sooviga moonutada pädevate ametiasutuste seisukohti oma väidete toetamiseks.

44. Kaebaja on viidanud Keskkonnaameti 09.05.2023 kirja p-dele 4 ja 5, mille kohaselt

„Keskkonnaamet nõustub, et kuna Kose veskijärve läbib Pirita jõgi, mille EKV laiuseks on 50

m ja Pirita jõgi on Kose veskijärvest läbi voolava veekoguna ka EELIS-es välja toodud, siis

oleks õigem Kose veskijärve ulatuses ja ka muudel taolistel juhtudel rakendada EKV ulatust 50

m. Keskkonnaamet ei pea hetkeolukorda loogiliseks, põhjendatuks ega ka õigeks ja on

seisukohal, et olukord vajab lahendust.“ (vt kaebuse lisa 7). Keskkonnaameti arvamusest nähtub

selgelt, et tegemist on üksnes arvamusega ning arutlusega selle üle, mis tundub õige ja loogiline.

“Oleks õigem“ on tingiv kõneviis, mis viitab selgelt arutlusele, kuidas võiks ametniku

hinnangul asju edaspidi lahendada. Selles vastuses ei ole esitatud seisukohta, et lähtumine Kose

veskijärvele kohalduvast 25-meetrisest ehituskeeluvööndist on väär ning et detailplaneeringu

lahendus on seetõttu ebaõige.

45. Keskkonnaamet on selles kirjas sõnaselgelt öelnud, et „Veekogu tüübi kindlakstegemiseks

kasutab Keskkonnaamet EELIS-e andmeid. EELIS-e kohaselt on Kose veskijärve puhul

tegemist paisjärvega. Paisjärv on vooluveekogule tehislikult (st inimtekkelisena) rajatud

veehoidla. Seega on Keskkonnameti hinnangul Kose veskijärve seaduse järgne EKV ulatus 25

meetrit.“. Seega, sõltumata sellest, et Kose veskijärvest nii üles- kui allavoolu kulgeb Pirita jõgi,

siis tulenevalt asjaolust, et EELIS-es on Ravila mnt 12 kinnistu juures veekoguna registreeritud

Kose veskijärv, kohaldub 25-meetrine ehituskeeluvöönd (välja arvatud osaliselt kinnistu

idaküljel sellele ulatuva Pirita jõe ehituskeeluvööndi osas, mis on ka selgelt DP joonisele

märgitud).

46. Tähtsust ei oma kaebuse punktis 12 märgitud asjaolu, et Pirita jõe katastriüksused on kantud

Maa-ameti katastriüksuste kaardile ning Pirita jõe katastriüksus L3 (katastritunnus

33801:001:1309) kattub Kose veskijärve osas. Veekogu liigil, nimetusel, olemusel ja sellest

tuleneval ehituskeeluvööndil ei ole seost katastriüksuste piiridega.

47. Kolmas isik ei nõustu kaebaja seisukohaga (p 22), justkui oleks Kose veskijärve

ehituskeeluvööndi määramisel lähtutud üksnes formaalselt EELIS-e andmetest. Nii

Keskkonnaamet kui Keskkonnaministeerium ja Maa-amet on selgelt väljendanud, et kuivõrd

registrisse on kantud eraldi objektina Kose veskijärv, siis Pirita jõe ehituskeeluvööndist ei

lähtuta. Tegemist on sisulise käsitluse ja tõlgendusega ning see tõlgendus on läbiv ja ühtne.

48. Oluline on tähele panna, et samal ajal kohalduvad Ravila mnt 12 kinnistule mõlemad

ehituskeeluvööndid, ent mitte kogu kinnistu ulatuses. Pirita jõe 50- meetrine ehituskeeluvöönd

kohaldub kinnistule vaid idapoolsemas osas n-ö poolkaarena, kuivõrd Pirita jõe ja Kose

veskijärve ühenduspiir on Ravila mnt 12 kinnistust pisut ida poole.

49. Kaebaja püüab esitleda Pirita jõge kui erilist kaitset vajavat objekti, mille puhul

ehituskeeluvööndi vähendamine kuidagi põhjendatud ei ole. Esiteks ei ole Ravila mnt 12

kinnistu osas ehituskeeluvööndit vähendatud, vaid sellele kehtib Kose veskijärve

ehituskeeluvöönd. Teiseks on aga selle sama Kose veskijärve kaldal ehituskeeluvööndit mõnes

teises asukohas vähendatud, mistõttu kaebaja seisukoht Pirita jõe võimaliku ohustamise kohta

on ilmselgelt liialdatud. Ka kaebaja enda XXX kinnistul asub hoone ca 25 m kaugusel Kose

veskijärvest.

7(12)

50. Kokkuvõtvalt ei saa otsust DP kehtestamise õiguspärasuse kohta langetada selle järgi,

milline võiks olla olukord siis, kui registris muudetaks veekogude andmeid ning kaotataks Kose

veskijärve registreering eraldi veekoguna. Vaidlustatud haldusakti õiguspärasust hinnatakse

selle kehtivuse ajal kehtinud asjaolude ja õigusaktide alusel. Seega tuleb hetkel lähtuda Kose

veskijärve kui eraldi veekogu olemasolust.

51. Osas, milles kaebaja on vaidlustanud ehitusloa, tuleks kaebus jätta läbi vaatamata. Selleks,

et vaidlustada ehitusluba, peab esinema kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine. Seda aga

praegusel juhul ei esine. Kaebaja on kaebuse täienduses, milles taotleb ehitusloa tühistamist,

viidanud, et kaebuse asjaolud ja põhjendused on samad, mille ta esitas detailplaneeringu

tühistamise kaebuses. Algse kaebuse põhjendustest nähtub, et mingit sisulist kaebaja

subjektiivsete õiguste riivet tegelikult ei esine.

52. Kaebaja lakoonilised väited oma kinnistu väärtuse vähenemist ja vaadete rikkumist on

paljasõnalised. Kaebaja ei ole väitnud, et mingit ehitist, ka analoogset ehitist, mida kolmas isik

soovib vaidlustatud ehitusloa alusel ehitada, ei oleks üleüldse võimalik Ravila mnt 12 kinnistule

ehitada. Kaebaja nimetatud looduskaunid vaated ei saa olla olemuslikult erinevad siis, kui

Ravila mnt 12 kinnistule ehitataks hoone 25 meetrit kaugemale.

53. Kaebaja kinnistu väärtuse vähemine on täielikult paljasõnaline ja tõendamata väide. Lisaks

ei ole see ka loogiliselt arusaadav, kuidas võiks senise räämas hoonega kinnistu asemele

kaasaegse hoone ja korrastatud kinnistu puhul lähedal asuvate kinnistute väärtus väheneda.

54. Millised kaebaja viidatud kahjulikud ja pöördumatud tagajärjed on, ei ole kaebaja suutnud

üheski oma menetlusdokumendis väljendada. Seega mistahes subjektiivsete õiguste riive

võimalustki ei saa hetkel jaatada.

55. Kaebaja on leidnud, et kavandatava hoone mahust tuleneb nii looduskeskkonna kui ka

kaebaja enda elukeskkonna intensiivsem häiring, kuid selline argument on tegelikult jäänud

sisustamata. Kuidas ja mil määral see väidetav negatiivne (intensiivsem) mõjutus aset leiab, mil

viisil ja määral kaebaja huve või ka avalikke huve kahjustab, kaebusest ei selgu. See, et

kaebajale mingil põhjusel vaidlustatud Ravila mnt 12 DP lahendus ja selle alusel kavandatav

hoone ei meeldi, ei ole samastatav tema õiguste rikkumisena.

56. Kui vaidlus puudutab EKV ulatust, siis ei ole vaate mõttes olulist vahet, kas ehitatav

kortermaja asub veskijärvele ja kaebaja kinnistule 25 m lähemal või kaugemal. Võimalik vaate

häiring, isegi kui see esineb, ei ole samas nii kaalukas ega ole kuidagi kaalukam kolmanda isiku

õigusest realiseerida kortermaja ehitusõigus. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et teda

ümbritsev keskkond ei muutu.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Taotluse lahendamine

57. HKMS § 162 lg 1 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt

kaebuse nõuded ja veel lahendamata taotlused.

58. Nii vastustaja kui kolmas isik on seisukohal, et ehitusloa tühistamise nõude osas tuleb

kaebus jätta läbi vaatamata, kuna ehitusluba ei saa avalikes huvides vaidlustada ning seega

puudub kaebajal selles osas kaebeõigus.

59. HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui

pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

8(12)

Nimetatud alusel kaebuse läbi vaatamata jätmine on kohtu diskretsiooniotsus. Kohus võib jätta

kaebuse läbi vaatamata, aga võib ka asja sisuliselt lahendada.

60. Vaidlust ei ole selles, et kehtiv õigus ei võimalda ehitusluba avalikes huvides vaidlustada.

Kuivõrd praegusel juhul ei olnud ehitusloa tühistamise nõude osas kaebeõiguse puudumine

ilmselge (kaebuses oli esitatud ka väiteid, mis seonduvad kaebaja subjektiivsete õiguste

väidetava riivega, vt ka vastustaja 25.09.2023 vastuse p 3.4.)), pidas kohus otstarbekaks ning

menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt mõistlikuks lahendada ka see tühistamisnõue

kohtuotsusega.

Seega jääb vastustaja ja kolmanda isiku taotlus rahuldamata.

Kaebuse lahendamine

61. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.

62. Kohus lahendab esmalt DP-ga seotud tühistamisnõude (I), seejärel ehitusloaga seotud

tühistamisnõude (II) ning jagab viimaks menetluskulud (III).

I

63. Igal isikul on õigus esitada detailplaneeringu kehtestamise otsuse peale kaebus

halduskohtule, kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või sellega rikutakse tema

õigusi (PlanS § 141). Viidatud norm annab õiguse esitada halduskohtule kaebus kahel erineval

õiguslikul alusel – subjektiivsete õiguste kaitseks ning avalikes huvides.

64. Avalikes huvides on kaebus esitatud põhjusel, et kaebaja hinnangul on DP kehtestades

kehtivat õigust ebaõigesti tõlgendatud ning jõutud eksliku seisukohani justkui kohalduks Kose

veskijärvele 25 meetri laiune ehituskeeluvöönd. Kaebaja hinnangul on Kose veskijärve kalda

ehituskeeluvööndi määramine 25 m ulatuses ebaõige, ebaloogiline ning põhjendamatu. Sellest

tulenev mõjutus ümbritsevale elukeskkonnale, asjakohastele veekogude looduskaitselistele

eesmärkidele ning seega ka avalikule huvile on negatiivne ja oluline.

65. Vaidlust ei ole selles, et Kose veskijärv on kantud paisjärvena Eesti looduse infosüsteemi

(EELIS, vt kaebuse lisa 10). Samuti ei ole vaidlust selles, et Kose veskijärvest voolab läbi Pirita

jõgi.

66. Menetlusosalised vaidlevad ennekõike selle üle, kas Kose veskijärvele kohalduv 25-

meetrine ehituskeeluvöönd on kehtiva õigusega kooskõlas ning kas sellest tulenevalt on

vaidlustatud detailplaneeringu kehtestamise korraldus õiguspärane.

67. LKS § 35 lg 2 kohaselt on ehituskeeluvööndi arvestamise lähtejooneks ruumiandmete

seaduse kohaselt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiir. LKS § 38

lg 1 punkti 4 kohaselt on ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal üle kümne hektari suurusel

järvel ja tehisjärvel ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal,

maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit. Sama paragrahvi lg 1 punkti 5 kohaselt on

ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja

veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel ja ojal 25 meetrit.

68. Olukorras, kus EELIS-st nähtuvalt (vt ka kaebuse lisa 10) on Kose veskijärv paisjärvena

registreeritud ning selle veepeegli pindala on 1,9 ha, on vastustaja kohtu hinnangul põhjendatult

lähtunud LKS § 38 lg 1 punktis 5 sätestatud 25 meetrisest ehituskeeluvööndist.

69. Keskkonnaamet on 09.05.2023 kirjas nr 7-9/23/6477-3 (kaebuse lisa 7) selgitanud, et

veekogu tüübi kindlakstegemiseks kasutab Keskkonnaamet EELIS-e andmeid. EELIS-e

9(12)

kohaselt on Kose veskijärve puhul tegemist paisjärvega, s. o vooluveekogule tehislikult rajatud

veehoidlaga. Seega on Keskkonnaameti hinnangul Kose veskijärve seadusejärgne

ehituskeeluvööndi ulatus 25 meetrit.

70. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga selles, et Keskkonnaameti seisukohad on

põhjendatud ja jälgitavad.

71. Ka Keskkonnaministeerium on Rahandusministeeriumile saadetud 15.05.2023 kirjas nr 7-

15/23/1497-2 (vt kolmanda isiku 25.09.2023 seisukoha lisa 2) selgitanud, et „Kose Veskijärv ja

Pirita jõgi on kantud andmekogusse eraldi veekogudena ning mõlemal veekogul on kaardistatud

oma kaldajoon. Lähtudes LKS § 35 lõikest 2, mõõdetakse LKS § 38 lõike 1 punktidest 3 ja 4

sätestatud ehituskeeluvööndid: vastavalt siis Kose Veskijärve kaldajoonest ehituskeeluvööndi

laius 25 m ning Pirita jõe kaldajoonest ehituskeeluvööndi laius 50 m. Põhikaardil on kohas, kus

Kose Veskijärv ja Pirita jõgi looduses kattuvad, kaardistatud ka joonobjektina Pirita jõe telg,

mis läbib Kose Veskijärve. Kuna LKS § 35 lõike 2 kohaselt mõõdetakse kitsendusi põhikaardile

kantud veekogu veepiirist, siis paisjärve alal jõe telgjoonest Pirita jõe ehituskeeluvööndit ei

määrata.“

72. Arvestades eeltoodut on vastustaja DP-d kehtestades järginud kehtivat regulatsiooni ning

lähtunud pädevate haldusorganite seisukohtadest. Keskkonnaamet kooskõlastas DP-i (vt

Keskkonnaameti 06.03.2023 kiri nr 6-2/22/8257-13). Kohtule ei nähtu, et sellises olukorras

oleks vastustaja tegevus DP kehtestamisel olnud õigusvastane. Seetõttu tuleb kõik kaebaja

väited, mis seonduvad sellega, et DP kehtestamisel ei ole järgitud kehtivat ehituskeeluvööndit

ning DP lubab seadusevastaselt ehitada ehituskeeluvööndisse kortermaja, tähelepanuta.

73. Olukorras, kus kõikidele teistele Kose veskijärve kaldal asuvatele kinnistutele (sh kaebajale)

kohaldub 25 meetri laiune ehituskeeluvöönd, ei oleks üksnes Ravila mnt 12 kinnistu osas laiema

ehituskeeluvööndi sätestamine põhjendatud. Kaebaja esitatud vastupidised põhjendused ning

selgitused, et DP realiseerimisega võiksid kaasneda tõsised tagajärjed nii Kose veskijärvele kui

Pirita jõe looduskaitselistele eesmärkidele, ei ole veenvad.

74. Asjaolu, et vaidlusaluse DP-ga lubatakse Ravila mnt 12 kinnistule ehitada suurem hoone,

kui seal senini asunud, tänaseks amortiseerunud hoone, ei tähenda, et DP oleks õigusvastane.

Kaebaja ei ole väitnud, et DP oleks üldplaneeringu või mõne muu kõrgema taseme

planeeringuga vastuolus.

75. Subjektiivsete õiguste riivena on kaebaja nimetanud privaatsuse vähenemist, omandiõiguse

riivet ning elukeskkonna rikkumist.

76. Privaatsuse vähenemine ka ilma vastavasisulise servituudi olemasoluta võib viia naabri

õiguste rikkumiseni, kui negatiivsete mõjude olemus ja intensiivsus on selline, millega kaasneb

omandiõiguse riive ning kehtivad õigusnormid ja planeeringud kaitsevad konkreetse kaebaja

omandiõigust (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 28.03.2012 otsus nr 3-3-1-4-12, p 12). Samas ei

ole pelgalt miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine subjektiivne õigus, vaid isikul tuleb

leppida võimalusega, et teda ümbritsev elukeskkond võib muutuda (Riigikohtu

halduskolleegiumi 24.05.2010 otsus nr 3-3-1-29-10, p 20; nr 3-3-1-12-07).

77. Kaebaja väide, et kuna DP ei arvesta Kose veskijärve ega Pirita jõe kalda kaitse eesmärke,

siis kaasneb sellega kaebaja kinnisasja turuväärtuse vähenemine, on paljasõnaline. Olukorras,

kus ka kaebajale kuuluv hoone asub paisjärvele lähemal kui 50 meetrit (vt vastustaja vastust)

ning ka muudel paisjärve kaldal asuvatele kinnistutele kohaldub 25 meetri laiune

ehituskeeluvöönd, jääb kohtule arusaamatuks, kuidas DP realiseerimine kaebaja kinnisasja

turuväärtust vähendab. Kinnisasja väärtuse vähenemine põhjusel, et teisele poole paisjärve

ehitatakse senise lagunenud hoone asemele uus (küll suurem, ning veekogule lähemal asuv)

kortermaja, on oletuslik. Isegi kui see turuväärtust mõjutaks, oleks eeldatav mõju ilmselgelt

10(12)

väheintensiivne. Kaebaja ei saa eeldada, et teda ümbritsev elukeskkond üldse ei muutu ning et

talle kuuluvalt kinnisasjalt avanev vaade jääb alatiseks samasuguseks.

78. Kaebaja kinnisasi ei asu vahetult Ravila mnt 12 kinnisasja kõrval, vaid teisel pool paisjärve.

Seega on kaebaja väide, et DP-ga kavandatav 3-kordne kortermaja võib avaldada kaebaja

kodule võrreldes olemasolevate kaebaja kinnistut ümbritsevate 2-korruseliste üksikelamutega

olulist suuremat „ruumilist mõjutust“ (vt kaebuse p 36.2), alusetu. Kohtule ei nähtu, et kaebaja

õigused võiksid saada riivatud viisil, mis annaks aluse korralduse tühistamiseks.

79. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et Kose Vallavalitsuse 05.06.2023 korraldus nr 349 on

õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus.

II

80. Ehitusloa tühistamise nõue ei ole põhjendatud.

81. Nii vastustaja kui kolmas isik on õigesti märkinud, et ehitusluba ei saa vaidlustada avalikes

huvides (nn populaarkaebust). Seega jätab kohus kõik kaebaja väited, mis ei seondu tema

subjektiivsete õigustega, tähelepanuta.

82. Kaebaja ei ole Ravila mnt 12 piirinaaber, vaid tema kinnistu asub teisel pool Kose

veskijärve ning Kalda tänavat. Seega on väidetav mõju tema subjektiivsetele õigustele üksnes

oletuslik.

83. Kaebaja on oma subjektiivsete õiguste riive osas tuginenud ennekõike omandiõiguse riivele

ning privaatsuse vähenemisele. Kohus jääb selles osas eespool esitatud põhjenduste juurde (vt

otsuse põhjendava osa I osa). Lisaks selgitab kohus, et kaebaja ei saa eeldada, et teisel pool

paisjärve asuvale kinnisasjale midagi ei ehitata. Pelgalt üldsõnaline väide privaatsuse

vähenemise osas ei anna alust ehitusloa tühistamiseks. Olukorras, kus isegi naaberkinnisasja

omanik ei saa keelata teisele kinnisasjale ehitamist üksnes seetõttu, et talle ei meeldi, et keegi

tema kinnisasja läheduses elaks või ei tagaks talle meelepärast vaadet (Riigikohtu

halduskolleegiumi 11.04.2005 otsus asjas nr 3-2-1-33-05, p 13), on ilmne, et seda ei saa nõuda

ka vaidlusalusest kinnisasjast kaugemal oleva kinnisasja omanik.

III

84. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole

menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad vastustaja

menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

85. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele

(HKMS § 108 lg 8 esimene lause). Seega peab kaebaja hüvitama ka kolmanda isiku

menetluskulud.

86. Hansaviimistluse OÜ nõuab kokku (2625+615,50=) 3240,50 euro suuruse menetluskulu

väljamõistmist kaebajalt. Kaebaja hinnangul on kolmanda isiku menetluskulud olulises osas

põhjendamatud ning ebavajalikud.

87. Õigusabikulude väljamõistmine, sh kolmanda isiku kasuks, ei tohi liigselt piirata isiku

kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane (Riigikohtu halduskolleegiumi 15.10.2015 määrus

haldusasjas nr 3-3-1-21-15, p 16). Menetluskulude täies ulatuses väljamõistmine võib saada

takistuseks avalikes huvides kaebuse esitamisel, kui isik peab kaaluma, kas loobuda avalikes

huvides kaebuse esitamisest seonduvalt suurte menetluskulude võimaliku kandmisega või mitte

11(12)

(vt Tartu Ringkonnakohtu 10.09.2020 kohtuotsus haldusasjas nr 3-18-1062). HKMS § 108 lg 11

sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole

kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane

või ebamõistlik.

Vaatamata eeltoodule leiab kohus, et praegusel juhul ei ole kolmanda isiku menetluskulude

täielikult tema enda kanda jätmine põhjendatud. Kuigi kaebaja näol on tegemist füüsilise

isikuga, kes pöördus kohtusse ennekõike avalikes huvides ning kolmas isik kui kinnisvara

arendaja peab valdkonnas tegutsedes teatud kulude ja riskidega arvestama, peab kohus

põhjendatuks mõista kaebajalt välja osa kolmanda isiku menetluskuludest.

88. Kõiki asjaolusid kogumis (sh menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust, vt HKMS § 109

lg 6) hinnates peab kohus põhjendatuks mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja

menetluskulud 1400 eurot (käibemaksuta).

Menetlusosaliste muud võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tristan Ploom

12(12)