2-21-19154/30 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Nieländer

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

12.12.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-19154

Tsiviilasi

Aktsiaselts Tallinna Linnatransport hagi N. G. vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr

014/2021/2085

N. G. vastuhagi Aktsiaseltsi Tallinna Linnatransport

vastu saamata jäänud töötasu 981,54 euro nõudes

Tsiviilasja hind

Hagi hind 3500 eurot; vastuhagi hind 981,54 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastuhagis kostja; tööandja): Aktsiaselts

Tallinna Linnatransport (registrikood 10312960),

asukoht Kadaka tee 62a, 12618 Tallinn

Hageja (vastuhagis kostja; tööandja) volitatud

esindaja: R. V., e-post: XXX

Kostja (vastuhagis hageja; töötaja): N. G. (isikukood

XXX), elukoht XXX

Kostja (vastuhagis hageja; töötaja) lepinguline

esindaja: M. J.; e-post: XXX

Asja läbivaatamine

15.11.2022 toimunud kohtuistungil osalesid hageja ja

kostja lepingulised esindajad (tl 62-64)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja Aktsiaseltsi Tallinna Linnatransport hagi.

2. Jätta rahuldamata vastuhageja N. G. vastuhagi.

3. Tunnistada lubamatuks Tallinna kohtutäitur M. L. menetluses oleva täiteasja nr

014/2021/2085 sundtäitmine.

4. Jätta jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna tsiviilasjas nr 2-21-19154

Harju Maakohtu 09.12.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamine, millega

peatati täitemenetlus täiteasjas nr 014/2021/2085 kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

2-21-19154

teatavakstegemisest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse.

HAGEJA NÕUE JA SEISUKOHAD

1) Harju Maakohtu menetluses on hageja Aktsiaseltsi Tallinna Linnatransport hagi kostja

N. G. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 014/2021/2085.

Hagis palutakse tunnistada N. G. 05.11.2021 täitmisavalduse alusel alustatud

sundtäitmine täiteasjas nr 014/2021/2085 (millega Aktsiaseltsilt Tallinna

Linnatransport nõutakse hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel summas 1500 eurot)

lubamatuks (tl 2-4, 26-29, 53-55).

2) Töövaidluskomisjoni (TVK) 20.09.2021 otsusega (jõustus 26.10.2021) töövaidlusasjas

nr 4-1/1320/21 rahuldati töötaja N. G. avaldus tööandja Aktsiaselts Tallinna

Linnatransport vastu osaliselt: mõisteti hagejalt kostja kasuks välja hüvitis TLS 109 lg

1 alusel summas 1500 eurot (bruto); tuvastati poolte vahel sõlmitud töölepingu nr

5282 erakorralise ülesütlemise tühisus; lõpetati poolte vahel sõlmitud tööleping nr

5282 TLS § 107 lg 2 alusel 01.07.2021.

3) Hageja (tööandja) sai teada, et kostja (töötaja) ei vaidlustanud TVK otsust ja see on

jõustunud, kui hagejale toimetati kätte täitmisteade Tallinna kohtutäitur M. L.a poolt

09.11.2021 täiteasjas nr 014/2021/2085, milline menetlus oli alustatud kostja

05.11.2021 esitatud avalduse alusel. Täitmisteates anti hagejale vabatahtliku täitmise

tähtajaks 30 päeva täitmisteate kättetoimetamise päevast arvates. Vabatahtliku täitmise

tähtpäev saabub 09.12.2021.

4) 17.11.2021 kirjaga nr 2-1/85-1 esitas hageja kostjale tasaarvestusavalduse ja nõude

(hagi lisa 4, tl 15-17). Hageja tasaarvestas oma nõude osa summas 1200 eurot (tühise

tehingu alusel saadud koondamishüvitise tagasinõue) kostja nõudega täitemenetluses

netosummaga 1200 eurot (so 1500 eurot miinus tulumaks 300 eurot).

5) Hageja palus nii tasaarvestusavalduses kui 29.11.2021 e-kirjas (hagi lisa 5, tl 18)

kostjal teavitada kohtutäiturit, et kostja kui sissenõudja nõue on lõppenud

tasaarvestusega (VÕS § 197 lg 2) ja täitemenetlus tuleb lõpetada. Kostja seda ei teinud

(tl 18).

6) Töövaidluskomisjoni menetluses selgitati menetlusosalistele, et töötaja (kostja) peab

arvestama ka sellega, et kui koondamine tühiseks tunnistatakse, siis tuleb töötajal

koondamishüvitis (tühise tehingu alusel saadu) tagastada tööandjale ja viimasel on

õigus vastav nõue tasaarvestada töötaja hüvitise nõudega.

7) 17.11.2021 kirjaga nr 2-1/85-1 (hagi lisa 4, tl 15-17) tegi hageja kostjale

tasaarvestusavalduse ja esitas seda ületava nõude. Tasaarvestusavaldus saadeti kostja

esindajale V. V.le, kes esitas ka kostja nimel täitmisavalduse. 01.12.2021 e-kirjaga

kinnitas V. V., et on selle avalduse kätte saanud (hagi lisa 5, tl 18). Hageja nõue

tasaarvestuses seisnes kostjale makstud koondamishüvitise tagasinõudes, sest

koondamine tühistati ja tühise tehingu alusel saadu tuleb tagastada.

8) Hageja arvestas kostjale koondamisel hüvitisi (vähem etteteatatud aja eest ja

koondamishüvitis) brutosummas kokku 1947,66 eurot (981,54+966,12 eurot) (tl 16).

Netosummas on see 1558,13 eurot (so 1947,66 eurot – tulumaks 389,53 eurot). Hageja

tasaarvestas oma koondamishüvitiste tagasinõuded osasummas 1200 eurot kostja

hüvitise nõudega hageja vastu kattuvas ulatuses ehk summas 1200 eurot.

2 (10)

2-21-19154

Tasaarvestuse tulemusena lõppevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses

ning hageja nõude jääk kostja vastu on 358,13 eurot (1558,13 – 1200).

9) Hageja leiab, et kostja nõue täiteasjas nr 014/2021/2085 on lõppenud tasaarvestusega.

Tasaarvestusavalduses palus hageja kostjal teavitada kohtutäiturit tema kui

sissenõudja nõude lõppemisest, mida kostja ei teinud. Hageja on teinud

tasaarvestusavalduse pärast kohtulahendi jõustumist. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui

kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või

täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude

teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus

täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 198 kohaselt toimub

tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Vastavalt VÕS § 197 lg-le 2

tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses.

Järelikult kostja nõue hageja vastu netosummas 1200 eurot (täitemenetluses nõutav) ja

hageja nõue kostja vastu netosummas 1200 eurot on lõppenud tasaarvestusavalduse

tegemisega. Seetõttu tulebki tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 014/2021/2085

(millega hagejalt nõutakse hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel brutosummas 1500 eurot, s.o

lahutades hageja poolt kinni peetava tulumaksu 300 eurot netosummas 1200 eurot)

lubamatuks (tl 2-4, 26-29, 53-55).

KOSTJA VASTUS HAGILE

10) Kostja leiab, et hageja hagi tuleb jätta rahuldamata ning kostja vastuhagi tuleb

rahuldada. Koondamishüvitise tagasinõudmine on vastuolus töölepingu seaduse

mõttega, see on hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõetamatu ega pole õiglane ning

on mõistliku isiku õiglustundega vastuolus. VÕS § 1028 lg 2 p 3 järgi ei või saadut

tagasi nõuda, kui tagasinõudmine oleks vastuolus tehingu tühisust ettenägeva sättega

või sätte eesmärgiga. TLS § 109 lg-s 1 nimetatud hüvitise maksmise korral ei kaota

töötaja õigust saada ka koondamishüvitist, sest see oleks vastuolus TLS § 104, § 107

lg 1 ja § 109 lg-te 1 ja 3 mõttega ning viiks töötajale ebasoodsa olukorrani.

Koondamishüvitise tagasinõudmine on ka hea usu põhimõttest tulenevalt

vastuvõetamatu ega pole õiglane ning on mõistliku isiku õiglustundega vastuolus.

Töövaidlusorgan mõistab TLS § 109 lg 1 alusel tööandjalt töötaja kasuks välja

hüvitisena töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Tegemist on hüvitise

reegelmääraga. TLS § 109 lg 1 teine lause annab töövaidlusorganile õiguse hüvitise

suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve.

TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitis hõlmab erinevaid kahju liike ning selle hüvitise

koosseisus tuleb hüvitada tekkinud varaline kahju (saamata jäänud tulu), tulevikus

tekkiv varaline kahju (saamata jääv tulu) ning tekkinud mittevaraline kahju. Siinkohal

tuleb arvestada, et sellisel juhul peab töötaja kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks

olevad asjaolusid, sh kahju olemasolu, selle suurust ning põhjuslikku seost kahju

tekitaja tegevuse ja tekkinud kahju vahel tõendama. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab

mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi.

Töötaja peaks näiteks tõendama, et milles ja millest tingituna on seisnenud tema

füüsiline ja hingeline valu.

11) Kui töötaja peab töölepingu ülesütlemise tühisuse korral TLS § 100 alusel makstud

hüvitised tööandjale tagastama või tööandja esitab töötajale tasaarvestusavalduse, siis

eeltoodud näite puhul jääb töötaja ilma igasuguse hüvitiseta. Juhul, kui aga

töövaidlusorgan mõistaks töötaja kasuks välja hüvitisena alla reegelmäära (näiteks

3 (10)

2-21-19154

töötaja kahe või ühe kuu keskmise töötasu ulatuses), siis tekiks olukord kus töötaja

peaks tööandjale tagastamata ühe või kahe kuu töötasu ning seda vaatamata sellele, et

töölepingu ülesütlemine töötajaga oli seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse

nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolus hea usu põhimõttega.

12) Kostja on seisukohal, et seetõttu on töölepingu ülesütlemise tühisuse korral tühise

ülesütlemise tõttu makstud hüvitise tagasinõudmine töölepingu lõpetamise korral

töölepingu mõtte ega tühisust ettenägeva sättega vastuolus ja hea usu põhimõttest

tulenevalt vastuvõetamatu ning kõiki asjaolusid arvestades ei ole see õiglane ja riivab

mõistliku isiku õiglustunnet. Mõistliku isiku õiglustunnet riivaks olukord, kui isik,

aktsepteerimata tööandja ebaseaduslikku tegevust, vaidlustab töölepingu ülesütlemise

töövaidlusorganis ning töötaja jaoks positiivse otsuse saamisel ning tööandja

tasaarvestuse tulemusena tekiks olukord, kus tööandja kohustused töötaja ees on

väiksemad kui tööandja kohustused töötaja ees, st, et töötaja ei saa mingisugust

hüvitist või maksab isegi tööandjale peale. Seega jääb töötaja töölepingu

ebaseadusliku ülesütlemise korral ilma igasuguse sotsiaalse tagatiseta ning see ei saa

olla TLS § 109 lg-s 1 sätestatud mõttega kooskõlas.

13) Kostja leiab, et antud juhul ei ole põhjendatud aktsepteerida hageja tasaarvestust

töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatamise hüvitise osas summas 981,54 eurot.

Töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatamise hüvitise mõtteks on kostja arvates

tagada töösuhte stabiilsus ning võimaldada töötajat ette valmistada töölepingu

lõpetamiseks. Riigikohus on selgitanud, et töölepingu ülesütlemise etteteatamise

tähtaeg on ülesütlemist pehmendav abinõu, mille eesmärgiks on anda töötajale teada

töösuhte lõppemisest ja võimaldada talle aega uue töö otsimiseks. Seetõttu ei oleks

töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatamise hüvitise mahaarvamine TLS § 109 lg 1

järgsest hüvitisest kostja hinnangul õigustatud, sest hüvitisel on erinevad eesmärgid ja

tasumise alused (vt nt Harju Maakohtu 26.02.2015 otsus tsiviilasjas nr 2-14-61771 p

24; Tallinna Ringkonnakohtu 29.05.2015 otsus tsiviilasjas nr 2-14-61771).

KOSTJA VASTUHAGI NÕUE

14) Vastuhageja (kostja, töötaja) N. G. esitas 30.11.2022 vastuhagi, milles palub mõista

vastukostjalt (hagejalt, tööandjalt) Aktsiaseltsilt Tallinna Linnatransport välja N. G.

kasuks saamata jäänud töötasu summas 981,54 eurot (neto) (tl 66-78). Kohus võttis

vastuhagi menetlusse 01.02.2023 kohtumäärusega (tl 79). Vaidlus on selles, et kostja

tasus hagejale TLS § 100 lg 5 järgi hüvitise, kuid kuna TVK tuvastas, et töölepingu

ülesütlemine oli tühine, siis kas alus hüvitise maksmiseks langes ära ning kas

eeltoodust tulenevalt tekkis vastukostjal (tööandjal) alates TVK otsuse jõustumisest

vastuhageja (töötaja) vastu alusetu rikastumise nõue (VÕS § 1028 lg 1) hüvitise

tagasisaamiseks ning kas tööandja poolt tasaarvestatav sundtäidetav nõue on TVK

otsuse täitmise TMS § 221 lg 1 järgi lubatav või lubamatu. Tööandja maksis töötajale

TLS § 100 lg 5 alusel ülesütlemisest vähem etteteatamise tähtaja eest hüvitist 981,54

eurot ning TVK 22.09.2021 otsusega (jõustus 20.10.2021) töövaidlusasjas nr 4-

1/1320/21 tuvastati N. G. ja Aktsiaselts Tallinna Linnatransport vahel sõlmitud

töölepingu nr 5282 erakorraline ülesütlemise tühisus.

15) Kuna töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, ei olnud töötajal alust saada TLS

§ 100 lõikes 5 sätestatud hüvitist, kuid tal on õigus nõuda tööandjalt sama rahasummat

TLS § 35 alusel (vt Riigikohtu 15.06.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-20-16369, p 15.4).

Riigikohus on juhtinud tähelepanu sellele, et TLS § 107 lg 1 kohaselt, kui kohus või

töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse

4 (10)

2-21-19154

puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu

põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. TLS § 107

lg 2 sätestab, et kui esineb TLS § 107 lg-s 1 reguleeritud olukord, lõpetab kohus või

töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks

lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral (vt Riigikohtu 21.11.2018 otsus tsiviilasjas nr

2-17-708, p 18). Tööandja teatas töötajale töösuhte lõppemisest 01.07.2021, kuid pidi

teatama töötajale N.G.le töölepingu ülesütlemisest ette vähemalt 30 päeva (TLS § 97

lg 2 p 2). See tähendab, et aeg, mil töötaja ei saanud pärast temaga sõlmitud

töölepingu lõppemist teha tööd ja saada töötasu, oli ühe kuu võrra lühem. Seega on

hagejal õigus nõuda kostjalt TLS § 35 alusel saamata jäänud töötasu summas 981,54

euro hüvitamist (tl 66-78).

VASTUKOSTJA (HAGEJA) VASTUS VASTUHAGILE

16) Vastukostja (hageja, tööandja) vaidleb täies ulatuses vastuhagile vastu, taotledes

vastuhagi rahuldamata jätmist ja menetluskulude vastuhageja (töötaja) kanda jätmist

(tl 80-82, 92-94). N. G. ei ole esitanud nõudesumma - töötasu 981,54 eurot (neto) -

arvestust ega välja toonud, millise perioodi töötasu tal väidetavalt saamata jäi. Asjas ei

ole esitatud ka töölepingut kokkulepitud töötasu suuruse tuvastamiseks. Kuna

töölepingust on nõutav töötasu märkida brutosummas, sest tööandja peab sellelt kinni

ka maksud, siis peaks töötasu nõue (kui selleks on alust) olema esitatud brutosummas,

mitte netosummas. Rahaline nõue on seega ebaselge ja ei ole kontrollitav. Tööandja

on töötajale töölepingu lõpetamisel 01.07.2021 hüvitanud vähem etteteatatud aja eest

summa 981,54 eurot (bruto) (tl 16). Kui tegemist on sama summa nõudega, siis ei ole

see saamata jäänud töötasu, vaid topelt hüvitise nõue seekord netosummas (TLS § 100

lg 5 alusel maksti töötajale 981,54 eurot bruto, 21 päeva eest), mis on igal juhul

alusetu. Tööandja lõpetas töötajaga töölepingu 01.07.2021, makstes talle muuhulgas

välja juuni 2021 töötasu. Töövaidluskomisjon otsustas lõpetada töölepingu 01.07.2021

TLS § 107 lg 2 alusel. Kuna hageja sai töötasu kuni 01.07.2021, mil tööleping on

loetud lõppenuks (jõustunud otsusega), siis järelikult ei ole tal saamata jäänud töötasu.

Kuna antud juhul ei saa enam muuta töölepingu lõpetamise aega 30 päeva võrra

hilisemaks, siis ei saa hageja enam esitada ka kostja vastu saamata jäänud töötasu

nõuet (perioodi eest alates 01.07.2021, millal tööleping lõppes). Samuti leiab

vastuhageja (tööandja), et töötaja poolt on antud juhul tõendamata ka vastuhagi

punktis 3.4. toodud viited TLS § 35 kohaldamise osas, et kostja tööandjana ei andnud

hagejale tööd (teadmata perioodil), ei teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või

on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud. Samuti on tõendamata, et hageja oli

nõutaval (saamata jäänud) perioodil üldse töövõimeline (tl 80-82).

17) Vastuhagi nõue on igal juhul aegunud TLS § 3-1 kohaselt. Lisaks TLS § 110 kohaselt,

kui töötaja esitas õigel ajal hagi või avalduse töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamiseks, ei aegu vaidluse kestel sissenõutavaks muutuvad ja vaidluse tulemusest

sõltuvad töötaja nõuded enne, kui on möödunud kolm kuud vaidluses tehtud lahendi

jõustumisest. Antud juhul vaidlustas kostja töölepingu ülesütlemise TVK-s ning TVK

tegi 22.09.2021 otsuse töövaidlusasjas nr 4-1/1320/21, mis jõustus 30 päeva pärast.

Seega aegusid kostja töölepingust tulenevad nõuded hiljemalt 21.01.2022 ehk kolm

kuud lahendi jõustumisest ning 30.11.2022 vastuhagis esitatud nõue on aegunud (tl

92-94).

MENETLUSE KÄIK

5 (10)

2-21-19154

18) 09.12.2021 kohtumäärusega rahuldas kohus hageja hagi tagamise taotluse ning peatas

täitemenetluse täiteasjas nr 014/2021/2085 kuni kohtuotsuse jõustumiseni (tl 34-36,

41-42).

19) 15.11.2022 toimunud kohtuistungil osalesid hageja volitatud esindaja M. J. ja kostja

lepinguline esindaja M. J. (tl 62-64).

20) 27.07.2023 kohtumäärusega määras kohus kirjaliku menetluse (tl 84).

KOHTU PÕHJENDUSED

21) Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud poolte väidete ning asjas esitatud tõenditega,

leiab, et hagi kuulub täielikult rahuldamisele ning vastuhagi tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulud tuleb jätta kostja (vastuhageja) kanda.

22) Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:



Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni (edaspidi TVK) 08.09.2021 otsusega (otsuse

tegemise kuupäev 08.09.2021, otsuse teatavaks tegemise aeg 22.09.2021)

töövaidlusasjas nr 4-1/1320/21 rahuldati (töötaja) N. G. avaldus (tööandja) Aktsiaselts

Tallinna Linnatransport vastu osaliselt. TVK otsusega: 1) tuvastati poolte vahel

05.03.2018 sõlmitud töölepingu nr 5282 tööandjapoolse erakorralise ülesütlemise

tühisus koondamise tõttu TLS § 89 lg 1 alusel; 2) lõpetati poolte vahel sõlmitud

tööleping nr 5282 TLS § 107 lg 2 alusel 01.07.2021; 3) mõisteti Aktsiaselts Tallinna

Linnatransport N. G. kasuks välja hüvitis TLS 109 lg 1 alusel summas 1500 eurot

(bruto). TVK leidis, et poolte vahel sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemine

tööandja poolt koondamise tõttu on tühine. TVK otsus jõustus (ilma vaidlustamata)

26.10.2021 (tl 5-8).



Täiteasja nr 014/2021/2085 menetlust on alustatud Tallinna kohtutäitur M. L. poolt

sissenõudja N. G. 05.11.2021 esitatud täitmisavalduse alusel. Täitmisdokumendiks on

tööinspektsiooni 22.09.2021 otsus asjas nr 4-1/1320/21. Võlgnikuks on Aktsiaselts

Tallinna Linnatransport (tl 9-13).



09.11.2021 toimetati täitmisteade alustatud täiteasjas nr 014/2021/2085 hagejale kätte

(tl 14).



17.11.2021 esitas hageja kostjale tasaarvestusavalduse ja nõude. Hageja tasaarvestas

oma nõude osa summas 1200 eurot kostja nõudega täitemenetluses 1 200 eurot (neto).

Hageja palus nii tasaarvestusavalduses kui 29.11.2021 e-kirjas kostjal teavitada

kohtutäiturit, et kostja kui sissenõudja nõue on lõppenud tasaarvestusega ja

täitemenetlus tuleb lõpetada. Kostja seda ei teinud (tl 15-18).



Hageja (tööandja) tasus kostjale (töötajale) 2021 juulis muu hulgas TLS § 100 lg 5

alusel 981,54 eurot bruto (so 21 päeva eest) (tl 16).

23) Hageja nõude õiguslik alus on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 esimene

lause, mille kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi

alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on

rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul saab

võlgnik sama paragrahvi lg 11 kohaselt esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

hagis ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.

TMS § 23 lg 1 esimese lause kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja

6 (10)

2-21-19154

avalduse ja täitedokumendi alusel. Sama lõike teises lauses nimetatud juhtudel viib

kohtutäitur täitemenetluse läbi sõltumata sissenõudja avaldusest. Pooled ei vaidle selle

üle, et kostja esitas kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi ning kohtutäitur

alustas nende alusel täitemenetlust täiteasjas nr 014/2021/2085 (tl 9-13). Sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine

ning seda hagi iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel,

mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (Riigikohtu 17.03.2021 otsus

tsiviilasjas nr 2-19-6362, p 11.2).

24) Hageja nõude tasaarvestus seisneb kostjale makstud koondamishüvitise tagasinõudes,

sest TVK otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1320/21 tööandjapoolt töölepingu

erakorraline ülesütlemine koondamise tõttu tühistati ja tühise tehingu alusel saadu

tuleb tagastada. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale

õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu

rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlaõigusseaduse (VÕS) §

1028 lg 1 alusel, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud

olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi

nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem

ära. Sama paragrahvi kõike 2 kohaselt, üleandja ei või saajalt saadut tagasi nõuda, kui:

1)

üleandmisega

täideti

mittetäielik

kohustus;

2) õigus nõuda kohustuse täitmist oli üleandmise hetkeks aegunud;

3) tühise tehingu täitmisena saadu tagasinõudmine oleks vastuolus tehingu tühisust

ettenägeva sättega või sellise sätte eesmärgiga.

25) TLS § 100 lg 5 sätestab, et kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem,

kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või

tööandjal õigus saada keskmist tööpäevatasu iga tööpäeva eest, mille võrra töölepingu

ülesütlemisest vähem ette teatati. Hageja (tööandja) tasus kostjale (töötajale) 2021

juulis muu hulgas TLS § 100 lg 5 alusel 981,54 eurot bruto (so 21 päeva eest) (tl 16).

26) TLS § 100 lg 5 kohaldub üksnes siis, kui töölepingu erakorraline ülesütlemine on

kehtiv. Praegusel juhul tuvastas töövaidlusorgan töölepingu erakorralise ülesütlemise

tühisuse. Seetõttu on töötaja saanud tööandjalt TLS § 100 lg 5 alusel makstud

rahasumma alusetult.

27) Hageja märkis 17.11.2021 tasaarvestusavalduses kostjale, et koondamise tühisuse

korral tuleb töötajal koondamise raames saadu tagastada, et ei tekiks tööandja suhtes

vaieldamatult ebaõiglane olukord, kus tööandja peaks tasuma töötajale lisaks

koondamise hüvitisele ka vaidlustusorgani väljamõistetud hüvitise. Hageja arvestas

kostjale koondamisel hüvitisi (vähem etteteatatud aja eest ja koondamishüvitis)

brutosummas kokku 1947,66 eurot (981,54 + 966,12 eurot) (tl 16). Netosummas on

see 1558,13 eurot (so 1947,66 eurot – tulumaks 389,53 eurot). Hageja tasaarvestas

17.11.2021 oma koondamishüvitiste tagasinõuded osasummas 1200 eurot kostja

hüvitise nõudega hageja vastu kattuvas ulatuses ehk summas 1200 eurot.

Tasaarvestuse tulemusena on lõppenud tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses;

lisaks on hagejal kostja vastu nõude jääk 358,13 eurot (1558,13 – 1200) (tl 15-17).

28) Kohtupraktika kohaselt, kui töölepingu erakorraline ülesütlemine koondamise tõttu on

tühine, ei ole tööleping ülesütlemisega lõppenud (töölepingu lõpetab vaidlustusorgan).

Kuna tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi, tuleb selle alusel saadu

teisele lepingupoolele tagastada. Seaduse mõttest ega sisust ei tulene tööandja

kohustust maksta töötajale üheaegselt nii koondamishüvitist kui hüvitist töölepingu

ebaseadusliku ülesütlemise eest. Seega, kui vaidlust lahendav töövaidluskomisjon või

kohus on tuvastanud koondamise tühisuse, on tööandjal õigus nõuda töötajalt tagasi

7 (10)

2-21-19154

koondamise raames makstud hüvitis. Tööandja võib koondamise hüvitise tagasinõude

mh tasaarvestada töötaja hüvitisenõudega töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest (vt

Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-73-14).

29) Tasaarvestusavalduse tegemine eeldab vastavalt VÕS § 197 lg 1 tasaarvestaval poolel

ehk käesoleval juhul kostjatel reaalselt eksisteeriva nõude ja hagejal vastava kohustuse

olemasolu. VÕS § 197 lg 1 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on

kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse,

võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada,

kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema

kohustuse täitmist. Sama sätte lg 2 järgi tasaarvestuse tulemusena lõpevad

tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada.

Tasaarvestuse teostamine annab tasaarvestuse avalduse teinud isikule võimaluse

esitada teise poole nõude suhtes, mis tasaarvestati, täitmise vastuväide, st vastuväide,

et nõudele vastav kohustus on täitmise tõttu lõppenud (VÕS § 186 p 1). Kahju

hüvitamise (VÕS § 115 lg 1) nõude tasaarvestamiseks ei pea kostja esitama vastuhagi

ning kostja võib esitada hagejale tasaarvestuse avalduse ka kohtumenetluse ajal (vt

Riigikohtu otsus nr 3-2-1-145-14 p 29).

30) 17.11.2021 tasaarvestusavalduses palus hageja kostjal teavitada kohtutäiturit tema kui

sissenõudja nõude lõppemisest, mida kostja ei teinud (tl 15-17). Hageja on teinud

tasaarvestusavalduse pärast kohtulahendi jõustumist. Kohtu hinnangul on VÕS § 197

lg 2 kohaselt lõppenud tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas

ulatuses. Seega on täitemenetluses nr 014/2021/2085 nõutav kostja nõue hageja vastu

(1500 eurot brutos) ja hageja nõue kostja vastu (1200 eurot netos) lõppenud

17.11.2021 hagejapoolse tasaarvestusavalduse tegemisega kostjale.

31) Kostja (vastuhageja) N. G. on esitanud 30.11.2022 vastuhagi (vastukostja) Aktsiaseltsi

Tallinna Linnatransport vastu saamata jäänud töötasu 981,54 euro nõudes (tl 66-78),

mille kohus võttis 01.02.2023 määrusega menetlusse (tl 79).

32) TVK 08.09.2021 otsusega (teatavaks tegemise aeg 22.09.2021) töövaidlusasjas nr 4-

1/1320/21 rahuldati (töötaja) N. G. avaldus (tööandja) Aktsiaselts Tallinna

Linnatransport vastu osaliselt, nimelt: 1) tuvastati poolte vahel 05.03.2018 sõlmitud

töölepingu nr 5282 tööandjapoolse erakorralise ülesütlemise tühisus koondamise tõttu

TLS § 89 lg 1 alusel; 2) lõpetati poolte vahel sõlmitud tööleping nr 5282 TLS § 107 lg

2 alusel 01.07.2021; 3) mõisteti Aktsiaselts Tallinna Linnatransport N. G. kasuks välja

hüvitis TLS 109 lg 1 alusel summas 1500 eurot (bruto). Kuigi TVK rahuldas töötaja

N. G. avalduse osaliselt, ei vaidlustanud TVK otsust kumbki pool, sh mitte ka töötaja,

ning see jõustus 26.10.2021 (tl 5-8).

33) Vastuhageja (kostja) leiab, et tal on õigus nõuda tööandjalt (vastukostjalt) TLS § 35

alusel saamata jäänud töötasu summas 981,54 eurot. Kohus sellega ei nõustu. Puudub

vaidlus selles, et pooltevaheline tööleping lõppes TLS § 107 lg 2 alusel 01.07.2021.

TLS § 84 lg 1 kohaselt töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad

nõuded sissenõutavaks. TLS § 31 sätestab, et töösuhetest tulenevate õiguste

tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg

töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud arvates ajast, kui isik sai

teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Seega on saamata jäänud töötasu

nõude esitamise tähtaeg neli kuud. Töötaja N. G. sai teada oma õiguse rikkumisest

(või oleks pidanud sellest teada saama) hiljemalt TVK otsuse jõustumisel, so

26.10.2021. Seega oli töötajal võimalus esitada saamata jäänud töötasu nõue nelja kuu

jooksul alates 26.10.2021 (so hiljemalt 26.02.2022). N. G. esitas vastuhagi Harju

Maakohtusse 9 kuud hiljem, so 30.11.2022 (tl 66-78). Seega tuleb N. G. vastuhagi

saamata jäänud töötasu nõudes jätta aegumise tõttu rahuldamata.

8 (10)

2-21-19154

34) Eeltoodust tulenevalt on kostja N. G. nõue täiteasjas nr 014/2021/2085 lõppenud

hagejapoolse 17.11.2021 tasaarvestusega, mistõttu tuleb hageja Aktsiaseltsi Tallinna

Linnatransport hagi täielikult rahuldada ning kohus tunnistab lubamatuks kohtutäitur

M. L. menetluses oleva täiteasja nr 014/2021/2085 sundtäitmise. Vastuhageja N. G.

vastuhagi jätab kohus aegumise tõttu rahuldamata.

35) Kohus jätab jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna tsiviilasjas nr 2-21-19154

Harju Maakohtu 09.12.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise, millega peatati

täitemenetlus täiteasjas nr 014/2021/2085 kuni kohtuotsuse jõustumiseni (tl 34-36, 41-

42).

36) TsMS § 132 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise nõuet hagihinna tähenduses mittevaraliseks. TsMS § 132 lg 1 kohaselt

eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot. Käesoleva

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude hagi hinnaks on 3500 eurot. Vastuhagi

hinnaks on 981,54 eurot.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

37) TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt

menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid.

38) TsMS § 162 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesolevas ajas on hagi rahuldatud täielikult ning vastuhagi on jäetud rahuldamata.

39) TsMS § 162 lg 4 järgi kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda,

kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema

suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et poolte menetluskulud

tuleb jätta poolte endi kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei

piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on kehtestanud

kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik

kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (vt Riigikohtu otsus nr

3-2-1-142-10, p 10). Töötajat peetakse töösuhtes võrreldes tööandjaga nõrgemaks

pooleks (vt Riigikohtu 06.12.2021 otsus asjas nr 2-20-5834, p 16). Kohtu hinnangul

oleks käesoleval juhul hageja (tööandja) menetluskulude (endise töötaja) kostja N. G.

kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane, mistõttu tuleb pooltel enda menetluskulud kanda

ise.

40) Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv 350 eurot. Kohaldades käesolevas asjas

menetluskulude jaotuse osas TsMS § 162 lg 4 ei hinda kohus hageja menetluskulude

vajalikkust ja põhjendatust, kuivõrd menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

41) TsMS § 178 lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Reena Nieländer

Kohtunik

9 (10)

2-21-19154

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Riigikohtu lahendiga

10 (10)