2-23-2140/16 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 12. detsember 2023

Tsiviilasja number

2-23-2140

Tsiviilasi

Arvo Ämariku, Ilme Ämariku, Vaike Nilbe, Salli Karpatsi,

Arvi Karpatsi, Ulvi Pechteri, Karin Tuuri, Remida Aasamäe

ja Rene Valneri avaldus XXX korteriühistu 16.04.2019

üldkoosolekul vastu võetud põhikirja punktide 4.2.6.5 -

4.2.6.8 kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise

nõudes ning XXX korteriühistu 22.12.2022 üldkoosoleku

otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 16. oktoobri 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Arvo Ämariku, Ilme Ämariku, Vaike Nilbe, Salli Karpatsi, Arvi

Karpatsi, Ulvi Pechteri, Karin Tuuri, Remida Aasamäe ja Rene

Valneri määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldajad:

1. Arvo Ämarik (isikukood XXXXXXXXXXXX);

2. Ilme Ämarik (isikukood XXXXXXXXXXXX);

3. Vaike Nilbe (isikukood XXXXXXXXXXXX);

4. Salli Karpats (isikukood XXXXXXXXXXXX);

5. Arvi Karpats (isikukood XXXXXXXXXXXX);

6. Ulvi Pechter (isikukood XXXXXXXXXXXX);

7. Karin Tuur (isikukood XXXXXXXXXXXX);

8. Remida Aasamäe (isikukood XXXXXXXXXXXX);

9. Rene Valner (isikukood XXXXXXXXXXXX)

Avaldajate lepinguline esindaja Aet Sepman

Puudutatud

isik

XXX

korteriühistu

(registrikood

XXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Marit Seesmaa

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 16. oktoobri 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-23-2140

muutmata.

2. Jätta rahuldamata avaldajate taotlus võtta tagasi 25. septembril 2023. a maakohtu

istungil esitatud nõudest loobumise taotlus.

3. Jätta määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud solidaarselt avaldajate kanda.

5. Mõista Arvo Ämarikult, Ilme Ämarikult, Vaike Nilbelt, Salli Karpatsilt, Arvi

Karpatsilt, Ulvi Pechterilt, Karin Tuurilt, Remida Aasamäelt ja Rene Valnerilt

solidaarselt XXX korteriühistu menetluskulu hüvitiseks välja 554 eurot 20 senti.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda käesoleva määruse

jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses viivist.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Arvo Ämarik, Ilme Ämarik, Vaike Nilbe, Salli Karpats, Arvi Karpats, Ulvi Pechter, Karin

Tuur, Remida Aasamäe ja Rene Valner (avaldajad) esitasid Tartu maakohtule avalduse

16. aprillil 2019 toimunud XXX korteriühistu (KÜ; puudutatud isik) üldkoosolekul vastu

võetud põhikirja punktide 4.2.6.5, 4.2.6.6, 4.2.6.7 ja 4.2.6.8 kehtetuks tunnistamiseks või

alternatiivselt nimetatud punktide tühisuse tuvastamiseks ning XXX korteriomanike poolt 22.

detsembril 2022 ilma koosolekut kokku kutsumata vastu võetud otsuse kehtetuks

tunnistamiseks või alternatiivselt selle tühisuse tuvastamiseks.

2. KÜ vaidles avaldusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

3. Maakohus pidas asjas 25. septembril 2023 kohtuistungi, mille jooksul jõudsid

menetlusosalised kokkuleppelisele lahendusele, mille kohaselt avaldajad loobuvad oma

esimesest nõudest (s.o KÜ põhikirja punktide 4.2.6.5, 4.2.6.6, 4.2.6.7 ja 4.2.6.8 kehtetuks

tunnistamise või nende tühisuse tuvastamise nõudest) ning korteriühistu võtab õigeks

avaldajate teise nõude (s.o KÜ 22. detsembri 2022. a üldkoosoleku otsuse kehtetuks

tunnistamise nõude). Menetlusosalised kinnitasid kohtule, et kohus võib seaduse analoogia

korras käsitleda korteriühistu nõustumist avaldajate teise nõudega nõude õigeksvõtuna

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 tähenduses ning kohus võib teha asjas teha

sisulise lahendi hagi õigeksvõtul põhineva otsuse regulatsiooni alusel.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Maakohus võttis 16. oktoobri 2023. a määrusega vastu avaldajate loobumise nõudest

tunnistada KÜ põhikirja punktid 4.2.6.5, 4.2.6.6, 4.2.6.7 ja 4.2.6.8 kehtetuks või tuvastada

nende tühisus ja lõpetas selle nõude osas menetluse. Samuti rahuldas maakohus avaldajate

nõude tunnistada kehtetuks korteriomanike 22. detsembri 2022. a otsus. Menetluskulud jättis

maakohus menetlusosaliste endi kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt teatasid avaldajad 25. septembri 2023. a kohtuistungil,

et soovivad loobuda oma nõudest, millega nad palusid kohtul korteriühistu põhikirja punktid

4.2.6.5, 4.2.6.6, 4.2.6.7, 4.2.6.8 kehtetuks tunnistada või nende tühisuse tuvastada. Maakohus

võtab avaldajate loobumise sellisest nõudest vastu ning lõpetab selles osas menetluse.

KÜ teatas samal kohtuistungil, et võtab õigeks avaldajate teise nõude, millega avaldajad palusid

kohtul tunnistada korteriomanike 22. detsembri 2022 otsus kehtetuks. Menetlusosalised

nõustusid, et kohus võib seaduse analoogia korras käsitleda korteriühistu poolt avaldajate teise

nõude õigeksvõttu hagi õigeksvõtuna TsMS § 440 tähenduses ja teha asjas teha sisulise lahendi

hagi õigeksvõtul põhineva otsuse regulatsiooni alusel. Seega maakohus rahuldas avaldajate

nõude ning tunnistas korteriomanike 22. detsembri 2022. a otsuse kehtetuks.

Maakohus leidis, et kuivõrd pooled jõudsid sisuliselt kompromissini, tehes kummaltki poolelt

omapoolseid järeleandmisi, kuid protsessuaalsetel põhjustel ei olnud võimalik ega otstarbekas

seda kohtuliku kompromissina vormistada, siis on põhjendatud ja õiglane jätta menetlusosaliste

menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. Avaldajad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad maakohtu

määruse tühistada ja teha uue määruse, millega avaldus rahuldada. Avaldajad soovivad tagasi

võtta maakohtu 25. septembril 2023 toimunud istungil esitatud taotluse, millega nad loobusid

nõudest tuvastada KÜ põhikirja punktide 4.2.6.5–4.2.6.8 tühisus. Menetluskulud paluvad

avaldajad jätta KÜ kanda.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole avaldajad nõus põhikirjas sätestatuga, et

kommunaalmaksed jagatakse korteriomanike vahel võrdselt. See on ebaõiglane väiksemate

korterite omanike suhtes ja soosib suuremate korterite omanikke. Selline põhikirjas ettenähtud

kord on vastuolus hea usu põhimõttega ja seega mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241

lg 1 alusel tühine. Maakohus rikkus selgitamiskohustust ja kohaldas valesti materiaalõigust, kui

leidis, et tühisust saab tuvastada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 7 alusel.

Maakohus jättis tähelepanuta, et korteriühistu otsuse tühisusele kohaldub erinormina MTÜS §

241.

6. KÜ vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata ning menetluskulud

avaldajate kanda. KÜ leiab, et avaldajad on oma nõudest loobunud ning ei saa seda enam tagasi

võtta. Maakohus on loobumise vastu võtnud, selle määrusega lahendanud ning seega ei saa

taotlust enam tagasi võtta. Maakohus ei ole rikkunud selgitamiskohustust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Kuigi avaldajad taotlevad määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist, nähtub

määruskaebuse põhjendustest, et avaldajad soovivad maakohtu määruse tühistamist osas, milles

maakohus võttis vastu avalduse loobuda nõudest KÜ põhikirja punktide tühisuse tuvastamiseks.

Seega ei vaidlustata maakohtu määrust osas, milles maakohus rahuldas avaldajate nõude

korteriomanike 22. detsembri 2022. a otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Selles osas on maakohtu

määrus TsMS § 456 ja § 463 lg 2 alusel jõustunud.

8. Esmalt lahendab ringkonnakohus avaldajate menetlusliku taotluse selle maakohtu istungil

tehtud taotluse tagasi võtmiseks, millega avaldajad loobusid KÜ põhikirja punktide 4.2.6.5,

4.2.6.6, 4.2.6.7 ja 4.2.6.8 (põhikirjapunktid) tühisuse tuvastamise nõudest.

Ringkonnakohus leiab, et avaldajad ei saa tagasi võtta oma taotlust põhikirjapunktide tühisuse

tuvastamise nõudest loobumiseks. Menetlustoiminguid saab tagasi võtta, kuni need ei ole

menetluse käigule mõju avaldanud. Riigikohus on hagist loobumise kohta selgitanud, et hagist

loobumine ei jõustu enne, kui kohus on selle määrusega vastu võtnud ja selle osas TsMS § 429

lg 1 esimese lause ja § 431 lg 1 esimese lause alusel menetluse lõpetanud. Kuni

loobumistaotluse lahendamiseni, on hagejal õigus ümber mõelda ja avaldus tagasi võtta, st oma

menetluslikku positsiooni muuta (RKTKo 12.06.2012 3-2-1-67-12, p 18). Õiguskirjanduses on

leitud, et hagejal on õigus kuni loobumistaotluse lahendamiseni ümber mõelda ja avaldus tagasi

võtta. (TsMS kommenteeritud vlj II, § 429 komm. 3.1.g)). Kui esindaja on hagist loobunud või

hagi õigeks võtnud, ei saa menetlusosaline hagist loobumist või hagi õigeksvõttu olematuks

teha põhjendusega, et ta ise seda loobumist või õigeksvõttu tegelikult ei soovinud

(TsMS kommenteeritud vlj I, § 217 komm 3.5.b)). Ringkonnakohtu hinnangul kehtivad need

põhimõtted TsMS § 477 lg 1 alusel ka hagita menetlusele. Avaldajaid esindab ringkonnakohtus

sama esindaja, kes esitas loobumistaotluse ja taotlus võtta nõudest loobumise tagasivõtmise

taotlus on esitatud alles määruskaebuses, s.o pärast seda, kui maakohus on taotluse lahendanud.

Kokkuvõttes ei saa avaldajad nõudest loobumise taotlust tagasi võtta, sest see on juba

lahendatud. Siiski saavad avaldajad maakohtu määruse peale tulenevalt TsMS § 433 lg-st 1

kaevata.

9. Avaldajad põhjendavad määruskaebust sellega, et põhikiri on vastuolus seadusega ja tühine

ning nad ei ole nõus põhikirjas sätestatud kulude jaotusega. Samuti leiavad avaldajad, et

maakohus rikkus selgitamiskohustust, kui leidis, et asjas kohaldub TsÜS § 38 lg 7. Samas ei

ole avaldajad esitanud mistahes põhjendusi selle kohta, miks maakohus on valesti lahendanud

nende nõudest loobumise taotluse. Maakohus ei ole võtnud lahendis seisukohta avaldajate

nõude õigusliku põhjenduse kohta, vaid on võtnud vastu nõudest loobumise ja lõpetanud selles

osas menetluse. Seetõttu on ka põhjendamatud etteheited maakohtule, mis puudutavad

materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või (nõude lahendamisega seoses) menetlusõiguse normi

rikkumist.

10. Ringkonnakohus märgib kõrvalmärkusena, et avaldajate käsitlus põhikirjapunktide tühisuse

tuvastamise nõude õigusliku aluse kohta on ekslik. Avaldajad leiavad, et õiguslik alus

põhikirjapunktide tühisuse tuvastamiseks tuleneb MTÜS § 241 lg-st 1. Avaldajad on

tähelepanuta jätnud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 20 lg 1, mis sätestab rea

MTÜS-i norme, mida lisaks KrtS-i sätetele korteriomanike üldkoosolekule kohaldatakse. Selles

sättes ei ole viidatud MTÜS §-le 241, mistõttu ei kohaldu see säte korteriomanike üldkoosoleku

puhul. Teiseks reguleerib see säte üldkoosoleku otsuse tühisust. Põhikiri ei ole üldkoosoleku

otsus. Avaldajad ei ole vaidlustanud seda korteriomanike üldkoosoleku otsust, millega põhikiri

vastu võeti. Isegi kui nad oleksid seda teinud, oleks avalduse esitamise ajaks lõppenud

kaheaastane õigust lõpetav tähtaeg, mis tuleneb TsÜS § 38 lg-st 7 (vt ka RKTKm 06.12.2023

2-21-15434/22, p 13), sest põhikirjasätted kanti registrisse 15. juulil 2019, s.o enam kui kaks

aastat enne avalduse esitamist.

11. Isegi kui nõustuda avaldajatega, et KÜ põhikiri on mingis osas vastuolus seadusega, siis

kohaldatakse KrtS § 17 lg 2 järgi seadusega vastuolus olevate põhikirjapunktide asemel seadust.

Kui käsitada avaldajate nõuet TsMS § 368 lg 1 alusel esitatud tuvastusnõudena selle

tuvastamiseks, kas põhikiri on mingis osas vastuolus seadusega, võib see olla lubamatu, sest

tuvastushagi esemeks ei saa olla abstraktne õigusküsimus selle kohta, kas miski on seadusega

kooskõlas või mitte. Seni ei ole kohtupraktikas sellise nõude võimalikkust jaatatud.

12. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 1 teise lause järgi

solidaarselt avaldajate kanda, sest nende kaebus oli edutu.

13. Kuigi maakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud, tegi ta seda põhjusel, et

menetluskulud jäid menetlusosaliste endi kanda. Riigikohus on sarnase olukorra kohta leidnud,

et ei ole põhjendatud tõlgendada TsMS § 174 lg-t 4 selliselt, et maakohus peaks kindlaks

määrama üksnes kõrgema astme kohtus tekkinud menetluskulud (RKTKm 26.01.2022 2-20-

9006/24, p 15). Seetõttu määrab ringkonnakohus TsMS 174 lg 3 alusel kindlaks KÜ

apellatsiooniastme menetluskulud.

KÜ menetluskulude nimekirja järgi osutas lepinguline esindaja KÜ-le apellatsiooniastmes

õigusabi 3,3 tundi tunnihinnaga 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokku palub KÜ mõista

avaldajatelt enda kasuks välja menetluskulu hüvitisena 554 eurot 20 senti. Ringkonnakohus

peab esindaja tunnihinda ja tehtud toimingute mahtu ja ajakulu põhjendatuks. Seega tuleb

taotlus rahuldada ning mõista avaldajatelt solidaarselt KÜ menetluskulude hüvitiseks välja 554

eurot 20 senti.

Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib ringkonnakohus KÜ taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda käesoleva määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)