2-23-13550/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

12. detsember 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-13550

Tsiviilasi

R T maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse

lõpetamine

raugemisega,

kirjalik

menetlus

Menetlusosalised

Võlgnik: R T (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx)

Võlgniku

usaldusisik:

Kristo

Teder

(Maria

Mägi

Advokaadibüroo, Tatari 25 Tallinn, telefon 6640600, e-post:

kristo@mmab.ee)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada R T (isikukood xxxx) pankrotimenetlus, pankrotti välja kuulutamata,

raugemise tõttu.

2. Jätta R T kohustustest vabastamise menetlus algatamata.

3. Vabastada Kristo Teder usaldusisiku kohustustest R T pankrotimenetluses.

4. Jätta menetluskulud võlgniku R T kanda.

5. Määrata usaldusisiku Kristo Tederi tasuks 858 eurot (käibemaksuga).

6. Hüvitada usaldusisikule Kristo Tederile usaldusisiku tasu 435,60 eurot riigi vahenditest

ja kanda hüvitatav summa OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo arvelduskontole

EE832200221039155226.

7. Mõista R Tlt välja usaldusisik Kristo Tederi tasu 422,40 euro ulatuses OÜ Maria Mägi

Advokaadibüroo arvelduskontole EE832200221039155226.

8. Avaldada teade R T pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva

jooksul alates määruse teatavaks tegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

R T esitas 25.09.2023 (täiendatud 03.10.2023) Harju Maakohtule avalduse pankroti

väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik soovib avalduse

läbivaatamist kirjalikus menetluses. Kohus võttis 09.10.2022 määrusega avalduse menetlusse ja

nimetas võlgniku usaldusisikuks pankrotihaldur Kristo Tederi.

Usaldusisik esitas 08.11.2023 kohtule usaldusisiku aruande koos võlgniku vara- ja võlanimekirjaga.

Aruande kohaselt on võlgnik abielus ja varasuhteks on valitud varalahusus. Võlgnikul on üks alaealine

laps. Võlgnik ei tööta ja tema sissetulekuks on igakuine sotsiaaltoetus summas 350 eurot. Võlgnikul

puudub igasugune vara, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 904 878,73 eurot. Tema

suhtes on algatatud neli täitemenetlust. Usaldusisik on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankroti

väljakuulutamisel pankrotimenetluse kulusid.

Usaldusisik on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu kuna võlgniku suutmatus rahuldada

võlausaldajate nõudeid ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Võlgniku

selgituse kohaselt on maksejõuetus tekkinud kriminaalasjas 1-16-6137 rahuldatud tsiviilhagidest.

Usaldusisik nõustub võlgniku selgitustega makseraskuste tekkimisel ja leiab, et maksejõuetuse

väljakuulutamine oleks ainuõige ja vajalik lahendus, kuna kohustustest vabastamise menetlus tagab

võimaluse kõikide võlausaldajate kohustuste täitmiseks. Võlgnikul on võimalus töö leidmisel hakata

võimaluste piires oma kohustusi tasuma. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS

§ 22 lg 5 mõistes. Usaldusisik on tutvunud võlgniku arvelduskontodega ja kogunud andmeid

registritest, kuid ei ole selgeid tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastanud.

Vastuseks kohtu järelepärimisele teatas usaldusisik, et xxxx OÜ nõue on ilmselt nõue, millele viitab

FiMS § 50 lg 2. Usaldusisik on täiendavalt jaganud selgitusi ka võlgnikule seoses sellega, et

õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ei lõpe. Samas on usaldusisik võlgnikule

selgitanud, et see iseenesest ei takista kohustustest vabastamise menetluse algatamist ja läbiviimist.

Seni ei ole xxxx OÜ täitmisele nõuet esitanud. Võlgnik on avaldanud, et soovib xxxx OÜ nõudest

olenevamata kohustustest vabastamise menetluse läbiviimist. Usaldusisik on seisukohal, et menetluse

läbiviimine on võimalik ka juhul kui vabastamine on võimalik üksnes väiksematest nõuetest.

Kohus tegi 22.11.2023 määrusega ettepaneku R T pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda

kohtu deposiiti 2000 eurot pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 07.12.2023. Kohtul puuduvad

andmed, et keegi oleks ettemaksu tasunud.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud usaldusisiku ja võlgniku arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku

pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt

pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 ja 3 ning füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 45 lg 2

alusel, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, kohtu deposiiti ei ole tasutud

pankrotimenetluse kulude ettemaksu ja kohus otsustab jätta võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamata.

FiMS § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse

läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui FiMS-s ei ole sätestatud teisiti.

PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2

järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole

võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et asjas kogutud andmete kohaselt

on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja R T on püsivalt

maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul puudub vara, mille arvelt

võlausaldajate nõudeid rahuldada, kuid mida on teadaolevalt 904 878,73 eurot. Võlgniku igakuine

sissetulek on sotsiaaltoetus 350 eurot, mis ei ole piisav kohustuste täitmiseks. Maksejõuetuse

tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes, s.o kriminaalasjas 1-16-6137

rahuldatud tsiviilhagid.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise

tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude

katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus

lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest

ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute

vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Sama sätte kolmanda lõike kohaselt kohus

ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja

või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole

kohtu määratud summa. FiMS § 45 lg 2 kohaselt kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2

nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse

algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest

vabastamise menetluse.

Usaldusisiku poolt esitatud aruande kohaselt on võlgnikul teadaolevaid kohustusi vähemalt

904 878,73 euro ulatuses, millest xxxx OÜ nõue moodustab 899 389 eurot. Viidatud võlausaldaja

nõue tuleneb kriminaalasjas 1-16-6137 rahuldatud tsiviilhagist, millega mõisteti võlgnikult

võlausaldaja kasuks välja kahjunõue koos viivistega.

Kohus selgitab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse üheks peamiseks eesmärgiks on luua

võlgnikule võimalus alustada uut majanduslikku elu. Samas võlgniku kohustustest vabastamisega ei

lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus (FiMS § 50 lg 2). Arvestades

eeltoodut on kohus seisukohal, et võlgniku võlanimekirjas märgitud teadaolevatest kohustustest

summas 904 878,73 eurot ei ole võlgnikku võimalik võlgadest vabastada 899 389 euro ulatuses, kuna

tegemist on õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustuse nõude ja selle

kõrvalkuludega. Seega oleks võlgnikku võimalik vabastada üksnes 0,6% ulatuses tema vastu suunatud

nõuetest. Kohus on seisukohal, et pankroti ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine võlgniku

0,6% ulatuses nõuetest vabastamiseks ei ole aga kooskõlas kohustustest vabastamise menetluse

eesmärgiga, kuna see ei loo võlgnikule võimalust alustada uut majanduslikku elu, sest tegemist on

niivõrd väikse protsendiga võlgniku võlgadest, mis ei oma võlgniku majandusliku olukorra

parandamisel erilist tähtsust.

Kuigi võlgnik taotleb eelnevast hoolimata kohustustest vabastamise menetluse algatamist, siis tema

poolt 20.11.2023 kohtule saadetud e-kirjast nähtub, et eelkõige soovib ta menetlusega saavutada xxxx

OÜ nõude lõppemist. Sellele viitab võlgniku e-kirjast avaldatu, et võlausaldaja xxxx OÜ ei ole

üritanud temalt raha kätte saada ning tema ja ta pere on kohtuprotsessi tõttu kannatanud pea kümme

aastat ja tal ei ole seda raha kuskilt võtta. Kuivõrd xxxx OÜ nõue ei lõppe kohustustest vabastamise

menetlusega, siis ei ole käesolevas menetluses võimalik saavutada võlgnikku tegelikku eesmärki.

Lisaks eeltoodule kohus nõustub ka aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse

kulude katteks. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s

1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude

katteks deposiidina kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse

kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatas

väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu

määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 22.11.2023 ettepaneku väljaandes Ametlikud

Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude

katteks kohtu deposiitkontole 2000 eurot hiljemalt 07.12.2023. Võlausaldajad ega kolmandad isikud

nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt

maksejõuetu, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude

katteks vahendeid.

Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus käesoleva pankrotimenetluse enne pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu. Kohus jätab kohustustest vabastamise menetluse algatamata.

Usaldusisiku tasu kindlaksmääramine

FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist,

mida tasu ei kata. Sama sätte teise lõike kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike

kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. FiMS § 54 lg 4 järgi määrab kohus usaldusisikule tasu

usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku

kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Kohus võib usaldusisiku tasu ja

hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FiMS § 54 lg 9).

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku tasu

ning ajutise halduri või usaldusisiku tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS §

23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse

määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida

tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust

ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud

kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse

arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5

nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata.

Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja

tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu

seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule

maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise

halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel

kuulutatakse välja pankrot, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega

pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus

ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi

vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu

määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär

(sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2022. aastal on kuupalga alamäär

654 eurot.

PankrS § 23 lg 51 kohaselt PankrS § 23 lg 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri

tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.Kooskõlas Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu

ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu

hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu

arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1

kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot

poole tunni kohta.

Usaldusisik palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb ja mis on äriregistri andmetel

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohtule esitatud aruande kohaselt kulus

usaldusisikul oma ülesannete täitmiseks 5,5 tundi, sh 0,75 tundi asja materjalidega tutvumisele ja

analüüsile; 0,25 tundi menetlustoimiku koostamisele; 0,5 tundi teabenõuete koostamisele ja

registritele ning krediidiasutustele saatmisele; 1 tund teabenõuete vastustega tutvumisele ja analüüsile;

3 tundi võlgniku vara ja võlgade aruande ning maksejõuetuse põhjuste kohta arvamuse koostamisele.

Töötasu arvestamisel lähtus usaldusisik tunnitasu määrast 130 eurot (lisandub käibemaks) ja palub

määrata usaldusisiku tasuks 858 eurot (käibemaksuga). Kohus leiab, et usaldusisiku tasu kuulub

väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna see vastab nii tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka

usaldusisiku kvalifikatsioonile. Usaldusisik palub tasu osaliselt hüvitada riigi vahenditest.

Kuna pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks, kuid usaldusisikul on

õigus oma ülesannete täitmise eest tasu saada, siis kohus määrab, et tasu hüvitatakse riigi vahenditest

PankrS § 23 lg 4 alusel analoogia korras. Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus on

5,5 tunni eest (alustatud pooltunde 11 × 33) 363 eurot, s.o 435,60 eurot käibemaksuga. Eeltoodust

tulenevalt tuleb usaldusisiku tasust 435,60 eurot hüvitada riigi vahenditest ja ülejäänud ulatuses, s.o

422,40 eurot (858 – 435,60) tuleb jätta võlgniku kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liili Lauri

kohtunik