2-23-5537/50 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

12. detsember 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-5537

Tsiviilasi

Kertu Viira maksejõuetusavaldus

Võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 20. septembri 2023 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtutäitur Oksana Kutšmei määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (võlausaldaja 9): kohtutäitur Oksana

Kutšmei, esindaja kohtutäituri abi Vladimir Kutšmei

Puudutatud isikud:

1. Kertu Viira (võlgnik, isikukood XXXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Ivo Kaurit

2. Usaldusisik Annika Rau

Võlausaldajad:

1. OK Incure OÜ (registrikood 11542046)

2. Telia Eesti AS (registrikood 10234957)

3. Nord Collect OÜ (registrikood 11897588)

4. ERA

Liisingu

Inkassoteenused

Aktsiaselts

(registrikood 10625474)

5. Bigbang AS (registrikood 10183757)

6. Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479)

7. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood 14304235)

8. Rainer Ivanov (isikukood XXXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 20. septembri 2023 määrus osaliselt resolutsiooni punktis 1

selles osas, millega kinnitati kohtutäitur Oksana Kutšmei nõude suurus võlgade

ümberkujundamise

menetluses

ning

täielikult

resolutsiooni

punktides

2-6

ja

menetluskulude jaotuse punktides 1-4. Saata asi tühistatud osas tagasi samale maakohtule

uueks läbivaatamiseks. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.

2. Rahuldada kohtutäitur Oksana Kutšmei määruskaebus.

3. Maakohus määrab menetluskulude jaotuse kindlaks ja lahendab kohtutäitur Oksana

Kutšmei taotluse määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks asjas tehtavas

lõpplahendis.

4. Avaldada Ametlikes Teadaannetes teade Tartu Maakohtu 20. septembri 2023 määruse,

millega kinnitati Kertu Viira võlgade ümberkujundamise kava, tühistamise kohta.

Edasikaebamise kord

Võlgnikul ja kohtutäitur Oksana Kutšmeil on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva

jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest (FIMS § 28 lg 2).

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Kertu Viira (võlgnik) esitas 12. aprillil 2023 (täiendatud 20. aprillil 2023) Tartu Maakohtule

maksejõuetusavalduse. Võlgnik taotles pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamist.

Avalduse kohaselt võlgnik ei tööta, tema sissetulekuks on vanemahüvitis 482 eurot, mis lõpeb 2023. a

septembris, töövõimetoetus 506 eurot, sotsiaaltoetus 34 eurot, peretoetus 650 eurot ja lastetoetused

260 eurot. Võlgniku igakuised kulud on 1910 eurot. Võlgade tasumiseks jääb 20 eurot. Võlgnikul on

kohustusi kokku 42 211,44 eurot. Võlgniku võlad tekkisid umbes viis aastat tagasi. Laene võttis

võlgnik oma pere toimetuleku tagamiseks, sest võlgnik ei saanud tööl käia ning laste isadega oli

läbisaamine heitlik. Laste isad ei maksa elatist. Võlgnik ei ole võimeline tasuma laenu tagasimakseid.

Samuti peab võlgnik tagama laste heaolu ja tegema nende ülalpidamiseks suuri kulutusi. Võlgnik

plaanib uuesti tööle minna, kui kõik kolm last saavad lasteaeda. Võlgniku suhtes väljakujunenud

majanduslik seisund ei ole ajutine.

2. 23. mail 2023 esitas usaldusisik Annika Rau hinnangu ning võlgniku vara- ja võlanimekirja.

Usaldusisik tegi kindlaks, et võlgnikul on kokku kohustusi 48 518,27 eurot, millest 41 617,95 eurot

on põhinõuded ja 6900,32 eurot kõrvalnõuded. Põhinõuete hulka on arvestatud ka kohtutäiturite tasud

kokku 3528 eurot. Võlgniku pangakonto jääks seisuga 12. mai 2023 on 72,48 eurot. Võlgniku

sissetuleku moodustab ühes kuus: vanemahüvitis 467,28 eurot, puuduva töövõime toetus

päevamääraga 18,60 eurot (558 eurot kuus), sotsiaaltoetus 34,01 eurot ja peretoetused 910 eurot.

Võlgnik andis usaldusisikule mõista, et ta saaks kohustuste katteks tasuda maksimaalselt 200 eurot.

Võlgnik leidis, et ta soovib siiski võlgade ümberkujundamist, et tasuda võlausaldajatele

maksimaalselt oma kohustused tagasi. Kuigi usaldusisik leidis, et võlgnik on maksejõuetu, pidas ta

siiski võimalikuks võlgniku suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimist. Usaldusisik

märkis, et võlgade ümberkujundamise menetlus on võlausaldajate jaoks kasulikum kui

pankrotimenetlus.

3. 1. augustil 2023 esitas usaldusisik võlgade ümberkujundamiskava, võlausaldajate seisukohad ja

usaldusisiku seisukoha.

Ümberkujundamiskavale esitasid vastuväited Aktiva Finance Group OÜ, Nord Collect OÜ, ERA

Liisingu Inkassoteenused, Bigbank AS, kohtutäitur Oksana Kutšmei. Ümberkujundamiskavaga

nõustus TF Bank AB. OK Incure OÜ, Telia Eesti AS, Rainer Ivanov seisukohti ei esitanud.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Maakohus kinnitas võlgniku suhtes esitatud nõuded, mis kuuluvad ümberkujundamisele võlgade

ümberkujundamiskava alusel järgmiselt (resolutsiooni p 1):

-

OK Incure OÜ 25 462,73 eurot (8 nõuet), millest 21 783,98 eurot on põhivõlg ja 3678,75 eurot

kõrvalnõuded;

-

Telia Eesti AS 247,16 eurot, mis on põhivõlg;

-

Nord Collect OÜ 6013,93 eurot, mis on põhivõlg;

-

ERA Liisingu Inkassoteenused AS 2007,73 eurot, millest 1930,91 eurot on põhivõlg ja

76,82 eurot kõrvalnõuded;

-

Bigbank AS 2736,18 eurot, millest 2096,98 eurot on põhivõlg ja 639,20 eurot kõrvalnõuded;

-

Aktiva Finance Group OÜ 4536,44 eurot, millest 3708,46 eurot on põhivõlg ja 827,98 eurot

kõrvalnõuded;

-

TF Bank AB 986,10 eurot, millest 808,53 eurot on põhivõlg ja 177,57 eurot kõrvalnõuded;

-

Rainer Ivanov 3000 eurot, millest 1500 eurot on põhivõlg ja 1500 eurot kõrvalnõuded;

-

kohtutäitur Oksana Kutšmei 3528 eurot (5 täiteasja), millest 3168 eurot on täituri põhitasu,

180 eurot menetluste alustamise tasu ja 180 eurot täitekulud.

Maakohus kinnitas võlgniku suhtes võlgade ümberkujundamiskava kõigi võlausaldajate nõuete osas

järgmistel tingimustel (resolutsiooni p 2):

Võlausaldaja

nimi

(ärinimi /

ees- ja

perekonna-

nimi)

Kohustuse

kogu-

summa

Kohustuse

põhiosa

Kohustuse

täitmise

periood/

Kohustuse

tasumise

sagedus

(kindel

kuupäev

kuus,

kvartalis)

Kohustuse

täitmiseks

tehtavate

osamaksete

arv / suurus

Kohustuse

täitmise

summa

kokku/ %

põhinõu-

dest

43,74%

Kohustuse

rahulda-

mise määr

%-des

(kohustuse

täitmise

summa:

kohustuse

kogu-

summa

×100)

OK Incure

OÜ

499,26

366,14

12 kuud/

1× kord

kuus 10.kp

11/13,35

1/13,30

160.15

32,08%

OK Incure

OÜ

2516,25

2106,30

48 kuud/

1× kord

kuus 10.kp

47/19,19

1/19,37

921.30

36,61%

OK Incure

OÜ

1720,47

1398,98

48 kuud/

1× kord

kuus 10.kp

47/12,75

1/12,66

611.91

35,57%

OK Incure

OÜ

5890,66

5224,49

84 kuud/

1× kord

kuus 10.kp

2/5,00 1/8,00

9/12,00

24/16,00

12/17,00

35/43,64

1/43,79

2285.19

38,79%

OK Incure

OÜ

3619,00

3094,94

84 kuud/

1× kord

kuus 10.kp

12/5,00 1/8,00

9/12,00

24/16,00

12/17,00

35/17,77

1/17,78

1353.73

37,41%

OK Incure

OÜ

5391,30

4601,18

84 kuud/

1× kord

kuus 10.kp

2/5,00 1/8,00

9/12,00

24/16,00

12/17,00

35/36,07,

1/36,11

2012.56

37,33%

OK Incure

OÜ

2981,47

2541,82

84 kuud/1×

kord kuus

10.kp

2/5,00 1/8,00

9/12,00

24/16,00

12/17,00

35/11,05

1/11,04

1111.79

37,29%

OK Incure

OÜ

2844,32

2450,13

84 kuud/

1× kord

kuus 10.kp

2/5,00 1/8,00

9/12,00

24/16,00

12/17,00,

35/9.94 1/9,79

1071.69

37,68%

Telia Eesti

AS

247,16

247,16

12 kuud/

1× kord

kuus 10.kp

11/9,00 1/9,11

108.11

43,74%

Nord Collect

OÜ

6013,93

6013,93

84 kuud/

1× kord

kuus 10.kp

2/5,00 1/8,00

9/12,00

24/16,00

12/17,00

35/53,24

1/53,09

2630.49

43,74%

ERA Liisingu

Inkassoteenu

sed AS

2007,73

1930,91

48 kuud/

1× kord

kuus 10.kp

47/17,60

1/17,38

844.58

42,07%

Bigbank AS

2736,18

2096,98

48 kuud/

1× kord

kuus 10.kp

47/19,11

1/19,05

917.22

33,52%

Aktiva

Finance

Group OÜ

4536,44

3708,46

84 kuud/

1× kord

kuus 10.kp

2/5,00 1/8,00

9/12,00

24/16,00

12/17,00

35/25,22

1/25,38

1622.08

35,76%

TF Bank AB

(publ.) Eesti

filiaal

986,10

808,53

36 kuud/

1× kord

kuus 10.kp

35/9,82 1/9,95

353.65

35,86%

Rainer

Ivanov

3000,00

1500,00

48 kuud/

1× kord

kuus 10.kp

47/13,67

1/13,61

656.10

21,87%

Oksana

Kutšmei

47,29

47,29

2 kuud/1×

kord kuus

10.kp

2/10,49

20.68

42,74%

Oksana

Kutšmei

55,89

55,89

2 kuud/ 1×

kord kuus

10.kp

2/12,22

24.44

43,74%

Oksana

Kutšmei

72,00

72,00

3 kuud/ 1×

kord kuus

10.kp

2/10,50

1/10,49

31.49

43,74%

Oksana

Kutšmei

72,00

72,00

3 kuud/ 1×

kord kuus

10.kp

2/10,50

1/10,49

31.49

43,74%

Oksana

Kutšmei

72,00

72,00

3 kuud/ 1×

kord kuus

10.kp

2/10,50

1/10,49

31.49

43,74%

KOKKU:

45.309,45

38.409,13

2/203,70

1/201,99

8/198,49

1/198,55

23/204,14

1/204,27

11/201,32

1/201,07

35/196,93

1/196,98

16 800,14

Maakohus määras, et maksete tegemise esimene kuupäev on 10. oktoober 2023. Maakohus märkis,

et ümberkujundamiskava täitmise üle teostab järelevalvet usaldusisik ning kohustas võlgnikku

esitama kaks korda aastas 1. aprilliks ja 1. oktoobriks usaldusisikule aruande oma varalise seisundi ja

ümberkujundamiskava täitmise kohta. Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada usaldusisikule

1. aprilliks 2024. Viimane aruanne tuleb esitada usaldusisikule 1. oktoobriks 2030. Usaldusisikul

tuleb võlgniku esitatud aruanded edastada ka kohtule teadmiseks. Usaldusisikul tuleb võlgade

ümberkujundamise menetluse lõpus (s.o pärast viimase aruande saamist võlgnikult) esitada kohtule

aruanne 1. novembriks 2030.

Võlgniku ja võlausaldajate menetluskulud jättis maakohus võlausaldajate endi kanda. Maakohus

määras usaldusisiku tasuks 1035 eurot ning määras, et 900 eurot tuleb välja maksta võlgniku tasutud

ettemaksust. Maakohus mõistis võlgnikult välja usaldusisiku tasu 135 eurot.

Maakohus hindas võlausaldajate nõudeid ja leidis, et need tuleb kinnitada vastavalt

ümberkujundamiskavas märgitule. Maakohus kinnitas kõigi võlausaldajate nõuete suurused esitatud

kava järgi. Kõik ümberkujundatavad nõuded kuuluvad gruppi C ja kohtutäituri nõuded gruppi D.

Avaldajal on ümberkujundamist vajavaid nõudeid kokku 45 309,45 eurot. Kavale on vastu vaielnud

viis võlausaldajat, kelle nõuded kokku on 15 613,46 eurot. Üks võlausaldaja nõustus kavaga. Kolm

võlausaldajat, kes seisukohta ei esitanud, on nõustunud kavaga vaikimisi. Kavaga nõustunud

võlausaldajate nõudeid on kokku 29 695,99 eurot. Vastuväite on esitanud viis võlausaldajat üheksast.

Maakohus leidis, et täidetud on FIMS § 26 lg 3 eeldused. Võlgade ümberkujundamine on poolte

õigustatud huve kaaludes põhjendatud ning vajalik. Võlgnik on sisuliselt maksejõuetu. Vaatamata

realiseeritava vara puudumisele ja suhteliselt väikesele sissetulekule on võlgnik avaldanud soovi

kasvõi osaliselt oma kohustusi täita. Seega on menetluse läbiviimine nii võlgniku kui võlausaldajate

huvides.

Võlausaldajate nõudeid on võimalik täita ainult võlgniku sissetulekutest, millest ei ole võimalik

kinnipidamisi teha. Seega pole pankrotimenetluses ega kohustustest vabastamise menetluses võimalik

võlausaldajate nõudeid täita ehk nõuete täitmise ulatus on 0%. Võlgnik on taotlenud kõikide

kõrvalnõuete vähendamist 100% ning põhinõuete ühetaolist vähendamist ja osadena tasumist, millega

kaasneks kohustuste täitmise tähtaja pikendamine. Võlausaldajad saaksid algse kava täitmise korral

31,24% põhinõuetest. Poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes on võlgade ümberkujundamine igal

juhul mõistlikum kui pankrotimenetlus.

Maakohus, arvestades võlausaldajate vastuväiteid, pikendas FIMS § 26 lg 5 alusel kava täimise aega

kahe aasta võrra. Võlgnik oli kava tähtaja pikendamisega nõus. Kava muutmise tulemusel tõuseb

põhinõuete täitmise osakaal algses kavas määratud 31,24%-lt 43,75%-le.

Võlausaldajate soov saada tagasi kogu põhivõlg on ebarealistlik. Maakohus selgitas, et enamikule

võlausaldajatest pidi võlgnikule laenu andes olema teada võlgniku majanduslik seis ning muud

kohustused. Võlausaldajatel endil oleks olnud mõistlik kaaluda, kas nad soovivad anda raha välja, kui

on äärmiselt suur oht, et nad seda tegelikult tagasi ei saa või saavad tagasi vaid mingi osa sellest.

Maakohus leidis, et kavas tuleb oluliselt vähendada täidetavaid põhinõudeid ja täitmise määraks jääb

43,75%. Kuna kohtu muudetud kavas vähendatakse kõigile võlausaldajatele täidetavaid põhinõudeid

samas määras (nagu ümberkujundamiskavas), ei muutu võlausaldajate kohtlemine algse kavaga

määratust halvemaks ja säilib võlausaldajate võrdne kohtlemine. Kui kogunõude rahuldamise

protsendimäär on kavasse märgitud erinevana, siis ei tähenda see ebavõrdset kohtlemist. Erineva

täitmismäära põhjuseks on erinevas suuruses kõrvalnõuded ja neid vähendab kohus ühetaoliselt –

kõigil võlausaldajatel täies ulatuses.

Maakohus selgitas kohtutäituri vastuväite osas, et võlgade ümberkujundamise menetluses

tavapärased täitemenetluse ja kohtutäituri seaduse sätted automaatselt kohaldamisele ei kuulu.

FIMS § 21 lg-st 1 lähtuvalt on võimalik ümber kujundada kõiki võlgniku isiklikke võlgasid, seejuures

kasutada ümberkujundamise viisidena tähtaja pikendamist, osadena täitmist või kohustuse

vähendamist. Ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine ei välista teise meetme

kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. Riigikohus on avaldanud seisukohta, et ka kohtutäituri

põhitasu on võimalik ümber kujundada (Riigikohtu 17. juuni 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-15,

p 25). Piiranguid kohtutäituri tasu nõuete ümber kujundamiseks pole. Seega on ka kohtutäituri nõuete

ümberkujundamisel kasutada FIMS § 21 lg-s 1 märgitud viise, sh nõuet vähendada ka rohkem kui

pooles ulatuses.

Maakohus leidis, et võlgniku varalist seisundit arvestades on kohtu kinnitatav võlgade

ümberkujundamiskava täidetav. Kohtu muudetud kavas pikendatakse enamiku võlausaldajate

tagasimakse perioodi: väiksemate nõuete puhul vähem (nt 1 kuult 2-le kuule), suuremate nõuete puhul

aga rohkem (nt 60 kuult 84 kuule). Igakuine kogumakse jääb vahemikku 196-205 eurot. Eeltoodust

tulenevalt kinnitas kohus ümberkujundamiskava.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Kohtutäitur (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub

maakohtu määruse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule või alternatiivselt muuta

maakohtu määrust selliselt, et ümberkujundamisele kuuluvaks kohtutäituri nõudeks on 3429,72 eurot

sh 115,58 eurot menetluse alustamise tasu, 179,10 eurot täitekulud ja 3135,04 eurot kohtutäituri

põhitasu, ning ümberkujundamiskava järgi kuuluks rahuldamisele täies ulatuses menetluse alustamise

tasu nõue ja täitekulude nõue ning kohtutäituri põhitasu nõue kuuluks rahuldamisele võrdeliselt

ümberkujundamiskava alusel täidetava võlausaldaja nõudega. Määruskaebemenetlusega seotud

menetluskulud palub kohtutäitur jätta võlgniku kanda. Kaebuse rahuldamisel palub kohtutäitur

tagastada kaebuselt tasutud riigilõivu 70 eurot.

Maakohtu määruse resolutsioon on vastuoluline, sest resolutsiooni punktis 1 on kohus kinnitanud

kohtutäituri nõuded kokku 3528 eurot (viis nõuet), milles 3168 eurot on täituri põhitasu, 180 eurot

menetluste alustamise tasu ja 180 eurot täitekulud. Samas on resolutsiooni p-s 2 kajastatud

kohtutäituri nõudeid ainult osaliselt summas 319,18 eurot. Resolutsioonist ega põhjendustest ei selgu,

miks ei kujundatud ümber nõuet summas 3528 eurot, vaid hoopis vähendatud suuruses

(319,18 eurot). Kohtutäitur järeldab sellest, et tema nõuet vähendati 319,18 eurot ületavas osas

nullini. Seega on ca 90% kohtutäituri nõuetest jäetud meelevaldselt võlgade ümberkujundamise

kavast välja.

Lisaks on maakohus kajastanud kohtutäituri nõudeid resolutsiooni punktis 1 tegelikust suuremana.

Kohtutäituri nõuded on kokku 3429,72 eurot (vt kohtutäituri 2. mai 2023 e-kiri). Maakohus on nõude

kinnitanud summas 3528 eurot, st 98,28 euro võrra suuremana.

Kohtutäituri nõuded on järgmised:

Täiteasja nr

Menetluse alustamise

tasu

Täitekulu

Põhitasu

084/2023/1744

0 eurot

35,10 eurot

585,06 eurot

084/2023/1745

7,58 eurot

36 eurot

437,98 eurot

084/2023/1746

36 eurot

36 eurot

732 eurot

084/2023/1747

36 eurot

36 eurot

648 eurot

084/2023/1748

36 eurot

36 eurot

732 eurot

Kokku

115,58 eurot

179,10 eurot

3135,04 eurot

Kohtutäitur leiab, et täitemenetluse alustamise tasu ja täitekulude nõuded peaksid kuuluma

rahuldamisele täies ulatuses ehk kokku 294,68 eurot (115,58+179,10). Menetluse alustamise tasu

eesmärk on hüvitada kohtutäiturile täitemenetluse alustamisel tekkivad esmased vajalikud kulutused

(Riigikohtu 14. juuni 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-17, p 13.1). Täitekulud kitsamas

tähenduses on täitmisteate ja selle lisadokumentide võlgnikule kättetoimetamise kulud ning pärast

täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud muud vajalikud kulutused (TMS § 37 lg 1).

Kohtutäitur ei pea katma neid kulusid enda vahendite arvelt.

Kohtutäituri põhitasu tuleb vähendada proportsionaalselt ümberkujundamiskava alusel täidetavate

võlgade summadega (vt Tartu Ringkonnakohtu 29. juuni 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-12019,

p 18.2). Põhjendatud ei ole kohtutäituri põhitasu vähendamine nullini. OK Incure OÜ nõuded

rahuldatakse kava järgi 37,42% ulatuses. Seega tuleks kohtutäituri põhitasu rahuldada samas ulatuses,

st summas 1173,13 eurot (s.o 37,42% 3135,04 eurost).

Maakohus viitas määruse põhjendustes, et enamik võlausaldajaid pidid võlgnikule krediiti andes

olema teadlikud võlgniku majanduslikust seisundist ning muudest kohustustest ning et on äärmisel

suur oht, et nad antud raha tagasi ei saa või saavad tagasi osaliselt. Erinevalt teistest võlausaldajatest

täidab kohtutäitur seadusest tulenevaid ülesandeid, mille eest on seadusega ette nähtud tasu. Kui

võlgnik peab õigeks alustada võlgade ümberkujundamisega alles pärast seda, kui tema suhtes on

tehtud kohtulahend ja see on pööratud täitmisele, siis tuleb tal üldjuhul tasuda ka täitemenetlusega

seotud kulud, sh kohtutäituri põhitasu.

Seadusandja ei ole näinud ette võlgade ümberkujundamise menetluse korral võlgniku suhtes

käimasolevate täitemenetluste lõppemist ega kohtutäituri teistsugust tasustamist. Ka võlgade

ümberkujundamise menetluses tuleb võlgnikul tasuda täitmisel olevast nõudest põhitasu võrdeliselt

sissenõudja rahuldatava nõude osaga.

USALDUSISIKU SEISUKOHT

6. Usaldusisik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

Võlgade ümberkujundamiskavas on kohtutäituri nõuete osas kohustuse põhiosana, mida on ümber

kujundatud, arvestatud täitemenetluse alustamise tasu, täitemenetluse kulusid ning põhitasu

võrdeliselt sissenõutud summaga vastavalt KTS § 32 lg-le 5. Usaldusisik arvestas kõik kohtutäituri

poolt tasude katteks saadud summad põhitasuks ning kajastas kavas põhivõlgnevusena

täitemenetluste alustamistasud, täitekulud ning põhitasud võrdeliselt enne maksejõuetusmenetluse

algatamist sissenõutud summadega, millest on maha lahutatud täituril juba saadud summad.

Täiteasja nr Menetluse

alustamis

e tasu

Täite-

kulu

Põhi-

tasu

Täite-

kuludeks

laekunud

summa

Sisse-

nõutud

summa

Sisse-

nõutud

summa

%

nõudest

Täituri

põhitasu

võrdeliselt

sissenõutu

d summale

Täituril

saada olev

summa*

084/2023/1744 36

52,01

114,51 4,55%

27,30

47,29

084/2023/1745 36

46,44

114,44 6,55%

30,33

55,89

084/2023/1746 36

084/2023/1747 36

084/2023/1748 36

Kokku

3168

98,45

228,95

57,63

319,18

Antud tsiviilasjas on koheldud kõiki võlausaldajaid võrdselt. Kõigi võlausaldajate kõrvalnõudeid on

vähendatud 100% ning põhinõuded rahuldatakse vastavalt proportsioonile. FIMS § 16 lg 3 alusel

täitemenetlus peatatakse kohtu poolt, mitte ei lõpetata. Täitemenetluse peatamise korral ei ole

kohtutäituril seadusest tulenevalt õigust jätkata täitetoimingutega ehk kohtutäituri töö on peatatud.

Kohtutäituri viidatud KTS § 41 lg 3 reguleerib olukorda täitemenetluse ajal, mil täituril on õigus

täitetoiminguid teha, tasub võlgnik ilma täituri vahenduseta nõude otse võlausaldajale. Võlgade

ümberkujundamisel kujundatakse nõue ümber, seega kava järgi täidetud nõue ei ole enam selles

kontekstis nõuetekohane täitmine.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt juhul, kui sissenõudja nõuet täitemenetluses ei rahuldata, on

kohtutäituril õigus võlgnikult nõuda põhitasu proportsionaalselt juba tehtud täitetoimingute hulga ja

mahuga, kuid mitte rohkem kui 50% tasu täismäärast. Seejuures peab kohtutäitur tegema põhitasu

suuruse kohta uue otsuse, mis asendab varasemat tasuotsust ja mis sarnaneb kohtute tehtava

nn diskretsiooniotsusega. Antud tsiviilasjas ei ole kohtutäitur esitanud uut kohtutäituri põhitasu otsust

pärast maksejõuetusmenetluse algatamist.

Ebaõiglane oleks teiste võlausaldajate suhtes, kui kohtutäitur saaks tasu täitmise eest ajal, mil tal on

keelatud täitetoimingute tegemine. Kuna võlgnikul on igakuiselt kindel summa, mis jagatakse

proportsionaalselt vastavalt kavale kõigi võlausaldajate vahel, saaksid need võlausaldajad, kes on

reaalselt raha välja laenanud, oluliselt vähem oma raha tagasi, sest märgatava osa võtaks sellest endale

kohtutäitur. Kui muuta kavas kohtutäituri põhitasu võrdeliselt summadele, mida saavad sissenõudjad

kavaga, väheneb kõigi teiste võlausaldajate saadav summa veelgi.

Kuivõrd kohtutäitur on teinud oma tasu otsuse täitemenetluse algatamisel, siis võib esineda olukordi,

kus kohtutäitur on juba enne maksejõuetusmenetluse algatamist sisse nõudnud summasid, mille arvelt

on saanud rahuldatud nii võlausaldaja nõue kui täituri tasu. Samas on ka olukordi, kus täitur ei ole

enne maksejõuetusmenetluse algatamist midagi sisse nõudnud. Seega tekib küsimus, mis on

kummagi olukorra puhul tervik ehk millega võrdeliselt täituritasusid arvutama peab hakkama, kuna

kohtutäitur ei ole esitanud ka uut täituritasu otsust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada

osaliselt määruse resolutsioon punktis 1 selles osas, millega kinnitati kohtutäitur Oksana Kutšmei

nõude suurus ning resolutsiooni punktides 2-6 ja menetluskulude jaotuse punktides 1-4 täies ulatuses.

Tühistatud osas tuleb asi saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks (TsMS § 667 lg 2 teine

lause). Ülejäänud osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

8. Maakohus kinnitas vaidlustatud määruse resolutsiooniga võlausaldajate poolt esitatud nõuded, mis

kuuluvad ümberkujundamisele võlgade ümberkujundamiskava alusel (p 1), sh kohtutäituri nõude

3528 eurot; kinnitas ümberkujundamiskava (p 2), lahendas muud korraldavad küsimused ja määras

menetluskulude jaotuse ning usaldusisiku tasu (menetluskulude jaotuse p-d 1-4). Kohtutäitur

vaidlustab maakohtu määruse tema nõude suuruse ümberkujundamiskavas kajastamise ja

ümberkujundamise ulatuse osas ning palub maakohtu määrus tühistada ja saata asi uueks

läbivaatamiseks. Alternatiivselt palub kohtutäitur ringkonnakohtul muuta maakohtu määrust

vastavalt kaebusele.

9. Ringkonnakohus tegi asja materjalide alusel kindlaks, et usaldusisik koostas FIMS § 17 lg 1 alusel

võlgade ümberkujundamise kava (dtl 427-433), teavitas sellest FIMS § 24 lg 1 kohaselt 14. juulil

2023 võlausaldajaid ning andis neile tähtaja seisukohtade esitamiseks (dtl 425). Kohtutäitur ei

nõustunud nõuete ümberkujundamisega taotletud viisil ja esitas 23. juulil 2023 usaldusisikule

vastuväite, milles viitas ka Tartu Ringkonnakohtu 29. juuni 2023 määruse tsiviilasjas nr 2-22-12019

seisukohtadele kohtutäituri tasu ümberkujundamisel. Kuigi usaldusisik ei nõustunud kohtutäituri

seisukohaga, jättis usaldusisik maakohtule kohtutäituri seisukoha koos ümberkujundamiskavaga

esitamata, millega rikkus FIMS § 25 lg-s 2 sätestatut. Usaldusisik esitas kohtule vaid usaldusisiku

enda kokkuvõtte võlausaldajate seisukohtadest (dtl 446-452). Kohtutäituri seisukoha esitas

usaldusisik ringkonnakohtule viimase taotlusel 30. novembril 2023 (dtl 588).

FIMS § 25 lg 2 kohaselt, kui usaldusisik ei nõustu võlausaldaja avalduses oleva vastuväitega, edastab

ta koos ümberkujundamiskavaga avalduse koos tõenditega kohtule ja põhjendab, miks ta avalduses

märgituga ei nõustu. Võlausaldajate vastuväidete (mitte ülevaadete) esitamine usaldusisiku poolt

kohtule on vajalik, sest kohus peab otsustama esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja

kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu kava kinnitamisel (FIMS § 25 lg 3). Maakohus võib

võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse määrata kindlaks sama määrusega, millega ta kinnitab

ümberkujundamiskava, kui see on mõistlik, aga ka enne seda eraldi määrusega. Kui maakohus

määrab võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse kindlaks või keeldub sellest eraldi määrusega enne

kava kinnitamise otsustamist, võib sellele määrusele esitada määruskaebuse üksnes võlgnik

(FIMS § 25 lg 6).

10. Käesolevas asjas määras maakohus võlausaldajate nõuete suuruse kindlaks samas määruses,

millega maakohus ümberkujundamiskava kinnitas. Maakohus määras resolutsiooni p-s 1 kohtutäituri

nõude suuruseks kooskõlas usaldusisiku poolt 23. mail 2023 esitatud võlanimekirjaga 3528 eurot.

Usaldusisik jättis aga võlanimekirja koostades tähelepanuta, et kohtutäitur oli talle 2. mai 2023

e-kirjaga teatanud oma nõude suurusena 3429, 72 eurot (vt kohtutäituri 2. mai 2023 e-kiri

usaldusisikule, dtl 553). Kohtutäitur on määruskaebuses õigesti märkinud, et maakohtu määrus on

kohtutäituri nõude kogusuuruse osas ka vastuoluline. Kuigi maakohus on määruse resolutsiooni

p-s 1 kinnitatud kohtutäituri ümberkujundatavate nõuete kogusuuruseks 3528 eurot, on maakohus

resolutsiooni p-s 2 kinnitatud kavas märkinud kohtutäituri ümberkujundatavate kohustuste

kogusummaks üksnes 319,18 eurot (47,29+55,89+72+72+72). Maakohtu määruses selles osas

põhjendused puuduvad. Täiesti arusaamatu on maakohtu seisukoht, et kui kõik ülejäänud

ümberkujundatavad nõuded kuuluvad gruppi C, siis kohtutäituri nõue kuulub gruppi D. Seega ei ole

maakohtu määruse resolutsioon selge (TsMS § 442 lg 5 koosmõjus §-ga 463 lg 2).

11. Usaldusisiku selgitustest määruskaebusele nähtub, et ta on arvutanud ümber kohtutäituri tasu igas

täitemenetluses vastavalt täitmise ulatusele ning määranud, et vähendatud summast kuulub

ümberkujundamiskava alusel täitmisele 31,24%, mida maakohus suurendas kava pikendamise tõttu

43,74%ni.

Ringkonnakohus

nõustub

kohtutäituriga,

et

kohtutäituri

põhitasu

ei

tule

ümberkujundamiskavas vähendada topelt: esmalt vähendada proportsionaalselt sisse nõutud

summani ning seejärel vähendada saadud summat proportsionaalselt teiste võlausaldajate nõuetega.

Ringkonnakohus selgitab, et ümberkujundamiskava täitmisega täidab võlgnik vabatahtlikult osa

võlausaldajate nõuetest. Kui võlgnik täidab nõude pärast vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist

sissenõudjale kohtutäituri vahenduseta, maksab võlgnik KTS § 29 lg-s 1 nimetatud kohtutäituri tasu

ja täitekulud vastavalt kohtutäituri tasu või täitekulude otsusele (KTS § 41 lg 3). Täitemenetluse

seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu seletuskirja kohaselt sooviti KTS § 41 lg-ga 3 luua selge regulatsioon juhtudeks, kui võlgnik

täidab nõude sissenõudjale kohtutäituri vahenduseta, kuid täitemenetlus on alustatud ja vabatahtliku

täitmise tähtaeg möödunud. Sellisel juhul on kohtutäitur teinud toiminguid, alustanud täitemenetluse

ja täitmisteate võlgnikule kätte toimetanud ning arvatavasti on kohtutäituri tehtud toimingud üheks

ajendiks, mis panid võlgniku nõuet tasuma. Kuigi nõue tasutakse sissenõudjale, on kohtutäituril õigus

saada töö eest tasu ja nõuda sisse täitekulud (Täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse

muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 291 SE seletuskiri, lk-d

14–15).

KTS § 41 lg 3 ei näe ette uue tasuotsuse tegemise kohustust. Samas kuna võlgade ümberkujundamise

kaudu täidetakse võlausaldajate rahalised nõuded üksnes osaliselt, on kohtutäituril KTS § 32 lg 5

järgi õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline täidetud (sh ümberkujundamiskavaga)

summaga. Kohtutäituri põhitasu nõuete ümberkujundamiskavas vähendamine on seega põhjendatud

üksnes proportsionaalselt ümberkujundamiskava alusel täidetavate võlgade summadega.

Kohtutäiturite põhitasu nõudeid ei tule võlgade ümberkujundamise kava kinnitamise tulemusena

vähendada seega kaks korda, nagu on seda teinud usaldusisik. Selliselt on usaldusisik kava

koostamisel ja maakohus kava kinnitamisel rikkunud võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet

(FIMS § 26 lg-s 2).

Kohtutäitur on usaldusisikule oma seisukohas ümberkujundamiskavale eeltoodule viidanud ning

leidnud, et ümberkujundamiskavas tuleb näha ette kohtutäituri põhitasude nõuete tasumist

vähendatuna proportsionaalselt ümberkujundamiskava alusel täidetavate võlgade summadega.

Kuivõrd usaldusisik ei esitanud maakohtule kohtutäituri seisukohta (rikkudes FIMS § 24 lg-t 3), ei

ole maakohus ka põhjendanud, miks ta kohtutäituri seisukohaga tema tasu vähendamise osas ei

nõustu. Maakohus on vastuseks kohtutäituri vastuväidetele küll selgitanud, et kohtutäituri põhitasu

on võimalik vähendada, kuid ei ole toonud põhjendusi, miks on vajalik seda teha usaldusisiku

taotletud viisil ja n-ö topelt.

12. Ringkonnakohus ei nõustu kohtutäituriga, et tema tasu ümberkujundamisel saab vähendada

üksnes kohtutäituri põhitasu ning täies ulatuses tuleb ümberkujundamiskavas täitmisele määrata

menetluse alustamise tasu ja täitekulud. Selline tõlgendus ei tulene seadusest ning sellisele

seisukohale ei ole ringkonnakohus asunud ka tsiviilasjas nr 2-22-12019. Vastasel juhul vähendataks

kohtutäituri nõudeid vähem kui teiste võlausaldajate nõudeid ning see rikuks FIMS § 26 lg-s 2

sätestatud võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet.

13. Eeltoodust

tulenevalt

tuleb

maakohtu

määrus

tühistada

osas,

millega

kinnitati

ümberkujundamisele kuuluva kohtutäituri nõude suurus (maakohtu resolutsiooni p 1 selles osas) ning

sellest tulenevalt ka maakohtu otsustus ümberkujundamise kava kinnitamiseks ja sellega seotud

korraldusteks (maakohtu resolutsiooni p-d 2-6).

Maakohus peab esmalt lahendama kohtutäituri vastuväite ja otsustama kohtutäituri põhjendatud

nõude suuruse. Kuivõrd kohtutäituri nõude suurendamine ümberkujundamiskavas eeldab muudatuste

tegemist kogu kavas, tuleb asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kui maakohus näeb võlgade

ümberkujundamise menetluse jätkamisel perspektiivi, tuleb maakohtul anda asja uuel läbivaatamisel

usaldusisikule tähtaeg uue ümberkujundamiskava koostamiseks ja esitamiseks. Kava koostamisel

tuleb arvestada ringkonnakohtu selgitusi kohtutäituri nõude rahuldamise ulatuse määramisel. Uue

ümberkujundamiskava koostamisel tuleb järgida mh FIMS §-s 24 sätestatut, st uus kava tuleb

viivitamata toimetada kätte võlausaldajatele ja anda neile tähtaeg seisukoha esitamiseks.

14. Kohus määrab usaldusisikule tasu võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel

(FIMS § 54 lg 3), mistõttu tuleb kava kinnitamise tühistamise tõttu tühistada maakohtu otsus ka

menetluskulude jaotuse ja usaldusisiku tasu määramise ning väljamõistmise osas (määruse

resolutsiooni menetluskulude jaotuse osa p-d 1-4). Usaldusisiku tasu määramisel peab maakohus

lähtuma FIMS §-s 54 sätestatust. Tasu määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja

usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Praegusel juhul ei

ole maakohus usaldusisikule tasu määramisel tema kutseoskusi hinnanud. Asja uuel läbivaatamisel

peab kohus mh kaaluma, kas usaldusisik on ikkagi täitnud oma kohustusi hoolsalt ja kas usaldusisiku

rikkumised kava koostamisel ja võlausaldaja vastuväite esitamata jätmisel kohtule on aluseks

taotletava tasu vähendamisele.

15. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173 lg 2

teine lause).

Kuigi määruskaebus kuulub rahuldamisele, ei lahenda ringkonnakohus kohtutäituri taotlust

määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel kuulub kaebuse

rahuldamisel määruskaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele üksnes juhul, kui menetluses ei osale

teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Kuivõrd

menetluses osaleb teisi menetlusosalisi ja menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel

läbivaatamisel, siis sõltub ka vastavalt menetluskulude jaotusest riigilõivu tagastamise võimalikkus.

(allkirjastatud digitaalselt)