2-23-134414/36 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.12.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-134414

Tsiviilasi

LawPower OÜ hagi D.D vastu võla nõudes

Hagihind

1222,09 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: LawPower OÜ (registrikood 14163125; asukoht

Paldiski mnt 227-47, Tallinn, 13520, Eesti);

Hageja lepinguline esindaja: Anzhela Ternikova (e-post:

xxx);

Kostja: D.D (isikukood xxxxxxxxxxxxxx; elukoht xxx);

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ksenia

Kravtšenko (e-post: xxx).

Menetluse liik

Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks.

2. Võtta kõik tsiviilasjas poolte esitatud tõendid tsiviilasja materjalide juurde.

3. Jätta rahuldamata hageja taotlus W ja Q tunnistajatena ülekuulamiseks.

4. Jätta rahuldamata hageja vastuväide kohtu tegevusele.

5. Jätta LawPower OÜ hagi D.D vastu võla nõudes rahuldamata.

6. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine.

6.1 Jätta menetluskulud hageja LawPower OÜ kanda.

6.2 Jätta rahuldamata hageja taotlus kohustada kostjat esitama menetluskulusid tõendavaid

dokumente.

6.3 Välja mõista hagejalt LawPower OÜ kostja D.D kasuks menetluskulud summas 1071

eurot.

6.4 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1071 eurot) tuleb hagejal LawPower tasuda

kostjale D.D käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

2-23-134414

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab

apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks

või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. LawPower OÜ esitas 28.08.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse D.Dlt

1083,73 euro saamiseks. D.D esitas 30.08.2023 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 07.09.2023

määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning anti LawPower OÜ nõue D.D vastu 1083,73 euro

saamiseks üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. LawPower OÜ (hageja) esitas 20.09.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse D.D (kostja) vastu võla

nõudes. Hagiavalduses esitatud asjaolude järgi 2023 juulikuus on kostja pöördunud hageja esindaja

Y.A poole palvega osutada vahendusteenust Q nimel kostja kasuks notariaalselt tõestatud testamendi

vormistamisel. Teenuse sisuks on notariaalse tehingu ettevalmistamine (pärimisleping vastavalt

pärandaja soovile, pärandaja Q), Hiiu haigla külastamine ning pärandaja ning pärija pärimismenetluse

küsimustes konsulteerimine ning notari büroos aja broneerimine. Tasu osas leppisid pooled kokku, et

vastava teenuse hind on võrdne maakleritasuga, s.o 3% pärandvara hinnalt (poolte hinnangul

moodustab korteri ning laenu hind kokku 105 000 eurot, millest 3% moodustab 3150 eurot) ehk 3150

eurot. Kostja kohustus tasuma kahes osas: 50% ehk 1575 eurot notari büroo poolt tehingu kuupäeva

teatamisel ning 50% peale tehingu teostamist. Pooltevahelisi suhteid reguleeris suuline leping VÕS §

11 lg 1 alusel. Kirjaliku lepingu allkirjastamiseni ei ole pooled jõudnud. Arvestades seda, et hageja

osutas kostjale teenust, on tegemist suuliselt sõlmitud käsunduslepinguga (VÕS § 619).

3. Y.A kui hageja töötaja ning käsundi faktiline täitja täitis endale võetud kohustusi korrektselt ning

nõuetekohaselt ehk täies vastavuses poolte kokkuleppega. Mingeid pretensioone, märkusi ega

vastuväiteid teenuste osutamise kohta kostja poolt ei olnud esitatud. Puudub vaidlus, et hageja on arvel

nimetatud toimingud nõuetekohaselt täitnud (aeg notariaalseks tehinguks oli leitud ning kostjale

teatavaks tehtud). Kostja on tasunud 500 eurot ning jättis ülejäänud summa tasumata. 29.07.2023 oli

kostja aadressile edastatud arve tasumata jäänud summale 1075 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli

31.07.2023. 07.08.2023 edastas hageja kostja nimele võlateatise. Kostja on jätnud selle vastuseta ning

tasumise kohustuse täitmata. Hageja on seisukohal, et nõue on muutunud sissenõutavaks hiljemalt

01.08.2023, mil kostja oli kohustatud nõuet täitma, kuid jätnud selle täitmata. Ajavahemiku

01.08.2023 - 28.08.2023 eest on kostjale arvestatud viivist 9,93 eurot (1075,00 x 0,033% x 28 päeva).

Ajavahemiku 29.08.2023 - 20.09.2023 eest, on kostjale arvestatud viivist 8,16 eurot (1075,00 x

0,033% x 23 päeva). Kokku 18,09 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja põhinõe 1075 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 18,09 eurot ja edasiulatuv seadusjärgne viivis alates hagi esitamisest

kuni põhinõude täitmiseni.

2-23-134414

4. Hageja 20.11.2023 menetlusdokumendi kohaselt poolte e-kirjavahetusest nähtub poolte kokkuleppe

sisu ning poolte poolt kokkulepitud tasu suurus. Hageja tegutses kostja korraldusel ja huvides. Poolte

vahel oli kokkulepe selles, et hageja töö eest tasub kostja. Kostja tasus hagejale 500 eurot, teostades

ülekannet hageja seaduslikule esindajale. Vastav summa on vaidlusaluse arve vormistamisel

arvestatud. Maaklerilepingule ei ole seadusega vorminõuet määratud, mistõttu on seda võimalik

sõlmida ka suuliselt või mõnel muul viisil. Maaklerileping on käsunduslepingu tüüpi leping, milles

maakler osutab lepingu sõlmimise võimalusele või vahendab selle sõlmimist. Sealjuures on seadusesse

selgelt kirjutatud kohustus maksta maaklerile tema töö eest tasu. Kui maakleritasu suurust ei ole kokku

lepitud, siis loetakse selleks tavalist kohalikku maakleritasu sellise lepingu vahendamise või osutamise

eest, selle puudumisel aga mõistlikku tasu. Märkimisväärne on, et maaklerilepingu lõppemine ei võta

maaklerilt õigust saada tasu tema poolt vahendatud või osutatud lepingu eest. Samuti säilib maakleril

õigus tasule juhul, kui tema poolt vahendatud või osutatud leping osutub kehtetuks või üks pool sellest

taganeb, välja arvatud juhul, kui maakler oli sellest teadlik. Hagejal on õigus saada maakleritasu VO S

§ 664 lg 2 kohaselt, ehk kui maaklerilepingu kohaselt tekib maakleril õigus maakleritasule pärast

vahendatud või osutatud lepingust tuleneva kohustuse täitmist käsundiandja suhtes, on maakleril õigus

maakleritasule ka juhul, kui kohustus jäi täitmata käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu. Sama sätte lg 3

kohaselt ei välista maakleritasu saamist see, kui vahendatud leping sõlmitakse või kohustus täidetakse

pärast maaklerilepingu lõppemist.

5. Hageja 30.11.2023 menetlusdokumendi kohaselt kostja kinnitab ise 30.07.23 hageja seadusliku

esindaja nimele edastatud e-kirjas poolte kokkuleppe olemasolu ja selle tingimused. Poolte kokkulepe

on samuti leping ja see tuleb VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmida tahteavalduste alusel. Seadus ei näe ette

käsunduslepingule erilist vormi. Kostjal oli kenasti teada, et hageja seaduslik esindaja tegutseb

majandustegevuse raames ning LawPower OÜ nimel. Isegi kui võtta teoreetiliselt arvesse, et

kokkulepe oleks sõlmitud kahe füüsiliste isiku vahel, ei muuda ka antud fakt seda asjaolu, et on

tegemist tasustava teenusega. Kostja kinnitas teenuse hinda ning tasus seda osaliselt. Kostja ei

vaidlustanud hageja 29.07.23 arvet nr 33 ega osutatud teenuste fakti. Õigusabiteenused Q võlanõude ja

selle sissenõudmise osas ei puuduta käesolevat menetlust.

6. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja tõendanud, et kirjavahetuses märgitud

teenused on osutatud, muuhulgas ei selgu Y.A notarile saadetud e-kirjast ega notari vastusest, mis

sisuga pärimislepingu vormistamist Y.A broneeris. Kirjavahetuse notaribüroodega tuleneb selgelt

lepingu sisu. Kostja väide lugeda poolte vahel sõlmitud lepingu heade kommetega vastuolus olevaks

on alusetu ja põhjendamatu. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle väite kinnitamiseks. Etteheited

hagejale selles, et testamendi tehingu ettevalmistamine on taunitav ja ebamoraalne on ennekõike

üllatuslikud arvestades seda, et kostja peamiseks sooviks oli testamendis nimetatud olla. Kostjale olid

selgitatud kõik pärimismenetlusega kaasnevad õiguslikud aspektid ning Q juuresolekul oli arutatud

notariaalse pärimislepingu vormistamine, millega määratletakse kostja kui pärija kohustused. Q oli

vastava ettepanekuga nõus, kuid kostja sundimisel muutis oma arvamust testamendi kasuks (ainsaks

pärijaks soovis eelkõige kostja ise nimetatud olla). Kostja poolt esitatud tõendiga, ehk Q ütlustest

tuleneb otsesõnaliselt, et hageja on tegelenud kostja käsundil testamendi notariaalse tehingu

ettevalmistamisega ning samuti asjaolu, et kostja soovis testamendi vormistamist enda nimele.

7. Ajakulu kostja poolt tellitud ja teostatud toimingutele moodustab kokku ca 14 tundi. LawPower OÜ

tunnihind füüsilisele isikule on 120 eurot (käibemaks ei lisandu). Siia kuuluvad järgmised toimingud:

kostjaga telefoni teel peetud kõned ja konsultatsioonid, kostjaga koos Q haiglas külatamine (2 korda)

ning Hiiu haiglas käimine (1 kord), notaribüroodega suhtlemine telefoni ja e-kirja teel. Seaduse

kohaselt võib teenuse osutamise lepingu ühepoolselt üles öelda korraliselt (VÕS § 195 lg 1) või

erakorraliselt (VÕS § 196 lg 3). Kostja teatas 28.07.23 hagejale e-kirja teel, et loobub hageja poolt

leitud notaribüroo ajast testamendi tehingu tegemiseks. Seega on tegemist lepingu erakorralise

ülesütlemisega käsundiandja poolt.

2-23-134414

8. Kostja tõlgendus maaklerilepingu eripärast ei ole korrektne. Nii VÕS § 658 lg 1 järgi võivad

maakleri kohustused piirduda üksnes sellega, et ta viitab käsundiandjale võimalusele vastava objekti

suhtes leping sõlmida. Üldjuhul on maakleril õigus maakleritasule, kui maaklerilepingu eesmärk on

saavutatud, st vahendatud leping on sõlmitud (VÕS § 664 lg 1). Samas on VÕS§ 664 lg 1 dispositiivne

norm, mistõttu võivad pooled kokku leppida maakleritasu maksmises ka siis, kui vahendatud lepingut

ei ole sõlmitud, kuid maakler on oma kohustuse täitnud ning sobiva kolmanda isikuga lepingut

käsunditäitja jaoks vahendanud. Kohtumenetluses tuleb maakleril tõendada, et maakleritasu maksmise

tingimused on täidetud, sh kokkuleppe sõlmimine maakleritasu maksmiseks enne vahendatud lepingu

sõlmimist. Hageja on seisukohal, et tema poolt kohtule esitatud dokumentide näol on tõendatud, et tasu

maksmise tingimused on antud juhul täies ulatuses täidetud. VÕS § 664 lõikes 2 reguleeritakse

olukorda, kui maaklerilepingus on kokku lepitud maakleritasu saamine alles pärast maakleri

vahendatud lepingu täitmist käsundiandjale. Sellisel juhul on maakleril õigus tasule ka siis, kui

vahendatud lepingust tulenev kohustus on käsundiandja suhtes täitmata käsundiandjast tuleneva

asjaolu tõttu.

KOSTJA VASTUVÄITED

9. Kostja esitas 10.11.2023 kohtule vastuse tema vastu esitatud hagile. Kostja hagi ei tunnista ning

vaidleb sellele vastu. Hageja väide, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud leping hagiavaldusele lisatud

arves nimetatud teenuse osutamiseks, on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja ei ole hagejaga arves

nimetatud teenuse osutamiseks lepingut sõlminud ega nimetatud teenuseid tellinud ega teenuse eest

tasunud ning hageja ei ole tõendanud nimetatud teenuse osutamist kostjale. Kui lepingut ei sõlmitud,

puudub alus ka arve esitamiseks. Teadmata põhjusel esitas hageja kostjale arve, kostja arvet ei

aktsepteeri. Samuti ei ole hageja tõendanud kostja poolset arve ega hagiavaldusele lisatud võlateatise

kätte saamist. Kui hageja kui teenuse osutaja nõuab kostjalt kui teenuse tellijalt lepingujärgset tasu,

tuleb hagejal TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada õiguskaitsevahendi kohaldamise eeldusi: teenuse

osutamise lepingu sõlmimist kostjaga, selle tingimusi (sh tasu maksmise kohustust), lepingu täitmist

hageja poolt ja kostjapoolset kohustuse rikkumist. Kostja ei saa tõendada negatiivset asjaolu ehk seda,

et ta ei ole hagejaga lepingut sõlminud, seega peab lepingu sõlmimise ja selle sisu tõendama hageja.

10. Hagiavalduses väidab hageja, et 2023 juulikuus on kostja pöördunud Y.A kui hageja esindaja

poole palvega osutada vahendusteenust Q nimel kostja kasuks notariaalselt tõestatud testamendi

vormistamisel. Seega on ilmne, et mis tahes teenus, mida hageja osutada võis, oli mõeldud Qle, mitte

kostjale (olgu siin märgitud, et pärimislepingut valmistab ette notar, kelle teenuse hind sisaldab

notaritasus – seega selles osas on hageja nõude õiguspärasus vägagi küsitav ka eeldusel, et Q oleks

lepingu sõlminud). Millisest maakleritasust, laenu hinnast ja korteri hinnast järgmises lõigus jutt käib,

on täiesti selgusetu. Ka see väide, justkui oleks kostja hagejale midagi tasunud hagiavalduses

kirjeldatud lepingu raames, on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja kinnitab, et ta ei ole hagejale 500

eurot tasunud.

11. Samuti ei selgu hagiavaldusest, millise lepingu on hageja kostjaga väidetavalt sõlminud – s.o kas

käsunduslepingu või maaklerilepingu või mõne muu lepingu. Näiteks maakleri õigus saada tasu ja

käsundisaaja õigus tasule on erinevalt reguleeritud. Kui hageja tõendab, et hageja ja kostja vahel oli

sõlmitud leping (millega kostja ei nõustu), tuleb hagejal ka tõendada, missugune oli hageja ja kostja

vahelise kokkuleppe sisu, milliseid kohustusi on hageja täitnud ning kas kostja on oma kohustusi

rikkunud.

12. Kostja 28.11.2023 menetlusdokumendi kohaselt kirjavahetusest ei nähtu, et Y.A esines hageja

nimel. Y.A suhtles kostjaga enda kui eraisiku nimel. Kostjal puudus ka mõistlik põhjus arvata, et Y.A

esineb nimetatud kirjavahetuses hageja nimel. Kirjavahetusest ei nähtu, et kostja tellis hagejalt ja/või

Y.Alt hagiavalduses nimetatud teenuseid ja kohustus nende eest maksma 3150 eurot. Kirjavahetusest

nähtub vaid see, et Y.A pakkus kostjale vahendusteenust pärimislepingu sõlmimisel Qga ja soovis

2-23-134414

saada selle eest tasu 3150 eurot, kuid kostja ei olnud nõus sellistel tingimustel lepingut sõlmima ja tasu

maksma enne pärandi saamist, kuna pärandi saamine ei ole kostjale garanteeritud ning kostjal puudus

tahe võtta endale abstraktne kohustus.

13. Hageja esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja kandis Y.Ale 500 eurot. Nimetatud

ülekanne ei tõenda hageja ja kostja vahel lepingu sõlmimist. Varem on kostja selgitanud, et Y.A osutas

teenuseid Qle, mitte kostjale. Q kinnitab, et Y.A tegeles tema võla sissenõudmisega ning nad samuti

arutasid testamendi koostamist, kuid Q keeldus pärandi vormistamisest. Q tasus Y.A osutatud teenuste

eest sularahas. Kui Q keeldus Y.A teenustest, palus ta kostjal aidata osutatud teenuste eest üle kanda

500 eurot ja palus kostjal nimetatud summa üle kanda Y.A kontole. Nimetatud ülekanne nähtub hageja

esitatud panga väljavõttest. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kirjavahetuses märgitud teenused on

osutatud, muuhulgas ei selgu Y.A notarile saadetud e-kirjast ega notari vastusest, mis sisuga

pärimislepingu vormistamist Y.A broneeris.

14. Kui kohus leiab, et pooled on sõlminud maaklerilepingu või muu teenuse osutamise lepingu

pärimislepingu vahendamiseks (millega kostja ei nõustu), on nimetatud leping vastuolus heade

kommetega ja TsÜS § 86 lg 1 järgi tühine. TsÜS § 86 lg 1 sätestab, et heade kommete või avaliku

korraga vastuolus olev tehing on tühine. Maakleriteenused või muud teenused pärimislepingu või

testamendi vahendamiseks on selgelt vastuolus heade kommetega. Pärandajale pärija (või pärijale

pärandaja) leidmine või pakkumine kolmanda isiku (sh maakleri) poolt on taunitav ja ebamoraalne.

Testamendi tegemine ja pärimislepingu sõlmimine on väga isikliku iseloomuga tehing. Pärandaja valib

pärija ise ja isiklikult. Pärandaja valikut mõjutavad tema isiklikud soovid ja otsused, mida ta ei pea

kolmandatele isikutele avaldama. Pärimislepingu sõlmib pärandaja vaid isiklikult (PärS § 95 lg 3) ning

nimetatud tehingut hoitakse kuni pärandaja surmani saladuses (PärS § 178).

15. Kui kohus leiab, et pooled on sõlminud maaklerilepingu või muu teenuse osutamise lepingu

pärimislepingu vahendamiseks (millega kostja ei nõustu), puudub hagejal õigus tasule, kuna

pärimislepingut kostja ja Q vahel ei ole sõlmitud. Maakleril on õigus maakleritasule alates tema

vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest (§ 664 lg 1). Kui käsundiandja

vahendatud või osutatud lepingut ei sõlmi, ei ole maakleril õigust tasu saada. Pärimislepingut kostja ja

Q vahel ei sõlmitud, mida jaatab ka hageja. Q selgitusest nähtub, et ta keeldus pärandi vormistamisest,

kuid nimetatud asjaolu ei oma antud juhul tähtsust, kuna maakleril tekib õigus tasule ainult juhul, kui

leping on sõlmitud. Hageja viide VÕS § 664 lg 2 on asjakohatu, kuna nimetatud säte reguleerib tasu

maksmist sõlmitud lepingu mittetäitmise puhul. VÕS § 667 lg 2 sätestab, et kui maakleri vahendamisel

või osutamisel lepingut ei sõlmita, võib maakler siiski nõuda maaklerilepingu täitmisel tekkinud

kulude hüvitamist, kui selles on eraldi kokku lepitud. Hageja ei ole tõendanud nimetatud kokkuleppe

sõlmimist. Samuti ei ole hageja tõendanud kulude tekkimist ega suurust.

16. Kostja 04.12.2023 menetlusdokumendi kohaselt kirjavahetus notaribüroodega ei tõenda kostjaga

väidetavalt sõlmitud lepingu täitmist, muuhulgas ei olnud üheski notarile saadetud kirjas teavet kostja

kohta. Kirjavahetusest nähtub, et Y.A on tegutsenud kolmanda isiku, Q palvel, muuhulgas on

märgitud, et Q soovib notariga ise telefoni teel rääkida. Mis tahes kostjaga seonduvaid asjaolusid selle

kirjavahetusega tõendada ei saa.

17. Hageja esitatud dokument „W selgitused“ on ebausaldusväärne tõend järgmistel põhjustel. W on

hageja seadusliku esindaja Y.A sugulane ning ei ole asjas erapooletu. W on hagejaga lähedalt seotud

isik ja võib anda ütlusi hageja kasuks, tema ütlusi ei saa pidada usaldusväärseks. Dokumendi tekst on

vene keeles tõlkega eesti keelde, mis on mõlemad digitaalselt allkirjastatud W poolt. Ei ole eluliselt

usutav, et eesti keelt valdav isik koostab kohtumenetluse jaoks teksti vene keeles ja samaaegselt tõlgib

teksti eesti keelde. W venekeelne dokument koos tõlkega (mõlemad dokumendid digikonteineris) on

koostatud hageja seadusliku esindaja Y.A poolt, nagu näitavad dokumendi meta-andmed. Kostja

hinnangul viitab see sellele, et mõlemad tekstid on koostatud hoopis hageja seadusliku esindaja poolt.

2-23-134414

Samuti ei selgu tekstist, millal kirjeldatud sündmused toimusid, kuidas W sai nendest teada (tekstist

nähtub, et kõik kirjeldatud asjaolud on W’le teada Y.A’lt või lihtsalt teada), täpsustamata on isiku

andmed, kellest jutt käib (tekstis esineb väljend „daam“). Seega ei tõenda W ütlused asjas tähtsust

omavaid asjaolusid. Kostja kinnitab, et Y.A ei küsinud kunagi kostjalt luba, et kolmandad isikud

saaksid nende vestlustes osaleda ning kostja ei ole sellist nõusolekut andnud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

18. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus

menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust

ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse

korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja

tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust,

mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama,

miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei

arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16 p 16).

19. Esmalt jätab kohus rahuldamata kostja 10.11.2023 taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks. Kostja

hinnangul tuleb hagi jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel, kuna hageja õiguste rikkumine ei

ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik. Kohus kostja seisukohaga ei

nõustu. Hageja nõuab kohtule esitatud hagis kostjalt 1075 euro ja sellelt arvestatud viivise

väljamõistmist. Hageja nõue põhineb väitel, et hageja on osutanud kostjale tasulist teenust Q

pärimislepingu vormistamisel. Kohtu hinnangul ei ole eelnimetatud faktilistel asjaoludel esitatud

rahaline nõue perspektiivitu, mistõttu puudub alus hagi läbi vaatamata jätmiseks. Ka hagis esitatud

nõude väidetav tõendamatus ei võimalda hagi läbi vaatamata jätmist, vaid vajab väidete, vastuväidete

ja tõendite sisulist hindamist otsuse tegemisel.

20. Kohus võtab kõik tsiviilasjas poolte esitatud tõendid tsiviilasja materjalide juurde. TsMS § 330 lg 1

näeb ette, et avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited tuleb esitada enne eelmenetluse lõppemist või

kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui

menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut

rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui

menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline

põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Uute asjaoludega ja tõenditega arvestamine on kohtu

diskretsiooniotsus ja kohus saab esitatut arvestada, kui see ei põhjusta menetluse viibimist ja esitatud

asjaolud ja tõendid on olulised asja õigeks lahendamiseks, kuid hilinemisega esitatuga arvestamine ei

tohi vastaspoolele tulla üllatusena ja tal peab olema võimalik väidetele vastata ja esitada tõendeid (vt

Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2019 tsiviilasja nr 2-19-825 otsuse p 34). Kohtu 21.11.2023 määruse

kohaselt lõppes käesolevas tsiviilasjas eelmenetlus 28.11.2023. Hageja esitas 30.11.2023 kohtule

täiendavad tõendid. Kuivõrd kostja on saanud hageja hilinenult esitatud tõenditele vastata oma

03.12.2023 menetlusdokumendis ning tõendite esitamine ei põhjustanud menetluse viibimist, võtab

kohus ka 30.11.2023 esitatud tõendid vastu.

21. Kohus jätab rahuldamata hageja 28.11.2023 taotluse W ja Q tunnistajatena ülekuulamiseks. Hageja

pole arusaadavalt selgitanud, mis asjaolude kohta eelnimetatud isikud saaksid ütlusi anda. Pealegi on

samad isikud oma seisukoha (kirjalikult) juba esitanud ning kohus on võtnud nimetatud seisukohad

tsiviilasja materjalide juurde ja saab neid hinnata ka ilma nimetatud isikuid tunnistajatena üle

kuulamata. Riigikohtu 25.11.2020 otsuses tsiviilasjas nr 2-18-10961 on Riigikohus selgitanud, et

menetlusosaliseks mitteoleva isiku kohtule adresseeritud kiri on käsitatav dokumentaalse tõendina

2-23-134414

TsMS § 272 lg 2 mõttes. See kiri ei ole küll tunnistaja ütluseks TsMS § 251 või § 253 mõttes, kuid on

hinnatav koos muude tõenditega TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 alusel (Riigikohtu 12. oktoobri 2011. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-74-11, p 26). Eeltoodu kehtib ka kirjade või kirjalikult vormistatud ütluste kohta,

mis ei ole adresseeritud vahetult kohtule. Seadusest ei tulene, et mingeid asjaolusid peaks tõendama

üksnes tunnistaja ütlustega. Lisaks eeltoodule menetleb kohus käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses

ning võib kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust

(TsMS § 405 lg 1 p 5).

22. Kohus jätab rahuldamata hageja 30.11.2023 vastuväite kohtu tegevusele. Hageja hinnangul on

kohus kohelnud pooli ebavõrdselt, kuivõrd ei pikendanud hageja taotlusel kohtu poolt määratud

tähtaega kostja 28.11.2023 seisukohale lisatud tõendi osas vastuväidete esitamiseks. Hageja põhjendas

tähtaja pikendamise vajadust asjaoluga, et hageja seaduslik esindaja viibis välislähetuses. Kohus leiab,

et hageja seisukohad on ebaõiged. Kohus ei ole pooli ebavõrdselt kohelnud. Käesolevas tsiviilasjas

esindas hagejat lepinguline esindaja, kelle ülesannete hulka kuulubki vastaspoole menetlusdokumendi

ja tõendi osas vastuväidete esitamine kohtu määratud ajaks. Lisaks on kohus võtnud tsiviilasja

materjalide juurde hageja poolt pärast eelmenetluse lõppu esitatud tõendid. Seega oli hagejale tagatud

võimalus esitada kostja tõendite osas vastuväited ja omapoolsed tõendid. Arvestades eeltoodut, jääb

rahuldamata hageja vastuväide kohtu tegevusele.

23. Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus ei

kuulu rahuldamisele ja põhjendab seda kohtuotsuse alljärgnevates punktides.

24. Hageja nõuab kostjalt 1075 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 18,09 euro ja põhivõlgnevuselt

(1075 eurot) arvestatud edasiulatuva viivise väljamõistmist seadusjärgses määras. Hageja tugineb

nõude esitamisel asjaolule, et on osutanud kostjale tasulist teenust, mille eest kostja jättis terves

ulatuses tasumata. Hageja väitel on pöördus kostja 2023 juulikuus hageja esindaja Y.A poole palvega

osutada vahendusteenust Q nimel kostja kasuks notariaalselt tõestatud testamendi vormistamisel.

Kostjale osutatava teenuse sisuks oli hageja väitel notariaalse tehingu ettevalmistamine (pärimisleping

vastavalt pärandaja Q soovile), Hiiu haigla külastamine ning pärandaja ning pärija pärimismenetluse

küsimustes konsulteerimine ning notari büroos aja broneerimine.

25. Hagi kohaselt leppisid poole kokku, et vastava teenuse hind on võrdne maakleritasuga 3%

pärandvara hinnalt (korteri ning laenu hind kokku 105 000 eurot, millest 3% moodustab 3150 eurot).

Hageja väitel kohustus kostja tasuma kahes osas: 50% (1575 eurot) notari büroo poolt tehinguks

kuupäeva teatamisel ning 50% peale tehingu teostamist. Hageja edastas 29.07.2023 kostjale arve

tasumata jäänud summale 1075 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 31.07.2023. Kostja on hagi kohaselt

tasunud 500 eurot ning jättis ülejäänud summa tasumata. Pooltevahelisi suhteid reguleeris hageja väitel

suuline käsundusleping, kirjaliku lepingu allkirjastamiseni pooled ei jõudnud. Hageja hinnangul võiks

kõne alla tulla ka pooltevaheline maaklerileping. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja

pooltevahelise lepingu sõlmimist (arvel nimetatud teenuste osutamiseks) tõendanud.

26. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja)

vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga

maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 9 lg 1 on sätestatud, et leping

sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on

sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

27. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 5 lg 1 sätestab, et vaidlust

2-23-134414

menetletakse poolte esitatud asjaolude ja tõendite alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõige 2

kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus tõendeid seadusest

juhindudes ning otsustab siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte.

28. Hageja hinnangul tõendab pooltevahelise lepingu sõlmimist kohtule esitatud kirjavahetus. Kohus

hageja seisukohaga ei nõustu. Kohtule esitatud kirjavahetusest nähtub, et Y.A on 27.07.2023

pöördunud kirjalikult Kaata Kartau notaribüroosse päringuga, kas lähiajal oleks võimalik

pärimislepingut vormistada (dtl 194). Eelnimetatud pöördumises on täpsustatud, et oleks vaja minna Q

juurde Hiiu Taastusravikeskusesse. Ql on onkoloogia ning hetkel ta iseseisvalt ei liigu, kuid ta näeb,

kuuleb ning võib dokumendi allkirjastada (dtl 194). Eelnimetatud andmed olid esitatud vastavalt

notaribüroo töötaja küsimustele, kellele oli samuti ebaselge, kes ja milles olid kokku leppinud. Nimelt

palus notar selgitada, mis peaks olema dokumendi sisuks ning kes on osapooled (dtl 192).

Eelkäsitletud kirjavahetus notaribüroo esindajaga ei tõenda hageja ja kostja vahelist käsunduslepingu

sõlmimist (liiatigi pole võimalik tuvastada kokkuleppe tingimusi).

29. Samuti on kohtule esitatud Y.A ja kostja vaheline kirjavahetus. Nii palus kostja 30.07.2023

selgitada talle tasu kujunemist. Kostja kirjutas, et: „ Eelnevalt oli juttu sellest, et tehingut tehes saad

3% pärimisvara väärtusest, mis moodustab 3150 eurot…(…) Fakt selles, et tehing pole veel toimunud

ning garantiid, et see toimub, ei ole. Senini mina pole Q pärija ning juriidiliselt see dokumenteeritud

ei ole, samuti pole selge kuidas sündmused arenevad ja kas asjaolud protsessi käigus muutuvad.

Pidasin sinuga nõu Q palvel, kuna ta ei saanud seda tervislikel põhjustel ise teha ning korraldasin

teile ka kohtumisi ning toetasin Qt tema palvel küsimuste lahendamisel ja meievahelistel sõbralikel

suhetel temaga. See tähendab, et kõik tehti heast tahtest, aga mitte sellepärast, et ma oleksin tema

ametlik esindaja. Siiski arve sa esitad mulle. (…) Varem kokkulepitud summa kujuneb eelnevalt

kokkulepitud asjaoludest. Olemasolus pole meil praegu midagi peale sinu tehtud töö Q palvel. Ehk siis

mille alusel mulle arve väljastatakse, arvestades, et olen siiski oletatav pärija, mitte aga juriidiliselt

kinnitatud?(..) Seoses sellega, et kohtumine notariga oli sinu poolt tühistatud (Q nõudmisel ja üldisel

kokkuleppel) ja edasised teenused ei ole asjakohased, kaotab arvel olev summa oma tähtsuse, kuna

tuletan veel kord meelde, et tegelikult tehingut ei toimu. (…) Samuti aega tagasi kerides, kui me alles

alustasime koostööd, oled sa maininud, et sinu teenuste tund maksab 50 eurot. Palun esitada

konkreetsete teenuste kohta üksikasjalik kviitung ja iga nende jaoks vastavad hinnad, et saaksin aru

sinu hindadest ja sellest, mille eest kogusumma täpselt oli. Meie viimases vestluses mainisid sa summa

750 eurot, kuid posti teel saatsid arve summas 1575 eurot, mis viitab sellele, et arvutused olid

teostatud meie esialgsete kokkulepete alusel, mida lõpuks toimunud ei ole ja tehing jäi lõpetamata (dtl

190-191, 197-198). Seega eelnimetatud kostja kirjast ilmneb, et kostja pidas Y.Aga nõu Q palvel, keda

kostja üksnes toetas hagejaga suhtlemisel. Kostja ei kinnita nimetatud kirjas, et oleks saavutanud

hageja kui juriidilise isikuga kokkuleppe käsunduslepingu osas, vaid üksnes seda, et Y.Al olid teatud

rahalised ootused juhuks, kui (väidetavalt) Q palvel soovitud tehing reaalselt tehtaks. Kostja ei

aktsepteerinud hageja arvet ega sellega seotud väidetavate teenuste hinda.

30. Hageja väitest, et kostja palus tal osutada vahendusteenust Q nimel kostja kasuks pärimislepingu

vormistamisel, tuleb samuti järeldada, et tegelik klient pidanuks olema hoopis Q, mida kinnitavad ka Q

kirjalikud selgitused toimunu kohta: „Mina, Q, xxxxxxxxxxxx, kinnitan, et Y.A oli minu jurist ning

osales minu võla sissenõudmises. Minuga vesteldes ütles ta, et pean testamendi tegema. Ütlesin talle,

et ma ei mõtle sellele veel. Mõne aja möödudes mu tervis halvenes ja sattusin haiglasse. Y.A tuli minu

juurde haiglasse ja küsis, kuidas me asjaga jätkame, ning soovitas kirjutada D.Dle testamendi. Y.A

helistas mulle telefoni teel ja rääkis testamendist. Ta tuli minu juurde haiglasse, üks kord Mustamäele

ja üks kord Hiiule. Pärast helistas mulle D.D ja ütles, et Y.A broneeris notari, et notar tuleks minu

juurde ja koostaks testamendi. D.D ütles, et Y.A tahab järgmist. D.D rääkis ka, et Y.A tahab selle eest

saada mitu tuhat eurot. Ütlesin D.Dle, et ma ei palunud Y.Al endale notarit tellida ja et ma ei taha

2-23-134414

testamenti koostada. Ütlesin D.Dle, et notar tuleb tühistada. Pärast seda keeldusin, et Y.A minu

võlaga tegeleks. Ta võttis teenuste eest sularaha ilma kviitungeid andmata (dtl 212-214). Seega nähtub

kohtule, et Y.A on osutanud Qle teenust seoses võla sissenõudmisega ning Q on käsitlenud Y.A

külaskäike haiglas ja taastusravikeskuses Q ja Y.A vahelise õigussuhte raames toimunuks. Y.A

notarile saadetud täpsustuste kohaselt soovis Q ise telefoni teel notariga rääkida (dtl 248). Samuti

nähtub Q selgitustest, et ta keeldus testamendi tegemisest ning Y.A teenusest seoses võlanõudega,

kinnitades selgesõnaliselt, et „ma ei palunud Y.Al endale notarit tellida ja et ma ei taha testamenti

koostada“ (dtl 212-214).

31. Poolte vahel sellise lepingu sõlmimist, mille alusel oleks kostjal tekkinud kohustus tasuda hagejal

hagiga nõutav summa, ei tõenda ka Y.A kirjad kostjale. Nimelt on Y.A kirjutanud 28.07.2023 kostjale,

et: „Q valis notariaalse pärimislepingu variandi. Vastavalt meievahelisele kokkuleppele määratakse

minu töö notariaalse tehingu ettevalmistamise eest (pärimislepingu ja testamendi võimaluste osas

nõustamine, Q juurde sõit, notari otsimine ja tehingu kuupäeva kinnitamine) kui 3 % pärandvara vara

väärtusest (korteri maksumuseks märkisid sina 90 000 eurot ja väljastatud laenu jääk summas 15 000

eurot, kokku 105 000 eurot, millest 3% on 3150 eurot). Sa oled maininud, et oled korteri hinda

kontrollinud ning nimetatud summad meid mõlemad rahuldavad. Tasumise osas leppisime kokku

pooles summas (e tehingu kuupäeva määramisel 1575 eurot) ja notariaalse tehingu tegemise päeval

1575 eurot“ (dtl 191, 199). Kohtule ei ole esitatud tõendit, kus kostja oleks eelnimetatud tingimusi

kinnitanud, vastupidi, kostja palus 30.07.2023 pöördumises selgitada talle esitatud arvel märgitud tasu

kujunemist ning vaidles sellele selgelt vastu, sh väites, et teenused olid osutatud Q palvel. Kohtule

nähtub, et poolte kirjavahetuses märgitud notariaalset vormi nõudvat tehingut (pärimisleping) ei

toimunud, kuivõrd sellest oli loobutud (dtl 191, 199).

32. Lepingu sõlmimist hagis väidetud tingimustel ei tõenda ka hageja seadusliku esindaja sugulase W

väited, kelle sõnul Y.A soovitas D.Dl ise notarite poole pöörduda, selgitades, et tegemist on pigem

vahendaja kui õigusabiga ning kui D.D soovib, et Y.A asjaga tegeleks, siis vastab tasu maakleri

keskmisele tasule (dtl 262-263). Ka eelnevast ei selgu, kelle vahel ja milliste tingimustega kokkulepe

väidetavalt sõlmiti. Usaldusväärne ei ole hageja seadusliku esindaja sugulase W väited selles (pole ka

selge, kuidas täpsemalt ta „tahtmatult“ Y.A ja D.D kõnesid kuulis), et „D.D küsis summa kohta ning

Y.A ja D.D arutasid pärandvara ligikaudse maksumuse ja tasude üle. Summa määrati, kui õigesti

mäletan, siis umbes 3500 eurot.- Liliia ütles, et üle 3000 korraga on tal raske maksta. Y.A pakkus

D.Dle jagada makse kaheks etapiks: pool enne notarilt tehingukuupäeva saamist ja pool pärast

tehingu sooritamist. D.D nõustus toodud tingimustega“ (dtl 262-263). Hageja enda väitel oli

kokkuleppe summa 3150 eurot, seega W ei mäleta õigesti isegi hageja enda väiteid ega saa seega ka

usaldusväärselt kinnitada, et D.D nõustus toodud tingimustega.

33. VÕS § 9 lg 1 on sätestatud, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et

lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused

samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Kohus

leiab, et poolte tahe lepingu sõlmimiseks peab olema äratuntavalt väljendatud, kuid käesoleval juhul

see nii polnud. Esitatud tõenditest ei nähtu, kelle vahel, millal ja milliste tahteavaldustega leping

sõlmiti. Muuhulgas ei ole hageja kuskil arusaadavalt väljendanud, et väidetava kokkuleppe pooleks

olnuks just äriühing LawPower, hageja esindaja nimetab ennast kohtule esitatud kirjavahetuses lihtsalt

Y.Aks. Kuskilt ei nähtu ka seda, et kostja või Q oleks käsitlenud hagis väidetud kokkuleppe poolena

hagejat kui juriidilist isikut. Ka 28.07.2023 teenuste eest tasumine summas 500 eurot on Y.Ale, mitte

hagejale (dtl 196 ). Kui tegemist olnuks maaklerlepingiga, siis maaklerleping on VÕS § 658 lg 1

kohaselt tasuline leping. Seega ei saa maaklerlepingu sõlmimisest rääkida enne, kui pooled on

saavutanud maaklertasu kokkuleppe. Ka sellise kokkuleppe olemasolu tsiviilasja materjalidest ei

nähtu.

2-23-134414

34. Kohus nõustub kostjaga, et poolte kirjavahetusest ei nähtu, et kostja tellis hagejalt ja/või Y.Alt

hagiavalduses nimetatud teenused ja kohustus nende eest maksma 3150 eurot. Kirjavahetusest (dtl

190-191, 195, 197-200) nähtub vaid see, et Y.A pakkus kostjale vahendusteenust pärimislepingu

sõlmimisel Qga ja soovis saada selle eest tasu 3150 eurot, kuid kostja ei olnud nõus sellistel

tingimustel lepingut sõlmima ja tasu maksma enne pärandi saamist, kuna pärandi saamine ei ole

kostjale garanteeritud ning kostjal puudus tahe võtta endale abstraktne kohustus. Asjakohane on ka

kostja märkus, et kui kohus leiab, et pooled on sõlminud maaklerilepingu või muu teenuse osutamise

lepingu pärimislepingu vahendamiseks (millega kostja ei nõustu), puudub hagejal õigus tasule, kuna

pärimislepingut kostja ja Q vahel ei ole sõlmitud. Maakleril on õigus maakleritasule alates tema

vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest (VÕS § 664 lg 1). Kui käsundiandja

vahendatud või osutatud lepingut ei sõlmi, ei ole maakleril õigust tasu saada. Pärimislepingut kostja

ja Q vahel ei sõlmitud, mida jaatab ka hageja ning mis nähtub kohtule esitatud tõendist (dtl 191, 199).

VÕS § 667 lg 2 sätestab, et kui maakleri vahendamisel või osutamisel lepingut ei sõlmita, võib

maakler siiski nõuda maaklerilepingu täitmisel tekkinud kulude hüvitamist, kui selles on eraldi kokku

lepitud. Hageja ei ole tõendanud nimetatud kokkuleppe sõlmimist. Samuti ei ole hageja tõendanud

kulude tekkimist ega suurust. Pole tõendatud ka VÕS § 664 lg 2 eeldusi, sest kui lugeda

käsundiandjaks kostjat, siis notariaalse tehingu ärajäämine ei sõltunud temast, vaid Qst.

35. Ka siis, kui käsitleda poolte õigussuhteid käsundita asjaajamisena VÕS § 1018 (millele hageja ei

tugine), siis pole näha, et hageja teenus kas kostjale või Qle oleks väärt rohkem kui Y.Ale tasutud 500

eurot (kohus rõhutab, et hageja ei tee selget vahet äriühingule ja eraisikule tehtud maksete vahel, vt

käesoleva otsuse p 33). Paljasõnaline on hageja väide, et ajakulu väidetavalt kostja poolt tellitud ja

teostatud toimingutele moodustab kokku ca 14 tundi. Paljasõnaline on ka hageja väide, et „LawPower

OÜ tunnihind füüsilisele isikule on 120 eurot (KM ei lisandu) ning et siia kuuluvad järgmised

toimingud: kostjaga telefoni teel peetud kõned ja konsultatsioonid, kostjaga koos Q haiglas

külastamine (2 korda) ning Hiiu haiglas käimine (1 kord), notaribüroodega suhtlemine telefoni ja e-

kirja teel.“ Hageja ei ole tõendanud, et kostja on eelnimetatud toiminguid hagejalt tellinud, nõustunud

nende maksumusega ning et hageja on neid märgitud ulatuses just kostjale osutanud.

36. Kohus ei pea normaalseks olukorda, kus hageja väidetavalt professionaalse nõustajana tegutseb

ilma selge lepinguta ja tegemata isegi vahet, kas teenust osutab juriidiline isik või eraisik. Kohtu

hinnangul on oluline vältida praktikat, kus professionaalsed turuosalised osutavad väidetavaid

teenuseid ebaselgete tingimustega. Sellisesse tegutsemismustrisse on juba sisse kirjutatud vaidlused

(sh sõna-sõna-vastu olukorrad) mh tasu saamise küsimuses, sest osapoolte õigused ja kohustused pole

piisavalt selged. Eelkõige on just hageja kui professionaali kohustus tagada, et suhetes oma klientidega

(seda enam füüsiliste isikute ehk tarbijatega) oleks sõlmitud selged ja soovitavalt kirjalikult

vormistatud lepingud. Kui selliselt toimitud ei ole, siis peab hageja ise kandma riske olukordades, kus

tasu saamise õigust ei teki (sh selle tõendamatuse tõttu).

37. Kohus nõustub kostjaga, et hageja väide, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud leping

hagiavaldusele lisatud arves nimetatud teenuse osutamiseks, on paljasõnaline ja tõendamata, mistõttu

jätab kohus põhinõude 1075 eurot selle tõendamatuse tõttu rahuldamata. Kuna hageja põhinõue jääb

rahuldamata, siis ei ole kostja rikkunud rahalist kohustust, mis oleks VÕS § 113 lg 1 alusel viivise

väljamõistmise eelduseks. Seega jääb hagi rahuldamata tervikuna, sh ka viivisenõude osas. Kohus ei

hinda muid eelnevalt käsitlemata poolte väiteid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised

ega muudaks kohtu lõppjäreldusi hagi rahuldamata jätmise kohta, sh võimaliku maaklerilepingu

vastuolu heade kommetega. Kuivõrd kohus pooltevahelise maaklerilepingu sõlmimist ei tuvastanud,

siis pole vajalik tuvastada ka selle võimalikku vastuolu heade kommetega.

38. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS §

173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse

2-23-134414

kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jätab kohus tulenevalt TsMS §

162 lg-st 1 menetluskulud hageja kanda.

39. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks

kostja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Kostja menetluskulud

koosnevad lepingulise esindaja õigusabikuludest 6,95 tunni eest kokku summas 1 942,20 eurot (dtl

216-217 ). Hageja vastuväidete kohaselt on kostja töökoht Osaühing XXX. Nimetatud ettevõtja

tööjõumaksud moodustavad kokku 6 067,55 eurot ning hinnanguline keskmine brutopalk on 1357,60

eurot (seega neto ca 1000 eurot). Hageja arvates ei ole usaldusväärne, et kostja tellib vandeadvokaadi

teenust keskmise tunnihinnaga 233,00 + käibemaks. Kostja esindaja tunnihind on kunstlikult

ülepaisutatud ning vastavad kulud vajavad kohtulikku kontrolli. Hageja taotleb kohtult TsMS § 176 lg

6 rakendamist, nimelt palub hageja kohtul kohustada kostjat tema menetluskulusid tõendavaid

dokumente esitama.

40. Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse kohustada kostjat esitama menetluskulusid tõendavaid

dokumente. Kohtul pole alust arvata, et vandeadvokaat oleks esitanud kohtule valeandmeid, ka hageja

ise pole oma menetluskulusid tõendavaid dokumente esitanud. Põhjendamatud on kohtu hinnangul ka

hageja vastuväited seoses kostja töökoha ja teda esindava vandeadvokaadi tunnitasuga. Kostjal oli

õigus kasutada advokaati nii nagu ka hagejal esindajat. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja

vajalikkust hindab kohus eraldiseisvalt.

41. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS

§ 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus leiab, et kostja vandeadvokaadist esindaja tunnitasu 233 eurot ilma käibemaksuta on käesolevat

menetlust arvestades ülemäära suur. Kuivõrd käesolev tsiviilasi ei ole õiguslikult keerukas ega

mahukas, peab kohus kostja esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks 150 eurot ilma käibemaksuta ja

180 eurot koos käibemaksuga (mis on sama kui hageja lepingulise esindaja tunnitasu ehk ka hagejale

ettenähtav). Kohtu hinnangul on kostja lepingulise esindaja ajakulu menetluskulude tagatise taotluse

koostamisele ja kohtule esitamisele põhjendatud mitte üle 1 tunni ulatuses (taotlus jäi ka rahuldamata

selle põhjendamatuse tõttu). Ülejäänud osas oli kostja esindaja ajakulu vajalik ja põhjendatud (kokku

5,95 tunni ulatuses). Arvestades kohtu poolt põhjendatuks peetud tunnihinda 180 eurot (koos

käibemaksuga), määrab kohus kostja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 1071 eurot

(5,95 x 180). Kostja esitas TsMS § 174 lg 10 kohase kinnituse, mistõttu kuuluvad menetluskulud

väljamõistmisele koos käibemaksuga. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks

menetluskuludena välja mõista 1071 eurot ning vastavalt taotlusele hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuna menetluskulud jäävad

hageja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata hageja

menetluskulude rahalist suurust.

42. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid

kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on

sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andres Suik, kohtunik