2-22-139998/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.12.2023 Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-139998

Tsiviilasi

Svea Finance AS hagi R. K. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

331,26 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Svea Finance AS (11200943), lepinguline

esindaja: Piret Palm (Svea Inkasso OÜ)

Kostja: R. K. (isikukood xxxx)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt ja tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 128,34 eurot.

3. Jätta rahuldamata intressinõue.

4. Mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise päeva seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis summas 12,11 eurot.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõlgnevuse

kohase täitmiseni.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja võla sissenõudmiskulu 25 eurot.

7. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

8. Jätta menetluskulud 54,6 % ulatuses kostja kanda.

9. Mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 169,75 eurot.

10. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises

lauses

sätestatud

määras

alates

tagaseljaotsuse

jõustumisest

kuni

menetluskulude summa (s.o 169,75 euro) tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata

jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik (sh vastus hagiavaldusele) ning tasuda riigilõiv. Kaja esitamisel

tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui

2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda ühele järgnevatest Rahandusministeeriumi arvelduskontodes

nr Swedbank – EE062200221059223099; SEB Pank – EE571010220229377229; Luminor Bank

– EE221700017003510302; LHV Pank – EE567700771003819792.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas 17.08.2023 harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

• Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 235,03 eurot.

• Mõista kostjalt hageja kasuks välja intress summas 8,26 eurot.

• Mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud

viivis summas 24,74 eurot.

• Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse kohase

täitmiseni.

• Mõista kostjalt hageja kasuks välja võla sissenõudmisega kaasnenud kulu summas 35

eurot.

Hageja taotles juhul, kui kostja hagile ei vasta, tagaseljaotsuse tegemist ning menetluskulude

kostja

kanda

jätmist.

Hageja

palub

märkida

menetluskulude

kindlaksmääramise

kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

2. Hageja nõude aluseks on kostja ja S OÜ vahel 12.08.2021 sõlmitud müügi- ja

järelmaksuleping nr xxxx, millega kostja ostis kauba nimetustega: Krossikas ja varustus.

Lepingu alusel tegi Svea Finance AS (kui krediidiandja) müüjale S OÜ-le väljamakse

summas 856,47 eurot ning S OÜ loovutas lepingust tulenevad rahalised nõuded sama

lepinguga Svea Finance ASile.

Vastavalt lepingule kohustus kostja tagastama Svea Finance ASile (edaspidi hageja) krediidi

(856,47 eurot), lepingu sõlmimistasu (17,13 eurot) ja järelmaksu lisatasu (20,97 eurot)

igakuiste osamaksetena ning tasuma intressi (7,50% aastas) vastavalt lepingu lisaks olevale

müügi- ja järelmaksulepingu maksegraafikule 12 kuu jooksul.

Lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale viimase osamakse 15.08.2022. Kostja ei

ole lepingust tulenevaid kohustusi täitnud, kuna kostja on jätnud perioodi juuni 2022 –

august 2022 graafikjärgsed osamaksed tasumata. Kostja tasus Lepingu alusel perioodil

16.09.2021–20.05.2022 hagejale 9 osamaksega kokku 728,13 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Tagaseljaotsuse tegemise eeldused

Enne hagi esitamist menetles Pärnu Maakohus hageja maksekäsukiirmenetluse avaldust kostja

vastu. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati, kuivõrd kostjale ei õnnestunud dokumente mõistliku

aja jooksul kätte toimetada. Maksekäsu kiirmenetluse lõpetamise määrusest (dtl 1) nähtub, et

kostjale püüti dokumente kätte toimetada nii e-postiaadressile, postiaadressidele Xxxxs ja

Eestis, ühendust võeti ka võlgniku alaealise lapse emaga ning küsiti andmeid Politsei- ja

Piirivalveametist. Ka kohtutäituril ei õnnestunud dokumente kätte toimetada. Eeltoodust

tulenevalt toimetas kohus hagimaterjalid kostjale kätte 27.10.2023 teadaande avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lisaks saatis kohus hagimaterjalid kostjale ka e-

postiaadressile. Kostja hagile vastanud ei ole. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha ka siis, kui hagi toimetati kätte

avalikult. Seega on täidetud eeldused tagaseljaotsuse tegemiseks.

Kohus märgib, et isegi juhul, kui kostja on asunud elama Xxxx, on Harju Maakohus pädev

asja lahendama, sest hagi aluseks oleva lepingu punkti 18 kohaselt on kokku lepitud Harju

Maakohtu kohtualluvus ka puhuks, kui kostja kolib välismaale elama või kui tema elukoht ei

ole hagi esitamise ajal teada. Selline kokkulepe on lubatud.

Tagaseljaotsus tuleb kostjale saata Xxxx rahvastikuregistrist saadud aadressil, e-postiaadressil

ning teavitada kostjat tagaseljaotsuse tegemisest kostja Facebooki konto kaudu. Juhul kui

kohus ei saa otsust kostjale kätte toimetada muul viisil, tuleb ka tagaseljaotsus kostjale kätte

toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt

loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

4. Kas laenuleping on sõlmitud ning laen tarbija kasutusse antud

TsMS § 407 lg kohaselt loetakse hageja esitatud faktiväited tagaseljaotsuse tegemisel kostja

poolt omaksvõetuks. Õigust aga kohaldab kohus ise, st annab ise õiguslikud hinnangud.

VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma

teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi

kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud.

Hageja väitel allkirjastasid kostja ja S OÜ (kui müüja) 12.08.2021 müügi- ja

järelmaksulepingu nr xxxx, millega kostja ostis kauba nimetustega Krossikas ja varustus.

Lepingu alusel tegi Svea Finance AS (kui krediidiandja) müüjale S OÜ-le väljamakse

summas 856,47 eurot (lepingus märgitud kui finantseeritav summa). S OÜ loovutas Lepingust

tulenevad rahalised nõuded Svea Finance ASile, mis nähtub lepingu esilehe altosast.

Hageja on selle tõenduseks esitanud kohtule kostja poolt 12.08.2021 digiallkirjastatud lepingu

(dtl 89). Lepingule olid lisatud Müügi- ja järelmaksulepingu tingimused, Müügi- ja

järelmaksulepingu maksegraafik ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht. Lepingu

kohaselt oli krediidi summa 856,47 eurot. Lepingus on märgitud: Lepingust tulenevad

rahalised nõuded loovutab Müüja Lepingu allkirjastamisega Svea Finance AS-le.

Eeltoodust tulenevalt on hagi aluseks oleva lepingu sõlmimine tõendatud.

Hageja väitel anti ostetud kaup kostja kastusse, st kostja on kauba kätte saanud ning asunud

Lepingust tulenevaid kohustusi täitma, tasudes esimesed 9 osamakset. Tagaseljaotsuse puhul

tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel lugeda hageja väited selle kohta, et kostja on laenu kätte saanud,

omaks võetuks.

5. Krediidi kulukuse määr ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine kui

nõude õiguslikud alused

Riigikohus on selgitanud (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p 13), et tehingu tühisuse alus on

asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele

sõnaselgelt tuginevad. Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS

§-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid

piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna

(VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis

peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline

kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline

seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus

peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata

tarbija krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C‑679/18,

OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46).

Samuti märgib Riigikohus, et kontrollikohustuse teostamise raames on kohtul esmalt

otstarbekas kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu

tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on

tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kolm korda.

Kohtule esitatud lepingus on välja toodud krediidi kulukuse määr 23,89 % ning krediidi

kogukulu. Hageja on esitanud ka krediidi kulukuse määra arvutamise alusandmed: krediidi

kulukuse määra arvestamisel on arvesse võetud krediidi summa (856,47), intressimäär (7,5%

aastas), lepingu sõlmimise päev (12.08.2021), maksete tähtpäevad (perioodil 15.09.2021–

15.08.2022 igakuiselt 15ndal kuupäeval), lepingu sõlmimistasu (17,13 eurot), järelmaksu

lisatasu (20,97 eurot) ning arvutus on tehtud eeldusega, et kogu krediit võetakse kasutusse

ning tasud tasutakse viivitama ja täies mahus, samuti on arvestatud, et perioodiliselt

makstavad tasud makstakse perioodide kaupa. Samuti on hageja esitanud arvutuskäigu (dtl

146).

Krediidi kulukuse maksimaalne määr lepingu sõlmimise ajal 12.08.2021 oli 56,04%. Hagi

aluseks oleva lepingu krediidi kulukuse määr jäi seega lubatu piiresse.

Riigikohus on ka märkinud (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, alates p 17), et kohtul on

kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata,

kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija

krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise

kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral

küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet

koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste,

varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab

krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate

seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause).

Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga

seotud näitajate kohta:

• tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus

(KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

• tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

• tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49

lg 1 p 3);

• tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS §

49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

Krediidivõimelisuse

hindamise

kohustuse

täitmiseks

peab

krediidiandja

toimima

nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis

võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o

teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause).

Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o

tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas

kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik,

arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p

2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste

dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija

regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).

Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise

kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega

laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva

sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja

pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid

sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on

tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui

ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt

esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis

peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet.

Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) juhendi „Suunised laenude väljastamise ja jälgimise

kohta“ (mille kohaldamise on Finantsinspektsioon otsustanud 22.03.2021.a otsusega) punkti

85 järgi tuleks arvesse võtta ka laenu eesmärki, leibkonna koosseisu ja ülalpeetavaid ning

punktide 66 -67 järgi laenutoote – ja võtja eripära, sh toote liiki, limiidi suurust ning

laenuvõtja tüüpi ja riskiprofiili. EBA juhendi punkti 85 f järgi tuleb arvestada tarbija

regulaarsete kuludega, st mitte nt ainult eluasemekuludega.

Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt,

tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast

sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks

laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud

võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 31.01.2018, 2-14-

21710/105, p 25.3).

Nii KAVS § 48 kui ka eelpoolviidatud EBA juhendi punktist 94 tuleneb, et laenuotsuse

tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja säilitada (krediiditoimik), pädevatele

asutustele lihtsasti ligipääsetavatena. Seega tuleb krediidiandjal andmete säilitamise

korraldamisel läbi mõelda, kuidas andmeid salvestada selliselt, et need oleksid hiljem

kasutatavad tõendina, st omaksid tõendi kvaliteeti, sisaldades tõendamiseseme jaoks kõiki

vajalikke andmeid. Kui krediidiandja seda ei tee, võtab krediidiandja ise endale riski, et tema

nõude õiguslik alus jääb tõendamata ning nõue rahuldamata.

Hageja on esitanud vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta järgmised selgitused:

Hageja viis läbi automaatse laenuanalüüsi, eesmärgiga hinnata taotleja krediidivõimelisust

ning arvutada välja taotlejale sobilik laenukoormus. Taotlejale väljastatava maksimaalse

laenusumma

suuruse

hindamisel

lähtub

hageja

eelkõige

taotleja

varasemast

maksekäitumisest, taotleja netosissetuleku suurusest, sissetulekute laekumise regulaarsusest

ja olemasolevatest finantskohustustest. Taotlejale, kelle netosissetulek on suurem kui 1 200

eurot kuus, arvestab hageja kohustuste osakaalu maksimaalseks lubatud määraks 50%

taotleja netosissetulekust.

Müügi- ja järelmaksulepingu sõlmimise taotluse esitamisel andis kostja info müüjale S OÜ-le

e-kirja teel, mida tõendab lisatud e- kirja vahetuse väljavõte (Lisa 3), mille lisaks on kostja

poolt täidetud taotlus (Lisa 4).

Kostja esitas taotluses info, et tema netosissetulek on 3500 eurot kuus ja igakuised

finantskohustused on 650 eurot kuus, mida tõendavad lisatud taotluse väljavõte hageja

süsteemist (Lisa 1) ning taotleja poolt esitatud kohustuste väljavõte süsteemist (Lisa 2).

Kostja taotles krediiti 857,46 eurot ning soovis selle tagastada 12 kuu jooksul, kostja

igakuise makse suurus oli Lepingu kohaselt 80,15 eurot. Arvestades kostja igakuist

sissetulekut (3500 eurot), olemasolevaid kohustusi (650 eurot kuus) ning varasemat

maksekäitumist (puudusid varasemad maksehäired), jõudis hageja laenuanalüüsiga

järeldusele, et kostjale on eelnimetatud igakuine osamakse summas 80,15 eurot jõukohane.

Tulenevalt taotletava summa suurusest (856,47 eurot) lähtus hageja laenu väljastades

taotleja poolt antud infost, tema Creditinfo skoorist ja tarbija varasemast maksekäitumisest

ning ei nõudnud kostjalt pangakonto väljavõtte esitamist.

Taotlust esitades ei palutud kostjal muid majapidamiskulusid eraldi summana välja tuua.

Samas

võtab

hageja

taotluste

menetlemisel

muuhulgas

arvesse

ka

tarbija

majapidamiskulusid, seda seeläbi, et hageja lähtub põhimõttest, et finantseerimisel on

taotleja kohustuste osakaalu maksimaalseks lubatud määraks 50% taotleja netosissetulekust.

Hageja arvestab, et ülejäänud osa netosissetulekust, kuid mitte vähem kui riiklik

elatusmiinimum, peab jääma tarbijale muudeks kuludeks, sealhulgas majapidamiskuludeks.

Hageja kasutab krediidiskoori arvutamisel Creditinfo Eesti ASi bürooskoori mudelit, milles

muuhulgas võetakse arvesse nii kehtivaid kui viimase aasta jooksul lõpetatud maksehäireid,

isikuga seotud täiteteateid, kinnistute olemasolu, päringuid liisingufirmadest jmt. Creditinfo

Eesti ASiga toimub hagejal andmete päring läbi turvaserveri. Laenutaotluse sisestamisel

tehakse päring Creditinfo Eesti ASile ning süsteemi saadetakse automaatse vastuse taotleja

krediidiskoorist. Krediidiskoori analüüsi tulemusi kajastatakse numbrilise väärtusena ning

vastavat infot hoiab hageja krediiditoimikus (taotluse vormis real CreditInfo skoor)(vt Lisa 1

taotlus).

Hageja analüüsis taotleja varasemate maksekohustuste täitmist, teostades selleks kontrolli

Creditinfo Eesti ASi maksehäireregistris. Vastav info salvestatakse krediiditoimikus (taotluse

vormis real Maksehäirete info)(vt Lisa 1 taotlus). Iga taotleja kohta eraldi raporti maha

salvestamise vajadus laenutaotluse analüüsimise hetkel puudub, sest sama info antakse

krediidiandjale päringu kaudu. Juhul, kui taotlejal esineb maksehäireid või maksehäireid,

mis on lõpetatud vähem kui 6 kuud tagasi, siis saab taotlus eitava vastuse. Kostjal Lepingu

sõlmise ajal kehtivad maksehäired ja maksehäired, mis olid lõpetatud vähem kui 6 kuud

tagasi, puudusid. Hageja esitas hagi lisana (vt hagiavalduse Lisa 2) 09.08.2023

maksehäireregistri väljavõte, millega hageja selgitas täiendavalt, et laenutaotluse esitamise

ajal puudusid kostjal kehtivad maksehäired. 09.08.2023 maksehäireregistri väljavõte on

sobilik nimetatud asjaolu tõendamiseks, kuna see kajastab ka varasemate maksehäirete

andmeid, sest selles on välja toodud isikul esinenud ja esinevad kehtivad ja lõpetatud

maksehäired, mis ei ole lõpetatud rohkem 5 aastat tagasi. Nimetatud väljavõttest nähtub

samuti, et Lepingu sõlmimise eelselt (12.08.2021) puudusid kostjal kehtivad maksehäired.

Hageja soovib juhtida tähelepanu asjaolule, et kostja tasus 12st maksegraafiku kohasest

osamaksest üheksa minimaalsete viivitustega, millest võib järeldada, et kostjal ei tekkinud

seega maksehäireid hagejaga lepingu sõlmimise tagajärjel (esimene hetkel avaldatud

maksehäiretest on tekkinud 10 kuud pärast hageja poolt finantseeritud lepingu sõlmimist),

mis näitab, et Lepingu sõlmimine ning sellest tulenevate kohustuste täitmine oli kostjale

jõukohane ning tema makseraksused on tõenäoliselt tekkinud kostja poolt hiljem täiendavate

kohustute võtmisest, mille eest hageja ei saa kuidagi vastutada.

Kohus leiab, et hageja on krediidiotsuste teinud sisuliselt vaid matemaatiliste arvutuste alusel,

kontrollimata kostja esitatud andmeid. Hageja ei ole välja selgitanud kostja finantskäitumist.

Kui algselt väitis hageja hagis, et kostjal finantskohustusi ei olnud, siis puuduste kõrvaldamise

vastuseks esitatud seisukohas tõi välja, et olid finantskohustused 650 eurot kuus. Hageja on

esitanud hagi esitamise eel teostatud maksehäireregistri väljavõtted, millega soovib tõendada,

et kostjal ei olnud laenu saamise ajal maksehäireid. Samas hageja enda esitatud tõendist (dtl

141) nähtub, et laenu taotlemise ajal oli kostjal 1 suletud maksehäire. Kohtu hinnangul on

hagejapoolne kostja finantskäitumise kontroll piirdunud maksehäirete kontrollimisega. Aga

tuleb arvestada, et finantskäitumist ei iseloomusta üksnes maksehäireregistrisse jõudnud

võlad.

Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmine ei piirdu sellega, et krediidiandja arvutab

matemaatiliselt välja sissetuleku ja kohustuste suhte alusel laenu summa. Senise

maksekäitumise, sissetulekuallika olemuse ning olemasolevate finantskohustuste, sh nende

suuruse ja igakuiste maksete, samuti nende võimaliku suurenemise mõju arvestamise eesmärk

on hinnata, kas laenutaotleja ka oma isikuomadustest tingituna suudab laene tagasi maksta, st

kas tal on selleks vajalik vastutustunne ja järjepidevus, sh sissetuleku teenimisel. Isegi kui

inimene teenib laenu taotlemise hetkel piisavat palka, ei tähenda see, et ta oleks võimeline

seda püsivalt teenima. Seetõttu on oluline hinnata töösuhte kestvust ja liiki (tähtajaline leping,

hooajatöö, katseaeg). Selleks tuleb krediidiandjal küsida laenutaotlejalt andmeid ja dokumente

(sh vajadusel tööleping). Samuti ei tähenda piisava suurusega palk, et inimene käituks

vastutustundlikult, st maksaks laene tagasi ning ei võtaks juurde uusi, ülejõukäivaid laene.

Hageja esitatust ei nähtu, et ta oleks kostja sissetulekuallika püsivust hinnanud ega

sissetulekut näiteks maksu- ja tolliametist või pensioniregistrist kontrollinud.

Hageja on märkinud, et konto väljavõtte küsimisel ei oleks mõtet, sest hageja ei teaks, kas

konto väljavõte kajastab kõike ning ega laenutaotlejal ei ole teisi kontosid. Kohus seda

seisukohta ei jaga. Konto väljavõtet analüüsides ning seda muude kogutud andmetega

kõrvutades on enamjaolt võimalik aru saada, kas isikul võib veel olla muid kontosid või

vähemalt tekivad konto väljavõtte pinnalt küsimused, millele saab laenutaotlejalt täiendavaid

selgitusi nõuda. Näiteks kui laenutaotleja on ise avaldanud, et tal on finantskohustused, kuid

konto väljavõttelt ei nähtu tagasimakseid, või ei nähtu eluasemekulusid vms igapäevaseid

kulusid, mida iga inimene paratamatult peab tegema (sideteenuse arved, transpordiga seotud

kulud).

Ka käesoleval juhul on kostja laenu taotlemisel avaldanud, et tal on üks ülalpeetav ning et

tema elukoht on Xxxxs. Konto väljavõttelt oleks saanud kontrollida, kas sellel kajastuvad

ülalpeetavaga seotud kulutused, eluasemega seotud kulutused, finantskohustustega seotud

kulutused, palk. Samuti võivad konto väljavõttelt avalduda laenutaotlejaga seotud muud

asjaolud (nt alkoholipoodide tihe külastamine, hasartmängurlus, üle võimete elamine), mida

krediidiandja peaks arvesse võtma.

Vastutustundliku laenamise kohustusel ei oleks sisu, kui krediidiandja võiks tugineda üksnes

laenutaotleja enda esitatule ning väljastada laenu vaid matemaatilise kalkulatsiooni põhjal.

Kokkuvõttes ei ole kohtul hageja poolt esitatud tõendite põhjal võimalik veenduda, et hageja

oleks laenu andmisel järginud vastutustundliku laenamise nõudeid. Kohus juhtis hageja

tähelepanu vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise tõendamise vajalikkusele ning

andis hagejale täiendavate selgituste ja tõendite esitamiseks tähtaja (dtl 133). Hageja esitas,

mis tal esitada oli, märkides seejuures ka ise, et konto väljavõtet ei küsitudki. Eeltoodust

tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja ei ole kohtule tõendanud vastutustundliku laenamise

kohustuse täitmist selliselt, nagu Riigikohus on selgitanud.

6. Põhinõue ja intressinõue

Riigikohus on (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098) selgitanud, et kui krediidiandja kohtu

määratud tähtaja jooksul ei selgita, millised sammud ta tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks astus, või kui ta ei suuda oma kohustuste täitmist tõendada, siis tuleb selline hagi

jätta vastavalt asjaoludele kas täielikult või osaliselt rahuldamata. Sealjuures tuleb silmas

pidada, et kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale raha, siis

tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks. Kui krediidiandja on rikkunud

vastutustundliku

laenamise

põhimõtet,

siis

loetakse

VÕS

§

4034

lg

järgi

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul

ei võlgne. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära

ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Seega peab krediidiandja

ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise

korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks

arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata,

millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise

arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi

osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud.

Hagi aluseks olev laenuleping oli sõlmitud 1 aastaks ning viimase osamakse tasumise tähtaeg

oli 15.08.2022, seega on tegemist eelpoolviidatud olukorraga, kus hageja ei pea tagasimakseid

uuesti määrama. Hageja väitel kostja tasus perioodil 16.09.2021–20.05.2022 hagejale 9

osamaksega kokku 728,13 eurot ning tagasimaksed koosnesid põhiosamaksest, intressist,

järelmaksu lisatasust ja lepingutasust. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, tuleb hageja

sellekohane väide lugeda omaks võetuks. Seadusjärgne intress 2021 ja 2022.a oli 0%. Seega

tuleb kogu kostja poolt tasutu lugeda põhinõude katteks ning põhivõla jääk on seega 128,34

eurot (856,47 - 728,13).

Seega saab kohus rahuldada hagi nõude põhivõla välja mõistmise osas osaliselt. Intressinõue

tuleb jätta rahuldamata.

7. Viivisenõue

Hageja nõuab hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist summas 24,74 eurot,

samuti viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt alates hagi

esitamisest kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni. Hageja nõude aluseks on lepingu punkt

7 (teine lause): Kui Ostja ja/või Käendaja ei tasu osamakseid lepingus märgitud tähtajaks,

siis on Ostja ja/või Käendaja kohustatud tasuma SF-le tähtaegselt tasumata summadelt (va

intressilt) viivist lepinguga ette nähtud intressimäära ulatuses iga tasumisega viivitatud

päeva eest eraldi, välja arvatud juhul, kui seaduses (VÕS § 113 lg 1) sätestatud viivisemäär

on kõrgem kui lepinguga ette nähtud intressimäär, millisel juhul kohaldatakse seaduses

sätestatud viivisemäära.

Riigikohus on (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p 33) leidnud, et viivist saab nõuda ka

vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral, st viivist ei peetud VÕS § 4034 lõige

7 kohaseks tasuks, mida tarbija ei võlgne. Kuid kui viivisemäär on seotud lepingujärgse

intressimääraga ning viimane asendub vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral

seadusjärgse intressimääraga, muutub sellest tulenevalt ka viivisemäär (sel juhul on

viivisemäär samuti seadusjärgne intressimäär). See oleks antud juhul 0% kuni 31.12.2022.

Kuid lepingu kohaselt kohalduks sellises olukorras seadusjärgne viivisemäär. Seega kuulub

hageja nõue rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 kohases seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Seaduses sätestatud viivisemäär oli kuni 31.12.2023 8% aastas, perioodil 01.01.2023-

30.06.2023 10,5% aastas ning on alates 01.07.2023 12% aastas.

Hageja ei ole hagis välja toonud, mis kuupäevast arvates ta viivist nõuab, kuid hagile lisatud

viiviseraportis (dtl 108) on viivisearvestuse alguspäevaks märgitud 02.09.2022. Kohus lähtub

sellest kuupäevast.

Viivisearvestuses lähtub kohus, et võlaperioodil 02.09.2022 – 31.12.2022 tuleb võlajäägilt

128,34 eurot arvestada viivist määraga 8% aastas 121 päeva eest, võlaperioodil 01.01.2023 –

30.06.2021 määraga 10,5% aastas 181 päeva eest ja võlaperioodil 01.07.2023-17.08.2023

määraga 12% aastas 48 päeva eest. Hageja nõuab kindla summana viivist kuni hagi

esitamiseni (17.08.2023 kaasa arvatud). TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos

põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda

selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest. Kohtu hinnangul ei tulene eelnevast keeldu taotleda viivise

väljamõistmist kindla summana kuni hagi esitamiseni. Seetõttu rahuldab kohus hagi nõude

selliselt, nagu see esitati, kuni hagi esitamise päevani ning mõistab kostjalt välja viivise 12,11

eurot.

Rahuldada tuleb ka hageja nõue edasiulatuva viivise väljamõistmise osas. Edasiulatuvalt

alates hagi esitamisele järgnevast päevast tuleb kostjalt hageja kasuks põhivõlalt välja mõista

viivis VÕS § 113 lg 1 kohases seadusjärgses viivisemääras kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

8. Sissenõudmiskulud

Hageja nõuab sissenõudmiskulusid 35 eurot. Hageja toob nõude alusena välja, et kooskõlas

VÕS § 1132 lõikega 1 sätestab lepingu p 9.1, et Kokkuleppest tulenevate maksetega

viivitamise korral Kokkuleppe kehtivusajal kohustub Klient tasuma Sveale tasulise

meeldetuletuskirja saatmise hüvitist summas 5 (viis) eurot. Hageja nõuab kostjalt võla

sissenõudmiskulude hüvitamist sissenõudmiskulude hüvitamist kokku summas 35 eurot,

millest 10 eurot lepingu kestel saadetud meeldetuletuskirjade eest ja 25 eurot pärast lepingu

lõppemist saadetud meeldetuletuskirja eest.

Lepingu kehtivuse ajal saadetud tasulised meeldetuletuskirjad, mille eest hageja kostjalt

hüvitist nõuab on hageja väitel kostjale saadetud 29.06.2022 (hagi lisa 7) ja 28.07.2022 (hagi

lisa 8).

Vastutustundliku

laenamise

põhimõtte

rikkumine

ei

välista

hüvitise

nõudmist

sissenõudmiskulude eest, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid

õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks. VÕS § 1132 lõike 1 kohaselt võib

lepingu kehtivuse ajal võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist kuni

5 eurot iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja

eest ning seda tingimusel, kui enne on saadetud tarbijale vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.

Hageja on kohtule tõendina esitanud üksnes tasulised meeldetuletuskirjad, st ei ole tõendanud

nõude eelduseks olevat tasuta meeldetuletuskirjade saatmist. Ka ei ole hageja hagis välja

toonud tasuta meeldetuletuskirjade saatmise kuupäevi. Seega ei ole hageja esitanud ka

piisavalt selget väidet, mille puhul kohus saaks kohaldada omaksvõttu. Ka tuleb silmas pidada

seda, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumisest tuleneva ümberarvestuse tõttu ei

olnud esimese tasulise meeldetuletuskirja saatmise ajaks võlgnevust tekkinud. Seega ei

rahulda kohus hageja nõuet mõista välja hüvitis lepingu kehtivuse ajal saadetud

meeldetuletuskirjade eest.

Hageja on lugenud lepingu lõppenuks lepingu maksegraafiku viimase osamakse tasumise

tähtpäeva, s.o 15.08.2022, saabumise järgselt. Hageja märgib, et pärast lepingu lõppemist

saatis hageja kostjale korduvaid meeldetuletuskirju võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja

võlgnevust ei tasunud, siis jätkas hageja lepingust tuleneva võlgnevuse sissenõudmist kostjalt

Svea Inkasso OÜ abil, kelle poolt saadeti hageja nimel kostjale kolm tasulist

meeldetuletuskirja vastavalt 29.09.2022 (hagi lisa 9), 10.10.2022 (hagi lisa 10) ning

19.10.2022 (hagi lisa 11). Hagejale on nimetatud kirjade saatmisega seotult tekkinud kahju

summas 25 eurot (esimese kirja eest 15 eurot ning kummagi järgmise eest 5 eurot).

VÕS § 1132 lõigetest 2 ja 3 tuleneb, et pärast lepingu lõppemist võib võlausaldaja nõuda kuni

500-eurose nõude korral hüvitist 3 meeldetuletuskirja eest, esimene 15 eurot, kaks järgmist

kumbki 5 eurot, kusjuures esimese tasulise kirja võib saata kõige varem 7 päeva möödumisel

lepingu lõppemisest ning kirjade vahe peab samuti olema vähemalt 7 päeva. Hageja on

kohtule esitanud kõnealused kirjad (dtl 113-116). Kirjade saatmisel on peetud kinni

eelpoolviidatud tähtaegadest. Pdf formaadis kirja faili esitamine ei tõenda kirja saatmist, ent

tagaseljaotsuse korral tuleb hageja faktiväide kirjade saatmise kohta omaksvõetuks lugeda.

Seega tuleb rahuldada hageja nõue lepingu lõppemise järgselt saadetud meeldetuletuskirjade

tasu osas. Kokkuvõttes kuulub hageja nõue sissenõudmiskulude välja mõistmiseks

rahuldamisele osaliselt, 25 euro ulatuses.

9. Menetluskulud

TsMS § 163 lõike 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1

sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 alusel,

mille järgi maksekäsu kiirmenetluse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse

maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kohtuvälised kulud on TsMS §

144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr

Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).

Hageja taotleb menetluskulude välja mõistmist summas 310,96 eurot. Sellest riigilõiv on 100

eurot. Hageja väitel on tal tekkinud lepingulise esindajakulu (kulu õigusabile) summas 216

eurot (millest käibemaks on 36 eurot). Svea Inkasso OÜ on osutanud Svea Finance ASile

õigusabi kahe tunni ulatuses (90 eur/h), mille eest on Svea Finance ASile esitatud 17.08.2023

arve nr 2308019 summas 216 eurot (summa koos käibemaksuga). Kokku palub hageja

määrata hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 310,96 eurot, mis

sisaldab riigilõivu summas 100 eurot ja õigusabikulu summas 210,96 eurot (sisaldab

käibemaksu 86%).

Kohus, tutvunud menetluskulude nimekirjaga, leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud

kulud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista

hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot. Hagilt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik

kulu.

Hagejat esindas menetluses magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude

nimekirja kohaselt oli esindaja tasumäär 90 eur/h. Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks

tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13),

aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20).

Kohus leiab, arvestades esindaja kvalifikatsiooni, et nimetatud tasumäär on mõistlik. Lähtudes

eeltoodust, peab kohus käesoleva tsiviilasja raames põhjendatud lepingulise esindaja

tunnitasuks 90 eurot (käibemaksuta), mis on kooskõlas käesoleval ajal turu keskmise tasuga

ning samuti kohtupraktikas mõistlikuks peetava õigusabi tunnitasu määraga.

Kohtu

hinnangul

on

käesoleval

juhul

tegemist

keskmise

keerukusega

varalise

õigusvaidlusega. Hageja lepingulise esindaja töö on piirdunud õigusliku positsiooni

kujundamisega, hagiavalduse koostamisega, hagi aluse täpsustamisega ning menetluskulude

nimekirja esitamisega. Kostja menetluses ei osalenud. Kohtu hinnangul on põhjendatud

ajakulu hagimenetluses osalemisel 2 tundi, mis vastab ka menetlusse esitatud dokumentide ja

nende lisade mahu hulgale.

Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 310,90 eurot.

Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema

mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste

nõuete puhul olla üldjuhul hagihind (vt Riigikohtu 06.05.2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

4-15, p 14). Hagi hind oli 331,26 eurot.

Kohus rahuldas hagi 54,6 % ulatuses nõudest. Kohus rahuldas põhivõlgnevuse nõude summas

128,34 eurot, hagi esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas

12,11 eurot, sissenõudekulud summas 25 eurot. Lisaks mõistis kohus välja edasiulatuva

viivise kuni põhinõude täitmiseni (15,41 eurot). Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude

rahuldamise proportsioonist, mõistab kohus TsMS § 163 lõike 1 kohaselt kostjalt hageja

kasuks välja 54,6% hageja menetluskuludest, millele vastab summa 169,75 eurot.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

10. Kohtulahendi täitmine

TsMS § 468 lg 1 punkti 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel ilma tagatiseta viivitamata

täidetavaks tagaseljaotsuse.

Maris Juha

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/