2-21-19327/44 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Hele Kaldma, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 11. detsember 2023

Tsiviilasja number

2-21-19327

Tsiviilasi

Osaühingu

Mapri

Ehitus

hagi

Dzhavgat

Buensuceso OÜ (end. TK1 OÜ) vastu kahju

hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

186 490 eurot 99 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 8. mai 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Dzhavgat Buensuceso OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

21. november 2023

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): Dzhavgat Buensuceso OÜ (end.

TK1 OÜ) (registrikood 11538085), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Andi Tubin

Vastustaja (hageja): Osaühing Mapri Ehitus

(registrikood

10131080),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Taivo Ruus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Dzhavgat Buensuceso OÜ taotlus Tartu

Maakohtu 10. detsembri 2021. a hagi tagamise

määruse

muutmiseks

või

tühistamiseks

rahuldamata.

2. Rahuldada

Dzhavgat

Buensuceso

OÜ

apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Tühistada Tartu Maakohtu 8. mai 2023. a otsus

osas, millega mõisteti Dzhavgat Buensuceso OÜ-lt

Osaühingu

Mapri

Ehitus

kasuks

välja

põhivõlgnevus 129 729 eurot 81 senti ületavas osas,

hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 1037 eurot 83 senti ületavas osas

ja põhivõlgnevust 129 729 eurot 81 senti ületavalt

osalt arvestatud viivis ning jaotati menetluskulud.

4. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna

sõnastatuks järgmiselt:

4.1. Jätta rahuldamata Dzhavgat Buensuceso OÜ

vastuväide kohtu tegevusele osas, milles kohus

jättis rahuldamata Dzhavgat Buensuceso OÜ

taotluse hagi tagamise määruse muutmiseks või

alternatiivselt tühistamiseks ja uue hagi tagamise

määruse tegemiseks.

4.2. Rahuldada hagi.

4.3. Mõista Dzhavgat Buensuceso OÜ-lt Osaühingu

Mapri Ehitus kasuks välja kahjuhüvitis 129 729

eurot 81 senti ja hagiavalduse esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 1037 eurot 83

senti.

4.4. Mõista Dzhavgat Buensuceso OÜ-lt Osaühingu

Mapri Ehitus kasuks välja viivis 0,05% tasumata

kahjuhüvitiselt (129 729 eurot 81 senti ) päevas

alates 9. detsembrist 2022 kuni kahjuhüvitise

täieliku tasumiseni.

4.5. Jätta menetluskulud maakohtu menetluses

83% ulatuses Dzhavgat Buensuceso OÜ ja 17%

ulatuses Osaühingu Mapri Ehitus kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks

asja lahendanud maakohus pärast tsiviilasjas

tehtud lõpplahendi jõustumist.

5. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud poolte

endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab

ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks

või

riigilõivu

tasumiseks

või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi

taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Osaühing Mapri Ehitus (hageja) esitas 9. detsembril 2021 hagi Dzhavgat Buensuceso OÜ

(end. TK1 OÜ) (kostja) vastu kahjuhüvitise 156 651 euro 7 sendi ning viivise väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 1. juulil 2019 töövõtulepingu nr 19-030-005 Otepää

keskväljaku ehitustööde tegemiseks perioodil 2019–2020. Kostja kohustus tegema keskväljaku

pinnase, äärekivide paigalduse ja katendite rajamise ehitustööd. Kostja andis hagejale üle

oluliste varjatud puudustega töö, puudused tuvastati pärast tööde lõpetamist tehtud

eksperthinnanguga.

Eksperthinnangu kohaselt on tuvastatud järgmised puudused:

-

Projektijärgne sängituskiht liiv-tsementsegu asendati keskväljakul paekivisõelmetega,

kuigi see asendus kooskõlastati projekteerijaga, jäeti paigaldamata killustiku kiilumiskiht, mis

tekitas ebatasasusi. Kivide omavahelise tasasuse keskmiseks erinevuseks mõõdetud punktides

oli 6 mm, lubatud hälve on 2 mm. Need kohad tuli uuesti laduda.

-

Killustik fraktsiooniga 4/63 oli asendatud fraktsiooniga 16/32, ei kasutatud

kiilekillustikku nõuetekohase kulunormiga. Asenduse kohta puudub täitedokumentides

dokumentatsioon, see ei ole kooskõlastatud tellija, omanikujärelevalve ega projekteerijaga.

-

Projektijärgne tardkivimiga valmistatud asfalt-betoon oli asendatud odavama

paekivikillustikuga

valmistatud

asfaltseguga.

Muudatus

oli

kooskõlastamata.

Täitedokumentatsiooni koosseisus on Tariston AS AC 16 surf seguretsept paigaldamiskohaga

Otepää keskväljak, kuid Tariston AS ei ole sellesse kohta segu tootnud. Dokumentatsioonile

lisatud asfaltsegu retsept ja toimivusdeklaratsioon on võltsitud. Kostja väited, et hageja tellis

segu, ei ole tõesed. Segu tellimine oli kostja ülesanne.

-

Paljud rajatud konstruktsioonikihid olid projektijärgsest õhemad. Nõutud paksusi oli

suures ja olulises osas eiratud.

-

Kivisillutis oli kohati paigaldatud kaldega seina poole.

-

Noortekeskuse esisel alal puudus killustikalus (P31, P32), ala umbes 97 m2.

Lisaks oluliste puudustega tööde tegemisele oli kostja saanud hagejalt tasu tööde eest, mida

kostja tegi kokkulepitust väiksemas mahus ja madalama kvaliteediga.

Hageja teavitas kostjat puudustest 8. oktoobri 2021. a e-kirjaga, 17. oktoobri 2021. a ja

21. oktoobri 2021. a tähitud kirjadega ning andis kostjale tähtaja parandamiseks. Kuna kostja

ei reageerinud ega asunud töid parandama, tellis hageja kolmandatelt isikutelt asfalteerimistööd

ning tööd kiviplaatide paigaldamise noortekeskuse ees ja kallete tekitamiseks hoonest eemale.

Kolmandatelt isikutelt kostja tehtud ebakvaliteetse töö parandamiseks või tegemata jäänud

tööde tegemiseks tööde tellimise tõttu tekkis hagejal kahju 156 651 eurot 7 senti.

Asjaolu, et tellija esindaja on ehitusobjektil aktid allkirjastanud, ei oma tähendust ega vähenda

töövõtja vastutust. Kostja varjas oma töös esinevat puudust tahtlikult ja koostas ning esitas

tellijale allkirjastamiseks puudulikud kaetud tööde aktid.

Tööde tegemisel projektis ettenähtust kõrvale kaldumine oleks lepingu p 6.9 kohaselt olnud

võimalik üksnes hageja seadusliku esindaja eelneval kirjalikul nõusolekul. Hageja seaduslik

esindaja ei ole sellist nõusolekut andnud. Hageja töötajana objektil tegutsenud Martin Kabrali

avaldused ei saanud muuta kirjalikus lepingus kostja kohustuste sisu osas kokkulepitut.

Töö kiire parandamine oli vajalik hageja kui peatöövõtja kohustuste täitmise tagamiseks. Kostja

viivitamissoovile vastutulek oleks tekitanud hagejale veelgi suuremat kahju. Kostja käitumine

on hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega vastuolus. Hageja on kandnud täiendavaid kulusid

seoses puuduliku töö parandamisega. Kulud on olnud vajalikud ja vastavuses turuhinnaga.

Hinnapakkumine, millega kostja soovib võrrelda asfalteerimistööde hindasid, on kaks aastat

varasem ega ole ajakohane.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Projektijärgse tardkivimiga valmistatud asfaltbetooni

asendas odavama paekivikillustikuga valmistatud asfaltseguga hageja ise. Kostja tegi töid

hageja tellitud seguga. Vastavalt pooltevahelise lepingu p-le 1.17 oli hageja esindajaks

ehitusobjektil M. Kabral, kes igapäevaselt andis kostjale juhiseid, kooskõlastas töid ja

hinnapakkumisi, tegeles materjalidega ja ehitusdokumentatsiooniga. Kostja on kõik

lepingujärgsed tööd teinud hageja esindaja M. Kabrali juhiste kohaselt. Seega, kui kostja on

lepingut rikkunud, on väidetav rikkumine põhjustatud hageja enda tegevusest ja esineb alus

kahjuhüvitise vähendamiseks nullini.

Hageja ei andnud kostjale mõistlikku aega nõude osas seisukoha kujundamiseks,

vastuettepaneku tegemiseks ja läbirääkimiste pidamiseks. Hageja lasi kolmandal isikul teha

tööd ilma kostja vastust ootamata. Kostja sai eksperthinnangu kätte 26. oktoobril 2021, KMG

OÜ tegi töid juba novembris 2021. a ja Saku Ehitus OÜ perioodil oktoober–november, st

paralleelselt nõudekirjade esitamisega. Selline hageja käitumine on vastuolus hea usu

põhimõttega.

Hageja ei ole tõendanud, et kolmandate isikute poolt tehtud tööde eest tasunõue on muutunud

sissenõutavaks. Hageja poolt väljatoodud summad ja hinnapakkumised täiendavalt tehtud

töödele on ülepaisutatud ega vasta turuhinnale. Mitmete tööde tegemine ei ole tingitud

väidetavast kostja puudustega tööst. Näiteks äärekivide vahetuse tingis hoopis see, et

lumesahad olid äärekivid rikkunud, aluse profileerimise ja tihendamise tööd ei ole põhjendatud.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 8. mai 2023. a otsusega hagi täies ulatuses, mõistis kostjalt hageja

kasuks välja kahjuhüvitise 156 651 eurot 7 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 1253 eurot

12 senti ning viivise 0,05% päevas tasumata kahjuhüvitiselt alates 9. detsembrist 2022 kuni

kahjuhüvitise täieliku tasumiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, määras hageja

menetluskulude rahaliseks suuruseks 13 630 eurot (riigilõiv 1850 eurot ja õigusabikulud 11 780

eurot), mõistis kostjalt hageja kasuks selle summa välja ning sellelt viivise kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud määras. Maakohus jättis Tartu Maakohtu 10. detsembri 2022. a määrusega

kohaldatud hagi tagamise abinõud (kohtulike hüpoteekide seadmine kostjale kuuluvatele

kinnisasjadele registriosa numbritega 3688304 ja 1014604) jõusse kohtulahendi täitmist tagava

abinõuna. Lisaks jättis maakohus rahuldamata kostja vastuväite kohtu tegevusele osas, milles

kohus jättis rahuldamata kostja taotluse hagi tagamise määruse muutmiseks või alternatiivselt

tühistamiseks ja uue hagi tagamise määruse tegemiseks.

Pooled sõlmisid töövõtulepingu Otepää Keskväljaku ja Lipuväljaku ehitustööde tegemiseks

aastatel 2019–2020, hageja oli peatöövõtja ning kostja alltöövõtja. Kostja andis tööd hagejale

üle jaanuaris 2020.

Pooled vaidlevad selle üle, kas töö vastas lepingutingimustele (VÕS § 641); kas kostja vastutab

töö lepingutingimustele mittevastavuse eest (VÕS § 642), sh kas lepingutingimustele

mittevastavus tulenes tellija juhistest või tellija poolt muretsetud materjali puudustest

(VÕS § 641 lg 3); kas hageja on täitnud töö ülevaatamise kohustuse (VÕS § 643); kas hageja

on teatanud kostjale töö lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul pärast seda

kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai (VÕS § 644 lg 1) ning kas ta on

lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldanud (VÕS § 644 lg 2); kas

asjas on alust kohaldada VÕS § 645 lg-tes 1 ja 2 sätestatud erisusi; kas hageja on andnud

puuduste kõrvaldamiseks kostjale mõistliku tähtaja, mida ei järgitud; kas kõik kahju hüvitamise

nõude rahuldamise eeldused on täidetud, sh kas nõutav kahjuhüvitis on põhjendatud suuruses.

VÕS § 641 lg 2 p 1 kohaselt ei vasta töö mh lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud

omadusi. Pooltevahelise lepingu p 2.1 kohaselt on töövõtjal kohustus teha lepingus loetletud

tööd ja toimingud. Lepingu p 2.2.4 kohaselt kuuluvad töö hulka ka täitedokumentatsiooni

vormistamine ja tellijale üleandmine ning p 2.2.5 kohaselt kõigi tööga seoses nõutavate

kontrollide, sealhulgas kvaliteedikontrolli teostamine. Lepingu p 6.1 järgi on töövõtja

kohustatud teostama töö vastavalt lepingule nii, et töö vastaks selle vastuvõtmisel tellija poolt

kõigile lepingust tulevatele nõuetele. Töö loetakse vastavaks lepingust tulenevatele nõuetele

siis, kui töö vastab projektdokumentatsioonile ning kõikidele muudele lepingust (sh lepingu

dokumentidest) tulenevatele nõuetele, samuti kõikidele kehtivatele õigusaktidele ja lepingus

nimetatud kvaliteedinõuetele.

Hageja, tuginedes 30. augustil 2021 koostatud eksperthinnangule, leidis, et töö ei vastanud

lepingutingimustele. Eksperthinnang on kostjale esitatud 6. septembril 2021. Kostja ei ole

esitanud tõendeid ega sisulisi vastuväiteid, mis lükkaksid ümber eksperthinnangus toodud

väiteid töödel esinevate puuduste kohta. Seega on tõendatud, et kostja ei ole kokkulepitud töid

teinud vastavalt lepingutingimustele.

VÕS § 642 lg 1 esimene lause sätestab, et töövõtja vastutab töö lepingutingimustele

mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale

ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. VÕS § 641 lg 3 kohaselt ei

vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija

poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid,

materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Vaidlust ei ole, et tööd tuli teha vastavalt projektile,

mis mh nägi ette ka nõuded materjalile, sh asfaltkatte koostisele. Pooled vaidlevad selle üle,

kas asfaltkatte koostist on muudetud hageja teadmisel või mitte.

Lepingu p 1.17 kohaselt sai muudatusi projektis teha üksnes hageja esindaja Tarmo Roosi

nõusolekul. T. Roosi nõusolekut kohtule esitatud ei ole ja kostja sõnul ei ole T. Roos sellist

nõusolekut kunagi andnud. Seega puudus kostjal õigus muuta mistahes lepingutingimust viisil,

mis õigustaks kostja käitumist. Kostja väide, et tegelikult oli hageja esindajaks objektil

M. Kabral ja kõik muudatused on tehtud temaga kooskõlastatult, on paljasõnaline ega oma asjas

tähtsust. Mistahes teise isikuga lepingulistes küsimustes läbirääkimine ja mistahes teise isiku

nõusolek muudatusteks ei oma õiguslikku tähendust, kui pooltel on kirjalik kokkulepe, kuidas

projektis muudatusi teha saab ja kes on need isikud, kellel on õigus muudatustes kokku leppida.

Seega ei ole tõendatud, et kostja oleks teinud töid hageja juhiste järgi ega vastutaks seetõttu.

Samuti ei ole kinnitust leidnud kostja väide, et asfaldi tellis hageja ise.

Kuivõrd hageja sõlmis töövõtulepingu oma majandustegevusega seonduvalt, kohaldub talle

VÕS § 643, mille kohaselt kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või

kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Hageja on

tööd vastu võtnud. Kuivõrd töödes esinenud puudused on valdavalt sellised, mida vaid vaatluse

käigus tuvastada ei ole võimalik, ei oma tähtsust ka see, kas hageja tööd üle vaatas või mitte ja

kas tööd on vastu võetud. Hageja sõnul on suurimad puudused tuvastatud vaid seetõttu, et objekt

omas avalikku tähendust ning tööde hindamiseks telliti ekspertiis.

Hageja on saatnud kostjale korduvalt e-kirju ja teavitanud puudustest ning andnud võimaluse

need kõrvaldada. Samuti on kostjat hoiatatud, et puuduste mittekõrvaldamisel tellib hageja tööd

kolmandatelt isikutelt ja esitab kostjale selle eest nõude. Maakohus ei nõustunud kostja väitega,

et kuni eksperthinnangu saamiseni oli hageja nõue tõendamata ning kostja ei pidanudki nõudele

reageerima. Kostja kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik pidi täitma oma lepingust

tulenevaid kohustusi ettevõtjale omase hoolsusega. Kui kostjal puudus eksperthinnang, milles

on kirjeldatud kostja väidetavad rikkumised tööde tegemisel, tulnuks kostjal viivitamatult seda

küsida. Mitme nädala jooksul e-kirjadele mittevastamine ega täiendavate selgituste küsimine ei

saa olla hoolsale ettevõtjale omane. Alles 22. oktoobril 2021 on kostja palunud saata

eksperthinnang. Puuduvad tõendid, et enne seda oleks kostja püüdnud olukorda lahendada.

Kostja on teadlikult hoidunud hageja nõudele vastamast.

Kostja pidi olema puudustest teadlik ka enne seda, kui hageja eksperthinnangu kostjale esitas.

Hageja on nõudekirjas kirjeldanud töödes esinevaid puudusi piisavalt detailselt. Ka kostja

esindaja on 22. oktoobril 2021 hagejale saadetud e-kirjas avaldanud, et hageja nõudekiri

sisaldab puuduste kirjeldust. Seega on hageja täitnud oma kohustuse teavitada puudustest

mõistliku aja jooksul ning kirjeldanud puuduseid detailselt (VÕS § 644 lg-d 1 ja 2). Kostja

väited, et hageja ei ole andnud kostjale puuduste kõrvaldamiseks mõistlikku tähtaega, on

põhjendamatud. Arvestades, et hageja on esimese nõudekirja saatnud 8. oktoobril 2021 ning

määranud tööde parandamise ajaks 30. oktoobri 2021. a, on hageja andnud piisavalt pika tähtaja

tööde parandamiseks.

Asfaldi retsepti ei ole koostanud isik, kes selle koostajaks on märgitud. Retsepti on väidetavalt

koostanud Kristjan Kängsep, kuid Tariston AS-i asfaldi kvaliteedijuhi Kristjan Kängsepa sõnul

ei ole tema sellist seguretsepti koostanud. Asfaldi seguretsepti on muudetud, see erineb

projektis ettenähtust ja hageja ei ole sellise koostisega asfaldi paigaldamiseks nõusolekut

andnud. Puuduvad tõendid, et asfaldi retsepti muutmise oleks pooled läbi arutanud. Kostja on

ise muutnud K. Kängsepa poolt väljastatud ja projektis ette nähtud asfaldi seguretsepti.

Asjaolu, et projektis ette nähtud kõiki töid ei ole kostja teinud, on tuvastatud eksperthinnanguga.

Kostja väited äärekivide ja kivisillutise vigastuste tekkimise kohta on ainetud ega vähenda

kostja kohustust teha tööd vastavalt kokkulepitule.

VÕS § 645 lg 1 eeldused on täidetud – töövõtja on ilmse tahtlusega võltsinud asfaldi

seguretsepti ja toimivusdeklaratsiooni, vähendanud tööde mahtusid ja koostanud ebakohase

dokumentatsiooni, raskendades sellega minetuste avastamist lepingu täitmise ajal. Ka

VÕS § 645 lg-s 2 sätestatud eeldus on täidetud – puuduste olemusest tulenevalt on ilmne, et

puudused olid olemas ka tööde üleandmise ajal.

Lepingu p 6.15 kohaselt kohustub töövõtja kõrvaldama omal kulul kõik töös avastatud

puudused, vead või ebatäpsused koheselt või tellijaga kooskõlastatud tähtajaks, vastasel korral

on tellijal õigus teha avastatud puuduste, vigade või ebatäpsuste kõrvaldamise töövõtja asemel

ülesandeks mistahes kolmandale isikule töövõtja kulul või nõuda töövõtjalt puuduste, vigade

või ebatäpsuste kõrvaldamisega seonduvate kulutuste hüvitamist. Lepingu p 8.3 kohaselt, kui

töös avastatakse puudusi, vigu või ebatäpsusi või kui töö ei vasta muul viisil lepingust

tulenevatele nõuetele (sh juhul, kui töö ei ole lepingule vastava kvaliteediga), on tellijal õigus

nõuda töövõtjalt tema kulul puuduste, vigade ja ebatäpsuste viivitamatut tasuta kõrvaldamist

või töö muul viisil viivitamata vastavusse viimist lepingust tulenevate nõuetega.

Kostja on pooltevahelist lepingut rikkunud ega ole teinud kokkulepitud töid kokkulepitud

mahus ja kvaliteediga. Puudulikud tööd lõpetasid ja parandasid kolmandad isikud, kellele

hageja tasus kokku 156 651 eurot 7 senti. Kui kostja oleks tööd ise nõuetekohaselt teinud või

parandanud, ei oleks hagejal tulnud kolmandaid isikuid tööde lõpuleviimiseks kasutada.

Puuduste kõrvaldamise tööd telliti kolmandatelt isikutelt nn kiirkorras ning asfalteerimise jaoks

ebatavalisel ajal, mistõttu võis tööde hind olla keskmisest kõrgem. Tegemist oli riigihanke

lepingu täitmisega, kus hagejal endal olid konkreetsed ajalised kohustused tellija ees. Kostjale

kogenud ehitusettevõtjana pidi eeltoodu olema teada. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et samal

ajal (oktoobris–novembris 2021. a) oli võimalik samu töid samade materjalidega teha oluliselt

odavamalt ning sama lühikese tellimuse tähtajaga. Kostja esitatud hinnapakkumised on võetud

oluliselt hiljem ega arvesta eeltoodud konkreetseid hinda määravaid lisatingimusi. Kostja ei ole

esitanud ühtegi veenvat argumenti ega tõendit, mis võiks tekitada kahtlust, et hageja tellitud

tööde hind ei vasta turuhinnale. Ka ei ole kostja põhistanud ega tõendanud seda, et hageja tellis

ebavajalikke töid. Kahjuhüvitise vähendamist võimaldavad asjaolud puuduvad.

VÕS § 101 lg 1 p 6 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Lepingu p 5.5. kohaselt, kui pool

viivitab lepingu alusel tasumisele kuuluvate summade maksmisega, on teisel poolel, õigus

nõuda viivise tasumist 0,05% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja on

määranud kostjale lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks tähtaja 23. november

2021. a, kostja ei ole selleks ajaks kahju hüvitanud ning hageja on põhjendatult arvestanud

viivist alates 24. novembrist 2021 lepingus kokkulepitud määras.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsuse täies ulatuses ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt

saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus rikkunud oluliselt menetlusnormi ületades hagi

piire. Hageja võttis nõude 10. oktoobri 2022. a menetlusdokumendis osaliselt tagasi. Maakohus

võttis 3. märtsi 2023. a määrusega haginõude osalise tagasivõtmise vastu ning jättis hagi

põhinõude 26 921 euro ja viivisenõude 215 euro 29 sendi osas läbi vaatamata. Seega jäi hageja

lõplikuks nõudeks põhinõue 129 729 eurot 81 senti, viivis 1037 eurot 83 senti ning edasiulatuv

viivis tasumata põhinõudelt.

Maakohus jättis kostja tõendid täies ulatuses hindamata. Maakohtu otsusest ei ole jälgitav,

millistele tõenditele on kohus otsuse rajanud. Hageja ei ole tõendanud tööde tegemise vajadust

kiirkorras. Ehitustehnilisest aspektist oleks olnud mõistlikum, kui asfalt oleks välja vahetatud

vahetult enne garantiiperioodi lõppu, mitte kiirustades talve hakul. Maakohus ei ole hinnanud

kostja tõendeid, millega kostja soovis tõendada tööde tegelikku maksumust ning väidet, et kõik

hageja poolt tehtud tööd ei olnud vajalikud. Hageja poolt väljatoodud tööd ei olnud kõik

vajalikud. Hageja poolt esitatud teostatud tööde hinna ja asjatundja Asko Vesteri arvamuses

välja toodud hinna vahe on 45 449 eurot 10 senti. Kohtu järeldus, et hageja tellitud tööd olid

turuhinnaga, on põhjendamatu. Hageja ei ole tööde tegemiseks võtnud ühtegi alternatiivset

hinnapakkumist peale KMG OÜ pakutu.

Kostja on kogu maakohtu menetluse jooksul taotlenud ekspertiisi määramist. 3. märtsi 2023. a

määrusega jättis maakohus kostja ekspertiisitaotluse rahuldamata. Kostja esitas 10. märtsil

2023. a vastuväite kohtu tegevusele, mille maakohus jättis rahuldamata. Maakohus rikkus

TsMS § 7, mille kohaselt õigusemõistmisel tsiviilasjades on pooled kohtu ees võrdsed, samuti

TsMS § 238 lg-t 1, jättes kogumata tõendi, mis omas asjas olulist tähtsust ning TsMS § 5 lg-s

2, TsMS § 199 lg 1 p-s 5 ning TsMS § 232 lg-s 2 sätestatud põhimõtteid.

Kostja esitas 20. märtsil 2023 taotluse 10. detsembri 2021. a hagi tagamise määruse muutmiseks

või alternatiivselt tühistamiseks. Kuivõrd hageja vähendas nõuet kokku 27 136 euro 29 sendi

võrra ning kohus on hagi osalise tagasivõtmise vastu võtnud, on hagi üle tagatud. Maakohus

jättis 4. aprilli 2023. a määrusega kostja taotluse rahuldamata. Kostja esitas 5. aprillil 2023. a

vastuväite kohtu tegevusele, mille kohus jättis rahuldamata. Kostja jääb enda 5. aprilli 2023. a

vastuväites esitatud kõikide seisukohtade ning taotluse juurde (koos põhjendustega) hagi

tagamise määruse muutmiseks või alternatiivselt tühistamiseks ka ringkonnakohtus.

T. Roosil puudus mistahes roll lepingu täitmist puudutavates küsimustes ning sisuliselt oli

hageja esindajaks lepingulistes küsimustes M. Kabral. M. Kabrali pädevust ja rolli iseloomustas

kostja esindaja Toomas Keskküla ja Martin Kabrali kirjavahetus tegemist vajavate lisatööde

osas, kus pooled pidasid läbirääkimisi lisatööde maksumuse osas ning M. Kabral kinnitas

kokkulepet lisatööde maksumuse osas. Eeltoodu näitas selgelt, et M. Kabralile olid antud

lepinguga seonduvates küsimustes kõik volitused.

Hageja ei andnud kostjale mõistlikku aega seisukoha kujundamiseks, vastuettepaneku

tegemiseks ja läbirääkimiste pidamiseks. Hageja lasi kolmandatel isikutel teha parandustöid

paralleelselt nõudekirjade esitamisega kostjale. Eelpoolviidatud hageja käitumine on vastuolus

hea usu põhimõttega (VÕS § 6 lg 1).

Maakohus on jätnud kostja poolt esitatud vastuväidetega hageja menetluskuludele arvestamata.

Samuti on maakohus jätnud arvestamata, et hageja võttis haginõude osaliselt tagasi, mistõttu

hageja menetluskulud täies ulatuses ei olnud põhjendatud.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse

muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Hageja palus jätta kostja taotlused ekspertiisi

läbiviimiseks, tunnistaja ülekuulamiseks ja hagi tagamise määruse muutmiseks rahuldamata

Vastuse kohaselt ei ole maakohus otsust tehes ületanud nõude piire, vaid üksnes eksinud nõude

suuruse märkimisel. Tegemist on ilmse ebatäpsusega, mida kohus saab TsMS § 477 lg 2 alusel

menetlusosalise taotlusel parandada igal ajal määrusega. Apellatsioonkaebust saab käsitleda

kostja taotlusena määruse tegemiseks otsuses vigade parandamiseks. Hageja nõustub maakohtu

otsuse resolutsioonis märgitud nõude suuruste korrigeerimisega vastavalt otsuse tegemise ajal

tegelikult menetluses olnud nõuete suurustele.

Maakohus ei ole eksinud tõendite hindamise reeglite vastu. Teistkordse asfalteerimise kulu

kandmise vajaduse põhjustas üksnes kostjapoolne lepingurikkumine ja hagejal ei olnud

võimalik kulu suuruse tekkimist töö kiirkorras valmimise vajaduse tõttu mõjutada. Olukorras,

kus kohus oli lugenud kulu hageja esitatud asjaoludel ja tõenditega nii põhjendatuks kui

tõendatuks, puudus vajadus hakata hindama juba tõendatuks loetud asjaolu ümberlükkamiseks

kostja poolt esitatud tõendeid.

Ekspertiis tellitud tööde hinna kindlaksmääramiseks ei ole põhjendatud. Konkreetse tellitud töö

hind ei ole eksperdi eriteadmisi nõudev asjaolu. Tasutud hinna põhjendatusele hinnangu

andmine on kohtu õigus ja kohustus, mida kohus täidab tema ette toodud asjaolude ja esitatud

tõendite hindamise teel. Ekspertiisi läbiviimine tõendile õigusliku hinnangu andmiseks ei saa

olla põhjendatud. Kaebuses puuduvad selgitused, miks esitas kostja selgelt formuleeritud

küsimused eksperdile esmakordselt alles apellatsioonimenetluses ja mitte varasemas maakohtu

menetluses ja mis takistas tal küsimuste sõnastamist varasem. Apellatsioonkaebuses esitatud

küsimused väljuvad maakohtu menetluses esitatud ekspertiisitaotluse põhjendustest.

Hagi tagamise muutmine ei ole põhjendatud. Põhinõude vähendamine ei toonud kaasa hagi

ületagatust. Ükski hagi tagamist tinginud asjaoludest ei ole muutunud ega ära langenud.

Kohtumenetluse ajal on tõenäosus hagi rahuldava kohtulahendi ladusaks täitmiseks aina

vähenenud ja ilmselgelt ongi lahendit veel võimalik täita üksnes tagamisel seatud hüpoteekide

abil. Hagi tagamise tühistamisel või hüpoteegisumma vähendamisel või abinõu muul viisil

muutmisel hageja nõude rahuldamise võimalikkus kaob.

Maakohus jättis taotluse T. Keskküla tunnistajana ülekuulamiseks põhjendatult rahuldamata.

Kostja esitas taotluse tunnistaja ülekuulamiseks maakohtus hilinenult. Lisaks isik, kes ei saa

anda menetluses tõendiks olevaid ütlusi menetlusosalise seadusliku esindajana, ei saa saavutada

seda õigust üksnes läbi juhatuse liikme staatusest vabanemisega, kuna tegemist oleks tõendi

allika kunstliku loomisega.

Apellatsioonkaebuse etteheited menetluskulude jaotusele ja kindlaksmääramisele ei ole

põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt, maakohtu 8. mai

2023. a otsus tuleb tühistada osas, millega kostjalt mõisteti hageja kasuks välja põhivõlgnevus

129 729 eurot 81 senti ületavas osas, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud

viivis 1037 eurot 83 senti ületavas osas ja põhivõlgnevust 129 729 eurot 81 senti ületavalt osalt

arvestatud viivis ning jaotati menetluskulud (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ringkonnakohus jätab

menetluskulud maakohtu menetluses 83% ulatuses kostja ja 17% ulatuses hageja kanda ning

menetluskulud ringkonnakohtu menetluses poolte endi kanda.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22, esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse

kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

7. TsMS § 442 lg 5 ja § 654 lg 1 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja

ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise

abinõudega seotud küsimused.

Kostja esitas apellatsioonkaebuses taotluse 10. detsembri 2021. a hagi tagamise määruse

muutmiseks või alternatiivselt tühistamiseks. Kostja põhjendas hagi tagamise määruse

muutmise vajadust sellega, et hageja on nõude osaliselt tagasi võtnud, kohus on hagi osalise

tagasivõtmise vastu võtnud, mistõttu on hagi ületagatud.

Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus tuleb jätta rahuldamata.

Tartu Maakohtu 10. detsembri 2021. a määrusega rahuldati hageja taotlus hagi tagamiseks ning

seati kostjale kuuluvale kahele kinnistule kohtulikud hüpoteegid summades 125 000 eurot ja

50 000 eurot. Maakohus selgitas, et taotletav hüpoteegisumma (175 000 eurot) ei ületa hagi

hinda (186 490 eurot 99 senti).

TsMS § 386 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib kohus poole taotlusel määrusega asendada ühe hagi

tagamise abinõu teisega. Asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse

äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel võib kohus poole

taotlusel hagi tagamise tühistada. Rahalise nõudega hagi tagamisel kui ka tagamisabinõu

asendamisel tuleb hinnata, kas see on ikka tõenäoliselt vajalik kohtulahendi täitmise tagamiseks

(TsMS § 377 lg 1), kas arvestatakse hagi hinda (TsMS § 378 lg 4 teine lause) ja kas kostja

huvisid hagi tagamisega ebaproportsionaalselt ei kahjustata (TsMS § 378 lg 4 esimene lause).

Seejuures kehtib hagi tagamise asendamisel põhimõte, et asendamisega ei tohi vähemalt

üldjuhul hageja positsiooni oluliselt halvendada (st tagatist oluliselt vähendada), kui varem ei

olnud tegemist just nn ületagamise juhtumiga (vt Riigikohtu 10. jaanuari 2011. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-133-10, p 19).

TsMS § 378 lg 4 teise lause kohaselt tuleb rahalise nõudega hagi tagamisel arvestada hagi

hinda. TsMS § 388 lg 2 kohaselt on hüpoteegisummaks tagatava nõude summa. Riigikohus on

27. jaanuari 2010. a määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-162-09 p-s 12 selgitanud tagatava nõude

ulatust TsMS § 388 lg 2 tähenduses. Viidatud määruse kohaselt ulatub kohtulik hüpoteek nii

põhinõudele kui ka kõrvalnõudele. Viivisenõude korral tuleb arvestada, et viivise suurus ei

pruugi olla hagi tagamise lahendamise ajal lõplikult kindlaks määratud. Sellisel juhul tuleb

viivise kindlaks määramata osa kohtuliku hüpoteegi summa määramisel arvestada mõistlikus

ulatuses, lähtudes mh kohtumenetluse ja võimaliku täitemenetluse eelduslikust kestusest.

Lisaks ulatub kohtulik hüpoteek ka menetluskulude hüvitamise nõudele, mille suurus tuleb

samuti kindlaks määrata eelduslikult.

Hageja nõudeks jäi pärast osalist nõude tagasivõtmist põhinõue 129 729 eurot 81 senti,

hagiavalduse esitamise seisuga (9. detsember 2021. a) sissenõutavaks muutunud viivis 1037

eurot 83 senti ning jooksev viivis põhinõudelt kokkulepitud määras 0,05% päevas.

Ringkonnakohus märgib, et käesolev menetlus on kestnud ligi kaks aastat, ainuüksi ühe aasta

viivis põhinõudelt moodustab 23 675 eurot 69 senti (129 729,81*0,05%/100*365). Lisaks tuleb

arvestada mõistlike menetluskuludega, mida maakohus pidas põhjendatuks 13 630 euro

ulatuses. Seega saab olla hageja nõue selle rahuldamise puhul ligilähedane kohtuliku hüpoteegi

summaga, kusjuures arvestatud on vaid ühe aasta viivisega (129 729,81 + 1037,83 + 23 675,69

+ 13 630 = 168 073,33). Tegemist ei ole hagi ületagamisega ning kostja taotlus hagi tagamise

määruse muutmiseks või tühistamiseks tuleb jätta rahuldamata.

8. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ületanud hagi piire, mõistes kostjalt hageja

kasuks välja hagiavalduses nõutud summa, kuigi hageja oli osaliselt nõude tagasi võtnud.

Hageja leidis, et vastavat minetust saab ringkonnakohus lahendada vea parandamisena

TsMS § 447 alusel.

TsMS § 447 lg 2 lubab kohtul igal ajal parandada otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed

ebatäpsused, seda võib teha aga vaid juhul, kui need ei mõjuta otsuse sisu (vt nt Riigikohtu 13.

detsembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-19042, p 10). Seejuures saab parandada üksnes

selliseid vigu, mis ei muuda otsuse resolutsiooni selliselt, et muutuvad poolte õigused ja

kohustused (Riigikohtu 12. jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-86-10, p-d 16–17).

Kohtulahendi resolutsiooniga kostjalt väljamõistetud summa muutmine, mis ei tugine üheselt

arusaadavale arvutusveale või muule ebatäpsusele ei ole vigade parandamine TsMS § 447 lg 2

mõistes.

Tartu Maakohus võttis 3. märtsi 2023. a määrusega (II kd, tl 74jj) vastu haginõude osalise

tagasivõtmise ning jättis hagi põhinõude 26 921 euro osas ning viivisenõude 215 euro 29 sendi

osas läbi vaatamata. Sellele vaatamata mõistis maakohus 8. mai 2023. a otsusega kostjalt välja

ka summad, mille osas oli kohus varasemalt hagist osalise tagasivõtmise vastu võtnud ja jätnud

hagi läbi vaatamata. Seega ületas maakohus nõude piire (TsMS § 439).

Kostja apellatsioonkaebus on hageja kohtulahendi tegemise hetkel menetluses oleva nõude

suuruse osas põhjendatud ning see tuleb rahuldada.

9. Ringkonnakohtus ei vaielda selle üle, et hageja peatöövõtjana ja kostja alltöövõtjana sõlmisid

lepingu Otepää keskväljaku ehitustööde tegemiseks (I kd, tl 10jj).

Kostja ei esita apellatsiooniastmes sisulisi vastuväiteid maakohtu poolt tuvastatule, et kostja

tehtud tööd olid vähemalt osaliselt puudustega. Kostja väitel olid aga puudused olulises osas

tingitud hageja antud juhistest (VÕS § 641 lg 3; kostja ise tugineb VÕS § 101 lg-le 3), kostja

väitel on kõik töös tehtud muudatused kooskõlastatud hagejaga.

Ringkonnakohtu hinnangul ei põhine kostja väited menetluses esitatule. Pooltevahelise lepingu

p-de 1.17, 1.19 ja 12.9 järgi on hageja esindajaks lepingulistes küsimustes Tarmo Roos, kostja

esindajaks Toomas Keskküla. Lepingutingimusi saab muuta üksnes poolte kokkuleppel. Seega

tuli kõik võimalikud lepingu muudatused kooskõlastada lepingus nimetatud isikute poolt.

Vastavalt lepingu p-le 1.18 oli Martin Kabral tellija esindaja ehitusobjektil, kuid lepingust ei

tulene tema õigust kooskõlastada lepingu endaga seotud muudatusi või muuta lepingu täitmise

viisi. Sellist õigust ei saa tuletada ka kostja poolt esitatud kirjavahetusest (I kd, tl 164–165).

10. Hageja nõue kostja vastu on esitatud VÕS § 646 lg 5 alusel, mille järgi võib tellija lasta töö

parandada ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist, kui töövõtja ei ole

tööd mõistliku aja jooksul parandanud. Apellatsioonkaebuse väitel ei ole ringkonnakohtus

vaidluse all see, et hageja tellis lepinguga seotud parendustööd KMG OÜ-lt ja Saku Ehitus OÜ-

lt ning maksis tööde eest kokku 156 651 eurot 7 senti (apellatsioonkaebuse p 2.7.4). Kostja

leiab apellatsioonkaebuses, et osad parendustööd ei olnud vajalikud, tehtud tööde väärtus on

ülepaisutatud ning töid oleks saanud teha odavamalt. Kostja leiab, et maakohus ei ole kostja

poolt esitatud tõendeid hinnanud, hageja ei andnud kostjale mõistlikku aega seisukoha

kujundamiseks, vastuettepaneku tegemiseks ja läbirääkimiste pidamiseks.

VÕS § 646 lg 1 sätestab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt

töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid

või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele

mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele

vastava uue töö. Töö parandamiseks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist, võib tellija nõuda

vaid siis, kui ta on õigustatult nõudnud parandamist, kuid peatöövõtja ei ole tööd mõistliku aja

jooksul parandanud.

Lisaks on pooled töövõtulepingu p-s 6.15 leppinud kokku, et töövõtja (kostja) kohustub

kõrvaldama omal kulul kõik töös avastatud puudused, vead või ebatäpsused koheselt või tellijaga

(hagejaga) kooskõlastatud tähtajaks, vastasel korral on tellijal mh õigus teha avastatud puuduste,

vigade või ebatäpsuste kõrvaldamine töövõtja asemel ülesandeks mistahes kolmandale isikule

töövõtja kulul ning vähendada töövõtjale lepingu alusel makstavat tasu või nõuda töövõtjalt

puuduste, vigade või ebatäpsuste kõrvaldamisega seonduvate kulutuste hüvitamist.

Ringkonnakohtu hinnangul on hageja menetluses tõendanud, et ta on kostjale andnud

võimaluse tehtud töid parandada ning kostja ei ole seda võimalust kasutanud.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja andnud 8. oktoobri 2021. a nõudekirjas (I kd, tl

117–119; II kd, tl 15) kostjale tähtaja kuni 30. oktoobrini 2021. a töödes esinenud puuduste

kõrvaldamiseks. Hageja on pöördunud kostja poole päringuga 14. oktoobril 2021, küsides, kas

ja millal kostja kavatseb töid teha. Kostja reageeris alles teisele pöördumisele 15. oktoobril

2021 ning kinnitas, et on nõudekirja saanud kätte juba 11. oktoobril 2021 (II kd, tl 48). Kostja

ei ole ise hagejaga ühendust võtnud olukorra lahendamiseks. Samuti ei nähtu kostja soovi

probleemi lahendamiseks ka kostja 15. oktoobri 2021. a e-kirjast. Hageja on edastanud

nõudekirja ka 17. oktoobril 2021 (I kd, tl 121). Hageja 22. oktoobri 2021. a e-kirjast nähtuvalt

kinnitas kostja esindaja nõudekirja kättesaamist ning sedagi, et kostja ei kavatse nõudekirjas

märgitud töid teha (I kd, tl 124). Samas 22. oktoobri 2021. a e-kirjas hoiatas hageja, et tööd on

vaja teha enne külma saabumist ning kostja vaikimine ja telefonis avaldatud keeldumine tingib

tööde tellimise kolmandatelt isikutelt kostja kulul juba 25. oktoobril 2021. Kostja vastas

hagejale 22. oktoobril 2022. Ei ole eluliselt usutav, et kostja jätab oma vastuses reageerimata

hageja väitele, et kostja olevat hagejale telefoni teel teatanud, et ei kavatse töid teha, kui see

poleks olnud õige. Poolte vahel oli kirjavahetus lepingu nõuetekohase täitmise üle ning kostjale

oli teada lepingus kokkulepitud hageja õigus lasta parendustööd teha kolmandate isikute poolt.

Ringkonnakohus juhtis 21. novembril 2023 toimunud kohtuistungil kostja tähelepanu sellele,

et alltöövõtja (kostja) ei reageerinud mingil viisil hageja nõudekirjadele, vaid pöördus

kõigepealt advokaadi poole. Kostja selgituse kohaselt vajas ta aega, et tutvuda ekspertiisiaktiga

ning hageja pole tõendanud, et töödega oli kiire. Nimetatud väide ei vasta asjas esitatule.

Hageja esitas tõendi selle kohta, et tööde parandamisega oli kiire (II kd, tl 53). Valdkonnajuht

Andrus Vilt selgitas, et kuna tööde teostamise ajavahemik oli RTK poolt ette antud aja tõttu

kiire, asus ta otsingule telefoni teel, suheldes nii Tref, Demirek, KMG, Tavt, Tariston kui ka

Trev 2-ga. Lisaks anti kostjale võimalus puudused kõrvaldada 30. oktoobriks. Kuna ükski teine

töövõtja ei saanud töödega alustada, siis oligi õiglane turuhind see, millega KMG OÜ töid

teostas. Hageja esindaja selgitas ringkonnakohtu 21. novembri 2023. a istungil, et

asfalteerimistööd oli vaja ära teha enne külmade saabumist. Töö ei saanud jääda kevadesse,

kuna tegemist oli probleemse olukorraga. Kostja ei ole tõendanud, et töödega oleks saanud

oodata kevadeni.

Ringkonnakohus leiab, et hagejal oli õigus VÕS § 646 lg 5 järgi lasta tööd parandada ja nõuda

kostjalt tehtud tööde eest hüvitist.

12. Kostja vaidleb vastu hageja poolt tehtud tööde ulatusele ja maksmumusele. Kostja leiab, et

tööd ei olnud tehtud turuhinnaga ning osa töid ei olnud vajalikud. Kostja heidab maakohtule

ette kostja poolt esitatud tõendite hindamata jätmist.

Ringkonnakohus selgitas 21. novembri 2023. a kohtuistungil, et hageja ei olnud kohustatud

võtma kõige odavamat pakkumist olukorras, kus on tööde tegemisega kiire. KMG OÜ poolt

tehtud tööde maksumuseks on 114 869 eurot 90 senti (käibemaksuta) (I kd, tl 126) ja Saku

Ehitus OÜ tööde maksumuseks on 15 672 eurot 66 senti (käibemaksuta) (I kd, tl 128).

KMG OÜ selgituse hinna kujunemise kohta kohaselt (II kd, tl 54) esitati hinnapäring oktoobri

keskpaigas ning kuna tööde tegemise tähtaeg oli novembri alguses, pidi KMG OÜ reageerima

suuremate jõududega nii logistiliselt, projektmeeskonna tasandilt kui AB segu tootmise

mõistes. KMG OÜ tootis paralleelselt AB segu teisele kliendile ning tal olid omad projektid,

mille lõpptähtaeg oli sarnases ajavahemikus. Tööde tegemine oli külmal ning pimedal

perioodil, mis tähendab, et seguga tuli nurgatagused kohad ehk parkimistasku servad jms

korduvalt üle teha, et töö vastaks ootustele ning kvaliteedile. Lisaks sellele suurendati

asfalteerimistööde käigus meeste arvu ning tehnika ühikute arvu vältimaks AB segu jahtumist.

Töödel kasutati ainult termohaagiseid, mis on hinna poolest kallimad kui tavalised vannid.

Asfalteerimistööde käigus tuli arvestada sellega, et on oht ülekulu tekkele, sest see on 1-kihiline

ning eesmärk oli sadeveed jooksma saada, vältimaks loikude teket, mis omakorda on alged

defektsete kohtade tekkele. Kohati olid äärekivid kõrguslikult valesti paigaldatud ning

vältimaks nende ümber tõstmist, siis tõsteti kihte (kohati parkimistaskutes kuni 10,5–11,5 cm

asfalti). Freesimistööde käigus kasutati kolme erineva suurusega freesi parkla freesimiseks

2,2m

frees,

parkla

ääres

1m

frees

riba

freesimiseks

ning

kaevude

ümbruses/servades/parkimistaskutes 1m või 1,3m frees, sest 2,2m on suurem ja igale poole ei

mahu. Kaevude ümbrused, parkimistaskud on killustikaluse ehituse puhul kohad, kuhu

buldooser või greider ei mahu. Seal kasutati vibroplaate, lisa tööjõudu, et tööde tempo oleks

kiire ja tõrgeteta. Lisaks sellele tuli kasutada väiksemat pinnaserulli, et äärekivid ei saaks

kahjustada.

Killustikalus

oli

peale

freesimistöid

väga

ebaühtlane.

Aluse

kohendamine/profileerimine/tihendamine osaliselt liikluse all ja pimedal/sombusel ajal on

aeganõudev ning tööpäevad ei ole pikad. Efektiivsus langeb võrreldes suvise perioodiga.

Lisaks esitas hageja Altos Teed OÜ hinnangu KMG OÜ hindadele (II kd, tl 57). Hinnangu

kohaselt ning võttes arvesse asjaolu, et ettevõte tuli parandama teise ettevõtte poolt eelnevalt

valesti tehtud tööd ja suutis lühikese ajaga reageerida, siis Altos Teed OÜ peab MKG OÜ hindu

õigustatuks ja sobivaks.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja oma väiteid hindade ebamõistlikkuse kohta tõendanud.

Kostja tugines Asko Vesteri arvamusele (II kd, tl 31), OÜ Roadwest (I kd, tl 166), OÜ Failain

(I kd, tl 167) ja AS TREF (Kristiina Lobrevi) (I kd, tl 211) hinnapakkumistele. AS TREF

hinnapakkumise kohaselt on tööde maksumuseks 57 650 eurot (käibemaksuta).OÜ Roadwest

ega OÜ Failain hinnapakkumised ei tõenda, et kõiki töid oleks saanud teha odavamalt, kui

hageja on tööde eest maksnud. Kostja poolt esitatud hinnapakkumistest ei selgu, et need oleks

esitatud vaidlusaluse objekti kohta ning neid oleks saanud ka sellel ajahetkel pakkujate poolt

kindlasti teha. K. Lobrevi 19. aprilli 2022. a selgituse (II kd, tl 59) kohaselt ei iseloomusta

konkreetsed tema poolt pakutud ühikhinnad kindlal objektil tööde teostamise maksumust, vaid

on ligikaudne maksumuse suurusjärk. OÜ Roadwest esitatust selguvad ainult pakutud hinnad

2021. a sügisel, samas ei ole selge, kas töid oleks ka teha saanud.

Kostja hinnangul olid osad Saku Ehitus OÜ ja KMG OÜ poolt tehtud tööd ebavajalikud. Kostja

tugineb Asko Vesteri arvamusele (II kd, tl 31). Kostja selgitas ringkonnakohtu istungil, et

aluskihi profileerimine ja tihendus ei olnud vajalikud, aluskiht, s.o profileerimine ja

tihendamine olid tehtud korrektselt. Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene A. Vesteri

arvamusest, et aluskihi profileerimine ja tihendamine oli tehtud korrektselt. A. Vesteri

hinnangust saab järeldada, et juhul, kui vahetatakse ainult asfaldi pealiskiht, siis profileerimist

ja tihendamist ei ole vaja teha. Hageja nõude aluseks olevast asjatundja hinnangust (I kd, tl 89jj)

tuleneb, et asfaltkatte mõõtmised viitavad kas õhemale kihile või ebapiisavale tihendamisele,

on võimalik, et kasutati oluliselt õhemaid konstruktsioonikihte, lubatust paksemat sängituskihti

või tihendati ebapiisavalt (I kd, tl 110). Seega nähtub eksperthinnangust pigem, et tihendamine

oli vajalik. Kostja ei ole ringkonnakohtu hinnangul tõendanud väidet, et osa töödest olid

ebavajalikud või oli tööde hind ülepaisutatud.

13. Kuivõrd ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu otsust, tuleb muuta ka menetluskulude

jaotust (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral

pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Võrreldes algse nõudega rahuldatakse hagi 83% ulatuses. Seega tuleb menetluskulud maakohtu

menetluses kooskõlas TsMS § 163 lg-ga 1 jätta 83% ulatuses kostja ja 17% ulatuses hageja

kanda.

Maakohus ei määranud kohtuotsuses kindlaks kostja menetluskulusid, kuna hagi tema vastu

rahuldati ning maakohus jättis kulud kostja kanda. Ringkonnakohus teeb teistsuguse otsuse,

mille tulemusel väheneb hagi rahuldamise ulatus võrreldes hageja algselt esitatud nõude

suurusega. Eeltoodust lähtuvalt ei määra ringkonnakohus praegu kindlaks kostja põhjendatud

ja vajalikke menetluskulusid maakohtu menetluses. Need määratakse kindlaks TsMS § 177 lg 2

järgi.

TsMS § 171 lg 1 kohaselt kannab apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse või

teistmisavalduse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse või teistmisavalduse esitaja, kui

kaebus või teistmisavaldus jääb rahuldamata. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu

jätab ringkonnakohus menetluskulud ringkonnakohtu menetluses poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja

Hele Kaldma

Triin Uusen-Nacke