3-23-2633/14 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Maret Altnurme

Määruse tegemise aeg ja koht

11.12.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2633

Haldusasi

X kaebus Tallinna linna kohustamiseks otsustama

kaebaja novembrikuu toimetulekutoetuse taotluse üle ja

toimetama otsus kätte kaebaja e-posti aadressile

lihtkirjana

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Tallinna linn, esindajad Moonika

Roosnupp, Marje Paljak ja Kristel Tina

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27.11.2023 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja juurde X 05.12.2023 määruskaebuse täienduse lisa digitoimiku leheküljel

219 ja Tallinna linna 07.12.2023 menetlusdokumendi lisad 18, 25 ja 26 digitoimiku

lehekülgedel 245 ja 258‒260.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.11.2023 määruse

resolutsiooni p 1 haldusasjas nr 3-23-2633 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1, § 252 lg

7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 10.11.2023 Tallinna Kesklinna Valitsusele taotluse toimetulekutoetuse ja

toiduabi saamiseks. Kaebaja soovis taotluse kohta vastustajalt tagasisidet e-kirja teel

15.11.2023 ja 17.11.2023.

2. Tallinna linn palus 16.11.2023 e-tähtkirjaga nr 5-8/4569-1 tulla kaebajal Tallinna

Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonda vastuvõtule ning esitada taotluse juurde teave

ja dokumendid.

3. X esitas 20.11.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna linna kohustamiseks

kaebaja toimetulekutoetuse taotluse läbivaatamiseks, otsuse tegemiseks ning taotluse

3-23-2633

2(9)

lahendamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebusega koos esitas kaebaja

esialgse õiguskaitse taotluse linna kohustamiseks maksma kaebajale 2023. a novembrikuu eest

toimetulekutoetust 1283,57 eurot.

4. Vastustaja teavitas 20.11.2023 kirjaga nr 5-8/4569-3 X, et Tallinna Kesklinna Valitsus

edastas kaebajale nõude lisadokumentide ja -teabe esitamiseks 16.11.2023 e-tähtkirjaga, mille

kohta tuli kaebaja e-posti aadressile teavitus. Vastustaja selgitas kaebajale e-tähtkirja

kättesaamise võimalusi 22.11.2023 kirjaga nr 5-8/4594-2.

5. X vastas vastustaja 20.11.2023 kirjale samal päeval, et ei soovi vastustaja 16.11.2023 e-

tähtkirja Omniva kaudu vastu võtta.

6. X esitas 21.11.2023 halduskohtule kaebuse paranduse (täiendus), mille kohaselt on

esialgse õiguskaitse korras taotletav toimetulekutoetus novembrikuu eest 1432,88 eurot (üür,

elekter ja kommunaalkulud 992,88 eurot ja toimetulekupiir 440 eurot). Kaebaja ei ole saanud

toimetulekutoetust viis kuud ning on söögita. Kaebajal on tõsine oht kaotada elukoht. Kaebaja

on üliõpilane ja üksikema, kes peab üleval puudega last. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) §

134 lg 2 kohaselt määratakse toimetulekutoetus viie tööpäeva jooksul pärast kõikide

dokumentide esitamist, kuid vastustaja ei suhtle kaebajaga.

7. Tallinna linn palus 23.11.2023 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Kaebaja väide, et tal puudusid oktoobris 2023 sissetulekud, ei ole tõene. Kaebaja ei ole

toimetulekutoetuse ega esialgse õiguskaitse taotluses esitanud perekonna sissetulekuid ega

pangakontode väljavõtteid sissetulekute või väljaminekute kohta. Sotsiaalkindlustusameti

andmebaasi päringust nähtub, et kaebajale on määratud riiklik lapsetoetus 80 eurot ja kaebaja

tütrele on määratud puudetoetus 36,31 eurot. Eesti Töötukassa andmebaasi tehtud päringu

kohaselt on kaebaja tütrele määratud töövõimetoetus 2023. a oktoobris 328,66 eurot ning

Maksu- ja Tolliameti andmetel on kaebaja saanud Eesti Töötukassalt tulu 327,05 eurot.

Kaebajale makstakse elatist 500 eurot. Arvestades seda, et toimetulekutoetuse mõistes on

toimetulekupiiri määr esmavajaduste rahuldamiseks (SHS § 131 lg 3) kaebaja perekonnale

(ema ja alaealine ning täisealine laps) 600 eurot, on vahendid esmavajaduse rahuldamiseks

olemas.

Kaebusest ei selgu, millised konkreetsed tagajärjed esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata

jätmisega kaebajale kaasnevad. Kaebaja väide, et toimetulekutoetuse määramata jätmisega

tekivad tal võlgnevused, on hüpoteetiline. Toimetulekutoetuse taotlusele lisatud elektrienergia

ja eluaseme kulude arvete järgi seisuga 31.10.2023 võlgnevusi ei ole. Üürisuhe on

korteriomanikul XYl XY-ga, mille esindaja on kaebaja. Kaebaja on osaühingu esindajana

sõlminud üürilepingu endaga. Kaebajal ei saa seega olla võlgnevust korteri omaniku ees.

Kaebaja esitatud dokumentidest ei nähtu, et tema perekonda ähvardaks otsene oht üüripinnalt

väljatõstmiseks. Selleks peaks osaühing esitama kaebaja vastu kohtusse hagi üüri ja

kommunaalkulude võlgnevuse sissenõudmiseks ja valduse vabastamiseks. Äriregistri järgi on

kaebaja elukoht xxx, Tallinn registreeritud kuue äriühingu asukohana. Isegi kui äriühingud ei

kanna enda asukohaga seotud kulusid täies ulatuses, on tavapärane, et seda tehakse vähemalt

osaliselt.

Esialgse õiguskaitse korras põhivaidluse ette ära otsustamist tuleks reeglina vältida. Praeguses

asjas puudub ülekaalukas vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

Vastustaja on kaebaja taotlusele ja sellega seotud pöördumistele tähtaegselt vastanud (vt

vastuse lisad 3, 5 ja 7). Vastustaja on kaebajale e-tähtkirjana toimetanud kätte

3-23-2633

3(9)

toimetulekutoetuse otsused ja kaebaja on need vastu võtnud, kuid 16.11.2023 e-tähtkirja

kaebaja vastu võtnud ei ole.

8. X esitas 24.11.2023 kaebuse täienduse, milles taotles vastustaja kohustamist otsustama

kaebaja toimetulekutoetuse taotluse üle ja toimetama otsus kätte kaebaja e-posti aadressile

lihtkirjana 24 tunni jooksul määruse tegemisest. Kaebajal ei ole muid sissetulekuid peale

stipendiumi, puudetoetuse ja töövõimetoetuse. Kaebaja on ammendavalt esitanud tõendid ja

teabe sissetulekute kohta. Vastustaja kohtleb kaebajat teiste toetuse taotlejatega ebavõrdselt,

kuna edastab teistele otsuseid ja küsimusi tavalise e-kirjaga, kuid kaebajale tähitud kirjaga e-

posti teel. Kaebaja ei ole neid kirju kätte saanud. Kaebaja on täiskoormusega üliõpilane ega saa

vastustaja soovitud ajal kohale tulla.

Üürilepingu ülesütlemine toimub avalduse esitamisega teisele poolele, mitte hagi esitamisega

väljatõstmiseks. Üürilepingu erakorralise ülesütlemise alused on täidetud (võlaõigusseaduse

(VÕS) § 316 lg 5). Kaebaja ei ole suutnud tähtaegselt ja täies mahus üüri tasuda XY-le ega VJ.

Avaldus kaebaja ja tema tütre kasutuses oleva eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks võib

saabuda iga hetk.

Pärast

üürilepingu

ülesütlemist

ei

ole võimalik

üürikulusid

toimetulekutoetuse taotlemisel enam arvestada (SHS § 133 lg-d 5 ja 7). Eluruumi kaotus on

kaebajale pöördumatu. 06.10.2023 kaebaja eluruumis käinud Tallinna Linnavara ametnike

sõnul ei ole pakkuda munitsipaalkortereid peredele, on vaid ühetoalised korterid.

Telefonioperaatorid on saatnud teated võlgnevuste kohta, lubades teenuste kasutamise

võimaluse lõpetada. Kaebaja ja tema tütar tegelevad õppetööga, mis internetiühenduseta

muutub võimatuks. Kui kaebaja ei suuda tasuda jooksvaid elektriarveid, on oht, et ka elekter

lülitatakse välja.

9. X esitas 27.11.2023 kaebuse täienduse, mille kohaselt sai ta 26.11.2023 vastustaja kirja

kätte, kuid selles ei ole vastustaja viidatud küsimusi. Kaebaja on osalenud kõikidel vastustaja

pakutavatel teenustel, kuid ei ole allkirjastanud juhtumiplaani, sest talle ei ole selgitatud, mis

on selle eesmärk. Kaebaja kodus ei toimu enam ettevõtlust. Kaebaja toas on 16 kraadi sooja.

Kaebajal ei ole õigust esitada oma täisealise poja pangakonto väljavõtteid. Kaebaja võlg kokku

on 01.12.2023 seisuga 3936,97 eurot.

10. Tallinna Halduskohus jättis 27.11.2023 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja tagastas tasutud riigilõivu 20 eurot (resolutsiooni p 2).

Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisel saavutaks kaebaja oma eesmärgi juba enne asja

sisulist lahendamist. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei ole sellises olukorras

välistatud, kuid sellisel juhul peaks esinema ülekaalukas vajadus ning samas ei tohiks

pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine tekitada avalikule huvile või

kolmandatele isikutele olulist kahju (Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 19).

Korteri omanik on sõlminud 25.08.2016 üürilepingu XY-ga. Lepingu p 1.6 järgi elavad

eluruumis kaebaja, tema kaks last ja Y, kes on kohustatud täitma lepingu tingimusi. Lepingu p-

de 2.1 ja 2.2 alusel on XY kohustus tasuda igakuiselt üüri 1000 eurot ning kanda eluruumi

kasutamisega seotud kõrvalkulud. Lepingu p 4.3.3 järgi võib üürileandja lepingu kirjaliku

avaldusega ja ühekuulise etteteatamisega üles öelda, kui üürnik on viivituses kolmel

järjestikusel maksetähtpäeval üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega. Kaebaja ja

XY, mille juhatuse liige on kaebaja ise, sõlmisid 26.08.2016 allüürilepingu, millega äriühing

andis kaebaja kasutusse Xxx korteri 25.08.2016 lepingus kokkulepitud tingimustel. Kaebuse ja

toimetulekutoetuse taotluste järgi tuleb kaebajal tasuda üüri igakuiselt siiski 800 eurot.

3-23-2633

4(9)

Eeltoodut arvestades saab kaebajal olla võlgnevus üksnes XY ees. Kaebaja esitatud selgitustest

ja tõenditest ei nähtu ning kohtule ei ole ka muul viisil teada, et XY nõuaks kaebajalt

võlgnevuse tasumist või ähvardaks üürilepingu ülesütlemisega. Ka ei ole kohtul andmeid ega

tõendeid, et korteri omanik taotleks XY-ga sõlmitud üürilepingu ülesütlemist, millisel juhul

võib üürileandja üürilepingu eseme allkasutajalt välja nõuda (VÕS § 288 lg 6 ja § 334 lg 5).

Kaebaja esitatud oktoobrikuu arve nr 158 alusel ei ole kaebajal kommunaalkuude võlga seisuga

31.10.2023. Kaebajal ei ole võlgnevusi ka elektrienergia tarbimise eest. Haldusasjas nr 3-23-

2405 kaebaja esitatud Elisa Eesti ja Telia Eesti teavitused arvete tasumiseks ei tõenda, et

kaebajal on makseraskused, millest tulenevalt on tal oht jääda teenuseta. Kohtule esitatud

asjaolude ja tõendite alusel ei ole seega põhjendatud järeldus, et esialgse õiguskaitse

kohaldamata jätmisel on kaebaja lähemal ajal oma senisest elukohast, eluruumi

elektrivarustusest või internetiühendusest ilma jäämas.

Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine oleks põhjendatud, kui esineks oht, et kaebajal ja

tema perekonnal ei oleks võimalik katta kõige põhilisemaid vajadusi. Selliseks järelduseks alust

ei ole. Vastustaja 23.11.2023 kohtule esitatud vastusest ning sellele lisatud dokumentidest

nähtub, et kaebaja ja tema perekonna sissetulek oktoobrikuus oli: lapsetoetus 80 eurot, tütre

puudetoetus 36,31 eurot, tütre töövõimetoetus 328,66 eurot, kaebaja tulu Eesti Töötukassalt

327,05 eurot ning elatis 500 eurot. Kokku oli kaebaja ja tema perekonna sissetulek seega

vähemalt 1272,02 eurot.

Kui kaebajal on vajadus toimetulekutoetuse saamiseks, nagu ta väidab, on tal ka huvi panustada

sellesse, et vastustajal oleks taotluse läbivaatamiseks tähtsust omavad andmed ja tõendid, sh

huvi minna vastustaja palutud visiidile asjaolude väljaselgitamiseks. Kohtule esitatud selgituste

ja tõendite põhjal ei ole kaebaja üles näidanud igakülgset valmidust vastustajaga koostööd teha.

Näiteks ei aita kaebaja keeldumine vastustaja e-tähtkirjade vastuvõtmisest saavutada tema

eesmärki, vaid pigem takistab seda.

Kuivõrd esialgse õiguskaitse vajadust ei esine, ei ole vaja hinnata kaebuse põhjendatust ega

kaaluda kaebaja õigusi, avalikke huve ning teiste isikute õigusi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

11. X palub 29.11.2023 määruskaebuses (täiendatud 05.12.2023 ja 07.12.2023) tühistada

Tallinna Halduskohtu 27.11.2023 määruse resolutsiooni p 1 ja rahuldada esialgse õiguskaitse

taotlus.

Vastustaja ei ole saatnud kaebajale 16.11.2023 tähitud e-kirja. Kaebaja käib iga päev 8.30‒

16.00 ülikoolis ja õpib õhtuti ning nädalavahetustel ei ole võimalik nõuet täita. Vastuvõttudel

on alati olnud jutt, et ametnik võtab vastu enne lõunat. Kaebaja on kaks aastat käinud

sotsiaalhoolekande osakonnas kohapeal, samuti on tehtud kaebajale sel aastal kaks

kodukülastust. Igas linnaosas on võimalik teha e-avaldused, k.a kohtus, töötukassas on

igakuised nõustamised telefoni või e-posti teel.

Kaebaja sai 04.12.2023 hoiatuse maksmata kommunaalmaksete ja üürivõla kohta seisuga

04.12.2023. Kaebaja kodus on üürivõla tõttu 26.11.2023 sooja 16 kraadi. Korteri küte on maha

keeratud. Kaebaja sai 04.12.2023 vastustajalt vastuse, et 0,84 sendine intressitulu, mille pärast

jäeti toimetulekutoetus määramata juuli, augusti ja septembri eest on välja mõeldud ning sellist

tulu pole kaebaja tegelikult saanud. Kaebaja ei saa elatist, ka varasem 500 eurot ei kuulunud

kaebaja leibkonnale. Kaebaja on iga kord esitanud kõik toimetulekutoetuse saamiseks nõutavad

dokumendid. Vastustaja pole kuue kuu jooksul suutnud selgitada, miks ta kaebajat näha soovib

ja mis andmed vajavad täpsustamist. Täiskasvanud poja pangakonto väljavõtet ei ole kaebajal

3-23-2633

5(9)

õigus esitada. Puudetoetus, stipendium jne on vastustajale näha Maksu- ja Tolliametist.

Vastustaja pole esitanud ühtegi tõendit, et Omniva e-tähtkiri oleks kaebajani jõudnud. Y elab

kaebaja teada juba aastaid X tänaval.

12. Tallinna linn palub 07.12.2023 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisel saavutaks kaebaja oma eesmärgi juba enne asja

sisulist lahendamist. Sellisel juhul peaks esinema ülekaalukas õiguskaitsevajadus. Arvestades

esitatud üürilepinguid, saab kaebajal olla võlgnevus üksnes XY ees. Esitatud tõenditest ja

selgitustest ei nähtu, et osaühing nõuaks kaebajalt võlgnevuse tasumist või ähvardaks

üürilepingu ülesütlemisega. Tõendid puuduvad ka selle kohta, et korteri omanik taotleks

osaühinguga sõlmitud üürilepingu ülesütlemist. Kaebaja esitatud korteriühistu oktoobrikuu

arvega nr 158 on tõendatud, et kaebajal ei ole kommunaalkulude võlga seisuga 31.10.2023.

Eesti Energia 31.10.2023 arvega on tõendatud, et kaebajal ei ole võlgnevusi ka elektrienergia

tarbimise eest. Haldusasjas nr 3-23-2405 kaebaja esitatud Elisa Eesti ja Telia Eesti teavitused

ei tõenda, et kaebajal on makseraskused. Seega on kaebaja väited, et on ilma jäämas oma

elukohast, eluruumi elektrivarustusest või internetiühendusest, paljasõnalised ja tõendamata.

Vastustaja on 23.11.2023 esitanud kohtule tõendid selle kohta, et kaebaja sissetulekutega on

tema kõige põhilisemad vajadused kaetud.

Kui kaebajal on vajadus toimetulekutoetuse saamiseks, peaks tal olema ka huvi panustada

sellesse, et vastustajal oleks taotluse läbivaatamiseks tähtsust omavad andmed ja tõendid.

Kaebaja on pigem huvitatud pidevast kirjavahetusest vastustajaga, mitte lahenduste leidmisest.

Kaebajale on korduvalt selgitatud e-tähtkirja kättesaamise võimalusi, kuid kaebaja ei soovi kirja

Omniva kaudu ega ka Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnast isiklikult

kätte saada, samuti ei ole ta avaldanud soovi saada kirja paberkandjal tähitult. Kaebaja kooli

lähedal asub Siili ühistranspordi peatus ning Vabaduse väljaku peatusesse ja sealt

sotsiaalhoolekande osakonda (Pärnu mnt 9) jõuab koolist mõistliku aja jooksul. Kirja

kättesaamisest sõltub menetlustähtaegade kulgemine. Kuna kaebaja on haldusasjas nr 3-23-

2405 teinud vastustajale alusetuid etteheiteid tähtaegadest kinnipidamise osas, ei soovi

vastustaja selles osas rohkem arusaamatusi. Läbi Omniva infosüsteemi on võimalik e-tähtkirja

kättesaamise aeg täpselt fikseerida. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnas

on vastuvõtt esmaspäeviti kella 17.30-ni.

Omniva e-tähtkirja vastuvõtmise osas märgib vastustaja, et saatis kaebajale Omniva kaudu

10.11.2023 juhtumiplaani allkirjastamist meeldetuletava e-tähtkirja, mille kaebaja viivitusega

lõpuks 26.11.2023 vastu võttis. Kaebaja allkirjastas juhtumiplaani pärast korduvaid

meeldetuletusi ja tähtaega (29.11.2023) ületades 06.12.2023, mis ilmestab samuti kaebaja

koostööle orienteeritust. Ominva 05.12.2023 teabe kohaselt on kõnealune 16.11.2023 e-tähtkiri

kaebajale Omniva infosüsteemi kaudu nõuetekohaselt edastatud ja puudub teave, miks kaebaja

seda vastu ei võta. Kaebaja on vastustaja 16.11.2023 e-tähtkirja kätte saanud e-toimiku kaudu,

kuna e-toimikus haldusasjas nr 3-23-2633 on kaebaja avanud 23.11.2023 kahel korral vastustaja

vastuse esialgse õiguskaitse taotlusele, millele on ka kõnealune kiri lisatud.

Toetuse määramine sõltub pereliikmete arvust, nende sissetulekust ja majanduslikust seisust,

mille kohta kaebaja on esitanud vastakat teavet. Taotluse kohaselt on kaebaja peres kaks liiget,

kuid 06.10.2023 pidas kaebaja enda perekonda kolmeliikmeliseks – korteri omaniku ja XY

vahel sõlmitud üürilepingu alusel on eluruumi Xxx elanik ka Y. Kaebaja lähtub pereliikmete

määramisel enda suvast, mitte toimetulekutoetuse regulatsioonist ega kehtestatud

piirmääradest. Vastustaja alles ootab kaebaja vastust, mistõttu ei ole vastustajal novembri 2023

osas olnud võimalik kaebaja abivajadust terviklikult hinnata ning hetkel ei ole teada, millise

otsuse vastustaja teeb. Kaebaja ei ole üles näidanud igakülgset valmidust vastustajaga koostööd

3-23-2633

6(9)

teha. Kaebaja keeldumine vastustaja e-tähtkirjade vastuvõtmisest ei aita kaebajal saavutada

tema eesmärki. Kui kohus rahuldab kaebaja taotluse, muutub põhimenetlus mõttetuks.

Ebaõiglane oleks määrata kaebajale ebavõrdselt teiste taotlejatega toetus õigusaktidega

kehtestatud reegleid järgimata ning abivajadust ja asjaolusid kohaselt hindamata.

Määruskaebusele lisatud hoiatus maksmata kommunaalmaksete ja üürivõla kohta on koostatud

konkreetselt käesoleva kohtuasja jaoks. Selle edastaja on äriregistri andmetel alates 28.11.2023

XY juhatuse liige Y, kuid Y on ühtlasi üürilepingu alusel Xxx eluruumi üks elanikest. Seega

on tegemist kaebajapoolse äriühingutega skeemitamisega, kuna kohus on praeguses asjas ning

asjades nr 3-23-2201 ja 3-23-2405 viidanud sellele, et kaebaja esineb üürilepingute sõlmimisel

samaaegselt juriidilise ja füüsilise isikuna. Kuna kaebaja esitab eluasemekulude maksmise

kohta vastakat teavet, ei saa olla veendumust Y e-kirjas toodud summade tõelevastavuses, sest

taotluse juurde esitatud arvetelt eluasemekulude võlgnevust ei nähtu. Vastustaja märgib, et ka

nelja Yga seotud äriühingu asukohad on registreeritud aadressile Xxx.

Määruskaebusele lisatud foto külmkapi termomeetri näidust ei tõenda, et tegemist on kaebaja

kodu temperatuuriga, ka on termomeetri näiduga lihtne manipuleerida.

Määruskaebusele lisatud vastustaja 04.12.2023 vastuskiri on praeguses asjas asjassepuutumatu.

Kaebaja pöördumised puudutasid perioodi juuli 2023 toimetulekutoetuse taotluse menetlust.

Tõele ei vasta kaebaja väide, et talle jäeti 0,84 euro intressitulu pärast toimetulekutoetus juulis,

augustis ja septembris määramata. Nende kuude osas on toimetulekutoetuse määramise

küsimus arutusel asjas nr 3-23-2201.

Kaebaja edastatud SKA 23.11.2023 vastuse osas pole teada, millise pöördumise esitas kaebaja

ise SKA-le, määruskaebuse juurde on lisatud vaid vastuse esileht ehk teave on valikuline. SKA

ei kommenteeri vastuses konkreetset juhtumit, mistõttu pole vastus asjakohane. SKA ei ole ka

konkreetses küsimuses vastustaja poole pöördunud, nagu alati sel juhul tehakse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

14. Kaebaja on koos määruskaebuse ja selle täiendustega esitanud järgmised lisad: Omniva

29.11.2023 e-kiri (dtl 199 ja 282), tunniplaan (dtl 200 ja 281), Harju Maakohtu 30.11.2023

määrus nr 2-33-177 (dtl 212‒215), XY 04.12.2023 hoiatus (dtl 219 ja 276), foto termomeetrist

(dtl 220), Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna 04.12.2023 kiri nr 5-

8/3219-22 (dtl 221 ja 278), Sotsiaalkindlustusameti 23.11.2023 vastus pöördumisele (dtl 222 ja

279), X vastused 16.11.2023 Tallinna Kesklinna Valitsuse küsimustele (dtl 269), X 26.11.2023

e-kiri VJ toatemperatuuri kohta (dtl 277 ja 285), AA konto väljavõte (dtl 280 ja 286), Eesti

Töötukassa 12.05.2023 tegevuskava (dtl 283‒284). Vastustaja on koos 07.12.2023 vastusega

esitanud lisad 15‒28. Ringkonnakohus võtab tõendina asja materjalide juurde kaebaja esitatud

lisa digitoimiku leheküljel 219 ning vastustaja esitatud lisad 18, 25 ja 26 digitoimiku

lehekülgedel 245 ja 258‒260. Ülejäänud dokumendid ei ole määruskaebuse lahendamisel

asjakohased ja tuleb nende esitajatele tagastada (HKMS § 62 lg 2).

15. Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks

enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks peab kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava

hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Esialgse õiguskaitse

kohaldamisel peab kohus HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 järgi arvestama avalikku huvi ja puudutatud

3-23-2633

7(9)

isiku õigusi ning hindama kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid

tagajärgi.

16. Asja materjalidest nähtuvalt palus vastustaja 16.11.2023 e-tähtkirjaga nr 5-8/4569-1 tulla

kaebajal Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonda vastuvõtule ning esitada

enda 10.11.2023 taotluse juurde teave ja dokumendid. Vastustaja 07.12.2023 vastusele lisatud

Omniva infosüsteemi väljavõttest nähtuvalt on e-tähtkiri kaebajale vastu võtmiseks edastatud

(lisa 18). Kaebaja ei ole kirja vastu võtnud. Vastustaja ei ole kaebaja 2023. a novembri

toimetulekutaotluse osas veel otsust teinud, sest ootab kaebaja vastust, et hinnata kõiki

asjaolusid kogumis.

17. Halduskohus leidis õigesti, et esialgse õiguskaitse korras vastustaja kohustamisel maksma

kaebajale toimetulekutoetust, otsustaks kohus vaidluse ette ära. Kuigi esialgse õiguskaitse

abinõu kohaldamine ei ole välistatud mh olukorras, kus kaebaja saavutaks sellega sisuliselt oma

eesmärgi juba enne asja sisulist lahendamist, peaks sellisel juhul esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks esinema ülekaalukas vajadus ning samas ei tohiks pöördumatute õiguslike või

faktiliste tagajärgede loomine tekitada avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju

(nt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 19). Seega õigustaks esialgse õiguskaitse

kohaldamist kaebaja ülekaalukas esialgse õiguskaitse vajadus. Ringkonnakohtu hinnangul ei

ole see tingimus praegusel juhul täidetud.

18. Toimetulekutoetuse eesmärk on leevendada ajutise abimeetmena abi vajavate isikute ja

perekondade materiaalset puudust, tagades neile minimaalsed vahendid esmavajaduste

rahuldamiseks (SHS § 131 lg 1). Toetuse maksmine tagab isikule või perekonnale minimaalse

asendussissetuleku, mis võimaldab jooksvalt katta kõige põhilisemad vajadused. Seega tuleb

kohtul esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel hinnata, kas esineb oht kaebaja ja temaga koos

elavate perekonnaliikmete esmavajaduste (näiteks elukoht, minimaalsed tarbimiskulud toidule,

riietusele, jalanõudele, muudele kaupadele ja teenustele) rahuldamisele. Toimetulekutoetuse

vajaduse tõendamisel lasub tõendamiskoormus toetuse taotlejal.

19. Esialgse õiguskaitse korras toimetulekutoetuse maksmine oleks põhjendatud juhul, kui

vastasel korral oleks ohus kaebaja ja tema perekonna minimaalsete esmavajaduste rahuldamine

või ähvardaks neid oht jääda ilma üüripinnast. Kaebaja on lisanud toimetulekutoetusele enda ja

tütre pangakontode väljavõtted 2023. a oktoobri kohta, millest ei nähtu mingeid sissetulekuid

ega väljaminekuid ning kontode lõppjääk on 0 (dtl 51 ja 56). Vastustaja 23.11.2023 vastusest

nähtuvalt on kaebaja ja tema tütre sissetulekud vähemalt järgmised. Sotsiaalkindlustusameti

andmetel on kaebajale määratud riiklik lapsetoetus 80 eurot ja tema tütrele puudetoetus 36,31

eurot. Eesti Töötukassa andmetel on kaebaja tütrele määratud oktoobris 2023 töövõimetoetus

328,66 eurot, Maksu- ja Tolliameti andmetel on kaebaja saanud Eesti Töötukassalt tulu 327,05

eurot. Vastustaja 06.10.2023 kodukülastusaktist (dtl 86‒87) nähtuvalt makstakse kaebajale

elatist 500 eurot kuus. Esitatud andmetel on kaebaja ja tema tütre sissetulek oktoobris 2023

olnud kokku vähemalt 1272,02 eurot. Arvestades, et toimetulekutoetuse mõistes on

toimetulekupiiri määr esmavajaduste rahuldamiseks kaebaja perekonnale (kaebaja ja tema

alaealine tütar) 440 eurot (2023. a riigieelarve seaduse § 2 lg 6 p 2, SHS § 131 lg-d 3 ja 5), saab

kaebaja ja tema pere sissetulekut pidada piisavaks vähemalt esmavajaduste rahuldamiseks.

Küsimuses, kas lugeda kaebaja perekonna liikmeks SHS tähenduses ka kaebaja täisealine poeg,

ei ole kaebaja olnud järjekindel (vt ka allpool).

20. Kaebaja on koos määruskaebusega esitanud kaebajale 04.12.2023 saadetud hoiatuse (dtl

219) maksmata kommunaalkulude ja üürivõla kohta kokku summas 2686,14 eurot

(kommunaalmaksed septembris 243,57 eurot, oktoobris 392,57 eurot ja novembris 450

3-23-2633

8(9)

(täpsustamisel) ning kahe kuu üür kokku 1600 eurot). Hoiatuse edastaja on XY juhatuse liige

Y. Ringkonnakohtu esialgsel hinnangul ei ole see tõend usaldusväärne.

Asja materjalide juurde on esitatud Xxx, Tallinn korteri üürileping (dtl 73‒76), mis on sõlmitud

25.08.2016 XY ja XY vahel. Üürilepingu kohaselt lubatakse üürnikuga koos eluruumis elada

kaebajal, tema lastel ja VH ning üür on 1000 eurot kuus (toimetulekutoetuse taotluse kohaselt

800 eurot). Samuti on esitatud XY ja kaebaja vahel 26.08.2016 sõlmitud üürileping (dtl 77),

mille tingimused on samad eelnimetatud üürilepingus tooduga.

Äriregistri andmetel on alates 28.11.2023 ainuke XY juhatuse liige Y. Seega puudub

praeguseks alus väita, et kaebaja on üürilepingu sõlminud osaühinguga, mille juhatuse liige ta

ise on. Ringkonnakohus jagab siiski vastustaja kahtlust 04.12.2023 esitatud hoiatuse

tõepärasuses.

Erinevalt

hoiatuses

märgitust

ei

nähtu

eluasemekulude

võlgnevust

toimetulekutoetuse taotlusele lisatud Tallinn, Zzz/ Xxx korteriühistu 07.11.2023 arvelt nr 158

(dtl 52). Võlgnevus puudub ka taotlusele lisatud Eesti Energia 31.10.2023 arve nr

286461000524 (dtl 53‒54) kohaselt. Lisaks on korteri omaniku ja XY vahel sõlmitud

üürilepingu alusel eluruumi Xxx üürnik ka Y. Et Y elab tegelikult kuskil mujal, on tõendamata.

Asja materjalidest ei nähtu, et XY poolt oleks esitatud avaldus kaebajaga sõlmitud üürilepingu

ülesütlemiseks võlgnevuse tõttu. Samuti ei ole esitatud andmeid selle kohta, et XY oleks

esitanud XY-le üürilepingu ülesütlemise avalduse.

Kaebaja haldusasjas nr 3-23-2405 esitatud telefonioperaatorite Elisa Eesti ja Telia Eesti

tekstisõnumitest ei selgu, millise perioodi võlgnevuse eest meeldetuletus on esitatud, mistõttu

ei tõenda need, et kaebajal on makseraskused, millest tulenevalt on tal oht jääda teenuseta.

Eelneva põhjal ei saa ohtu kaebaja ja tema pere eluasemest, eluruumi elektrivarustusest või

internetiühendusest ilmajäämiseks pidada lähitulevikus tõenäoliseks.

21. Ringkonnakohus peab põhjendatuks vastustaja seisukohta, et kaebaja on esitanud

toimetulekutoetuse taotlemisel vastakaid andmeid ning esineb kahtlus kaebaja pere tegelikus

sissetulekus. Kaebaja on märkinud toimetulekutoetuse taotlusel enda pere kaheliikmelisena,

samas 06.10.2023 kodukülastusel (dtl 86‒87) pidas kaebaja peret kolmeliikmeliseks. Kaebaja

väidab, et tal puudub igasugune sissetulek, makstes samas väidetavalt elatist 300 eurot enda

eraldi elavale täisealisele pojale (dtl 48‒49 ja 57). Millistest vahenditest ja mil viisil see toimub,

pole tõendatud. Kui kaebaja loeb oma täisealise poja enda perekonna liikmeks SHS tähenduses

(SHS § 131 lg 4), tuleb oma perekonna toimetulekutoetuse vajaduse ja toetuse saamise õiguse

tõendamiseks esitada ka andmed poja tulude kohta. Seda seni tehtud ei ole. Kaebaja on

varasemalt ise selgitanud ja vastustaja on tuvastanud (06.10.2023 kodukülastuse akt), et kaebaja

ja tema tütre sissetulekud laekuvad kaebaja poja pangakontole. Seetõttu ei ole asjakohane ka

kaebaja see väide, et poja pangakonto väljavõtte esitamist ei ole temalt õigust nõuda, kui poeg

ei kuulu kaebajaga ühte leibkonda.

22. Ringkonnakohtu hinnangul ei viita ülaltoodud asjaolud ja tõendid sellele, et 2023. a

novembri toimetulekutoetuse esialgse õiguskaitse korras määramata jätmisel oleks kaebaja ja

tema tütre minimaalsete esmavajaduste rahuldamine ohus või ähvardaks neid oht jääda ilma

üüripinnast. Seetõttu ei saa hinnata kaebaja õiguskaitsevajadust nii ülekaalukaks, et see

õigustaks kaebaja soovitud eesmärgi saavutamist juba enne asja sisulist lahendamist. Lõplik

hinnang asjaoludele ja tõenditele tuleb anda asja sisulise läbivaatamise käigus. Kuivõrd riigi

vahendid on toetuste maksmisel piiratud, on kaalukas avalik huvi see, et toetust makstakse

üksnes isikutele, kellel on selle saamiseks õiguspärane alus. Toimetulekutoetuse eesmärk ei ole

toetada seda elustandardit, mille isik on endale valinud. Isiku toimetulekutoetuse vajadus peab

olema tegelik, mitte kunstlikult (või andmeid varjates) tekitatud.

3-23-2633

9(9)

23. Hüvitise taotlemisel peab isik aitama igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele

menetlusele ning asjaolude muutumise korral hüvitise kohandamisele (sotsiaalseadustiku

üldosa seaduse (SÜS) § 5 lg 2). Samuti on isik kohustatud esitama kõik hüvitise andjale

teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud

hüvitise saamise õiguse või muu hüvitise andmiseks olulise asjaolu väljaselgitamiseks,

sealhulgas seaduses sätestatud juhtudel andmed kolmandate isikute kohta (SÜS § 21 lg 1 p 1).

See on vajalik isiku abivajaduse terviklikuks hindamiseks. Kaebaja on keeldunud vastustaja e-

tähtkirjade vastuvõtmisest ega soovi esitada abivajaduse kindlakstegemiseks vajalikke

andmeid. Vastustaja on määruskaebuse vastuses selgitanud, et Tallinna Kesklinna Valitsuse

sotsiaalhoolekande osakonnas toimub vastuvõtt esmaspäeviti kuni kella 17.30-ni. Seega on

kaebajal võimalik ilmuda sotsiaalhoolekande osakonda vastuvõtule ka pärast koolipäeva TTK.

Halduskohus on kaebajale õigesti selgitanud, et kui kaebajal on vajadus toimetulekutoetuse

saamiseks, peab ta ka panustama sellesse, et vastustajal oleks taotluse läbivaatamiseks kõik

tähtsust omavad andmed ja tõendid, s.t ka huvi minna vastuvõtule sotsiaalhoolekandeosakonda

asjaolude väljaselgitamiseks ning võtta vastu vastustaja edastatud e-tähtkirjad.

24. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.11.2023

määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)