2-23-928/10 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-23-928

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. detsember 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-928

Tsiviilasi

Eesti Inkasso OÜ hagi R. L. vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

14 637,26 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Eesti Inkasso OÜ (registrikood 12438291; asukoht

Tartu mnt 25-46, 10117 Tallinn), lepinguline esindaja Julia

Vaganova (e-post julia@capitalgate.ee)

Kostja R. L. (isikukood xxxxxxxxxxx, e-post)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Eesti Inkasso OÜ hagi R. L. vastu võla väljamõistmiseks osaliselt

tagaseljaotsusega.

2. Mõista R. L. välja Eesti Inkasso OÜ kasuks põhivõlg 4103,13 eurot.

3. Mõista R. L. välja Eesti Inkasso OÜ kasuks viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni põhinõude summas 4103,13 eurot täitmiseni võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Jätta Eesti Inkasso OÜ hagi R. L. vastu rahuldamata osas, milles Eesti Inkasso OÜ

palub mõista R. L. välja Eesti Inkasso OÜ kasuks põhivõla suuremas summas kui

4103,13 eurot, intressi 890,47 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 3488,31 eurot,

lepingu haldamisega seotud kulud 14,50 eurot ja edasiulatuva viivise suuremas

ulatuses kui märgitud p-s 3.

5. Jätta menetluskulud 70% ulatuses Eesti Inkasso OÜ kanda ja 30% ulatuses R. L.

kanda.

6. Määrata Eesti Inkasso OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 1102 eurot.

7. Mõista R. L. välja Eesti Inkasso OÜ kasuks menetluskulud 330,60 eurot.

8. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb R. L. tasuda kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

9. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

10. Toimetada otsus kätte pooltele.

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule (Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale

toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale

kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. (TsMS § 415)

Kaja esitatakse tagaseljaotsuse teinud kohtule. Kajas peab sisalduma: 1) viide otsusele, mille

peale kaja esitatakse; 2) avaldus, et selle otsuse peale esitatakse kaja; 3) asjaolu, mis takistas

kaja esitajal hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast ja sellest teatamast ning selle

põhistus, välja arvatud juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Kui

tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei

ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. (TsMS § 416, RLS § 59 lg 19)

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi

1, 51010 Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse

riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse

ulatust. (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7, RLS § 59 lg 15)

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. (TsMS § 187 lg 6)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Inkasso OÜ (hageja) esitas 18. jaanuaril 2023 Tartu Maakohtule hagi R. L. (kostja)

vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 12 792,74 eurot,

millest 8399,46 eurot on põhivõlg, 890,47 eurot intress, 3488,31 eurot hagiavalduse esitamise

päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis ja 14,50 eurot lepingu haldamisega seotud

kulud (sh 10,50 eurot igakuine haldustasu, 4 eurot meeldetuletuskirja tasu), ning tulevikus

sissenõutavaks muutuva viivise arvestatuna 0,06% päevas tasumata põhisumma jäägilt alates

19. jaanuarist 2023 kuni põhinõude rahuldamiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja

kanda ja kohustada kostjat tasuma väljamõistetavatelt menetluskuludelt viivist.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Coop Finants AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja järgmised

lepingud:

-

4. aprillil 2018 väikelaenulepingu nr L3701341395 (laenuleping I), mille alusel kostja

sai 7371 eurot laenu ning kohustus laenu tagastama osamaksetena hiljemalt 10. aprilliks

2024;

-

24. jaanuaril 2019 väikelaenulepingu nr L00649 (laenuleping II), mille alusel kostja sai

3000 eurot laenu ning kohustus laenu tagastama osamaksetena hiljemalt 10.

veebruariks 2022;

-

15. juulil 2019 laenulepingu I ja laenulepingu II lisa nr L171874 laenulepingu I ja

laenulepingu II muutmiseks. Alates kokkuleppe sõlmimisest kannab väikelaenu leping

numbrit L171874. Laenulepingu lisas fikseerisid pooled, et laenu tagastamata põhiosa

moodustab 9206,95 eurot, mida kostja kohustus tagastama osamaksetena hiljemalt 10.

juuliks 2025;

-

6. aprillil 2020 kokkuleppe laenulepingu lisa nr L171874 muutmiseks. Alates

kokkuleppe sõlmimisest kannab väikelaenu leping numbrit L236209. Laenulepingu

lisas fikseerisid pooled, et laenu tagastamata põhiosa moodustab 8737,07 eurot, mida

kostja kohustus tagastama osamaksetena hiljemalt 10. juuliks 2025. Kostja on teinud

põhisumma katteks tasumisi 262,61 eurot. Seega põhisumma jääk on 8474,46 eurot

(8737,07 eurot – 262,61 eurot = 8 474,46 eurot). Ülejäänud osamaksed jäid kostja poolt

tasumata.

Kuna kostja jäi maksetega viivitusse ega tasunud võlgnevust täiendava tähtaja jooksul, ütles

esialgne võlausaldaja lepingu üles alates 26. veebruarist 2021. Lepingu ülesütlemise aja seisuga

oli võlgnevus järgmine: põhiosa 8474,46 eurot, tasumata intress 890,47 eurot, lepingu

haldamisega seotud kulu 10,50 eurot ning tasumata jäänud osamaksete tulemusena tekkinud

kulud (viivis ja meeldetuletuskirjade tasud) 34,72 eurot. Pärast laenulepingu ülesütlemist tasus

kostja 17. märtsil 2021 esialgsele võlausaldajale põhiosa katteks 75 eurot. 10. septembril 2021

loovutas esialgne võlausaldaja laenulepingust tuleneva nõude kostja vastu hagejale.

2. Kohus võttis 11. aprillil 2023 hagi menetlusse ja kohustas kostjat hagile vastama. Kostja

kinnitas 10. mail 2023 e-kirjaga, et on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kätte saanud.

Kostja hagile ei vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule vastanud.

Vastamise tähtpäev saabus 30. mail 2023. Hageja taotlusel teeb kohus asjas tagaseljaotsuse.

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada

tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus

vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist

ja menetluskulusid.

4. Hagiavaldusest nähtub, et Coop Finants AS ja kostja vahel sõlmitud lepingute puhul on

tegemist tarbijakrediidilepingutega võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Krediidiandja

on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS §

§ 4034). Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist omal algatusel, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele

tuginenud (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C‑679/18, OPR-Finance s.

r. o. vs. GK, p 46; Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus kohtuasjas nr 2-21-13098, p-d 13, 25).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 4034 lg 1 järgi enne

tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas

tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama

tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja

põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt,

tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast

sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks

tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla

sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt

Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta

lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku,

teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate

rahaliste

kohustuste

võimaliku

suurenemise

mõju,

määrates

vajalike

hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta

olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud

kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

(KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7

sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku

teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid

andmekogusid. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud

andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab VÕS § 4033 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Üldjuhul tuleb seejuures küsida tarbijalt

tema pangakonto väljavõtet ja hinnata seda, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto

väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muus teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus kohtuasjas nr 2-21-

13098, p 18 viimane lõik).

VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

5. Kohus selgitas 22. veebruari 2023 määruses hagejale vajadust tuua välja asjaolud, millest

nähtuks, et kostjale tarbijakrediidilepingute alusel krediidi andmisel järgiti vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Hageja on 4. aprillil 2018 sõlmitud väikelaenulepingu (laenuleping I) ja

24. jaanuaril 2019 sõlmitud väikelaenulepingu (laenuleping II) osas selgitanud, et Coop Finants

AS kontrollis enne laenulepingu sõlmimist ja laenu väljastamist kliendi andmeid kolmandatelt

osapooltelt (sh Rahvastikuregister, Creditinfo Eesti AS, Coop Pank AS-i grupi ettevõtted)

vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise eesmärgil. Laenulepingu I sõlmimise hetkel oli

kostja igakuine sissetulek 1200 eurot (lisatud dokumentidest nähtuvalt igakuised kohustused

olid 260 eurot). Kostjal oli kaks ülalpeetavat. Laenulepingu II sõlmimise hetkel oli kostja

igakuine sissetulek 1250 eurot ja igakuised kohustused 180 eurot. Hageja märgib, et kostjal oli

üks ülalpeetav, aga lisatud dokumentidest nähtub, et kostjal oli kaks ülalpeetavat. Kostja suhtes

ei olnud tehtud kohtulahendeid ning puudusid teated Ametlikes Teadaannetes. Krediidiinfo AS

andmete järgi puudusid kostjal maksehäired. Täiendavalt sellele kontrollis Coop Finants AS

Coop Grupi (st Krediidipanga ja Krediidipank liisingu) nõudeid ning võlgnevusi, mis samuti

puudusid.

Kohus on seisukohal, et kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel on rikutud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Eelkirjeldatud toimingud kostja krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe omandamiseks ja selle kontrolliks ei ole piisavad vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimise nõude täitmiseks. Krediidiandja oleks pidanud nõudma kostjalt tema

pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et kostja krediidivõimet

adekvaatselt hinnata. Eelkõige tarbija kohustusi ei ole pangakonto väljavõtet küsimata võimalik

kontrollida. Laenulepingu I sõlmimisel kostja näidatud kohustuste (260 eurot) puhul ei ole

teada, kas tegemist on varasemate finantskohustuste või muude kohustustega (nt

majapidamiskulud). Laenulepingu I alusel kohustus kostja laenu tagastama igakuiste

osamaksetena, mille suurus oli 179,46 eurot. Seega laenulepingu II sõlmimisel avaldatud

kohustuste (180 eurot) puhul oli tegemist varasema finantskohustusega, mis pidi krediidiandjale

teada olema. Hageja esile toodud asjaoludest ei nähtu, et krediidiandja oleks palunud kostjal

oma igakuiseid kohustusi täpsustada.

Tarbijakrediidilepingu kohta sätestatut kohaldatakse VÕS § 403 lg 21 kohaselt ka varem

sõlmitud tarbijakrediidilepingu muutmise kokkuleppele, millega kaasneb maksetähtaja tasuline

edasilükkamine või täiendavate tasude maksmine. Laenulepingute muutmise kokkulepete

sõlmimisel kohustus kostja tasuma lepingutasu. Mõlemal korral arvestati laenu põhiosa hulka

sealhulgas varasema lepingu alusel tasumata intress. Samuti pikendati laenuperioodi ja sellega

suurenes laenu kogukulu tarbijale. Kokkulepete sõlmimine viitab sellele, et kostjal oli raskusi

varasemate lepingute täitmisega. Hagiavaldusest ega selle täiendusest ei nähtu, et

laenulepingute muutmise kokkulepete sõlmimisel oleks Coop Finants AS kostjalt tema

krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet küsinud või seda muul viisil omandanud ja

kostja krediidivõimelisust hinnanud.

1. novembri 2023 kirjas on kohus juhtinud hageja tähelepanu võimalikule vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumisele kostjale krediidi andmisel ning palunud täpsustada

laenulepingute alusel tehtud makseid. Kohtule esitatud vastuses palub hageja selgituskohustuse

täitmisena hagejale teatada, milliseid täiendavaid tõendeid peab hageja kohtule esitama

vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise osas. Kohus on andnud hagejale juba tähtaja,

mille jooksul hagejal on olnud võimalik esitada kõik asjaolud ja tõendid selle kohta, millise

teabe Coop Finants AS enne kostjaga tarbijakrediidilepingute sõlmimist omandas, et kostja

krediidivõimet hinnata, ja kuidas Coop Finants AS kostja esitatud teavet kontrollis. Täiendav

selgituskohustuse täitmine ja hagejale täiendava tähtaja andmine tõendite esitamiseks ei ole

kohtu arvates vajalik.

6. VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks

tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise

kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse tarbijakrediidilepingu

intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Hagiavalduse kohaselt sai kostja lepingute alusel laenu kokku 10 371 eurot (7371 + 3000).

Lepingu tasud kuulusid tasumisele laenusumma väljamaksmisel ja need arvestati laenusummast

maha (147,42 eurot + 60 eurot = 207,42 eurot). Seega sai kostja laenusid kätte 10 163,58 eurot.

Laenulepingu I alusel on kostja teinud makseid kokku 2687,96 eurot, millest põhiosa katteks

on arvestatud 882,56 eurot, intressi katteks 1786,84 eurot ja haldustasu katteks 18,56 eurot.

Laenulepingu II alusel on kostja teinud makseid kokku 566,60 eurot, millest põhiosa katteks on

arvestatud 306,64 eurot, intressi kattes 252,46 eurot ja haldustasu katteks 7,50 eurot. Esimese

laenulepingute muutmise kokkuleppe alusel on kostja teinud makseid kokku 1797,20 eurot,

millest põhiosa katteks on arvestatud 594,35 eurot, intressi katteks 1160,85 eurot, lepingutasu

katteks 30 eurot ja haldustasu katteks 12 eurot. Viimase lepingu muutmise kokkuleppe alusel

on kostja teinud makseid kokku 1008,69 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 337,61

eurot, intressi katteks 614,08 eurot, haldustasu katteks 21 eurot ja sissenõudmiskulude katteks

36 eurot. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0,00% aastas. Kuivõrd

kostja ei võlgne hagejale intressi ega muid tasusid, tuleb kõik maksed arvestada põhivõla

katteks. Kostjal on hagejale põhivõlast tasumata järelikult 4103,13 eurot (10 163,58 - 2687,96

- 566,60 - 1797,20 - 1008,69). Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla

4103,13 eurot. Hageja nõuded intressi ja lepingu haldamisega seotud kulude väljamõistmiseks

jätab kohus rahuldamata.

7. Vastavalt laenulepingu põhitingimuste p-le 2 on viivise määraks lepingujärgne intressimäär

(0,06% päevas, 19,90% aastas). VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 järgi võib krediidiandja

nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus

intressimäärana. Kuivõrd tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 7 on lepingu intressimääraks VÕS § 94

lg 1 sätestatud seadusjärgne intressimäär, ei ole kohtu hinnangul hagejal õigus nõuda VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgsest määrast kõrgemat viivist.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on viivist põhjendatud arvestada alates

ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis

arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete

tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-

124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ta ei

ole saanud maksetega viivitusse sattuda. Seega jätab kohus hageja sissenõutavaks muutunud

viivise nõude rahuldamata.

Kuna kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 4103,13 eurot, mis muutub

sissenõutavaks alates käesoleva otsuse jõustumisest. Hagejal on seega õigus nõuda põhivõlalt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates maakohtu otsuse vastavas osas

jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud

hageja kanda 70% ulatuses ja kostja kanda 30% ulatuses.

9. Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud

puuduvad. Hageja palub menetluskuludena kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu 910

eurot ja lepingulise esindaja kulu 192 eurot (ilma käibemaksuta) (ajakulu 2 tundi, tunnitasu 96

eurot). Kohus leiab, et hageja menetluskulud kokku 1102 eurot on põhjendatud ja vajalikud.

Arvestades menetluskulude jaotust, mõistab kohus sellest kostjalt hageja kasuks välja 330,60

eurot (1102 x 0,3).

10. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Miilaste

kohtunik