2-22-148344/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-22-148344

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.detsember 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-148344

Tsiviilasi

OÜ GS Core hagi T. L. vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2156,24 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ GS Core (registrikood 16183586; asukoht Jõe

tn 2a, 10151 Tallinn), lepinguline esindaja Priit Pööbo (e-post

priit@ckeoigusbyroo.eu)

Kostja T. L. (isikukood xxxxxxxxxxx; tegelik elu- ja

viibimiskoht teadmata; e-post)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ GS Core hagi T. L. vastu võla väljamõistmiseks osaliselt

tagaseljaotsusega.

2. Mõista T. L. välja OÜ GS Core kasuks põhivõlg 1334,05 eurot.

3. Mõista T. L. välja OÜ GS Core kasuks viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni põhinõude summas 1334,05 eurot täitmiseni võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte suuremas summas kui põhinõue.

4. Jätta OÜ GS Core hagi T. L. vastu rahuldamata osas, milles OÜ GS Core palub

mõista T. L. välja OÜ GS Core kasuks põhivõla suuremas ulatuses kui 1334,05 eurot,

intressi 85,27 eurot, lepingu haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 282,42 eurot ja edasiulatuva viivise suuremas

ulatuses kui märgitud p-s 3.

5. Jätta menetluskulud 30% ulatuses OÜ GS Core kanda ja 70% ulatuses T. L. kanda.

6. Mõista T. L. välja OÜ GS Core kasuks menetluskulud 329 eurot.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb T. L. tasuda kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

8. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

9. Toimetada otsus pooltele kätte.

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule (Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale

toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale

kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. (TsMS § 415)

Kaja esitatakse tagaseljaotsuse teinud kohtule. Kajas peab sisalduma: 1) viide otsusele, mille

peale kaja esitatakse; 2) avaldus, et selle otsuse peale esitatakse kaja; 3) asjaolu, mis takistas

kaja esitajal hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast ja sellest teatamast ning selle

põhistus, välja arvatud juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Kui

tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei

ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. (TsMS § 416, RLS § 59 lg 19)

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi

1, 51010 Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse

riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse

ulatust. (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7, RLS § 59 lg 15)

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. (TsMS § 187 lg 6)

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. OÜ GS Core (hageja) esitas 13. detsembril 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ja 27. veebruaril 2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse T. L. (kostja) võla

väljamõistmiseks.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1491,35 eurot, intressi 85,27 eurot,

lepingu haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

282,42 eurot ja edasiulatuva viivise põhivõlalt alates 28. veebruarist 2023 määraga 0,044%

päevas kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhinõue.

Hagiavalduse kohaselt hageja nõue tuleneb kostja ja Coop Finants AS vahel 21. jaanuaril 2021

sõlmitud laenulepingust nr L302151.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

Teises samal ajal menetluses olnud tsiviilasjas nr 2-22-148304 kostja kinnitas 16. juunil 2023

dokumentide kättesaamist e-posti aadressilt tanel1998lumi@gmail.com. Käesolevas tsiviilasjas

kosja dokumentide kättesaamist ei kinnitanud (dokumendid edastatud samale e-posti aadressile

8. ja 22. mail 2023). Kohus edastas hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale 30. juunil

2023, hoiatades, et need loetakse kättetoimetatuks kolme tööpäeva jooksul. Kohus loeb TsMS

§ 3141 lg 1, lg 3 p 1 alusel hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kättetoimetatuks

saatmisega 5. juulil 2023. Kostja kohtule ei vastanud. Vastamise tähtpäev saabus 25. juulil

2023.

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada

tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus

vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel

põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

3. Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõude aluseks oleva lepingu puhul on tegemist

tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Krediidiandja on

kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § §

4034). Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist omal algatusel, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele

tuginenud (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C‑679/18, OPR-Finance s.

r. o. vs. GK, p 46; Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus kohtuasjas nr 2-21-13098, p-d 13, 25).

4. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 4034 lg 1 järgi

enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas

tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama

tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja

põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt,

tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast

sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks

tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla

sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt

Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta

lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku,

teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate

rahaliste

kohustuste

võimaliku

suurenemise

mõju,

määrates

vajalike

hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta

olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud

kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

(KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7

sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku

teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid

andmekogusid. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud

andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab VÕS § 4033 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Üldjuhul tuleb seejuures küsida tarbijalt

tema pangakonto väljavõtet ja hinnata seda, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto

väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muus teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus kohtuasjas nr 2-21-

13098, p 18 viimane lõik).

5. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

6. Kohus selgitas 10. veebruari ja 5. aprilli 2023 määrustes hagejale vajadust tuua välja

asjaolud, millest nähtuks, et kostjale tarbijakrediidilepingu alusel krediidi andmisel järgiti

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja vastuse (dtl 62-63) kohaselt esialgselt

võlausaldajalt saadud väljavõttes on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise

tõendamiseks järgmised andmed. Otsuse tegemisel kontrollib Coop Finants kliendi andmeid

kolmandatelt osapooltelt (sh Rahvastikuregister, Taust.ee, Creditinfo Eesti AS, Coop Pank AS

grupi ettevõtted) vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise eesmärgil. Arvestati laenusaaja

märgitud sissetulekut 1400 eurot ja kohustusi 400 eurot. Maksimaalne laenusumma sai olla

1500 eurot. Laenusaaja omas töökohta (EMTA andmed) ja tööandja tasus töötasu

(pangalaekumised). Ülalpeetavaid ei olnud. Pangasisesest süsteemist CCS, mis koondab endas

järelmaksu ning Säästukaart Pluss andmeid, nähtus, et kliendil puudus Säästukaart Plussi

leping. Pangasisesest süsteemist TANK, mis koondab endas väikelaenude andmeid, nähtus, et

kliendil ei olnud kohustusi. Pangasisesest süsteemist LENNUK, mis koondab endas

pangaüleseid andmeid, nähtus, et klient ei ole kasutanud muid pangateenuseid. Aktiivseid

võlgnevusi ei olnud. Lisaks on kostja kinnitanud (lepingu p 17), et laenuandjale esitatud teave

on olnud õige, täielik ja asjakohane (sh esitatud andmed sissetulekute kohta) ning laenuandja

nõudmisel dokumentaalselt tõendatav, tema sissetulek võimaldab katta tema igapäevased

majapidamiskulud, täita ülalpidamiskohustused ja täita lepingujärgseid maksekohustusi; ta on

sõlminud lepingu vaba tahte alusel, lähtudes laenu sihtotstarbest. Lepingu sõlmimise ajal ei

esine tema suhtes asjaolusid, mis võiksid põhjustada lepingu sõlmimise sunnitud olukorras

erakorralise vajaduse katmiseks. Esialgne võlausaldaja jõudis analüüsi tulemusena järeldusele,

et kostja oli laenukõlbulik.

Kohus on seisukohal, et kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel on rikutud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Krediidiandja ei ole enne kostjaga lepingu sõlmimist omandanud piisavat

teavet asjaolude kohta, mis võisid mõjutada tema võimet krediit tagasi maksta, ja kostja

krediidivõimelisust kohase hoolsusega hinnanud. Hageja esitatust nähtuvalt on esialgne

võlausaldaja kontrollinud, et kostja omas töökohta ja kostja igakuise töötasu suurust (leping

sõlmiti 21. jaanuaril 2021, lisatud väljavõttes toodud palgalaekumised kinnitavad töötasu

laekumist septembri 2020 seisuga). Kohustuste puhul ei ole teada, kas need hõlmavad kõiki

igakuiseid kohustusi (finantskohustused, majapidamiskulud jne). Hageja esitatust ei nähtu, et

esialgne võlausaldaja oleks palunud kostjal oma igakuiseid kohustusi täpsustada või et esialgne

võlausaldaja oleks kostja kohustusi nõuetekohaselt kontrollinud. Hageja nimetatud

andmekogude ja pangasiseste süsteemide kontrolli ei saa pidada piisavaks. Hageja esitatust ei

nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks nõudnud kostjalt tema pangakonto väljavõtte esitamist

piisavalt pika ajavahemiku kohta, et kostja krediidivõimet adekvaatselt hinnata.

7. VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks

tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise

kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse tarbijakrediidilepingu

intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Hagiavalduse kohaselt kostja sai laenu 1630 eurot. Hagiavaldusele lisatud tabelist nähtuvalt on

kostja tasunud põhiosa katteks kokku 138,65 eurot, intressi katteks 136,80 eurot, lepingu

haldustasu katteks 10,50 eurot ja sissenõudmiskulude (meeldetuletuskirjade saatmise tasud)

katteks 10 eurot. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0,00% aastas.

Kuivõrd kostja ei võlgne hagejale intressi ega muid tasusid, tuleb kõik maksed arvestada

põhivõla katteks. Kostjal on hagejale põhivõlast tasumata järelikult 1334,05 eurot (1630 -

295,95). Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1334,05 eurot. Hageja

nõuded intressi, lepingu haldustasu ja sissenõudmiskulude väljamõistmiseks jätab kohus

rahuldamata.

8. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingutes kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses

määras (0,05% päevas, 18,90% aastas). VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 järgi krediidiandja

võib nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus

intressimäärana. Kuivõrd tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 7 on lepingu intressimääraks VÕS § 94

lg-s 1 sätestatud seadusjärgne intressimäär, ei ole kohtu hinnangul hagejal õigus nõuda VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgsest määrast kõrgemat viivist.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on viivist põhjendatud arvestada alates

ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis

arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete

tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-

124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ta ei

ole saanud maksetega viivitusse sattuda. Seega jätab kohus hageja sissenõutavaks muutunud

viivise nõude rahuldamata.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1334,05 eurot, mis muutub sissenõutavaks

alates käesoleva otsuse jõustumisest. Hagejal on seega õigus nõuda põhivõlalt viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates maakohtu otsuse vastavas osas jõustumisest

kuni põhivõla tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

9. Arvestades hagi rahuldamise ulatus, jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud

hageja kanda 30% ulatuses ja kostja kanda 70% ulatuses.

10. Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud

puuduvad. Hageja palub menetluskuludena kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu 350,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu seoses hagiavalduse

koostamise ja kohtule esitamisega 100 eurot (ajakulu 1 tund, tunnitasu 100 eurot, ilma

käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja menetluskulud kokku 470 eurot on põhjendatud ja

vajalikud. Arvestades menetluskulude jaotust, mõistab kohus sellest kostjalt hageja kasuks

välja 329 eurot (470 x 0,70).

11. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Miilaste

kohtunik