2-23-6279/66 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 11. detsember 2023

Tsiviilasja number

2-23-6279

Tsiviilasi

K.L. hagi A.L. vastu kinkelepingust taganemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 4. septembri 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

K.L. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja

(hageja):

K.L.

(isikukood

XXXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Andrei Matvejev

Vastustaja

(kostja):

A.L.

(isikukood

XXXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K.L. määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 4. septembri 2023. a

määrus ning saata asi tagasi maakohtule hagiavalduse

menetusse võtmise otsustamiseks.

3. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus

asjas tehtavas lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule

ASJAOLUD

1. K.L. (hageja) esitas 26. aprillil 2023 Tartu Maakohtule hagi A.L. (kostja) vastu kinkelepingu

tühistamiseks.

Hagiavalduse kohaselt kinkis hageja talle kuulunud korteri aadressil XXXXXX kostjale. Kostja

on oma käitumisega näidanud üles hoolimatust kingituse suhtes, kuna on jätnud maksmata

kommunaalmaksed, jätnud maksmata elatise ja võtnud kiirlaenu, mistõttu on kingitud korter

pandud täituri poolt sundmüüki. Ühes hagiavaldusega on hageja palunud peatada Anne

Böckleri poolt läbiviidav sundmüük.

Maakohus jättis 27. aprilli 2023. a määrusega hagi käiguta ning andis tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks. Kohus selgitas, et hagejal tuleb märkida kostja isikukood või sünniaeg, elukoht

ning sidevahendite andmed; esitada selge nõue või nõuded; täpsustada nõude aluseks olevaid

asjaolusid; täpsustada hagiavaldust ning märkida hagihind ja esitada nõuetele vastav

menetlusabi taotlus. Kohus jättis 27. aprilli 2023. a määrusega hageja 26. aprilli 2023. a hagi

tagamise taotluse rahuldamata.

Hageja esitas 28. juunil 2023, 6. juulil 2023, 12 juulil 2023 ja 14. juulil 2023 uuesti kohtule

hagi tagamise taotlused. Maakohus jättis hagi tagamise taotlused rahuldamata.

2. Hageja 5. juuli 2023. a avalduse kohaselt toimub 7. juulil 2023 Anne Böckleri korraldatud

oksjon tema kingitud kinnistu suhtes. On olemas oht, et kinnistu vahetab omanikku. Tänu kostja

tekitatud olukorrale on otseses ohus hageja poeg, kes elab nimetatud kinnistul, st ta võib jääda

kodutuks. Hageja palus tühistada kinkeleping.

Hageja palus 12. juuli 2023. a hagiavalduse täienduses kinkelepingu tühistada.

Hageja esitas 1. septembril 2023. a hagiavalduse tervikteksti. Hageja palub mõista kostja

omandist välja hageja omandisse korteriomand asukohaga XXXXXXXX ning kohustada

kostjat andma tahteavalduse/nõusoleku kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks ja uue

kande tegemiseks, millega kantakse korteri asukohaga XXXXXXX (registriosa nr

XXXXXXXX) omanikuna kinnistusraamatusse hageja. Kostja tahteavaldust asendab

jõustunud kohtuotsus käesolevas tsiviilasjas.

Kostja on oma käitumisega näidanud üles hoolimatust kingituse suhtes, kuna on jätnud

maksmata kommunaalmaksed, jätnud maksmata elatise ja võtnud kiirlaene, mistõttu on

kingitud korter pandud täituri poolt sundmüüki. Korteriomandi müügiga avalikul

enampakkumisel jääb A.A. (hageja ja kostja ühine alaealine laps) ilma elukohata.

Kinkelepingust taganemise eeldused on täidetud. Isegi, kui kostja eitab, et hageja on taganenud

kinkelepingust enne hagi esitamist, saab hageja taganeda kinkelepingust käesolevas asjas

esitatud hagi kättetoimetamisega kostjale. Ühes hagiavaldusega on hageja esitanud hagi

tagamise taotluse, milles palub peatada kohtutäituri Anne Böckleri läbiviidav sundmüük.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Tartu Maakohus jättis 4. septembri 2023. a määrusega hagi menetlusse võtmata, tagastas

selle koos lisadega hagejale, jättis menetluskulud hageja kanda, märkides, et hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Hagiavalduse kohaselt soovib hageja taganeda kinkelepingust, millega hageja kinkis talle

kuulunud korteriomandi kostjale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 268 lg 1 sätestab, et kui

kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise

sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267 p-des 1–3 ettenähtud juhul.

Hageja tugineb kinkelepingust taganemisel VÕS § 267 p-le 1, s.o kingisaaja on oma

käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust. Hageja

soovib kinkelepingust taganeda, sest kostja on oma käitumisega näidanud üles hoolimatust

kingituse suhtes, kuna on jätnud maksmata kommunaalmaksed, jätnud maksmata elatise ja

võtnud kiirlaene, mistõttu on kingitud korter pandud täituri poolt sundmüüki. Kostja on jätnud

maksmata elatise oma pojale B.B..

Maakohtu hinnangul ei ole ükski eespool nimetatust asjaoluks, millest nähtuks kostja jäme

tänamatus hageja või tema lähedase inimese suhtes (vt RKTKo 22.05.2017, nr 3-2-1-40-17, p

15 ja seal viidatud lahendid). Maksmata kommunaalmaksed, elatise tasumata jätmine ning

laenude võtmine ehk hageja poolt kostjale etteheidetavad teod ei ole seotud kostja jämeda

tänamatu käitumisega hageja või tema lähedase suhtes.

Muuhulgas nähtub kohtute infosüsteemist, et hageja on 27. aprillil 2021 esitanud tsiviilasjas

nr 2-21-6568 kostja vastu hagi kinkelepingu tühistamiseks, milles märgib, et kostja ei ole

tasunud kommunaalmakseid. VÕS § 270 lg 1 esimese lause kohaselt võib kinkija

kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma

taganemise õiguse tekkimisest. Seega on hageja ka osaliselt asjaoludele tuginenud juba 2021.

aasta aprillis, mis on enam kui aasta VÕS § 270 lg 1 tähenduses. Seega leidis maakohus, et

hageja soovitud eesmärki – kinkelepingust taganemist ja kingitud eseme väljanõudmist – ei ole

võimalik saavutada. Lähtudes eeltoodust, jättis maakohus hagiavalduse selle perspektiivituse

tõttu menetlusse võtmata tulenevalt TsMS § 371 lg 2 p-st 2.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määruse ning teha asjas uus määrus, millega võtta hagi menetlusse.

Määruskaebuse kohaselt on kohtul, jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse

võtmata, kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib

keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada

ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt RKTKm 11.12.2013, nr 3-2-1-139-13, p 14; 03.03.2014,

nr 3-2-1-193-13, p 12). Maakohus leidis, et hagi on perspektiivitu, kuna hageja etteheiteid

kostjale ei saa käsitleda „jämeda tänamatusena“ VÕS § 267 p 1 mõistes. Hageja selgitas, et

kommunaal- ja muude maksete kostja poolt tasumata jätmine põhjustas kingitud korteriomandi

müüki täitemenetluses. Korteriomand on hageja ja kostja ühise lapse A.A. ainuke elukoht.

Juhul, kui korteriomand müüakse täitemenetluses, jääb hageja poeg kodutuks. "Jäme

tänamatus" kui hinnanguline kategooria peab VÕS § 267 p 1 järgi avalduma kingisaaja

käitumises kinkija või tema lähedase suhtes. Sellise käitumise hindamisel tuleb lähtuda

kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset

hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut (RKTKo 22.02.2007, nr 3-2-1-153-

06, p 12). Korteri kinke eesmärgiks oli eeskätt pojale elukoha tagamine. Nimetatud asjaolu

nõuab tõendamist ja uurimist kohtumenetluses. Hageja hinnangul näitab kostja käitumine,

millega ta tekitas korteriomandile võlgnevusi ning mistõttu pööratakse sissenõue

korteriomandile, jämedat tänamatust hageja lähedase (poja) suhtes. Kas hageja hinnang kostja

käitumisele kvalifitseerub "jäme tänamatusena" või mitte, on kohtu uurimise küsimus.

Käesolevas menetluses esitatud hagi põhjendused erinevad varem esitatud hagi põhjendustest.

Lisaks ei või kohus jätta hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel üksnes põhjusel,

et kohtu hinnangul on nõue aegunud, kohus võib aegumist kohaldada üksnes kohustatud isiku

taotlusel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ning asi tuleb saata samale

maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks (TsMS § 657 lg 1 p 3 ja § 659).

Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt.

TsMS § 372 lg 1 järgi saab hagi menetlusse võtmise otsustada maakohus. Ringkonnakohus

saadab asja maakohtule tagasi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.

6. Maakohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Jättes hagi

TsMS § 371 lg 2 p 1 või p 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis-

ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis

esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel

(vt nt RKTKm 08.03.2017, nr 3-2-1-177-16, p 10; 28.12.2022, nr 2-21-3244, p 11 ). TsMS §

371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohus hinnata

tõendeid ja lahendada asja sisuliselt, vaid lähtuda tuleb hagiavalduses esitatust (vt RKTKm

01.02.2017, nr 3-2-1-146-16, p 9).

Maakohus, jättes hagi menetlusse võtmata, tugines kostjale ette heidetud kommunaalmaksete

maksmata jätmisele, elatise tasumata jätmisele ning laenude võtmisele ning leidis, et viidatud

teod ei ole seotud kostja jämeda tänamatu käitumisega hageja või tema lähedase suhtes.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus asus menetlusnorme rikkudes menetlusse võtmise

keeldumise määruses asja sisuliselt hindama, mis ei ole menetlusse võtmise staadiumis lubatud.

Käitumise pidamine jämedaks tänamatuseks on eetiline hinnang. Asjaolu, kas kostja käitumist

saab käsitleda hageja või hageja lähedase suhtes „jämeda tänamatusena“ on vaidluse sisuline

lahendamine, mille puhul tuleb mh lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki

konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija

subjektiivset hinnangut (vt nt RKTKo 22.02.2007, nr 3-2-1-153-06, p 12). Seda ei saa kohus

tuvastada tsiviilasja menetlusse võtmise otsustamisel.

Maakohus peab asja sisulise arutamise käigus välja selgitama, milline oli hageja tahe

korteriomandi kostjale kinkimisel ning millist käitumist heidab hageja kostjale ette, mida

hageja käsitleb „jämeda tänamatusena“.

7. Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei ole koos 1. septembri 2023. a hagiavalduse

täiendusega esitatud hagi tagamise taotlust lahendanud.

8. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi

ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu

otsustada. Maakohtul tuleb otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise

tulemusest.

9. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5

esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale

hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja

menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale

kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke