3-23-2750/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

10. detsember 2023. a, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2750

Haldusasi

Y.C kaebus Tallinna Vangla, Justiitsministeeriumi,

Tööinspektsiooni ja Vabariigi Valitsuse vastu mittevaralise

kahju hüvitamiseks summas 27 500 eurot (kinnipeetava töötasu

suurus)

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Y.C kaebus.

2. Anda kaebajale menetlusabi ja vabastada tõlkimise

kulude kohtule esitatavate avalduste tõlkimise kulude

osas. Jätta muus, s.o kohtulahendite tõlkimise kulude

kandmise osas menetlusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates.

1. Tallinna Vangla 29.10.2023 käskkirjaga nr 5-3/23/970 määrati Y.C majandustöödele alates

01.11.2023 kuni 30.04.2024 tunnitasuga 0,74 eurot.

Y.C esitas 17.11.2023 Tallinna Vanglale vaide, kus taotleb käskkirja kehtetuks tunnistamist ning

mittevaralise kahju hüvitamist summas 27 500 eurot. Tallinna Vangla jättis 27.11.2023

vaideotsusega nr 5-15/23/203-2 vaide rahuldamata. Samas vaideotsuses on märgitud, et käesolevas

menetluses ei käsitleta kahjunõuet. Kahjunõue on registreeritud eraldi 17.11.2023 reg. nr-ga 5-

37/23/901 ning seda menetletakse eraldi ettenähtud korras.

2. Y.C esitas 01.12.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla, Justiitsministeeriumi,

Tööinspektsiooni ja Vabariigi Valitsuse vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 27 500

eurot. Kaebaja leiab, et põhiseadusvastane on töötasu suurus; sh õiglase töötasu 3 eur/h puudumine;

kohustus töötada ning vaideotsus, mis puudutab kahju hüvitamisest keeldumist. Õiglasest töötasust

keeldumine rikub kaebaja õigust eraelu puutumatusele ja seab seega kaebaja diskrimineerimise alla.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, samuti lg 2 p 21 alusel. Kohus lähtub

ennekõike sellest, et kaebaja on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude, kuivõrd kaebajal on

erinevates kohtuasjades piisav kogemus, et ta oskab soovi korral erinevaid nõudeid eristada. Seega

ei kahtle kohus, et kaebaja soovitud nõudeks ongi nimelt mittevaralise kahju hüvitamine, mitte

muud nõuded, mida võiks kaebaja üksikute lausete alusel tõlgendada. Ka sellised muud nõuded

võib kohus tagastada (vt edaspidi).

1(4)

4. VangS § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval õigus

halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses

sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või

rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kaebaja on pöördunud vaide ja kahjunõudega

17.11.2023 vangla poole ning vangla on kaebajale 27.11.2023 selgitanud, et kahjunõue on eraldi

registreeritud ning seda menetletakse eraldi. RVastS § 18 lg 1 kohaselt tuleb kahjunõue lahendada

kahe kuu jooksul selle saamisest ning toodud tähtaeg ei ole veel möödunud. Seega ei ole kaebaja

vangla vastu esitatud kahjunõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud ja kaebus tuleb

tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

5. Kaebusest jääb selgusetuks, kuidas on kaebajale tekitanud liiga väikese töötasuga mittevaralist

kahju, sh kaebajat diskrimineerinud ja tema pereelu riivanud nii Justiitsministeerium kui ka

Tööinspektsioon. VangS § 43 lg 2 kohaselt kehtestab kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja

maksmise korra Vabariigi Valitsus, kes on konkreetse korra määranud 28.11.2000 määrusega1 nr

382 „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord“.

Tööinspektsioon teostab järelevalvet erinevates seadustes sätestatud nõuete üle (vt nt TLS § 115 lg

1). Küll aga ei ole Tööinspektsiooni pädevuses teha järelevalvet seaduste ja muude õigustloovate

aktide, sh määruste endi üle. Olukorras, kus kaebajale määratud töötasu 0,74 eurot, ületab nii 10%

töötasu alammäärast (0,43 eurot, vt https://www.riigiteataja.ee/akt/113122022033) kui ka määruses

nr 382 nimetatud alammäära (0,57 eurot), puudub Tööinspektsioonil mistahes pädevus või volitused

kaebaja väidetava rikkumise tuvastamiseks.

6. Ka Justiitsministeeriumi või Tööinspektsiooni vastu esitatud kahjunõude möönmise korral tuleks

see tagastada analoogselt Vabariigi Valitsuse vastu esitatud kahjunõudega, kuivõrd kaebusega

kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline (HKMS § 121 lg 2 p 21).

Viimati on sama küsimust samale kaebajale selgitanud Tallinna Ringkonnakohus 09.03.2023

määruses nr 3-22-1433 (jõustunud Riigikohtu 04.04.2023 määrusega):

-

Mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse puhul võib õiguste riivet pidada väheintensiivseks

HKMS § 121 lg 2 p 21 tähenduses eelkõige juhul, kui mittevaralise kahju rahas hüvitamine oleks

asjaoludest ja kohtupraktikast tulenevalt ilmselgelt välistatud või äärmiselt ebatõenäoline.

Seejuures tuleb arvestada, et avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju rahaline

hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 näeb selle

võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral.

-

HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise eeldused olid praegusel juhul täidetud. /…/ See tunnitasu on

küll madalam kui vabaduses viibivate isikute minimaalne tunnitasu, kuid seda ei saa pidada

kaebaja inimväärikust alandavaks ega kaebajat diskrimineerivaks. Kinnipeetava ja vabaduses

viibiva isiku töötamise eesmärgid on erinevad. Vabaduses viibiva isiku töötamise üks peamisi

eesmärke on teenida elatist vähemalt sellises ulatuses, et katta enda põhivajadused (eluase,

riided, toit jne). Kinnipeetavale tagab mh eluruumi, toidu, riided ja arstiabi vangla. Kinnipeetava

vanglas töötamise eesmärgiks on tööharjumuse säilimine ja uute oskuste omandamine, et

vanglast vabanedes oleks isik võimeline ise endale tööd leidma. Eeldatavalt on vangla

majandustööde abitöölise ülesanded lihtsad ega nõua spetsiifilist väljaõpet ega oskusi.

1 Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/13352267

2(4)

Samale seisukohale on asunud ka Tartu Ringkonnakohus 19.11.2013 otsuses nr 3-11-1750 (p 9);

Tallinna Ringkonnakohus 27.05.2016 otsuses nr 3-14-53191 (p 16); ning samuti õiguskantsler oma

seisukohtades - 06.03.2015 nr 6-1/150287/15010202 ja 22.05.2015 nr 6-1/150605/15023163.

Seega ei ole kaebuse rahuldamine selles küsimuses tõenäoline, st kaebusel puuduvad

eduväljavaated. Kaebaja on taotlenud ka mittevaralise kahju hüvitamist, mille osas ei nähtu mh

kaebaja nimetatud asjaolude osas mistahes riivet, mida saaks pidada väheintensiivsest enamaks.

Kaebajat koheldakse vabaduses viibijaist erinevalt, kuid kaebajal ei ole vanglas vaja endale teenida

ülalpidamist, tagamaks endale peavari, toit või arstiabi. Need on tagatud riigi poolt kinnipeetavale

sõltumata viimase töötamisest ja töötasu suurusest. Nii saab töötasu suurus olla isiku jaoks

väiksema hüvelise tähendusega ning on olemas mõistlik põhjus kinnipeetava erinevaks

kohtlemiseks vabaduses viibiva isikuga võrreldes. Kaebusest ei nähtu, kuidas töötasuga on riivatud

kaebaja eraelu puutumatust ning loogiliselt ei ole ka järeldatav, kuidas selline riive saaks käesoleval

juhul olla väheintensiivsuse määra ületav.

7. Kaebuse üksikutest lausetest saab järeldada, et kaebaja ei ole ka rahul enda tööle määramisega.

Samas ei ole kaebaja sellist nõuet 29.10.2023 käskkirja tühistamiseks esitanud ning kohus ei pea

põhjendatuks ka selles osas kaebuse täpsustamist kaebaja enda poolt. Esiteks on kaebajal arvestatav

kogemus kohtusse pöördumisel ning kohus on veendunud, et kaebaja oskab erinevaid nõudeid

eristada. Teiseks oleks seega tegemist kaebuse muutmise või täiendamisega nii aluse kui ka nõude

muutmise läbi: kahjunõudele lisanduks tühistamisnõue; ning kaebuse aluseks ei oleks enam töötasu

suurus, vaid töötamise kohustus üldse, mis on teine õiguslik alus ja sellega seotud põhjendus.

Kaebaja vaidest nähtuvalt (vaideotsuses kirjeldatu osas) ei ole kaebaja vastu töötamise kohustusele,

vaid töötasu suurusele, mille eduväljavaadete puudumist ja riive vähesust kohus juba eelnevalt

käsitles.

Kaebus küsimuses, kas kaebajal on üldse kohustus töötada, oleks samuti kaebuses avaldatu kohaselt

eduväljavaadeteta. Kaebaja ei ole toonud välja ühtegi riivet, mis talle töötamise kohustusega

intensiivselt tekib. Arvestades isikule vangistusega kaasnevaid paratamatuid piiranguid, ei ole ka

kaebaja pereelu intensiivsemalt riivatud siis, kui kaebaja on majandustöödele määratud, võrreldes

vastava aja osas tegevusetuna olemist.

Riigikohtu 15.04.2020 lahendist tuleneb, et vanglas töötamine on ka kinnipeetava huvides: /…/

kahtlemata on see kohustus vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamise teenistuses. Vanglas

töötamine aitab isikul säilitada või kujundada harjumust töötada ja iseseisvalt hakkama saada.

Lõpptulemusena aitab see suunata isikut õiguskuulekalt käituma. Vähetähtis pole ka see, et saadud

töötasust on kinnipeetavatel võimalik hüvitada kuriteoga tekitatud kahju ning koguda raha

vabanemisfondi, mis annaks vabanemisel rahalisi vahendeid esialgsete kulude katteks ja aitaks

maandada uute kuritegude toimepanemise riski (p 17).

Tartu Ringkonnakohus on 28.05.2020 otsuses nr 3-19-1962 pidanud oluliseks rõhutada nimelt

majandustööde osas, et kinnipeetava vangla majandustööle rakendamine teenib eelkõige vangistuse

täideviimise eesmärke, mitte ei ole vahend ja võimalus kaebajale toimetulekuks rahaliste vahendite

teenimiseks. Vangla majandustöödel rakendatakse kinnipeetavat juhul, kui vangla ei suuda pakkuda

tema füüsilistele ja vaimsetele võimetel ning oskustele vastavat tööd, ning tööle määramisega

https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/6iguskantsleri_seisukoht_vastuolu_mittetuvastamise_ko

hta_tootasu_alammaar_vanglas.pdf

https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/6iguskantsleri_seisukoht_vastuolu_mittetuvastamise_ko

hta_kinnipeetava_tookohustus.pdf

3(4)

taotletakse tööharjumuse kasvatamist ja säilitamist ning tööoskuste ja majandusliku toimetuleku

õppimist.

Seega tuleks ka tühistamisnõue, sõltumata sellest, kas kaebaja sooviks on vaidlustada üksnes

töötasu suurust või töötamise kohustust üldse, eduväljavaadeteta ning tegemist on vaides ja kohtule

avaldatu pinnalt vähese intensiivsusega riivega.

8. Kaebajale tõlkimiseks menetlusabi andmise osas jääb kohus Tallinna Ringkonnakohtu poolt

kaebaja osas kujundatud praktika juurde, kuivõrd kaebusest ei nähtu uusi asjaolusid. Tallinna

Ringkonnakohus selgitas viimati 04.10.2023 määruses, et Y.C tuleb vabastada kohtule esitatavate

avalduste tõlkimise kulude kandmisest, kuid mitte kohtulahendi tõlkimise kulude kandmisest.

Ringkonnakohus on pidanud Y.C eesti keele oskust küllaldaseks, et keelduda talle vähemasti

lihtsamate kohtulahendite vene keelde tõlkimisest (vt Tallinna Ringkonnakohtu 14.07.2023 määrus

nr 3-23-797, p 13; 27.06.2023 määrus nr 3-23-530, p 5; 17.04.2023 määrus nr 3-22-1894, p 13;

06.04.2023 määrus nr 3-23-372, 12) (p 9). Samas kohtule avalduste esitamisel tuleb tagada, et

menetlusosalisel oleks tõhus võimalus oma seisukohti esitada ja põhjendada (HKMS § 2 lg 6). Muu

hulgas ei tohiks seda takistada keelebarjäär, sõltumata sellest, millisel põhjusel kaebaja

kohtumenetluse keelt ei valda ja kas tal olnuks minevikus võimalik seda olukorda muuta.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Sullin

4(4)