3-23-192/35 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. detsember 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-192

Haldusasi

Sikupilli-Majaka asumi arengu MTÜ kaebus Tallinna

Linnavalitsuse 21.12.2022 korralduse nr 1132 tühistamise

nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja Sikupilli-Majaka asumi arengu MTÜ, volitatud

esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman

Vastustaja Tallinna linn, volitatud esindaja Kent Märjamaa

Kolmas isik Osaühing Rail Baltic Estonia (registrikood

12734109), volitatud esindaja vandeadvokaat Sandor Elias

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 08.11.2023

RESOLUTSIOON

1. Jätta Sikupilli-Majaka asumi arengu MTÜ kaebus rahuldamata.

2. Mõista Sikupilli-Majaka asumi arengu MTÜ-lt välja Osaühingu Rail Baltic kasuks

menetluskulud summas 2512,80 eurot (ilma käibemaksuta). Muus osas jätta

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.01.2024 (halduskohtumenetluse

seadustik (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

3-23-192

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavalitsuse 12.02.2014 korraldusega nr 199-k algatati Ülemiste ühisterminali

detailplaneering (DP).

2. Tallinna Linnavalitsuse 19.05.2021 korraldusega nr 522 „Ülemiste ühisterminali

keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmine Lasnamäe linnaosas“ otsustati

mitte algatada 12.02.2014 korraldusega nr 199-k algatatud Ülemiste ühisterminali DP

keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH). Korralduse põhimotiivide ja kaalutluste

kohaselt ei ole KSH läbiviimine vajalik. KSH vajaduse kaalumise aluseks on planeeringuala

muutumine keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33

lg 2 p-de 1 ja 4 tähenduses, mis viitavad olukorrale, kui strateegilises planeerimisdokumendis

tehakse muudatus ning koostatakse detailplaneeringut, millega kavandatakse KeHJS § 6 lg-s 2

nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lg 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust.

Sellises olukorras tuleb DP koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda KSH vajadust, lähtudes

KeHJS § 33 lg-dest 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lg 6 kohaste asjaomaste

asutuste seisukohtadest.

3. Tallinna Linnavalitsuse 13.04.2022 korraldusega nr 355 võeti DP vastu.

4. Rahandusministeerium andis 22.11.2022 kirjaga nr 15-3/5275-10 DP-le heakskiidu

tingimusel, et planeering kooskõlastatakse Keskkonnaametiga (vt vastustaja 08.03.2023

menetlusdokumendi lisa 1).

5. Keskkonnaamet andis 07.12.2022 kirjaga kooskõlastuse DP-le (vt vastustaja 08.03.2023

menetlusdokumendi lisa 3).

6. Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2022 korraldusega nr 1132 kehtestati Lasnamäel asuva

11,47 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Ülemiste ühisterminali detailplaneering, töö nr

20030.

Detailplaneeringu eesmärk on kinnistute jagamise ja sihtotstarvete muutmise teel moodustada

äri- ja transpordimaa sihtotstarbega krundid ning määrata ehitusõigus Ülemiste reisiterminali

hoone, bussijaamahoone ja ärihoonete ehitamiseks (punkt 1).

Detailplaneeringuga nähakse ette: 2.1 moodustada 19 krunti: kolm ärimaa krunti, kaheksa

transpordimaa krunti ja neli äri- ja/või transpordimaa krunti ning neli ajutist krunti, mis

nähakse ette liitmiseks kõrvalolevate kinnistutega; 2.2 ehitusõiguse määramine järgmiste

hoonete ehitamiseks: 2.2.1 kaks kuni 4 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega

raudteeinfrastruktuuri hoonet; 2.2.2 kaks kuni 9 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega

ärihoonet; 2.2.3 üks kuni 4 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äri- ja/või transpordihoone;

2.2.4 üks kuni 9 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äri- ja/või transpordihoone; 2.2.5 kaks

kuni 10 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äri- ja/või transpordihoonet; 2.3 üldiste

maakasutustingimuste määramine; 2.4 heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise

ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahenduse andmine (punkt 2).

Detailplaneeringuga kavandatavate avalikult kasutatavate teede (jalgratta- ja kergliiklustee),

sõiduteede koos (tõstetud) ülekäiguradade, parkimiskohtade, taksopeatuste, busside

peatumisalaga, ümberpööramise kohaga, trammitee koos trammipeatuste ja

2(11)

3-23-192

ootepaviljonidega, lifti, tugimüüri, mürakaitseekraanide, pollari ja trepi, üldkasutatava

haljastuse, sademeveekanalisatsiooni ning tänavavalgustuse ehitamine tagatakse vastavalt

Tallinna linna ja detailplaneeringust huvitatud isiku vahel 11.04.2022 sõlmitud

halduslepingule nr TKA54 ja selle 20.12.2022 sõlmitud lisale nr 2 (punkt 3).

Tallinna linnal on õigus tunnistada detailplaneering kehtetuks või keelduda

detailplaneeringualal uute ehituslubade andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isik ei ole

Tallinna linna ja huvitatud isiku vahel sõlmitud korralduse punktis 3 nimetatud

halduslepingus ja selle lisades määratud tähtajaks täitnud halduslepinguga planeerimisseaduse

§ 131 lõike 2 kohaselt võetud kohustusi; nimetatud tingimus kehtib ka isikute suhtes, kes

omandavad detailplaneeringu alal asuva kinnisasja pärast detailplaneeringu kehtestamist

(punkt 4).

Detailplaneeringus avalikuks kasutamiseks ettenähtavate ehitiste, sh teede ehitamiseks ja

avaliku kasutamise tagamiseks on vajalik läbi viia järgmised menetlused: 5.1 DP-s avalikuks

kasutamiseks ette nähtavate eraomandis olevate järgmiste kinnistute ja kinnistute osade

Tallinna linnale omandamine, sh vajadusel sundvõõrandamine: Peterburi tee 2 kinnistu osad –

ajutised krundid pos-d 4a (ca 2394 m2), 8a (ca 1736 m2) ja 11d (ca 479 m2), kinnistu

kinnistusregistriosa nr 7219201 koosseisus olevad katastriüksused Ülemiste tee T4 – ajutine

krunt pos 4d (1523 m2), Ülemiste tee T3 – ajutine krunt pos 4d (558 m2) ja Ülemiste tee T6 –

ajutine krunt pos 11e (67 m2) ning kinnistu kinnistusregistriosa nr 2074201 koosseisus olevad

katastriüksused Peterburi tee 6a – ajutine krunt pos 10c (416 m2) ja Peterburi tee 6b – ajutine

krunt pos 10d (25 m2); 5.2 Eesti Vabariigi omandis olevate järgmiste kinnistute ja kinnistute

osade Tallinna linnale omandamine – krundid ja ajutised krundid pos-d 8c (ca 63 m2), 8e (ca

33 m2), 8f (ca 48 m2), 9b (ca 1193 m2), 11b (ca 891 m2), 11c (ca 3813 m2), 11f (ca 16 m2), 11g

(ca 12 m2), 11h (ca 10 m2), 11i (ca 17 m2), 11k (ca 7 m2) ja 19 (ca 1007 m2); 5.3 Tallinna linna

omandis olevate kinnistute osade Eesti Vabariigile võõrandamine – ajutised krundid pos-d 1a

(ca 1958 m2), 3b (ca 56 m2), 6a (ca 781 m2) ja 6d (ca 162 m2); 5.4 järgmiste servituutide

seadmine: 5.4.1 Tallinna linnale omandatavale krundile pos 4 üleehitamisservituut

ühendusgalerii ehitamiseks tänava kohale Peterburi tee 2 kinnistu ja krundi pos 2 kasuks

(servituudi ala ca 211 m2); 5.4.2 Tallinna linnale omandatavale krundile pos 9

üleehitamisservituut varikatuste ja ühendusgaleriide rajamiseks kruntide pos-d 1, 12 ja 15

kasuks (servituudi ala ca 2085 m2); 5.4.3 Tallinna linnale omandatavale krundile pos 11

üleehitamisservituud varikatuste ja ühendusgaleriide rajamiseks kruntide pos-d 1, 12 ja 15

kasuks (servituudi alad selguvad ehitusprojekti menetluses); 5.4.4 Tallinna linna omandis

olevatele Suur-Sõjamäe tänav T2 kinnistule (servituudi ala ca 420 m2) ja Suur-Sõjamäe tänav

T11 kinnistule (servituudi ala ca 190 m2) üleehitamisservituut krundi pos 1 kasuks

reisiterminali ehitamiseks ning allaehitamisservituut kergliiklustunneli rajamiseks

(servituutide alad vastavalt ca 1065 m2 ja 115 m2); 5.4.5 Tallinna linna omandis olevale Suur-

Sõjamäe tänav T1 kinnistule allaehitamisservituut kergliiklustunneli rajamiseks (servituudi

ala ca 75 m2) krundi pos 1 kasuks; 5.4.6 Suur-Sõjamäe tänav T1 kinnistule

üleehitamisservituut reisiterminali varikatuse rajamiseks (servituudi ala ca 25 m2) krundi pos

1 kasuks; 5.4.7 Tallinna linna omandatavatele kruntidele pos-d 8, 9 ja 11 Aktsiaseltsi Tallinna

Linnatransport kasuks isiklik kasutusõigus trammitee rajamiseks ja teenindamiseks

(servituutide alad vastavalt ca 532 m2, 783 m2 ja 129 m2) (punkt 5).

Lisaks punktis 5.1 nimetatud kinnistute osadele ja Eesti Vabariigile juba omandatud

kinnistutele ja kinnistu mõttelisele osale, nähakse detailplaneeringus avalikuks kasutamiseks

ette järgmised eraomandis olevad kinnistud ja kinnistute osad, mille Eesti Vabariigile

omandamise, sh vajadusel sundvõõrandamise, korraldab Maa-amet: Suur-Sõjamäe tn 6

kinnistu osad – ajutised krundid pos 3a (ca 1505 m2) ja 7a (ca 884 m2), Suur-Sõjamäe tn 8c

3(11)

3-23-192

kinnistu – ajutine krunt pos 3c (ca 303 m2) 1/5 mõtteline osa ja Suur-Sõjamäe tn 8b kinnistu –

ajutine krunt pos 7c (ca 567 m2) (punkt 6).

7. Sikupilli-Majaka asumi arengu MTÜ esitas 26.01.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse

Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2022 korralduse nr 1132 „Ülemiste ühisterminali

detailplaneeringu kehtestamine Lasnamäe linnaosas“ tühistamise ning alternatiivselt tühisuse

tuvastamise nõuetes.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. Kaebaja leiab, et vaidlusalune korraldus on vastuolus kehtiva õigusega, ohustab inimeste

elu ning on kas tühine või kuulub tühistamisele.

8.1. Vaidlusaluse korralduse elluviimine ohustab inimeste elu ja tervist. Vaidlusalune DP

peab tagama, et Ülemiste ühisterminali ehitamine on ohutu nii selle kasutajatele kui ka

isikutele, kes viibivad DP mõjualal. Praegusel juhul ohustaks DP realiseerimine nii Ülemiste

ühisterminali külaliste kui ka selle vahetus läheduses elavate Sikupilli-Majaka piirkonna

elanike elu, kuivõrd Venemaalt tulenev oht Eestile on reaalne ning Venemaa peab

raudteejaamu olulisteks sõjalisteks sihtmärkideks. Sellele on kaebaja tähelepanu juhtinud ka

oma vastuväidetes (vt kaebuse lisa 13, p-d 3-6). DP ei näe ette varjendite rajamist Sikupilli-

Majaka piirkonna elanikele. Varjendite rajamise kohustus lasub Ülemiste ühisterminali

omanikul kui ohu suurendajal (avaliku korra eest vastutaval isikul) ja ehitise omanikul.

Asjaolu, et PlanS, EhS ega nende alusel kehtestatud määrused ei näe ette varjendite rajamise

selgesõnalist kohustust ega sätesta nende tehnilisi nõudeid, ei vabasta vastustajat kohustusest

kaaluda nende rajamise kohustuslikkust (vt inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon

art 2 lg 1 ls 1; Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 17.07.2014 otsus nr 4784/08, p 130;

20.03.2008 otsus liidetud asjas nr 15339/02, 21166/02, 20058/02, 11673/02 ja 15343/02, p

129; 30.11.2004 otsus asjas nr 48939/99, p 109). Muu hulgas on riigil kohustus korraldada ja

luua etteulatuvalt ning õigeaegselt sobilikud evakuatsioonimeetmed (EIK 20.03.2008 otsus

liidetud asjas nr 15339/02, p-d 152 ja 157).

8.2. DP kuulub tühistamisele, kuivõrd keskkonnamõjude hindamist läbi viidud ei ole (vt

Riigikohtu lahend nr 3-21-1360). Vastavalt DP lõplikule visuaalsele lahendusele on

jaamateede arvuks 6 (vt kaebaja 26.02.2023 menetlusdokumendi lisa 1), vastavalt DP

seletuskirjale 7 (vt kaebaja 26.02.2023 menetlusdokumendi lisa 2, lk 59, p 6.3). Direktiivi nr

2011/92/EL art 4 lg 1, lisa I art 7 p a) kohaselt on keskkonnamõju hindamine kohustuslik

kaugvedudeks vajalike raudteede ehitamiseks. Raudteejaam on kaugvedudeks vajaliku

raudtee oluline osa, sest ilma selleta raudteed ei ole võimalik sihtotstarbeliselt kasutada. Kui

kohaldamisele kuulub Direktiivi nr 2011/92/EL art 4 lg 2, lisa II lg 10 p c) ning KeHJS § 6 lg

1 p 14, siis sõltub keskkonnamõju strateegilise hindamise kohustuslikkus järgmistest

mõjuritest: 1) kas raudteejaamaks on raudteepeatus või laiem ala ning 2) mis on raudteejaama

laiendamine ja kas Direktiivi nr 2011/92/EL tähenduses on raudteejaama laiendamine

planeeringuga ette nähtud kujul vaadeldav uue raudteejaama ehitamisena. Raudteejaam

üldlevinud tähenduses on reisijate teenindamiseks mõeldud teenindushoone, perroonid ja

jaamateed koos mistahes abistava infrastruktuuriga (vt majandus- ja taristuministri

09.11.2020 määrus nr 71 „Raudtee tehnokasutuseeskiri“ (edaspidi Raudtee

tehnokasutuseeskiri) § 2 p 16, § 8 lg 2, § 7). Käesoleval juhul kavandatakse uue raudteejaama

ehitamist. Kuivõrd jaamateede arv ületab KeHJS § 6 lg 1 p-s 14 nimetatud arvu, siis on selle

ehitamise puhul tegemist olulise keskkonnamõjuga.

8.3. Rikutud on kooskõlastamiskohustust (vt Tallinna Linnavolikogu 23.09.2021 määrus nr

22 „Planeerimisseadusest tulenevate ülesannete delegeerimine ning projekteerimistingimuste

ja planeerimise valdkonna määruse kehtetuks tunnistamine“ § 2). Tallinna planeeringute

4(11)

3-23-192

registri veebilehel avaldatud Ülemiste ühisterminali DP materjalidest ega ka Tallinna

dokumendiregistrist ei nähtu, et Ülemiste ühisterminali DP-d oleks kooskõlastatud Lasnamäe

linnaosakoguga.

8.4. Vaidlusalune korraldus on tühine, kuivõrd selle on andnud organ, kellel puudus selleks

pädevus (HMS § 63 lg 2 p 3). Tegemist on planeeringuga, millega kavandatakse

linnaehituslikult olulisi muudatusi. Seetõttu oleks pidanud DP kehtestama linnavolikogu (vt

DP kehtestamise ajal kehtinud Tallinna linna ehitusmääruse § 20 lg 4). Ka kehtiva õiguse

järgi kuuluks DP kehtestamine linnavolikogu, mitte linnavalitsuse pädevusse, sest sellega

kavandatakse linnaehituslikult olulist muudatust, millega kaasneb oluline keskkonnamõju (vt

KOKS § 22 lg 1 p 33 ja PlanS § 130 lg 2 p-d 3-4).

9. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

9.1. KSH on kohustuslik üksnes juhul kui planeeritava tegevusega on hõlmatud mh vastavate

raudteerajatiste ehk jaamateede ehitamine (KeHJS § 6 lg 1 p 14; EhS lisa 1; RdtS § 2 p 24;

Raudtee tehnokasutuseeskiri § 2 p 16). Seega on raudteejaama mõiste seotud vahetult

rööbastee kui rajatisega ja jaama mõiste erialaterminina erineb tavakeelsest arusaamast, kus

seda samastatakse pigem peatusega. Ülemiste raudteepeatus ei ole seega sama, mis Ülemiste

raudteejaam, millega planeeringuala kattub vaid osaliselt. Jaama mõistega ei ole hõlmatud

raudteeinfrastruktuuri hoone mõiste, mis on defineeritud RdtS § 2 p-s 17. MKM on

selgitanud, et raudteeinfrastruktuuri hoone ei ole raudteerajatis EhS tähenduses (vt vastustaja

08.03.2023 menetlusdokumendi lisa 2). Samuti ei saa seda tuletada RdtS § 2 p 24

definitsioonist, kuivõrd hoone ei ole rajatis EhS § 3 lg 2 jaotuse järgi. Vastupidine oleks

olukord, kui EhS kõneleks raudtee-ehitusest või -hoonest. Raudteejaama ehitamise või

laiendamisega on tegemist juhul, kui ehitustööd hõlmavad rööbasteid ja sellega seotud

rajatisi, kuid mitte siis, kui ehitatakse või planeeritakse hoonet, mis võib olla

raudteeinfrastruktuuri hooneks RdtS tähenduses.

9.2. DP-ga ei anta ehitusõigust raudteerajatistele, sh ei planeerita raudteejaama laiendamist

(jaamateede ehitust), vaid üksnes terminalihoone jt hoonete ehitust. Kaebaja 26.02.2023

menetlusdokumendi lisaks 1 olev joonis ei ole kehtestatud planeeringu põhijoonis.

Vaidlusaluse korralduse punkti 1 kohaselt on DP eesmärk kinnistute jagamise ja sihtotstarvete

muutmise teel moodustada äri- ja transpordimaa sihtotstarbega krundid ning määrata

ehitusõigus Ülemiste reisiterminali hoone, bussijaamahoone ja ärihoonete ehitamiseks.

Vaidlusaluse korralduse lisa 1 „Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu kehtestamise

põhimotiivid ja kaalutlused“ p-s 7.22.2 on märgitud: „Kuna detailplaneeringu alusel ei

kavandata raudteerajatiste ehitamist, st detailplaneering ei ole raudteerajatiste suhtes KeHJS §

33 lõike 1 punkti 1 kohane strateegiline planeerimisdokument, ei oma KeHJS § 6 lõike 1

punkti 14 nõuded detailplaneeringu suhtes relevantsust.“ Lisaks on viimati nimetatud

dokumenti punktis 7.31.5.3 selgitatud järgmist: „Analüüsitud on TTJA 1. novembri 2019

otsuse nr 1-10/19-369 „Ülemiste raudteejaama ümberehitamise keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmine“ esemeks oleva strateegilise planeerimisdokumendi ja Ülemiste

ühisterminali detailplaneeringu kavandatava tegevuse samaväärsust. Kuna Ülemiste

ühisterminali detailplaneeringu eesmärk on määrata ehitusõigus Ülemiste ühisterminalihoone,

bussijaamahoone ja büroohoone ehitamiseks ja detailplaneeringuga ei anta ehitusõigust

planeeringualale ulatuvatele raudteerajatistele, ei ole eelnimetatud planeeringudokumentides

kavandatud tegevus sama. KSH eelhinnangu koostamisel on eelkõige lähtutud

detailplaneeringu iseloomust ja sisust, detailplaneeringu elluviimisega kaasnevast

keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast. Koosmõjude hindamisel on muu hulgas

hinnatud ka TTJA 1. novembri 2019 otsuses toodud järeldust, et Ülemiste raudteejaama

ümberehitamisega ei kaasne eeldatavalt vahetut või kaudset mõju keskkonnale, inimese

tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. Detailplaneering ei ole aluseks

5(11)

3-23-192

raudteerajatistele TTJA poolt projekteerimistingimuste ja ehituslubade andmisel.“; punktis

7.32.8 märgitakse järgmist: „Seletuskirja punkti 2 ja põhijoonist täiendati järgmise infota:

planeeringualale projekteeritavale raudteerajatistele ehitusõigust, s.t raudtee, platvormide ning

tunnelite jms rajatiste ehitusõigus antakse Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee

trassi koridori asukoha määramine“ ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

väljastatud ja väljastatavate projekteerimistingimuste ja ehituslubade alusel, alale planeeritud

rajatised on detailplaneeringu materjalides üksnes selguse huvides välja toodud.“ Ülemiste

jaama laiendamine toimub terminalihoone planeerimisest eraldiseisvas ja vastustajast

sõltumatus menetluses. Seetõttu on asjakohatu kaebaja arutlus sellest, mitme rööbastee või

jaamatee võrra Ülemiste jaamas muudatusi tehakse. TTJA on vastustajale 28.09.2023 vastuses

teabenõudele avaldanud, et ehitusõigus Ülemiste ühisterminali raudteerajatiste, sh

rööbasteedele on antud järgnevate haldusaktidega: 1) TTJA 11.01.2021

projekteerimistingimused nr 2111802/00143; 2) TTJA 14.01.2022 ehitusluba nr 16-12/21-

09393-025; 3) TTJA 06.05.2022 ehitusluba nr 2212271/13777.

9.3. Vaidlusalune korraldus ei ole tühine. EhSRS § 1 lg 1 ei kohaldu kohaliku omavalitsuse

sisepädevuse küsimuste osas, vaid üksnes PlanS sätete kohta. Tallinna Ehitusmääruse § 20 lg

4 on alates 01.11.2021 kehtetu. DP kehtestamise pädevus on Tallinna Linnavalitsusel (vt

Tallinna Linnavolikogu 23.09.2021 määrus nr 22 „Planeerimisseadusest tulenevate ülesannete

delegeerimine ning projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonna määruse kehtetuks

tunnistamine“ § 1). Kuni 01.07.2015 kehtinud PlanS (PlanS v.r) § 24 lg 3 sätestas, et

detailplaneeringu kehtestab kohalik omavalitsus, st planeerimisseadusest ei tulenenud

kohustust, et seda peab tegema volikogu. Lisaks ei ole praegusel juhul tegemist

planeeringuga, millega kavandatakse linnaehituslikult olulisi muudatusi, samuti ei asu

planeeritav maa-ala linnaehituslikult olulises piirkonnas.

9.4. Pommivarjendi planeerimata jätmine ei ole õigusvastane. Tallinna Halduskohus nõustus

vastustajaga, et kaebaja ei saa esitada avalikes huvides kaebust, mis tegelikult lähtub

kolmandate isikute subjektiivsete õiguste kaitsest, mistõttu tuleb jätta tähelepanuta kaebaja

väited seoses varjendi puudumisega. Isegi juhul, kui kaebaja saaks nimetatule tugineda, ei ole

tegemist asjaoluga, mis annaks aluse kaebus rahuldada. Kaebusest ei selgu, millisest

õigusaktist tuleneb kohustus planeerida hoonesse varjend. Asjassepuutumatud on kaebaja

viited EhS §-le 8 ja tsiviilõiguse normidele. DP lahendus on kooskõlastatud

Kaitseministeeriumiga 11.11.2021 ning Politsei- ja Piirivalveametiga 25.11.2021.

10. Kolmas isik vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

10.1.

Mitte ühestki õigusaktist ei tulenenud kohustust Ülemiste ühisterminali DP raames

KSH hindamise läbiviimiseks. Vaidlus puudub, et KSH algatamata jätmise vajalikkust kaaluti

eelhinnangu põhjal. Kaebaja ei ole eelhinnangut kahtluse alla seadnud, vaid väidab, justkui

KSH läbiviimine olnuks igal juhul kohustuslik.

10.2.

Kaebajal puudub kaebeõigus pommivarjendite küsimuses ning Ülemiste ühisterminali

DP ei ole kõnealuses osas õigusvastane. Ülemiste ühisterminali põhimõtteline asukoht on nii

Harju RB MP-s kui Tallinna Lasnamäe tööstusalade ÜP-s juba otsustatud ehk kaebaja

etteheited on vastava otsustuse suhtes esitatud hilinenult.

10.3.

Ülemiste ühisterminali DP kehtestas pädev haldusorgan ning vaidlusalune korraldus ei

ole tühine ega õigusvastane.

10.4.

Kaebaja väidetud kooskõlastusnõuet ei eksisteeri.

KOHTU PÕHJENDUSED

6(11)

3-23-192

11. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Kaebeõigus

12. Kaebaja hinnangul on vaidlusalune korraldus õigusvastane, kuivõrd DP-ga ei ole ette

nähtud pommivarjendeid, millega pannakse ohtu inimeste elu ja tervis.

13. Kohus jääb oma 06.02.2023 määruse nr 3-23-192 põhjenduste punktis 7 toodu juurde, et

kaebus pommivarjendit puudutavas osas on esitatud teiste isikute kaitseks, milleks HKMS ega

eriseadus MTÜ-le õigust ei anna (v.a oma liikmete õiguste kaitseks, mida praegusel juhul

tehtud ei ole). Seetõttu on kaebus pommivarjendit puudutavas osas lubamatu ning tuleb jätta

rahuldamata.

14. Kaebuse täienduses on kaebaja selgitanud, et pommivarjendi küsimus seostub avaliku

ohutusega (sh sõjaoht), mis on avalik huvi.

15. Populaarkaebuse esitamise eelduseks on avalike huvide riive; kaebaja kohustus on välja

tuua vaidlustatava haldusakti väidetava õigusvastasuse alused, osutades sh õigusvastaselt

kahjustatud avalikule huvile; populaarkaebuse eesmärgiks ei saa olla kolmandate isikute

erahuvide kaitse (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 10.11.2009 otsus nr 3-3-1-84-08, p 11).

Kuigi avalik ohutus abstraktselt on avalikes huvides, siiski ei saa sellest järeldada, et Ülemiste

ühisterminal DP-s pommivarjendi ettenägemata jätmine on vastuolus avaliku huviga, kuivõrd

tagamata on kaebaja väitel ühisterminali külastajate ja piirkonna elanike ohutus võimaliku

sõjaohu korral. Nii vastustaja kui ka kolmas isik on välja toonud, et kaebaja ei ole viidanud

ühelegi õigusaktile, kust tuleneks kolmandale isikule kohustus rajada pommivarjend.

16. Kaebaja viide EhS §-le 8 ei ole asjakohane, kuivõrd viidatud norm reguleerib ehitise,

ehitamise ja ehitise kasutamise ohutust. Käesoleval juhul ei ole vaidluse all ehitise, ehitamise

ega ehitise kasutamise ohutus, vaid DP õiguspärasus. Ekslik on seejuures kaebaja väide, et DP

peab tagama ehitise (Ülemiste ühisterminali) ohutuse. DP eesmärk on eelkõige üldplaneeringu

elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine (PlanS § 124 lg 2). Seega

on kolmas isik õigesti märkinud, et DP täpsusastme küsimus ei ole tingimata

pommivarjendite küsimuse lahendamine, seda enam, et nimetatud kohustus ei ole sätestatud

üheski õigusaktis. Ühtlasi on Rahandusministeerium leidnud oma 22.11.2022 kirjas nr 15-

3/5275-10, et DP lahendus on kooskõlastatud Kaitseministeeriumiga (11.11.2021

kooskõlastuskiri nr 12-1/21/3950) ja PPA-ga (25.11.2021 kooskõlastus nr 1.11-11/360-2);

nimetatud asutuste ülesanne on ära hoida Eesti vastu suunatud rünnakud ja tagada, et Eesti

suudab end väliste ohtude eest kaitsta; samuti on PPA ülesanne avaliku korra tagamine;

Kaitseministeerium ning PPA ei ole pidanud vajalikuks pommivarjendite rajamist Ülemiste

ühisterminali alale (vt vastustaja 08.03.2023 menetlusdokumendi lisa 1, lk 5; dtl 268).

17. Eeltoodust lähtuvalt ka juhul, kui kaebajal oleks kaebeõigus, jääks kaebus selles osas

rahuldamata.

Pädev haldusorgan ja kooskõlastus

18. Kaebaja hinnangul on vaidlusalune korraldus tühine, kuivõrd selle on andnud ebapädev

haldusorgan.

19. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga, et EhSRS § 1 lg 1 ei reguleeri Tallinna

ehitusmääruse kohaldatavust, vaid üksnes varasema planeerimisseaduse kohaldamist.

Vaidlusaluse korralduse õiguslikuks aluseks on mh Tallinna Linnavolikogu 23.09.2021

määrus nr 22, mille § 1 kohaselt planeerimisseaduses nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse

ülesannete täitjate määramine delegeeritakse Tallinna Linnavalitsusele. Kuni 01.07.2015

kehtinud PlanS (PlanS v.r) § 24 lg 3 sätestas, et detailplaneeringu kehtestab kohalik

omavalitsus, st planeerimisseadusest ei tulenenud kohustust, et seda peab tegema volikogu.

7(11)

3-23-192

Eeltoodust lähtuvalt ei ole tegemist tühise haldusaktiga HMS § 63 lg 2 p 3 tähenduses.

Asjassepuutuv ei ole Tallinna Linnavolikogu 23.09.2021 määruse nr 22 § 2, kuivõrd tegemist

ei ole planeeringuga, mille kehtestamine oleks linnavolikogu pädevuses, nagu kohus on

eelnevalt leidnud. Samas nähtub vaidlusaluse korralduse lisa punktist 6.45.4, et mh Lasnamäe

Linnaosa Valitsus ja Lasnamäe linnaosakogu kooskõlastasid DP ja omapoolseid lisatingimusi

ei esitanud (vt kaebuse lisa 1; dtl 32).

20. Eeltoodust tulenevalt ei ole vaidlusalune DP tühine ega õigusvastane.

KSH

21. Kaebaja leiab, et vaidlusalune DP on õigusvastane, kuivõrd tegemata on jäetud KSH

(KeHJS § 6 lg 1 p 14).

22. Tulenevalt KeHJS § 6 lg 1 punktist 14 on olulise keskkonnamõjuga tegevus uue

raudteeliini ehitamine või uue raudteejaama ehitamine, kui ühe rajaga raudteeliini puhul on

vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed,

olemasoleva raudteejaama laiendamine, kui laiendamise tulemusel on raudteejaamas ühe

rajaga raudteeliini puhul vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt

viis jaamateed, või olemasoleva raudteejaama jaamateede pikendamine pikkuseni vähemalt

1000 meetrit, kui raudteejaamas on ühe rajaga raudteeliini puhul vähemalt neli jaamateed ja

kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed.

23. Vaidlusaluse korraldusega ei ole otsustatud uue raudteeliini ehitamine ega uue

raudteejaama ehitamine, samuti ei ole otsustatud olemasoleva raudteejaama laiendamine.

Nimelt nähtub vaidlusaluse korralduse punktist 1, et DP eesmärk on kinnistute jagamise ja

sihtotstarvete muutmise teel moodustada äri- ja transpordimaa sihtotstarbega krundid ning

määrata ehitusõigus Ülemiste reisiterminali hoone, bussijaamahoone ja ärihoonete

ehitamiseks (vt kaebuse lisa 1; dtl 53). Vaidlusaluse korralduse punktides 2-6 on loetletud,

mis DP-ga ette nähakse, millal on õigus DP kehtetuks tunnistada, millised menetlused tuleb

läbi viia ja millised kinnistud on ettenähtud avalikuks kasutamiseks (vt kaebuse lisa 1; dtl-d

53-54). Seejuures on vaidlusaluses korralduses selgitatud, et KSH on jäetud algatamata

Tallinna Linnavalitsuse 12.02.2014 korraldusega nr 199-k ja jäeti algatamata ka 19.05.2021

korraldusega nr 522; viimase korralduse eelnõu saadeti seisukoha avaldamiseks

Keskkonnaametile, kes oma vastuskirjas leidis, et KSH algatamine ei ole vajalik, kuid palus

KSH eelhinnangu eelnõud mitmes osas täiendada ning hinnata koosmõju teiste tegevustega;

eelhinnangut ei täiendatud vaidlusaluse korralduse lisa punktis 7.31.5 toodud põhjustel;

Keskkonnaametile edastati DP kooskõlastamiseks ning Keskkonnaamet leidis, et KSH

algatamine ei ole vajalik, kuna DP-ga ei anta planeeringualale ulatuvatele raudteerajatistele

ehitusõigust; raudteerajatiste (raudteede, platvormide, tunnelite jms rajatiste) ehitusõigus on

antud kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha

määramine“ ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti antud/antavate

projekteerimistingimuste ja ehituslubade alusel; DP-ga määratakse ehitusõigus Ülemiste

reisiterminali hoone, büroohoonete ja bussijaama ehitamiseks ning moodustatakse vajalikud

äri- ja transpordimaa sihtotstarbega krundid, mis ei ole käsitletav raudteejaama ehitamise või

laiendamisena; Ülemiste reisiterminali hoone on raudteeseaduse (RdtS) mõttes

raudteeinfrastruktuuri hoone ning selle ehitamine allub üksnes tavalistele ehitusseadustikust

tulenevatele ehitamisele kehtestatud nõuetele; kuna raudteeinfrastruktuuri hoonet KeHJS § 6

lg 1 p-s 14 nimetatud ei ole, siis KSH kohustus sellele ei laiene, sest seda ei saa käsitleda

raudteejaamana (vt kaebuse lisa 1; dtl-d 52-53).

24. Vaidlusaluse korralduse lisa punktis 7.31.5. on toodud, et Tallinna Linnavalitsuse

19.05.2021 korralduses nr 522 (vt punkt 6.31) on täpsustatud KSH algatamata jätmise

õiguslikke aluseid viidetega KeHJS § 6 lg-le 2 ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusele nr

8(11)

3-23-192

224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu.“ (p 7.31.5.2); analüüsitud on TTJA 01.11.2019 otsuse nr 1-

10/19-369 „Ülemiste raudteejaama ümberehitamise keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine“ esemeks oleva strateegilise planeerimisdokumendi ja Ülemiste ühisterminali DP

kavandatava tegevuse samaväärsust; kuna Ülemiste ühisterminali DP eesmärk on määrata

ehitusõigus Ülemiste ühisterminalihoone, bussijaamahoone ja büroohoone ehitamiseks ja DP-

ga ei anta ehitusõigust planeeringualale ulatuvatele raudteerajatistele, ei ole eelnimetatud

planeeringudokumentides kavandatud tegevus sama; KSH eelhinnangu koostamisel on

eelkõige lähtutud DP iseloomust ja sisust, DP elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja

eeldatavalt mõjutatavast alast; koosmõjude hindamisel on muu hulgas hinnatud ka TTJA

01.11.2019 otsuses toodud järeldust, et Ülemiste raudteejaama ümberehitamisega ei kaasne

eeldatavalt vahetut või kaudset mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule,

kultuuripärandile või varale; DP ei ole aluseks raudteerajatistele TTJA poolt

projekteerimistingimuste ja ehituslubade andmisel (p 7.31.5.3) (vt kaebuse lisa 1; dtl 47).

25. Seejuures on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) selgitanud oma

01.12.2022 kirjas nr 25-4/22-55-1 seoses küsimusega, kas Ülemiste ühisterminal on

raudteejaam või raudteeinfrastruktuuri hoone järgmist: „Ülemiste ühisterminal RdtS mõistes

on raudteeinfrastruktuuri hoone ning mitte raudteejaam /…/ Perioodil 2013-2015 muudeti

oluliselt EHS ja RdtS sätteid, mis reguleerisid raudteerajatiste ehitamist. Olulisim muudatus

oli see, et raudteerajatiste ehitamisega seonduv viidi 2015. a ehitusseadustiku ning

ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadusega raudteeseadusest üle EhS-i.

EhS 10. peatüki kohaldamisala on seotud raudteerajatistega, sest ainult selle mõiste

seisukohast on vajalik sätestada erireeglid vastavate ehitiste ehitamiseks. Kuigi RdtS on ka

raudteeinfrastruktuuri hoone termin, siis ka EhS 10. peatükk sarnaselt RdtS-le seda

raudteerajatisena ei käsitle. Raudteeinfrastruktuuri hoonel on RdtS ja EhS mõttes

ehitusõiguseväline tähendus, mistõttu raudteerajatise osa raudteeinfrastruktuuri hoone osas ei

kohaldu. Küll aga kohalduvad raudteeinfrastruktuuri hoone ehitamisele EhSi üldosa sätted.

Muu raudteid puudutav regulatsioon jäi raudteeseadusesse /…/. 2015.a RdtS ja EhS

muudatuste järgi on raudteeinfrastruktuuri hoone raudteeinfrastruktuuriga olemuslikult seotud

hoone, mis on ehitatud raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Mõiste „olemuslikult seotud“

võimaldab raudteeinfrastruktuuri hoone mõistet tõlgendada paindlikumalt ning mitte seda

siduda ainult asukohaga raudteemaal. Raudteeinfrastruktuurihoone võib asuda ka muul

kinnisasjal, mis ei ole raudteemaa. Samas võib vastav hoone olla siiski seotud raudtee

teenindamisega ning on otstarbekas, et sellele kehtiksid teistele sellesarnastele ehitistele,

sealhulgas hoonetele sätestatud reeglid. Seletuskirjast nähtub, et raudteeinfrastruktuuri mõiste

kirja panemise eesmärk on näidata, millest infrastruktuur koosneb ehk millele peab

taotlejatele /…/ diskrimineerimata juurdepääsu tagama.“ (vt vastustaja 08.03.2023

menetlusdokumendi lisa 2; dtl 285). Samas kirjas lisatakse, et jaama laiendamisega oleks

KeHJS § 6 lg 1 p 14 mõistes tegemist, kui olemasolevatele raudteeliinidele ja/või

jaamateedele lisataks uusi raudteeliine ja vastavalt jaamateid, kuid sellist eesmärki DP ei

püstita; pigem on plaanis varem raudteerajatistele antud ehitusõiguste

(projekteerimistingimused, mitte kõne all olev DP) alusel kokkuvõttes jaamateid vähendada

(vt vastustaja 08.03.2023 menetlusdokumendi lisa 2; dtl 286). Seega on ka MKM asunud

seisukohale, et KeHJS § 6 lg 1 p 14 alusel KSH koostamine vajalik ei ole.

26. Järelevalve teostaja Rahandusministeerium on oma 22.11.2022 kirjaga nr 15-3/5275-10

tingimuslikult DP heaks kiitnud, kui Keskkonnaamet kooskõlastab DP. Vaidlust ei ole

asjaolus, et Keskkonnaamet on 07.12.2022 kirjaga nr 6-2/22/22959-3 vaidlusaluse DP

kooskõlastanud.

9(11)

3-23-192

27. Kohtu hinnangul ei ole KeHJS § 6 lg 1 p 14 eeldused täidetud, kuivõrd vaidlusaluse DP-

ga (1) ei ehitata uut raudteeliini; (2) ei ehitata uut raudteejaama, kui ühe rajaga raudteeliini

puhul on vähemalt neli jaamateed; (3) ei ehitata uut raudteejaama, kui kahe rajaga raudteeliini

puhul on vähemalt viis jaamateed; (4) ei laiendata olemasolevat raudteejaama, kui

laiendamise tulemusel on raudteejaamas ühe rajaga raudteeliini puhul vähemalt neli

jaamateed; (5) ei laiendata olemasolevat raudteejaama, kui laiendamise tulemusel on

raudteejaamas kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed ega (6) pikendata

olemasoleva raudteejaama jaamateed.

28. Ekslik on kaebaja seisukoht, et pelgalt asjaolust, et DP alal hakkab asuma 7 jaamateed

ning nimetatud arv ületab KeHJS § 6 lg 1 p-s 14 sätestatud künnisväärtust, tuleks lugeda KSH

koostamine kohustuslikuks. Selline järeldus on meelevaldne. Vaidlust ei saa olla selles, et

lisanduva ühe raudteeliini (Rail Baltica) ehitusõigus tuleneb riigihalduse ministri poolt

13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41 kehtestatud Harju maakonnaplaneeringust „Rail Baltic

raudtee trassi koridori asukoha määramine“ (edaspidi Harju MP; vt kolmanda isiku

08.03.2023 menetlusdokumendi lisad 1-2). Seejuures on Rahandusministeerium selgitanud, et

Rail Baltica raudteeliini on võimalik rajada eraldiseisvana, ilma selleks käesolevat DP-d

koostamata (vt vastustaja 08.03.2023 menetlusdokumendi lisa 1; dtl 278). Kohtu hinnangul

tuleb KeHJS § 6 lg 1 p-i 14 tõlgendada viisil, et pelgalt ühisterminali hoone kavandamine

raudteejaama territooriumile, kus on juba rohkem jaamateid kui KeHJS § 6 lg 1 p-s 14 toodud

piirväärtus, ei tähenda, et tegemist on uue raudteejaama ehitamisega või selle laiendamisega.

Oluline on lähtuda kavandatava tegevuse iseloomust ja sisust. Kui kavandatava tegevuse

sisuks on üksnes jaamahoone ehitamine, oleks meelevaldne seda tõlgendada kui uue

raudteejaama (sh kogu uue raudteeinfrastruktuuri) ehitamisena või laiendamisena.

29. Vähem tähtis ei ole ka asjaolu, et juba Harju MP-ga on määratud Ülemiste reisiterminali

põhimõtteline asukoht Tallinna linnas Ülemiste piirkonnas Lasnamäe linnaosas (vt Harju MP

seletuskiri, lk 43; kolmanda isiku 08.03.2023 menetlusdokumendi lisa 2). Seejuures on Harju

MP seletuskirjas märgitud, et reisiterminali DP-ga (algatatud Tallinna Linnavalitsuse

12.02.2014 korraldusega nr 199-k) tuleb lahendada täpne krundijaotus ja hoonestusala

paiknemine, liiklus- ja parkimiskorraldus, toetav infrastruktuur, jalgratta- ja jalgtunneli(te) või

-sildade täpsed asukohad, müratõrjevahendite vajadus ja asukohad jm asjakohased ülesanded

(vt Harju MP seletuskiri, lk 44; kolmanda isiku 08.03.2023 menetlusdokumendi lisa 2).

Samuti ei ole vaidlust asjaolus, et Harju MP menetluse raames koostati KSH uuringud (vt

Harju MP seletuskiri, lk 18; kolmanda isiku 08.03.2023 menetlusdokumendi lisa 2). Lisaks on

vaidlusaluse DP menetluses koostatud KSH eelhinnang.

30. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et vaidlusalune korraldus ei ole õigusvastane KSH

algatamata jätmise tõttu ning nõustub vaidlusaluse korralduse lisa punktis 7.31.5 toodud

põhjendustega (HKMS § 165 lg 2).

31. Kohus nõustub kolmanda isikuga, et kaebaja viited direktiivile 2011/92/EL ei ole

asjakohased, kuivõrd viimati nimetatud direktiiv reguleerib keskkonnamõjude hindamist,

mitte keskkonnamõjude strateegilist hindamist. Käesoleval juhul on aga vaidluse all KSH

koostamine. Seetõttu jätab kohus kaebaja sellekohased väited tähelepanuta.

32. Eeltoodust lähtuvalt jääb kaebus tervikuna rahuldamata.

33. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja

kanda. Kolmas isik taotleb kaebajalt välja mõista menetluskulud summas 2512,80 (2210,40 +

302,40) eurot (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja mõistlike

kuludega, mistõttu mõistab kohus kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud

summas 2512,80 eurot (ilma käibemaksuta) (HKMS § 108 lg 8; § 109 lg 6). Vastustaja

10(11)

3-23-192

menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad vastustaja

võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)