2-16-579/65 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht 08.12.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-579

Kohtuasi

X kohustustest vabastamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.10.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik): X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kristiina Pralla

Puudutatud isikud (võlausaldajad):

1) Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu

(registrikood 70000349)

2) AS LHV Finance (registrikood 12417231)

3) OÜ GS Core (registrikood 16183586, Coop Finants

AS õigusjärglane)

4) TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood

14304235);

5) AS SEB Pank (registrikood 10004252);

6) AS LHV Pank (registrikood 10539549)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu X määruskaebemenetluses esitatud tõend (Maksu- ja Tolliameti kiri).

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta Harju Maakohtu 04.10.2023 määruse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt

muuta ja täiendada maakohtu määruse põhjendusi.

4. Jätta määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud X kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

2-16-579

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja, võlgnik) esitas 14.01.2015 Harju Maakohtule avalduse enda pankroti

väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

2. 19.01.2016 määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Raivo

Piirla.

3. 08.08.2017 määrusega kinnitati lõpparuanne, lõpetati pankrotimenetlus ning algatati

võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku kohustusi määrati täitma Y.

Võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud nõuded, mille osas jäi võlausaldajatel raha saamata

olid järgmised: 1) Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu – 104 312,94 eurot; 2) Coop

Finants AS – 1499,04 eurot; 3) AS LHV Finance – 1547,47 eurot; 4) TF Bank AB (publ.) Eesti

filiaal – 1898,13 eurot; 5) AS SEB Pank – 24 677,11 eurot; 6) AS LHV Pank – 681,07 eurot.

4. 27.09.2021 määrusega vabastas kohus Y võlgniku usaldusisiku kohustuste täitmisest ja

määras võlgniku usaldusisikuks võlgniku enda.

5. Võlgnik esitas usaldusisiku aruanded 30.07.2018, 02.08.2019, 28.07.2020, 04.08.2021 ja

31.07.2022.

5.1. 30.07.2018 aruande kohaselt laekus perioodil 04.10.2017 – 30.07.2018 võlgniku kontole

tööandjalt C OÜ töötasu kokku 9192,88 eurot. Võlgniku käsutada jäi seadusest tulenev töötasu

alammäär ja kahe lapse ülalpidamiseks ettenähtud määr. Võlausaldajatele on väljamaksed

tehtud järgmiselt: Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 513,47 eurot, OÜ GS Core 7,28

eurot, AS LHV Finance 7,62 eurot, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal 9,34 eurot, AS SEB Pank

121,46 eurot ja AS LHV Pank 3,38 eurot.

5.2. 02.08.2019 aruande kohaselt laekus perioodil 30.07.2018 – 30.07.2019 võlgniku kontole

tööandjalt C OÜ kokku 12 646,51 eurot, mille moodustasid töötasud, puhkusetasud ja

ühekordsed preemiatasud. Võlgniku käsutada jäi seadusest tulenev töötasu alammäär ja kahe

lapse ülalpidamiseks ettenähtud määr. Võlausaldajatele on väljamaksed tehtud järgmiselt: Eesti

Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 370,24 eurot, OÜ GS Core 0 eurot, AS LHV Finance 0

eurot, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal 0 eurot, AS SEB Pank 2959,49 eurot ja AS LHV Pank

0 eurot.

5.3. 28.07.2020 aruande kohaselt laekus perioodil 30.07.2019 – 24.07.2020 võlgniku kontole

tööandjalt C OÜ kokku 14 851,39 eurot, mille moodustasid töötasud, puhkusetasud ja

ühekordsed preemiatasud. Võlgniku käsutada jäi seadusest tulenev töötasu alammäär ja kahe

lapse ülalpidamiseks ettenähtud määr. Võlausaldajatele on väljamaksed tehtud järgmiselt: Eesti

Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 44,11 eurot, OÜ GS Core 0 eurot, AS LHV Finance 0

2-16-579

eurot, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal 0 eurot, AS SEB Pank 2996,59 eurot ja AS LHV Pank

0 eurot.

5.4. 04.08.2021 aruande kohaselt laekus perioodil 31.07.2020 – 31.07.2021 võlgniku kontole

tööandjalt C OÜ kokku 14 629,24 eurot, mille moodustasid töötasud, puhkusetasud ja

ühekordsed preemiatasud. Võlgniku käsutada jäi seadusest tulenev töötasu alammäär ja kahe

lapse ülalpidamiseks ettenähtud määr. Võlausaldajatele on väljamaksed tehtud järgmiselt: Eesti

Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 94,05 eurot, OÜ GS Core 0 eurot, AS LHV Finance 0

eurot, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal AB 0 eurot, AS SEB Pank 3003 eurot ja AS LHV Pank

0 eurot.

5.5. 31.07.2022 aruande kohaselt tasus perioodil 01.07.2021 – 01.07.2022 tööandja C OÜ

võlgnikule kokku 16 371,69 eurot. Võlgniku käsutada jäi seadusest tulenev töötasu alammäär

ja kahe lapse ülalpidamiseks ettenähtud määr. Võlausaldajatele on väljamaksed tehtud

järgmiselt: Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 0 eurot, OÜ GS Core 0 eurot, AS LHV

Finance 0 eurot, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal 0 eurot, AS SEB Pank 3000 eurot ja AS LHV

Pank 0 eurot.

Puudutatud isikute seisukohad

6. Võlausaldaja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal märkis, et jätab kohustustest vabastamise

menetluse lõpetamise kohtu otsustada.

7. Võlausaldaja OÜ GS Core ei nõustunud võlgniku kohustustest vabastamisega. Usaldusisiku

2019-2021. aasta aruannete järgi ei ole võlausaldajale väljamakseid tehtud (aruannete järgi on

võlausaldajale tasumata 1491,76 eurot). Võlausaldajaid on koheldud ebavõrdselt, st osadele on

väljamakseid tehtud (2019-2021. aasta usaldusisiku aruannete järgi on nt AS-le SEB Pank

tasutud igal aastal ca 3000 eurot, samas kui panga jaotise suurus on 18,33 %). Võlausaldajale

ei ole mõistetav, millistel põhjendustel on võlausaldajaid korduvalt ja pikema aja jooksul

ebavõrdselt koheldud.

8. Võlausaldaja AS LHV Finance soovib jätta võlgniku kohustustest vabastamise kohtu

otsustada. Võlgnik on viimase viie aasta jooksul teinud kaks tagasimakset, kokku 66,22 eurot

(10.08.2017 summas 58,60 eurot ja 30.07.2018 summas 7,62 eurot). Võlgnikul on tasumata

võlgnevus 1539,85 eurot.

9. Võlausaldaja AS LHV Pank hinnangul ei ole võlgnik pankrotiseaduses sätestatud kohustusi

täitnud piisava hoolsusega, mistõttu tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus lõpetada

ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlgnik on tasunud võlausaldajale 29,37 eurot

(10.08.2017 summas 25,99 eurot ja 30.07.2018 summas 3,38 eurot) ning tasumata on võlgnevus

684,45 eurot.

9.1. Võlgnik ei ole esitanud ainult tõeseid andmeid. Võlausaldaja hinnangul on võlgniku

sissetulekud tegelikkuses olnud suuremad kui aruandes märgitud. Võlgnik on märkinud, et

2021. aasta oktoobris on laekunud septembri eest töötasu 605 eurot, kuid tegelikult lisandus ka

Haigekassa hüvitis 447,66 eurot, kokku laekus 1052,66 eurot. 2021. aasta novembris on

laekunud oktoobri eest töötasu 1314,82 eurot ja Haigekassa hüvitis 348 eurot, kokku 1662,82

eurot. 2022. aasta märtsis on laekunud veebruari töötasu 1366,54 eurot ja Haigekassa hüvitis

190 eurot, kokku 1556,54 eurot. 2022. aasta mais on laekunud aprilli eest töötasu 1436,76 eurot,

avanss 150 eurot ja Haigekassa hüvitis 159 eurot, kokku 1745,70 eurot. 2022. aasta juunis on

2-16-579

laekunud mai töötasu 1436,61 eurot, avanss 200 eurot ja puhkusetasu 773 eurot, kokku 2409,61

eurot.

9.2. Samuti on konto väljavõttelt näha peaaegu igakuised Eesti Loto ostud, keskmiselt 10,8

eurot kuus ja mõnel kuul maksed ka gotinder.com (nt 06.08.2021 summas 22,81 eurot,

03.02.2022 summas 11,93 eurot, 11.04.2022 20,68 eurot, 18.05.2022 summas 21,36 eurot).

Tegemist ei ole eluks hädavajalike kulutustega.

10. Võlausaldaja AS SEB Pank on seisukohal, et pangale ei ole välja makstud seadusele

vastavaid summasid võlgniku sissetulekutest ning seetõttu puudub alus võlgniku kohustustest

vabastamiseks.

10.1. Võlgniku arvelduskonto väljavõtetest nähtub, et võlgnik on teinud Yle ülekandeid lisaks

seaduses ettenähtud väljamaksetele selgitusega „ülekanne“, võtnud sularaha kontolt välja ning

kasutanud oma sissetulekuid kaupade eest tasumiseks, kuigi tulenevalt aruandest oleks pidanud

võlgnik kasutama selleks tema poolt Y kontole kantud summasid.

10.2. Laenulepingu nr 2006032174 täitmise tagamiseks on seatud hüpoteek võlausaldaja

kasuks ning tagatise omanik on teinud võlausaldajale makseid, et vältida laenulepingu

erakorralist ülesütlemist ja tagatise realiseerimist. AS SEB Pank nõudest on 12.05.2023 seisuga

tasumata 3479,06 eurot (võlgnevus on vähenenud tagatiseandja poolt tehtud maksete võrra).

2018. aastal tasuti AS-le SEB Pank 121,46 eurot. 2019. aastal tasuti AS-le SEB Pank välja

makstud 2959,49 eurot Q poolt, kes on kinnistu (eluasemelaenu tagatis) omanik. 2020. aastal

tasuti AS-ile SEB Pank välja makstud 2996,59 eurot Q poolt. 2021. aastal tasuti AS-le SEB

Pank välja makstud 3003 eurot Q poolt.

10.3. Võlausaldaja hinnangul ei saa tagatiseandja poolt võlausaldajale maksete tegemisega

lugeda täidetuks kohustust teha võlausaldajale väljamakseid võlgniku sissetulekute arvelt, et

vähendada võlausaldaja ees võlgnevust kohustuste vabastamise menetluse kestel.

11. Võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet palus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

lõpetada ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Kohustustest vabastamise menetluse

eesmärgiga ei ole kooskõlas, et võlgnik kasutab võlausaldajatele ettenähtud raha muuks

otstarbeks ja jätab võlausaldajatele jaotise alusel väljamaksed tegemata. Selline tegevus mitme

aasta kestel on oluliselt kahjustanud võlausaldajate huve.

11.1. Võlgnik on teinud võlausaldajale ühe väljamakse – 29.07.2018 laekus 513,47 eurot.

Väljamakse oleks pidanud olema suurem. Viimasel neljal aastal ei ole võlgnik väljamakseid

teinud, ehkki tema sissetulekud on ületanud mittearestitavat määra. Lisaks on võlausaldaja nõue

vähenenud võlgnikule füüsilise isiku tuludeklaratsioonide (edaspidi FIDEK) alusel tekkinud

tagastusnõuete tasaarvestamisega kokku 540,55 eurot (FIDEK2015 summas 90,19 eurot,

FIDEK2017 summas 36,01 eurot, FIDEK2018 summas 370,24 eurot, FIDEK2019 summas

44,11 eurot). Seega kokku on nõue vähenenud 1054,02 eurot. Pankrotimenetluses rahuldamata

jäänud nõude saldo seisuga 27.07.2022 on 103 258,92 eurot.

11.2. Usaldusisiku aruannetele lisatud võlgniku pangakonto väljavõtetest nähtub, et nimetatud

pangakontolt on võlausaldajatele ette nähtud raha arvelt tehtud väljamakseid usaldusisik Yle

mittearestitavat määra ületavas osas, sh lisaraha pere ülalpidamiseks selgitusega „ülekanne“

(30.07.2018 usaldusisiku aruanne) ning võlgniku pangakontole laekunud Eesti Haigekassa

poolt võlgnikule makstud töövõimetushüvitised on kantud üle Y pangakontole.

Töövõimetushüvitise näol on tegemist tuluga, mille arvelt tuleb teha võlausaldajatele

2-16-579

väljamakseid, mistõttu on usaldusisik jätnud töövõimetushüvitiste summad aruandes

põhjendamatult kajastamata ja võlausaldajatele väljamaksed selle arvelt tegemata. Lisaks on

võlgniku pangakontolt tasutud erinevaid arveid isikutele, kes ei ole pankrotivõlausaldajad ja

võetud välja sularaha.

11.3. 02.08.2019 usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku pangakontolt ei ole tehtud

väljamakseid pankrotivõlausaldajatele, ehkki võlgniku kontole jäid pärast Yle üle kantud

mittearestitavate summade ülekandmist vahendid väljamaksete tegemiseks (02.08.2019

aruanne p 2). Aruandele lisatud võlgniku pangakonto väljavõttest nähtub, et võlgnik on

võlausaldajatele väljamakseteks ette nähtud pangakontot kasutanud enda tarbeks, sh võtnud

kontolt välja korduvalt sularaha, mistõttu ei ole aruandeperioodi lõpuks jäänud kontole

vahendeid

võlausaldajatele

väljamaksete

tegemiseks.

Võlgniku

kontole

laekunud

töövõimetushüvitis ja puhkusetasu on kantud Y pangakontole (02.01.2019, 10.01.2019,

19.06.2019 maksekorraldused), kuigi nimetatud summade arvelt tuli teha väljamakseid

võlausaldajatele. Aruandeperioodi lõpuks oli võlgniku pangakonto saldo 11,84 eurot. Seega oli

pankrotivõlausaldajatele väljamakseteks ette nähtud raha ära kulutatud ning võlausaldajatele

jäid väljamaksed tegemata.

11.4. 27.07.2020 usaldusisiku aruandest (p 2) ja sellele lisatud võlgniku pangakonto

väljavõttest nähtub, et võlgniku kontole olid laekunud vahendid võlausaldajatele väljamaksete

tegemiseks. Võlgniku pangakontole laekunud summade arvelt võlausaldajatele väljamakseid ei

tehtud (aruande p 4). Võlausaldajatele ette nähtud pangakontot on kasutatud erinevateks

väljamakseteks ning sellelt on välja võetud sularaha.

11.5. Alates 27.09.2021 on võlgnik ise kohustatud täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on

saanud töötasu määras, millest tuleb teha väljamakseid võlausaldajatele. Võlgnik ei ole

võlausaldajale väljamakseid teinud. Võlgniku poolt Maksu- ja Tolliametile 09.04.2021 tasutud

94,05 eurot ja 13.07.2022 tasutud 151,02 eurot ei saa lugeda jaotise alusel väljamakseteks, kuna

viidatud summad tasus võlgnik pärast pankroti väljakuulutamist tekkinud tulumaksunõuete

katteks (FIDEK2021, FIDEK2022).

11.6. SEB Pank AS-le kolmanda isiku poolt (Q, eluasemelaenu tagatis) tasutud maksed on

usaldusisiku aruandes kajastatud võlgniku poolt tehtud väljamaksetena, mis võib ekslikult jätta

arusaama justkui oleks võlgnik teinud maksed võlausaldajatele hoiustatud raha arvelt.

Maakohtu määrus ja põhjendused

12. Harju Maakohtu 04.10.2023 määrusega lõpetati võlgniku kohustustest vabastamise

menetlus ning keelduti võlgnikku vabastamast pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest. Maakohus jättis menetluskulud võlgniku kanda ning märkis, et hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

13. Maakohus viitas füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg-le 2 ning märkis, et

käesolevas menetluses tuleb kohaldada varem kehtinud pankrotiseaduse sätteid, mis

reguleerisid kohustustest vabastamise menetlust. Maakohus viitas kuni 30.06.2022 kehtinud

pankrotiseaduse (PankrS) §-le 175 ja §-le 173.

14. 24.05.2023 ärakuulamisel selgitas võlgnik, et ta käib tööl, kuid ei tule toime oma

teenistusega ning seetõttu ei ole ta suutnud võlgnevusi tasuda. 2021. aastal oli käsil

abielulahutus, mis oli rahalises mõttes kulukas protsess. Võlgnikul on kaks tütart, kellele ta

maksab elatist. Paremat tööd võlgnik ei leia, kuid otsib. Võlgnik leiab, et AS SEB Pank saab

2-16-579

oma raha igal juhul kätte, kuna isa maja on pandis ja võlgniku õde maksab seda. Maksu-ja

Tolliameti võlgnevuse osas leiab võlgnik, et isegi kui seda võlga elu lõpuni maksta, ei paista

lootust võlgnevuse tasumiseks.

15. Maakohus märkis, et võlgnik on kogu kohustustest vabastamise menetluse aja kuni

käesolevani töötanud. Võlgniku sissetuleku suurus on olnud vahemikus 1021–1364 eurot kuus,

2022. aasta aruandest nähtub, et võlgniku töötasu on olnud kuni 2264 eurot kuus. Kohus leidis,

et võlgnik on täitnud PankrS § 173 lg-st 1 tulenevat kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova

tegevusega.

16. Siiski leidis kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi ning esineb

PankrS § 175 lg 2 p-s 2 sätestatud alus võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks.

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas, et võlgnik kasutab

võlausaldajatele ettenähtud raha muuks otstarbeks ja jätab võlausaldajatele jaotise alusel

väljamaksed tegemata. Selline tegevus mitme aasta kestel on oluliselt kahjustanud

võlausaldajate huve. Võlgnik on jätnud kohustustest vabastamise menetluse käigus täitmata

võlausaldajate nõuded ja kulutanud võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ette nähtud rahalised

vahendid isiklikuks otstarbeks, mis on käsitletav raske hooletusena ja tahtlusena kahjustada

olemasolevaid võlausaldajaid. Võlgniku maksekäitumises ei nähtu vabandatavaid asjaolusid.

Kohus tuvastas lisaraha ülekandeid pere ülalpidamiseks, tasutud on erinevaid arveid isikutele,

kes ei ole pankrotivõlausaldajad ja võetud välja sularaha. Töövõimetushüvitiste summad on

aruandes kajastamata ja võlausaldajatele väljamaksed selle arvelt tegemata. Võlgniku

ärakuulamisel ei ole selgunud objektiivseid võlgnikust sõltumatuid asjaolusid, mis oleks

takistanud võlgnikul täita seadusest tulenevaid kohustusi. Võlgnik on oma sissetulekut

majandanud ebaproportsionaalselt ja teinud valesid otsuseid kohustustest vabastamise

menetluse keskel. Võlgnik on oma tegevusega vähendanud võlausaldajate võimalusi saada oma

nõue kasvõi osaliselt rahuldatud.

17. Usaldusisiku aruannetele lisatud võlgniku pangakonto väljavõtetest nähtub, et nimetatud

pangakontolt on võlausaldajatele ette nähtud raha arvelt tehtud väljamakseid usaldusisik Yle

mittearestitavat määra ületavas osas, sh lisaraha pere ülalpidamiseks selgitusega „ülekanne“

(30.07.2018 usaldusisiku aruanne) ning võlgniku pangakontole laekunud Eesti Haigekassa

poolt võlgnikule makstud töövõimetushüvitised on kantud üle Y pangakontole.

Töövõimetushüvitise näol on tegemist tuluga, mille arvelt tuleb teha võlausaldajatele

väljamakseid, mistõttu on usaldusisik jätnud töövõimetushüvitiste summad aruandes

põhjendamatult kajastamata ja võlausaldajatele väljamaksed selle arvelt tegemata. Lisaks on

võlgniku pangakontolt tasutud erinevaid arveid isikutele, kes ei ole pankrotivõlausaldajad ja

võetud välja sularaha. Võlgnikul oli ainsana konto kasutamiseks pangakaart ning sellega

kaupade ja teenuste eest tasudes ning sularaha välja võttes oli ta teadlik, et kasutab

võlausaldajatele väljamakseteks hoiustatud raha.

18. 02.08.2019 usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku pangakontolt ei ole tehtud

väljamakseid pankrotivõlausaldajatele, ehkki võlgniku kontole jäid pärast Yle üle kantud

mittearestitavate summade ülekandmist vahendid väljamaksete tegemiseks (02.08.2019

aruande p 2). Võlgnik ei ole teinud väljamakseid OÜ-le GS Gore, AS-le LHV Finance, TF Bank

AB (publ.) Eesti filiaalile ega LHV Pank AS-le (aruande p 4). Aruandele lisatud võlgniku

pangakonto väljavõttest nähtub, et võlgnik on võlausaldajatele väljamakseteks ette nähtud

pangakontot kasutanud enda tarbeks, sh võtnud kontolt välja korduvalt sularaha, mistõttu ei ole

aruandeperioodi lõpuks jäänud kontole vahendeid võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks.

Võlgniku kontole laekunud töövõimetushüvitis ja puhkusetasu on kantud Y pangakontole

(02.01.2019, 10.01.2019, 19.06.2019 maksekorraldused), kuigi nimetatud summade arvelt tuli

2-16-579

teha väljamakseid võlausaldajatele. Võlgnik ei ole sissetulekust 75% kõrvale pannud ega

väljamakseid teinud. Aruandeperioodi lõpuks oli võlgniku pangakonto saldo 11,84 eurot. Seega

oli pankrotivõlausaldajatele väljamakseteks ette nähtud raha ära kulutatud ning võlausaldajatele

jäid väljamaksed tegemata.

19. 27.07.2020 usaldusisiku aruandest (p 2) ja sellele lisatud võlgniku pangakonto väljavõttest

nähtub, et võlgniku kontole olid laekunud vahendid võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks.

Võlgniku pangakontole laekunud summade arvelt võlausaldajatele väljamakseid ei tehtud.

Võlgnik ei teinud väljamakseid OÜ-le GS Gore, AS-le LHV Finance, TF Bank AB (publ.) Eesti

filiaalile ega LHV Pank AS-le (aruande p 4). Võlausaldajatele ette nähtud pangakontot on

kasutatud erinevateks väljamakseteks ning sellelt on välja võetud sularaha.

20. Alates 27.09.2021 on võlgnik ise kohustatud täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on

saanud töötasu määras, millest tuleb teha väljamakseid võlausaldajatele. Võlgnik ei teinud

väljamakseid OÜ-le GS Gore, AS-le LHV Finance, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalile ja LHV

Pank AS-le (aruande p 4). Võlgniku poolt Maksu- ja Tolliametile 09.04.2021 tasutud 94,05

eurot ja 13.07.2022 tasutud 151,02 eurot ei saa lugeda jaotise alusel väljamakseteks, kuna

viidatud summad tasus võlgnik pärast pankroti väljakuulutamist tekkinud tulumaksunõuete

katteks (FIDEK2021, FIDEK2022). Lisaks märkis kohus, et SEB Pank AS-le kolmanda isiku

poolt (Q, eluasemelaenu tagatis) tasutud maksed on usaldusisiku aruandes kajastatud võlgniku

poolt tehtud väljamaksetena, mis võib ekslikult jätta arusaama, justkui oleks võlgnik teinud

maksed võlausaldajatele hoiustatud raha arvelt.

21. 31.07.2022 usaldusisiku aruandest (p 2) ja sellele lisatud võlgniku pangakonto väljavõttest

nähtub, et võlgniku kontole olid laekunud vahendid võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks.

Võlgniku pangakontole laekunud summade arvelt võlausaldajatele väljamakseid ei tehtud.

Võlgnik ei teinud väljamakseid OÜ-le GS Gore, AS-le LHV Finance, TF Bank AB (publ.) Eesti

filiaalile, Maksu- ja Tolliametile ja LHV Pank AS-le (aruande p 5).

22. Võlgnik on teinud suuremaid makseid ühele võlausaldajale AS-le SEB Pank, tasudes 2019.

aastal 2959,49 eurot, 2020. aastal 2996,59 eurot, 2021. aastal 3003 eurot ja perioodil

22.07.2021-23.06.2021 3000 eurot, kuid seda ei saa lugeda võlgniku kohustuste täitmisteks,

kuna nimetatud summad on tasutud kolmanda isiku poolt. Võlgniku seletuse kohaselt saab SEB

Pank AS oma raha igal juhul kätte, kuna isa maja on pandis ja võlgniku õde tasub SEB Pank

AS-le.

23. PankrS § 175 lg 51 järgi menetluse pikendamine ei ole põhjendatud arvestades võlgniku

poolt kohtuistungil avaldatut, et tal ei ole olnud võimalusi võlausaldajatele tasuda.

Määruskaebus

24. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus

määrus, millega vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ja lõpetada

kohustustest vabastamise menetlus või alternatiivselt teha uus määrus, millega jätkata võlgniku

kohustustest vabastamise menetlust kuni 08.08.2024 ning määrata usaldusisikuks võlgnik.

25. Võlgniku kohustustest vabastamata jätmine on põhjendamatu ja toob võlgniku jaoks kaasa

ebaproportsionaalselt raske tagajärje. Võlgnik täitis kohustustest vabastamise menetluse

jooksul enda seadusest tulenevaid kohustusi. Võlgniku võlausaldajate nõuete katteks laekus

(võlgniku sissetulekut ja kahe alaealise lapse ülalpidamiskohustust arvestades) seaduses

sätestatud määrast rohkem raha. Alternatiivselt on võlgnikul õigustatud ootus kohustustest

2-16-579

vabastamise menetluse pikendamiseks, et saada vähemalt võimalus majanduslikult n-ö puhtalt

lehelt alustamiseks.

26. Võlgnik ei ole süüliselt rikkunud enda kohustusi või tahtlikult kahjustanud võlausaldajate

huve. Võlgnik täitis pankrotimenetluses tunnustatud nõudeid vastavalt enda majanduslikule

võimekusele ja piisavas ulatuses. Kohus heidab võlgnikule peaasjalikult ette võlgniku poolt

kohustustest vabastamise menetluse jooksul tehtud maksete suurust. Võlgnik ei nõustu

nimetatud kohtu etteheidetega. Võlgnik täitis kohustustest vabastamise menetluse jooksul enda

kohustusi.

Võlgniku

sissetulekut

ja

kohustusi

(eelkõige

kahe

alaealise

lapse

ülalpidamiskohustust) arvestades pidi võlgnik kohustuste vabastamisest menetluse jooksul

tasuma võlausaldajate nõuete katteks vähemalt 10 382,93 eurot. Kohustustest vabastamise

menetluse jooksul laekus võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud võlausaldajate nõuete

täitmiseks kokku 13 130,03 eurot. Kõiki võlgniku võlgnevuste katteks tehtud makseid tuleb

arvestada võlgniku kohustustest vabastamise üle otsustamisel. Võlgnikule ei saa ette heita

lähedaste majandusliku abi kasutamist kaebaja kohustuste täitmisel. Võlgniku lähedastel on

vaba voli valida, kas ja kui palju nad saavad või soovivad võlgnikku kohustustest vabastamise

menetluse jooksul toetada. Sellist tuge ei saa pidada PankrS § 173 mõttes võlgniku kohustuste

rikkumiseks. Seadus ei keela võlgnikul kohustustest vabastamise menetluse jooksul lähedaste

raha vastu võtmist või lähedaste raha kasutamist võlausaldajate nõuete katteks.

27. Võlgnik täitis usaldusisikule teabe andmise kohustust, samuti ei ole võlgnik varjanud enda

vara. Kohustustest vabastamise menetluses on esitatud kõik iga-aastased usaldusisiku aruanded

võlgniku sissetulekute ja kohustuste täitmise kohta. Kõik võlgniku sissetulekud ja väljaminekud

olid usaldusisiku aruannetega koos esitatud kontoväljavõttelt üheselt näha.

28. Alternatiivselt tuleb kohustustest vabastamise menetluse tähtaega pikendada (PankrS § 175

lg 51). Praegusel hetkel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine toob võlgniku

jaoks kaasa ebaproportsionaalselt raske tagajärje. Võlgnik pöördus võlausaldajate poolte

maksegraafikute kokkuleppimiseks. Võlgnikul õnnestus leida üksmeel kõigi võlausaldajatega

peale Maksu- ja Tolliameti. Võlgnik soovib anda endast parima, et võlausaldajate nõudeid täita

ja saada võimalus majanduslikult n-ö uuesti alustamiseks. Alternatiiv kohustustest vabastamise

menetluse jätkamisele on võlgniku paigutamine ebamotiveerivasse olukorda, milles võlgnik on

sunnitud maksejõuetuna ootama täitemenetluste aegumist. Seega on kohustustest vabastamise

menetluse jätkamine nii võlgniku kui ka võlausaldajate huvides.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

29. Võlausaldaja OÜ GS Core palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Võlgnik ei ole

kohustustustest vabastamise menetluses täitnud oma kohustusi kohaselt ega kohelnud

võlausaldajaid võrdselt. Samuti ei üritanud võlgnik pärast kohustustest vabastamise küsimuses

peetud kohtuistungit OÜ-ga GS Core võla tasumise osas kokku leppida, erinevalt kohtuistungil

lubatust.

30. Võlausaldaja AS LHV Finance leidis, et võlgnikku ei peaks kohustustest vabastama.

Võlgnik ei ole kuni käesoleva aastani täitnud oma kohustusi piisava hoolsusega. Võlausaldaja

on nõus alternatiivselt kohustustest vabastamise menetluse tähtaja pikendamisega kuni

08.08.2024. Võlgnik ei ole teinud endast kõike võimalikku, et võlausaldajatele tagasimakseid

teostada. Võlgnik on käesoleval aastal kokkuleppe alusel teinud järgmised tagasimaksed:

21.07.2023 – 30 eurot; 09.08.2023 – 30 eurot; 11.09.2023 – 30 eurot; 11.10.2023 – 30 eurot.

Seisuga 06.11.2023 on tasumata võlgnevus 557,69 eurot.

2-16-579

31. Võlausaldaja AS SEB Pank vaidles määruskaebusele vastu. Kuna AS SEB Pank nõue

moodustas 18,33% kõigist tunnustatud nõuetest, mille osas jäi võlausaldajatel raha saamata,

siis oleks pidanud võlgniku sissetulekutest laekuma AS-le SEB Pank vähemalt 1903,19 eurot.

Kohustustest vabastamise menetluse kestel on AS-le SEB Pank laekunud võlgniku tulust kokku

241,46 eurot (29.07.2018 laekus 121,46 eurot, perioodil 20.07.2023–10.10.2023 laekus kokku

120 eurot). Laenulepingu nr 2006032174 täitmise tagamiseks on seatud hüpoteek võlausaldaja

kasuks ning tagatise omanik on teinud võlausaldajale makseid, et vältida laenulepingu

erakorralist ülesütlemist ja tagatise realiseerimist. Võlausaldaja nõudest on 06.11.2023 seisuga

tasumata 1859,06 eurot. Võlausaldaja hinnangul ei saa tagatiseandja poolt võlausaldajale

maksete tegemisega lugeda täidetuks võlgniku kohustust teha võlausaldajale väljamakseid

võlgniku sissetulekute arvelt. Võlgnikul tuleb teha väljamaksed seadusega ette nähtud ulatuses.

Seega leiab võlausaldaja, et talle ei ole välja makstud seadusele vastavaid summasid võlgniku

sissetulekutest ning puudub alus määruskaebuse rahuldamiseks.

32. Võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet palus jätta maakohtu määruse muutmata.

32.1. Võlausaldaja hinnangul on võlgniku peamiseks kohustustest vabastamata jätmise

põhjuseks asjaolu, et võlgnik kulutas ära pankrotivõlausaldajatele väljamaksete tegemiseks

eraldi pangakontol hoiustatud raha ja seetõttu jäid võlausaldajatele hoiustatud raha arvelt

väljamaksed tegemata.

32.2. Võlgnik

väidab,

et

tema

sissetulekut

ja

kohustusi

(eelkõige

kahe

lapse

ülalpidamiskohustust) arvestades pidi võlgnik kohustustest vabastamise menetluse jooksul

tasuma võlausaldajate nõuete katteks vähemalt 10 382,93 eurot. Võlgniku poolt avaldatud

andmetest lähtudes oleks võlgnik pidanud kohustustest vabastamise menetluse kestel Maksu-

ja Tolliametile tegema väljamakseid kokku vähemalt 8045,73 eurot (77,49% 10 382,93-st).

Tegelikkuses on võlgnik teinud ühe väljamakse 513,47 eurot (29.07.2018).

32.3. Võlgniku väitel laekus kohustustest vabastamise menetluse jooksul võlgniku

pankrotimenetluses tunnustatud nõuete täitmiseks kokku 13 130,03 eurot. SEB Pank AS-le

kolmanda isiku poolt (Q, eluasemelaenu tagatis) tasutud maksed on usaldusisiku aruandes

kajastatud võlgniku tehtud väljamaksetena, mis võib ekslikult jätta arusaama justkui oleks

võlgnik teinud maksed võlausaldajatele hoiustatud raha arvelt. Lähedase poolt SEB Pank AS-

le tasutud maksete arvelt ei olnud võlgnikul õigus vähendada teistele võlausaldajatele

väljamaksete tegemist usaldusisiku kontole hoiustatud vahendite arvelt.

32.4. Võlgnik on palunud alternatiivselt pikendada kohustustest vabastamise menetlust.

Tänaseks on kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud ligi kuus aastat ja 3

kuud. Isegi kui võlgnik täidaks järgneval üheksa kuu kestel enda kohustusi nõuetekohaselt, ei

muuda see olematuks asjaolu, et võlgniku süülise tegevuse tõttu jäi võlausaldaja nõue võlgniku

poolt oma tarbeks ära kasutatud raha ulatuses täitmata. Seega ei oleks kohustustest vabastamise

menetluse pikendamisega võimalik saavutada taotletavat eesmärki – võlgnik kohustustest

vabastada.

33. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2-16-579

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

34. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid

TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus §-ga 659 tuleb osaliselt muuta ja täiendada maakohtu

määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.

35. Maakohus viitas õigesti FIMS § 68 lg-le 2, mille kohaselt enne FIMS-i jõustumist, s.o

01.07.2022 esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele

kohaldatakse PankrS redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022. Nimetatud PankrS redaktsiooni

§ 175 lg 2 p-st 2 tulenevalt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on

rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega

võlausaldajate huve.

36. Maakohus on jätnud võlgniku kohustustest vabastamata ning leidnud, et võlgnik on

rikkunud PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Maakohus heitis võlgnikule ette, et võlgnik on

jätnud kohustustest vabastamise menetluse käigus täitmata võlausaldajate nõuded (sh jättis

võlgnik võlausaldajatele jaotise alusel väljamaksed tegemata) ning on kasutanud

võlausaldajatele ettenähtud rahalisi vahendeid isiklikuks otstarbeks. Ringkonnakohus märgib,

et kuivõrd maakohus ei ole määruses täpsustanud, millisest PankrS § 173 lg-test 2-6 tuleva

kohustuse rikkumist maakohus võlgnikule ette heidab (PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustuse

rikkumist maakohus võlgnikule ette ei heida), siis täiendab ringkonnakohus selles osas

maakohtu määruse põhjendusi.

37. Ringkonnakohus leiab, et arvestades maakohtu põhjendusi, võib võlgnik olla rikkunud

PankrS § 173 lg-test 3-5 tulenevat kohustust tulu loovutamiseks. Ringkonnakohus märgib, et

kohus võib PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast mh

juhul, kui võlgnik ei ole süüliselt teinud võlausaldajatele väljamakseid PankrS § 173 lg-tes 3–

5 sätestatu kohaselt (vt ka TlnRnKm 13.02.2023, 2-14-7458, p 15.2, IV lõik).

38. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest

saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule (PankrS § 173 lg 3) ning võlgnik peab

nimetatud tulu maksma usaldusisikule (PankrS § 172 lg 1). PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust

peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti (PankrS § 173 lg 4). Usaldusisik peab

võlgnikult saadud maksed vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord

aastas võlausaldajatele välja maksma (PankrS § 172 lg 2). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle

andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (PankrS § 173 lg 5). Seega

võib võlgnik töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest

saadud tulust jätta endale selle osa, millele seadusest (nt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132

lg-d 1 ja 2) tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (PankrS § 173 lg 5), või osa, mis vastab

PankrS § 173 lg-s 4 sätestatud määrale (25%), kui see on suurem PankrS § 173 lg-s 5 sätestatud

tulu mittearestitavast osast (vt RKTKm 11.01.2017, 3-2-1-124-16, p 13.2). Ülejäänud tulu

arvelt tuleb võlgnikul täita pankrotivõlausaldajate pankrotimenetluses tunnustatud nõudeid

osas, mille ulatuses võlausaldajal jäi pankrotimenetluses raha saamata.

39. Ringkonnakohus märgib, et PankrS § 173 lg-tes 3-5 nimetatud kohustuse rikkumiseks peaks

kohus tuvastama võlgniku tulu suuruse ja selle põhjal hindama, kas võlgnik tegi

võlausaldajatele väljamakseid vastavalt PankrS § 173 lg-tele 4 ja 5 või jättis endale tulust

suurema osa, kui on seadusega ette nähtud. Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt

maakohus eeltoodud asjaolusid hinnanud ei ole ning seega teeb seda ringkonnakohus (sh

analüüsides võlgniku pangakonto väljavõtteid ja usaldusisiku aruandeid) ja täiendab vastavas

osas maakohtu määruse põhjendusi.

2-16-579

39.1. Ringkonnakohus märgib esmalt, et võlgnik võib saadud tulust jätta endale selle osa,

millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (TMS § 132 lg-d 1 ja 2,

PankrS § 173 lg 5). TMS § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu

eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.

2017. aastal oli palga alammäär 470 eurot, 2018. aastal 500 eurot, 2019. aastal 540 eurot,

2020. aastal 584 eurot, 2021. aastal 584 eurot ja 2022. aastal 654 eurot. TMS § 132 lg 2 järgi,

kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb

mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus.

Võlgnik on välja toonud, et tal on kaks ülalpeetavat (last).

39.2. Arvestades eeltoodut oli TMS § 132 lg-te 1 ja 2 järgi võlgniku sissetuleku osaks, millele

ei saanud sissenõuet pöörata 2017. aastal 783,33 eurot kuus (470 eurot + 2 x 1/3 x 470 eurot),

2018. aastal 833,33 eurot kuus (500 eurot + 2 x 1/3 x 500 eurot), 2019. aastal 900 eurot kuus

(540 eurot + 2 x 1/3 x 540 eurot), 2020. aastal 973,33 eurot kuus (584 eurot + 2 x 1/3 x 584

eurot), 2021. aastal 973,33 eurot (584 eurot + 2 x 1/3 x 584 eurot) ja 2022. aastal 1090 eurot

kuus (654 eurot + 2 x 1/3 x 654 eurot) (vt ka RKTKm 11.01.2017, 3-2-1-124-16, p 11.2).

39.3. 30.07.2018 usaldusisiku aruande järgi moodustasid võlgniku sissetulekud perioodil

04.10.2017 – 30.07.2018 kokku 9192,88 eurot ning võlgnik tegi võlausaldajatele väljamakseid

kokku 662,55 eurot. Võlgnik on esitanud pangakonto väljavõtte perioodi 04.10.2017–

30.07.2018 kohta.

39.3.1. Võlgniku pangakonto väljavõtte kohaselt on võlgnik saanud 2017. aasta oktoobris

sissetulekut kokku 1126,46 eurot (töötasu ja Haigekassa poolt makstud töövõimetushüvitis),

novembris 707,70 eurot (töötasu) ja detsembris 1049,95 eurot (töötasu ja töövõimetushüvitis).

Võlgnik on saanud 2018. aasta jaanuaris sissetulekut 794,94 eurot (töötasu), veebruaris 1340,36

eurot (töötasu ja töövõimetushüvitis), märtsis 563,63 eurot (töötasu), aprillis 1057,26 eurot

(töötasu), mais 1262,31 eurot (töötasu), juunis 851,58 eurot (töötasu) ja juulis 1191,19 eurot

(töötasu ja puhkusetasu).

39.3.2. 2017. aastal oleks pidanud võlgnik väljamakseid seega tegema 343,13 eurot

oktoobrikuu eest (1126,46-783,33) ja 266,62 eurot detsembrikuu eest (1049,95-783,33).

Võlgnik oleks pidanud 2018. aastal väljamakseid tegema 507,03 eurot veebruarikuu eest

(1340,36-833,33), 223,93 eurot aprillikuu eest (1057,26-833,33), 428,98 eurot maikuu eest

(1262,31-833,33), 18,25 eurot juunikuu eest (851,58-833,33) ja 357,86 eurot juulikuu eest

(1191,19-833,33).

39.3.3. Ringkonnakohus on tuvastanud, et perioodil 04.10.2017–30.07.2018 on võlgnik saanud

seega sissetulekut kokku 9945,38 eurot (1126,46 + 707,70 + 1049,95 + 794,94 + 1340,36 +

563,63 + 1057,26 + 1262,31 + 851,58 + 1191,19). Seega ei ole usaldusisiku aruandes kajastatud

kohaselt võlgniku sissetulekute suurust (usaldusisiku aruandes on märgitud selleks 9192,88

eurot). Samuti on ringkonnakohus tuvastanud, et perioodil 04.10.2017–30.07.2018 pidi võlgnik

tegema võlausaldajatele makseid kogusummas 2145,80 eurot (343,13 + 266,62 + 507,03 +

223,93 + 428,98 + 18,25 + 357,86), kuid on teinud makseid kokku summas 662,55 eurot, s.o

väiksemas määras kui seaduses on ette nähtud.

39.4. 02.08.2019 usaldusisiku aruande järgi moodustasid võlgniku sissetulekud perioodil

30.07.2018–30.07.2019 kokku 12 646,51 eurot ning võlausaldajatele on tehtud väljamakseid

kokku 3329,73 eurot (Maksu- ja Tolliametile 370,24 eurot ja AS-le SEB Pank 2959,49 eurot).

Võlgnik on esitanud pangakonto väljavõtte perioodi 30.07.2018–30.07.2019 kohta.

2-16-579

39.4.1. Võlgniku pangakonto väljavõtte kohaselt on võlgnik saanud 2018. aasta augustis

sissetulekut 1109,71 eurot (töötasu), septembris 1211,74 eurot (töötasu ja töövõimetushüvitis),

oktoobris 890,78 eurot (töötasu ja ühekordne boonus), novembris 1321,88 eurot (töötasu),

detsembris 959,43 eurot (töötasu ja ühekordne boonus). Võlgnik on saanud 2019. aasta

jaanuaris sissetulekut kokku 1109,60 eurot (töötasu, töövõimetushüvitis, puhkusetasu),

veebruaris 1015,26 eurot (töötasu), märtsis 1173,41 eurot (töötasu), aprillis 841,38 eurot

(töötasu ja töövõimetushüvitis), mais 1243,27 eurot (töötasu), juunis 1694,17 eurot (töötasu ja

puhkusetasu) ja juulis 751,15 eurot (töötasu).

39.4.2. Võlgnik oleks pidanud 2018. aastal väljamakseid tegema 276,38 eurot augustikuu eest

(1109,71-833,33), 378,41 eurot septembrikuu eest (1211,74-833,33), 57,45 eurot oktoobrikuu

eest (890,78-833,33), 488,55 eurot novembrikuu eest (1321,88-833,33) ja 126,10 eurot

detsembrikuu eest (959,43-833,33). Võlgnik oleks pidanud 2019. aastal väljamakseid tegema

209,60 eurot jaanuarikuu eest (1109,60-900), 115,26 eurot veebruarikuu eest (1015,26-900),

273,41 eurot märtsikuu eest (1173,41-900), 343,27 eurot maikuu eest (1243,27-900) ja 794,17

eurot juunikuu eest (1694,17-900).

39.4.3. Ringkonnakohus on tuvastanud, et perioodil 01.08.2018–30.07.2019 on võlgnik saanud

seega sissetulekut kokku 13 321,78 eurot (1109,71 + 1211,74 + 890,78 + 1321,88 + 959,43 +

1109,60 + 1015,26 + 1173,41 + 841,38 + 1243,27 + 1694,17 + 751,15). Seega ei ole

usaldusisiku aruandes kajastatud kohaselt võlgniku sissetulekute suurust.

39.4.4. Samuti on ringkonnakohus tuvastanud, et perioodil 01.08.2018–30.07.2019 pidi

võlgnik oma sissetulekute arvelt tegema võlausaldajatele makseid kokku 3062,60 eurot (276,38

+ 378,41 + 57,45 + 488,55 + 126,10 + 209,60 + 115,26 + 273,41 + 343,27 + 794,17).

Usaldusisiku aruandes on selgitatud, et väljamakse Maksu- ja Tolliametile 370,24 eurot toimus

tuludeklaratsiooni tasaarvestusega. Väljamakse AS-le SEB Pank 2959,49 eurot on tasunud Q.

Seega ei ole võlgnik enda sissetulekute arvelt võlausaldajatele tegelikkuses väljamakseid teinud

(v.a Maksu- ja Tolliametile), kuigi pidi nimetatud perioodil võlausaldajatele enda sissetuleku

arvelt välja maksma 3062,60 eurot.

39.5. 28.07.2020 usaldusisiku aruande järgi moodustasid võlgniku sissetulekud perioodil

30.07.2019–24.07.2020 kokku 14 851,39 eurot ning võlausaldajatele on tehtud väljamakseid

kokku 3040,70 eurot (Maksu- ja Tolliametile 44,11 eurot ja AS-le SEB Pank 2996,59 eurot).

Võlgnik on esitanud pangakonto väljavõtte perioodi 30.07.2019–24.07.2020 kohta.

39.5.1. Võlgniku pangakonto väljavõtte kohaselt on võlgnik saanud 2019. aasta augustis

sissetulekut kokku 1093,48 eurot (töötasu ja töövõimetushüvitis), septembris 1079,55 eurot

(töötasu), oktoobris 1382,45 eurot (töötasu ja ühekordne boonus tööandja poolt), novembris

1497,99 eurot (töötasu ja ühekordne boonus tööandja poolt) ja detsembris 1067,93 eurot

(töötasu). Võlgnik on saanud 2020. aasta jaanuaris sissetulekut 917,66 eurot (töötasu),

veebruaris 1385,58 eurot (töötasu), märtsis 1241,95 eurot (töötasu), aprillis 1252,89 eurot

(töötasu), mais 610,25 eurot (töötasu) ja juunis 1217,25 (töötasu, puhkusetasu ja

töövõimetushüvitis).

39.5.2. Võlgnik oleks pidanud 2019. aastal väljamakseid tegema augustikuu eest 193,48 eurot

(1093,48-900), 179,55 eurot septembrikuu eest (1079,55-900), 482,45 eurot oktoobrikuu eest

(1382,45-900), 597,99 eurot novembrikuu eest (1497,99-900) ja 167,93 eurot detsembrikuu

eest (1067,93-900). Võlgnik oleks pidanud 2020. aastal väljamakseid tegema 412,25 eurot

veebruarikuu eest (1385,58-973,33), 268,62 eurot märtsikuu eest (1241,95-973,33), 279,56

eurot aprillikuu eest (1252,89-973,33) ja 243,92 eurot juunikuu eest (1217,25-973,33).

2-16-579

39.5.3. Ringkonnakohus on tuvastanud, et perioodil 01.08.2019–24.07.2020 on võlgnik saanud

seega sissetulekut kokku 12 746,98 eurot ( 1093,48 + 1079,55 + 1382,45 + 1497,99 + 1067,93

+ 917,66 + 1385,58 + 1241,95 + 1252,89 + 610,25 + 1217,25).

39.5.4. Samuti on ringkonnakohus tuvastanud, et perioodil 01.08.2019–24.07.2020 pidi

võlgnik oma sissetulekute arvelt tegema võlausaldajatele makseid kokku 2825,75 eurot (193,48

+ 179,55 + 482,45 + 597,99 + 167,93 + 412,25 + 268,62 + 279,56 + 243,92). Usaldusisiku

aruandes on selgitatud, et väljamakse Maksu- ja Tolliametile 44,11 eurot toimus

tuludeklaratsiooni tasaarvestusega. Väljamakse AS-le SEB Pank 2996,59 eurot on tasunud Q.

Seega ei ole võlgnik enda sissetulekute arvelt võlausaldajatele tegelikkuses väljamakseid teinud

(v.a Maksu- ja Tolliametile), kuigi pidi nimetatud perioodil võlausaldajatele enda sissetuleku

arvelt välja maksma 2825,75 eurot.

39.6. 04.08.2021 usaldusisiku aruande kohaselt moodustasid võlgniku sissetulekud perioodil

31.07.2020–31.07.2021 kokku 14 629,24 eurot ning võlausaldajatele on tehtud väljamakseid

kokku 3097,05 eurot (Maksu- ja Tolliametile 94,05 eurot ja AS-le SEB Pank 3003 eurot).

Võlgnik on esitanud pangakonto väljavõtte perioodi 31.07.2020–31.07.2021 kohta.

39.6.1. Võlgniku pangakonto väljavõtte kohaselt on võlgnik saanud 2020. aasta augustis

sissetulekut 1149,38 eurot (töötasu), septembris 1161,07 eurot (töötasu ja töövõimetushüvitis),

oktoobris 1473,58 eurot (töötasu ja töövõimetushüvitis), novembris 854,78 eurot (töötasu) ja

detsembris 1123,84 eurot (töötasu). Võlgnik on saanud 2021. aasta jaanuaris sissetulekut

1155,27 eurot (töötasu), veebruaris 1480,08 eurot (töötasu ja töövõimetushüvitis), märtsis

992,38 eurot (töötasu), aprillis 1755,07 eurot (töötasu ja töövõimetushüvitis), mais 1020,89

eurot (töötasu ja ülekanded kolmandatelt isikutelt kokku 150 eurot), juunis 1582,72 eurot

(töötasu, tööandjalt lisatasu ja ülekanne kolmandalt isikult 20 eurot) ja juulis 2163,96 eurot

(töötasu, puhkusetasu ja ülekanne kolmanda isiku poolt 150 eurot).

39.6.2. Võlgnik oleks pidanud 2020. aastal väljamakseid tegema 176,05 eurot augustikuu eest

(1149,38-973,33), 187,74 eurot septembrikuu eest (1161,07-973,33), 500,25 eurot oktoobrikuu

eest (1473,58-973,33) ja 150,51 eurot detsembrikuu eest (1123,84-973,33). Võlgnik oleks

pidanud 2021. aastal väljamakseid tegema 181,94 eurot jaanuarikuu eest (1155,27-973,33),

506,75 eurot veebruarikuu eest (1480,08-973,33), 19,05 eurot märtsikuu eest (992,38-973,33),

781,74 eurot aprillikuu eest (1755,07-973,33), 47,56 eurot maikuu eest (1020,89-973,33),

609,39 eurot juunikuu eest (1582,72-973,33) ja 1190,63 eurot juulikuu eest (2163,96-973,33).

39.6.3. Ringkonnakohus on tuvastanud, et perioodil 01.08.2020–31.07.2021 on võlgnik saanud

sissetulekut kokku 15 913,02 eurot (1149,38 + 1161,07 + 1473,58 + 854,78 + 1123,84 +

1155,27 + 1480,08 + 992,38 + 1755,07 + 1020,89 + 1582,72 + 2163,96). Seega ei ole

usaldusisiku aruandes kajastatud kohaselt võlgniku sissetulekute suurust.

39.6.4. Samuti on ringkonnakohus tuvastanud, et perioodil 01.08.2020–31.07.2021 pidi

võlgnik oma sissetulekute arvelt tegema võlausaldajatele makseid kokku 4351,61 eurot (176,05

+ 187,74 + 500,25 + 150,51 + 181,94 + 506,75 + 19,05 + 781,74 + 47,56 + 609,39 + 1190,63).

Usaldusisiku aruande kohaselt on tehtud väljamakse Maksu- ja Tolliametile 94,05 eurot.

Maksu- ja Tolliamet ja maakohus on toonud välja, et võlgniku poolt Maksu- ja Tolliametile

09.04.2021 tasutud 94,05 eurot ei saa lugeda jaotise alusel väljamakseks, kuna viidatud summa

tasus võlgnik pärast pankroti väljakuulutamist tekkinud tulumaksunõude katteks (FIDEK2021).

Seega ei saa nimetatud väljamaksega arvestada võlgniku kohustuste täitmisel. Väljamakse AS-

le SEB Pank 3003 eurot on tasunud Q. Seega ei ole võlgnik enda sissetulekute arvelt

pankrotimenetluses tunnustatud nõuete katteks võlausaldajatele tegelikkuses väljamakseid

2-16-579

teinud, kuigi pidi nimetatud perioodil võlausaldajatele enda sissetuleku arvelt välja maksma

4351,61 eurot.

39.7. 31.07.2022 usaldusisiku aruande järgi moodustasid võlgniku sissetulekud perioodil

01.07.2021–01.07.2022 kokku 16 371,69 eurot ning võlausaldajatele on tehtud väljamakseid

kokku 3000 eurot (väljamaksed AS-le SEB Pank). Ringkonnakohus märgib, et oma sissetuleku

2021. aasta juulikuu kohta on võlgnik kajastanud juba 04.08.2021 aruandes. Võlgnik on

esitanud pangakonto väljavõtte perioodi 01.08.2021–21.07.2022 kohta.

39.7.1. Võlgniku pangakonto väljavõtte kohaselt on võlgnik saanud 2021. aasta augustis

sissetulekut 833,30 eurot (töötasu ja ülekanne kolmandalt isikult 50 eurot), septembris 1377,07

eurot (töötasu, töövõimetushüvitis ja ülekanded kolmandalt isikult kokku 37 eurot), oktoobris

1052,88 eurot (töötasu ja töövõimetushüvitis), novembris 1663 eurot (töötasu ja

töövõimetushüvitis) ja detsembris 1890,22 eurot (töötasu, puhkusetasu + lapsepuhkus ja

preemia tööandjalt). Võlgnik on saanud 2022. aasta jaanuaris sissetulekut 1272,96 eurot

(töötasu), veebruaris 1219,09 eurot (töötasu), märtsis 1441,54 eurot (töötasu ja makse

kolmandalt isikult 75 eurot), aprillis 1840,34 eurot (töötasu ja väljamakse SEB Investment

Management AB-lt), mais 1745,74 eurot (töötasu, avanss tööandjalt ja töövõimetushüvitis),

juunis 2410,26 eurot (töötasu, avanss tööandjalt ja puhkusetasu) ja juulis 1379,44 eurot (töötasu

ja väljamakse SEB Investment Management AB-lt).

39.7.2. Võlgnik oleks pidanud 2021. aastal väljamakseid tegema 403,74 eurot septembrikuu

eest (1377,07-973,33), 79,55 eurot oktoobrikuu eest (1052,88-973,33), 689,67 eurot

novembrikuu eest (1663-973,33) ja 916,89 eurot detsembrikuu eest (1890,22-973,33). Võlgnik

oleks pidanud 2022. aastal väljamakseid tegema 182,96 eurot jaanuarikuu eest (1272,96-1090),

129,09 eurot veebruarikuu eest (1219,09-1090), 351,54 eurot märtsikuu eest (1441,54-1090),

750,34 eurot aprillikuu eest (1840,34-1090), 655,74 eurot maikuu eest (1745,74-1090), 1320,26

eurot juunikuu eest (2410,26-1090) ja 289,44 eurot juulikuu eest (1379,44-1090).

39.7.3. Ringkonnakohus on tuvastanud, et perioodil 01.08.2021–21.07.2022 on võlgnik saanud

sissetulekut kokku 18 125,84 eurot (833,30 + 1377,07 + 1052,88 + 1663 + 1890,22 + 1272,96

+ 1219,09 + 1441,54 + 1840,34 + 1745,74 + 2410,26 + 1379,44). Seega ei ole usaldusisiku

aruandes kajastatud kohaselt võlgniku sissetulekute suurust

39.7.4. Samuti on ringkonnakohus tuvastanud, et perioodil 01.08.2021–21.07.2022 pidi

võlgnik oma sissetulekute arvelt tegema võlausaldajatele seega makseid kokku 5769,22 eurot

(403,74 + 79,55 + 689,67 + 916,89 + 182,96 + 129,09 + 351,54 + 750,34 + 655,74 + 1320,26

+ 289,44). Usaldusisiku aruande kohaselt on tehtud väljamakseid üksnes AS-le SEB Pank

kokku 3000 eurot. Võlgnik on menetluses läbivalt selgitanud, et makseid AS-le SEB Pank tasub

tema õde Q. Seega ei ole võlgnik enda sissetulekute arvelt võlausaldajatele tegelikkuses

väljamakseid teinud, kuigi pidi nimetatud perioodil võlausaldajatele enda sissetuleku arvelt

välja maksma 5769,22 eurot.

39.8. Eeltoodust tulenevalt oleks võlgnik pidanud kohustustest vabastamise perioodil oma

sissetulekute arvelt tegema võlausaldajatele makseid kokku 18 154,98 eurot (2145,80 +

3062,60 + 2825,75 + 4351,61 + 5769,22). Oma sissetulekute arvelt tegi võlgnik

võlausaldajatele makseid üksnes 662,55 eurot. Lisaks toimus Maksu- ja Tolliametile võlgniku

poolt võlgnevuse 414,35 eurot (370,24+44,11) tasumine tuludeklaratsiooni tasaarvestusega.

AS-le SEB Pank tegi makseid kogusummas 11 959,08 eurot (2959,49+2996,59+3003+3000)

Q. 2-16-579

40. PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel kohustustest vabastamisest keeldumiseks tuleb kohtul võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks tuvastada, et võlgnik on PankrS §-s 173

sätestatud kohustusi rikkunud süüliselt ning võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega

kahjustanud võlausaldaja huve.

41. Ringkonnakohus on eelnevalt tuvastanud, et võlgnik ei ole täitnud menetluse jooksul enda

kohustusi nõuetekohaselt, kuivõrd ei ole enda sissetulekust teinud väljamakseid seaduses

sätestatu kohaselt. Seega on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg-tes 3-5 sätestatud kohustust tulu

loovutamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on võlgnik rikkunud oma kohustust süüliselt.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 2 kohaselt hõlmab süü hooletust, rasket hooletust ja tahtlust.

Ringkonnakohtu hinnangul on võlgnik oma kohustuse rikkumisel olnud vähemalt raskelt

hooletu. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral

järgimata jätmine. Võlgnik on saanud piisavat sissetulekut võlausaldajatele maksete

tegemiseks, kuid jättis saadud sissetulekute arvelt võlausaldajatele maksed tegemata ning

kasutas rahalisi vahendeid igapäevaste kulutuste tarbeks. Kohustustest vabastamise menetluses

peab võlgnik tegema kõik endast oleneva võlausaldajate nõuete piisavalt suures määras

rahuldamiseks. Võlgniku poolt oma kohustuste rikkumine tõi kaasa võlausaldajate huvide

kahjustamise, sest võlausaldajatel jäi saamata raha, mida nad olid seadusest tulenevalt

õigustatud saama. Võlgniku käitumises puuduvad vabandatavad asjaolud (nt raske haigus,

töövõimetus vms). See, et võlgniku hinnangul ei ole tal võimalik väljamakseid teha, kuna kogu

sissetulek kulub võlgnikul elamiseks, vabandatavaks asjaoluks ei ole. Ringkonnakohus on

eelnevalt tuvastanud, et võlgniku sissetulekud ei olnud sellises suuruses, mis oleksid tal

takistanud pikema perioodi jooksul võlausaldajatele väljamaksete tegemist (nt on võlgnik

saanud sissetulekut 2019. aasta juunis 1694,17 eurot; 2021. aasta aprillis 1755,07 eurot, juunis

1582,72 eurot, juulis 2163,96 eurot, novembris 1663 eurot ja detsembris 1890,22 eurot;

2022. aasta aprillis 1840,34 eurot, mais 1745,74 eurot ja juunis 2410,26 eurot). Võimalus

vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise

menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus. Võlgnik peab menetluse jooksul

tegema kõik endast oleneva, et täita enda sissetuleku arvelt võlausaldajate nõudeid (sh vajadusel

piirama oma kulutusi). Käesoleval juhul ei ole võlgnik üles näidanud piisavat tahet oma

kohustusi täita ning maakohus on õiguspäraselt keeldunud võlgnikku kohustustest vabastamast.

42. Ringkonnakohus märgib ka, et muudab maakohtu määruse põhjendusi osas, milles

maakohus märkis, et Q poolt AS-le SEB Pank tehtud makseid ei saa lugeda võlgniku kohustuste

täitmiseks, kuna nimetatud summad on tasutud kolmanda isiku poolt. Ringkonnakohus leiab,

et AS-le SEB Pank tasutud summasid saab võlgniku poolt kohustuste täitmisel arvesse võtta.

Vaidlus puudub aga, et võlgnik enda sissetulekute arvelt nõutavas ulatuses väljamakseid ei

teinud, kuigi võlgniku sissetulek seda võimaldas. Seetõttu on võlgnik rikkunud PankrS § 173

lg-tes 3-5 sätestatud kohustust tulu loovutamiseks (sh kahjustades sellega võlausaldajate huve)

ning esineb alus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Lisaks on käesoleval juhul

koheldud võlausaldajaid ebavõrdselt, kuivõrd väljamakseid ei ole tehtud vastavalt jaotisele.

Usaldusisiku aruannete järgi on AS-le SEB Pank tehtud väljamakseid kokku 12 080,54 eurot

(121,46 + 2959,49 + 2996,59 + 3003 + 3000), kuigi AS SEB Pank jaotise suurus moodustas

18,33 %. Seega ei anna asjaolu, et võlgniku eest on tehtud makseid AS-le SEB Pank, käesoleval

juhul alust kaaluda võlgniku kohustustest vabastamist, kuivõrd ringkonnakohus on tuvastanud,

et võlgnik on rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi süüliselt ja kahjustanud sellega

võlausaldajate huve.

43. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud

PankrS § 175 lg 51 järgi kohustustest vabastamise menetluse pikendamine. Kuivõrd võlgniku

kohustustest vabastamise menetlus algatati 08.08.2017, siis saaks kohus vastavat tähtaega

2-16-579

pikendada maksimaalselt kuni 08.08.2024. Ringkonnakohus arvestab, et võlgnik ei ole

kohustustest vabastamise perioodil mitme aastal jooksul teinud enda sissetulekutest

võlausaldajatele piisavaid väljamakseid. Võlgniku senisest käitumisest ja menetluses avaldatust

nähtub, et võlgnikul ei ole võimalik enda hinnangul väljamakseid teha, kuna kogu saadav

sissetulek kulub igapäevaste kulude katmiseks. Võlgnik on ka avaldanud, et tasuvama töö

leidmist ta võimalikuks ei pea. Ringkonnakohus ei pea täiendava tähtaja määramist

põhjendatuks, arvestades võlgniku senist käitumist, huvipuudust nõuete vähendamisel ja

asjaolu, et PankrS § 175 lg-s 5¹ sätestatud maksimumtähtaeg saabub vähem kui aasta pärast.

44. Ülaltoodud põhjendustel jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu

määruse resolutsiooni muutmata, muutes ja täiendades kohtumääruse põhjendusi. Kokkuvõttes

on maakohus õigesti PankrS § 175 lg 8 alusel lõpetanud võlgniku pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamise menetluse, jättes võlgniku kohustustest vabastamata.

45. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja

tõendeid. Seega võtab ringkonnakohus vastu võlgniku määruskaebemenetluses esitatud tõendi

(Maksu- ja Tolliameti kiri).

46. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. Kuna maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurust, siis ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate

menetluskulude suuruse määrab maakohus TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul

pärast kohtumääruse jõustumist.

47. TsMS § 696 lg 1 esimene lause ja PankrS § 5 lg 1 võimaldavad esitada ringkonnakohtu

määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Kuni

30.06.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 6 teise lause järgi on käesolev määrus edasikaevatav.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt