2-23-8588/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Imbi Sidok-Toomsalu, Margo Klaar ja Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 08.12.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-8588

Kohtuasi

X hagi Y vastu kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.09.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 19.09.2023 määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta X kanda. Rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 13.06.2023 Harju Maakohtule hagi Y vastu kahju hüvitamise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt kohtunik Y on oma kohtuotsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX

jätnud rahuldamata hageja taotluse täitemenetluse nr 026/2020/1465 peatamiseks või

ajatamiseks kolmeks kuuks ja sellega seoses tekitas hagejale moraalset kahju. Hagejal puudub

2-23-8588

vanglas töökoht ja tema kontole raha ei laeku. Hagiavalduse kohaselt on Y tegevus

diskrimineeriv ja omab väljapressimise tunnuseid. Hageja taotleb, et Y hüvitaks talle 20 000

euro suuruse mittevaralise kahju.

Maakohtu määrus ja põhjendused

2. Harju Maakohus keeldus 19.09.2023 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest ning

jättis menetluskulud hageja kanda.

3. Maakohus märkis, et keeldub hagi menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 371 lg 1 p 1 alusel, mis sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohus

ei ole pädev asja lahendama. Samuti märkis maakohus, et esitatud kujul puudub hagiavaldusel

ka edulootus, sest hagi on õiguslikult perspektiivitu (TsMS § 371 lg 2 p 2).

4. Hagiavalduse sisust tuleneb, et hagi esitamise põhjuseks on hageja rahulolematus

kriminaalasjas nr X-XX-XXXX lahendi teinud kohtunikuga, kelle tegevus tekitas hagejale

moraalse kahju suurusjärgus 20 000 eurot. Kohus märgib, et kui Harju Maakohtu kohtunik viib

läbi kohtumenetlust ja teeb asjas kohtulahendi, siis toimub eelviidatud tegevus avalik-

õiguslikus suhtes, milles avaliku võimu kandja (s.o Eesti Vabariik Harju Maakohtu kaudu)

teostab õigusemõistmisel hageja suhtes avalikku võimu. Õigusemõistmisel ei teki hageja ja

kohtuniku või hageja ja Eesti Vabariigi vahel eraõiguslikku suhet.

5. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 1 lg 1 sätestab, et avaliku võimu volituste rakendamisel

ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju

hüvitamise alused ja korra (riigivastutus) sätestab riigivastutuse seadus. RVastS § 17 lg 1 teine

lause

sätestab,

et

taotlus

kohtu

poolt

tekitatud

kahju

hüvitamiseks

esitatakse

Justiitsministeeriumile. Seega ei ole maakohus tsiviilkohtuna pädev asja lahendama ning kohtul

tuleb keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest.

6. Maakohus sedastas, et isegi kui hagi lahendamine kuuluks maakohtu pädevusse, tuleks

keelduda selle menetlemisest TsMS § 371 lg 2 punkti 2 alusel hagi õigusliku perspektiivituse

tõttu. RVastS § 15 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist

üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Arvestades asjaolu,

et kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud

süüdimõistev kohtuotsus (PS § 22) ning hagis ei ole tuginetud sellele, et kohtunik oleks

vaidlusaluse kohtulahendi tegemisel pannud toime kuriteo, mille kohta on jõustunud

kohtulahend, ei saaks kuuluda käesolev hagi rahuldamisele. Kahju hüvitamise nõudmiseks ei

anna alust ainuüksi hageja arvamus, et kohtunik on kohtulahendi tegemisega pannud toime

kuriteo (väljapressimise).

7. Lähtudes eeltoodust, keeldub kohus TsMS § 371 lg 1 p 1 järgi hagi menetlusse võtmisest

ning TsMS § 372 lg 4 alusel tagastab selle koos lisadega hagejale. Kui kohus keeldub

hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole

esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). Maakohus märkis, et

tulenevalt TsMS § 168 lg-st 1 kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust

menetlusse võtmast.

Määruskaebus

8. Hageja esitas 25.09.2023 määruskaebuse, milles märgib, et ei nõustu maakohtu määrusega.

9. Hageja leiab, et määrus, millega jäeti kohtukulud tema kanda, on sisuliselt korduv kuritegu,

sest kohtunikule on teada, et hageja vanglas viibides ei saa endale lubada võlgu tasuda. Hageja

2-23-8588

leiab, et tema rahaline nõue kohtunik Y suhtes on seaduslik, sest kohtunik on pannud toime

kuriteo. Mõlemad kohtunikud on oma määrustega toime pannud kuriteod.

Menetluse edasine käik

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus

§-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

12. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel, mis sätestab, et

kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Samuti märkis

maakohus, et esitatud hagi on õiguslikult perspektiivitu (TsMS § 371 lg 2 p 2).

13. Hagiavalduse kohaselt on hageja seisukohal, et talle on õigusemõistmisel tekitatud

moraalne kahju, mille summaks hindab ta 20 000 eurot.

14. Maakohus on õigesti märkinud, et õigusemõistmisel tekitatud kahju olukorda reguleerib

erinormina RVastS § 15 lg 1, mis sätestab, et isik võib nõuda kohtumenetluse käigus, sh

kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist, üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse

käigus toime pannud kuriteo. RVastS § 17 lg 1 teine lause sätestab, et taotlus kohtu poolt

tekitatud kahju hüvitamiseks esitatakse Justiitsministeeriumile. Seega nõustub kolleegium

maakohtuga, et sellise nõude menetlemine ei ole maakohtu pädevuses.

15. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et hageja kahju hüvitamise nõue on

ilmselgelt perspektiivitu (TsMS § 371 lg 2 p 2). Sellise kahju hüvitamise eelduseks on

kohtuniku poolt kuriteo toimepanemine. Praegusel juhul ei ole kriminaalasja nr X-XX-XXXX

arutanud kohtunikku kohtulahendi tegemisel toimepandud kuriteo eest süüdi mõistetud.

16. Kolleegium selgitab, et maakohus ei ole eksinud menetluskulude jaotuse määramisel. TsMS

§ 168 lg 1 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse

võtmast ja tagastab selle. Kuivõrd hagiavalduse menetlusse võtmise staadiumis ei ole teine pool

menetluses osalenud, siis ei ole tekkinud menetluskulusid, mida peaks vastaspoolele hüvitama.

17. Eeltoodust tulenevalt keeldus maakohus põhjendatult hagi menetlusse võtmisest.

18. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus, lähtudes TsMS § 171 lg-st 1,

määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus märgib, et

kuna kostja ei ole määruskaebemenetluses osalenud, puuduvad käesoleval juhul menetluskulud,

mida rahaliselt kindlaks määrata, seega täiendavaid võlgu selle otsustuse alusel kaebuse esitajal

ei saa tekkida.

19. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest

keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)