2-21-14663/137 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht 08.12.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-14663

Kohtuasi

X ja Osaühingu Kalbro avaldus Osaühingule AGAL

Invest, OÜ-le AGAL Kinnisvarad, Osaühingule

Autobaas ja OÜ-le Autobaas töökojad kohtu poolt

määratud juhatuse asendusliikme vabastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 06.11.2023 määrus avalduse menetlusse

võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja liik

X ja Osaühingu Kalbro määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja I X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Avaldaja II Osaühing Kalbro (registrikood 10796744)

Avaldajate lepinguline esindaja vandeadvokaat Ljudmila

Tamar

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 06.11.2023 määrus ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule

menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X esitas Pärnu Maakohtule 18.11.2022 (täpsustatud 13.01.2023) avalduse, milles palub

vabastada ametist Osaühingu AGAL Invest, OÜ AGAL Kinnisvarad ja Osaühingu Autobaas

2-21-14663

töökojad juhatuse asendusliige Y. X ja Osaühing Kalbro (avaldajad) esitasid 03.11.2023

avalduse täienduse, milles tõid esile, miks nende hinnangul on põhjendatud juhatuse

asendusliige ametist vabastada ja loetelu isikutest, keda võiks määrata uueks juhatuse

asendusliikmeks. Avaldajad esitasid ka esialgse õiguskaitse taotluse, mille maakohus jättis

06.11.2023 määrusega rahuldamata.

Maakohtu määrus

2. Maakohus

keeldus

06.11.2023

määrusega

avalduse

menetlusse

võtmisest

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel. Menetluskulud jättis maakohus

avaldajate kanda.

3. Maakohtu hinnangul on tegemist nõudega, millele riik ei pea andma õiguskaitset.

3.1. Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2023 määruse kohaselt kehtivad Y volitused kuni AGAL

Invest OÜ, AGAL Kinnisvarad OÜ ja OÜ Autobaas töökojad uue juhatuse liikme valimiseni.

Osanikel on õigus valida äriseadustiku (ÄS) § 168 lg 1 p 4 alusel uus juhatuse liige.

3.2. Kohus ei teosta järelevalvelt kohtu poolt määratud juhatuse liikme tegevuse üle. Kohtu

ülesanne ei ole äriühingu juhtimine ega juhatuse liikme tegevusele hinnangu andmine.

3.3. Kui asendusliige on äriühingutele kahju tekitanud, siis ta vastutab ÄS § 187 alusel ja need

vaidlused ei ole lahendatavad avaldusega asendusliikme vabastamiseks.

3.4. Tegemist on eraõigusliku vaidlusega, mis ei puuduta avalikku huvi. Osanike suutmatus

omavahel kokku leppida ja osanike rahulolematus kohtu nimetatud juhatuse liikme tegevusega

ei ole asjaoluks, millele riik peaks korduvalt andma õiguskaitset. Juhatuse asendusliikme

nimetamine on ühekordne toiming, lähtudes vältimatust lühiajalise olukorrast. Kohtu hinnangul

on mõistlik, et osanikud täidavad ÄS §-s 168 sätestatud kohustust.

Määruskaebus

4. Avaldajad esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada ja võtta

avaldajate avalduse menetlusse.

5. TsMS § 604 lg 5 kohaselt võib kohus TsMS § 602 alusel määratud juhatuse asendusliikme

vabastada. Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et kohtu määratud isikut saavad tagasi kutsuda

vaid osanikud. Osaühingu juhatuse asendusliikme ametist erakorraline vabastamine kohtu poolt

on lubatav.

6. Avaldajad ei ole avalduses kahju hüvitamist taotlenud.

7. Õige on maakohtu seisukoht, et selline olukord ei tohiks kaua kesta, kuid juhatuse

asendusliige ei ole saanud oma kohustuste täitmisega hakkama, mh ei ole suutnud osanikke

lepitada ega ole korraldanud üldkoosolekut uute juhatuse liikmete valimiseks.

Menetluse edasine käik

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2-21-14663

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 ja § 659 alusel

tühistada ning saata asi esimese astme kohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

10. Maakohus jättis avalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, leides, et tegemist

ei ole nõudega, millele riik peaks andma õiguskaitset.

11. Kohus võib TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei

ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks

andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS

§ 477 lg 1 järgi on hagita asjas esitatud avalduse menetlusse võtmisest võimalik keelduda samal

alusel.

12. Riigikohus on selgitanud, et hagi menetlusse võtmisest keeldumine on kohtu õigus, mitte

kohustus (RKTKo 12.10.2016, 3-2-1-94-16, p 16) ning jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p-de 1 või

2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus.

Seejuures võib kohus hagi menetlusse võtmisest keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud

asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (RKTKm

08.03.2017, 3-2-1-177-16, p 10).

13. TsMS § 602 järgi määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel

juriidilise isiku juhatusse asendusliikme ning TsMS § 604 lg 5 järgi võib kohus määratud isiku

ka omal algatusel vabastada ja uue isiku määrata. Seega on kohtul õigus TsMS § 602 alusel

ametisse määratud isik vabastada nii isiku enda, muu huvitatud isiku taotlusel kui ka omal

algatusel. Ametist vabastamine võib osutuda vajalikuks, kui pärast isiku määramist selgub, et

isik ei vasta seaduse nõuetele, ei ole võimeline talle pandud kohustusi täitma või rikub talle

pandud kohustusi, sh on tegevusetu (TsMS III komm (2018), § 604 lg 5, p. 3.6).

14. Eelnevat arvestades ei saa nõustuda maakohtuga, et avaldus on õiguslikult perspektiivitu.

Ebaõiged on maakohtu põhjendused, et juhatuse asendusliikme nimetamine on ühekordne

toiming ja määratud isiku ametist vabastamise ja asendamise üle saavad otsustada üksnes

äriühingu osanikud ning kohus ei saa anda hinnangut juhatuse asendusliikme tegevusele.

15. Seega keeldus maakohus ebaõigesti avalduse menetlusse võtmisest. Vaidlustatud määrus

tuleb tühistada. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt, sest ringkonnakohus ei saa otsustada

avalduse menetlusse võtmist. Asi tuleb saata maakohtule tagasi avalduse menetlusse võtmise

uueks otsustamiseks.

16. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

17. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5

esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale

hageja (avaldaja) esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja

saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse

peale kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt)