3-23-647/25 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

8. detsember 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-647

Haldusasi

Sihtasutuse Eesti Maaelumuuseumid kaebus Riigi

Tugiteenuste Keskuse 16.12.2022 finantskorrektsiooni

otsuse nr 11.2-13/1364 osaliseks ja 20.02.2023 vaideotsuse

nr 11.2-14/23/380 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – Sihtasutus Eesti Maaelumuuseumid, volitatud

esindaja advokaat Mart Parind

Vastustaja – Riigi Tugiteenuste Keskus, volitatud esindaja

Mariliis Elling

Asja läbivaatamise vorm

Avalikul kohtuistungil 8. novembril 2023

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Sihtasutuse Eesti Maaelumuuseumid kaebus ning tühistada:

1.1. Riigi Tugiteenuste Keskuse 16.12.2022 otsus nr 11.2-13/1364 osas, milles

Sihtasutusele Eesti Maaelumuuseumid heideti ette riigihankes viitenumbriga

221976 hankelepingu lubamatut muutmist seoses täitmistagatisega, ning

riigihankes viitenumbriga 234008 hankelepingu lubamatut muutmist seoses

täitmise tähtaja pikenemisega;

1.2. Riigi Tugiteenuste Keskuse 20.02.2023 vaideotsus nr 11.2-14/24/380

2. Mõista Riigi Tugiteenuste Keskuselt Sihtasutuse Eesti Maaelumuuseumid kasuks välja

menetluskulud summas 4050 eurot. Muus osas jäävad poolte menetluskulud nende

endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 08.01.2024. Kui apellant ei

ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on

nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul

apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sihtasutus Eesti Maaelumuuseumid viis (edaspidi ka SA MeM või hankija) läbi projekti „C.R.

Jakobsoni Talumuuseumi uue püsiekspositsiooni loomine muuseumi elamu-peahoones“

(projektinumber 2014-2020.5.04.17-0259, edaspidi projekt). Projekti toetas Ettevõtluse

Arendamise Sihtasutus 594 651,33 euroga meetme „Piirkondade konkurentsivõime

tugevdamine“ alamtegevuse „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringud

(töökohtade loomine)“ raames. Projekti elluviimiseks viidi läbi muu hulgas riigihanked: 1)

„C.R. Jakobsoni Talumuuseumi elamu-peahoone siseruumide ehitus- ja restaureerimistööd“

(viitenumber 221976, edaspidi ehitushange; ja 2) „C. R. Jakobsoni Talumuuseumi uue inter-

aktiivse püsinäituse koostamine Kurgja Linnutajal“ (viitenumber 234008, edaspidi

näitusehange).

2. Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi ka RTK) kontrollis projekti kulusid ning tuvastas

16.12.2022 finantskontrolli otsuses nr 11.2-13/1364 (edaspidi FKO), et ehitus- ja näitusehankes

on rikutud riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu tuleb lugeda

mitteabikõlblikuks kuluks 124 669,27 eurot. Ehitushanke puhul leidis RTK, et hankija muutis

õigusvastaselt hankelepingut (FKO punkt 1.1) ja jättis kontrollimata hankelepingu täitmise

käigus lisandunud alltöövõtja suhtes RHS § 95 lg 1 kõrvaldamise alused (FKO punkt 1.2).

Näitusehanke osas leidis RTK, et hankija muutis riigihanke alusdokumente (FKO punkt 2.1)

ning pikendas hankelepingu tähtaega vastusolus RHS §-ga 123 (FKO punkt 2.2).

3. SA MeM esitas FKO-le vaide, milles taotles ehitushanke osas kohaldatud

finantskorrektsiooni määra vähendamist 25%-lt 5%-le ning näitusehanke osas kohaldatud

finantskorrektsiooni määra vähendamist 25%-lt 10%-le. SA MeM vaidles vastu tehtud

järeldustele ehitushanke pangagarantii osas (FKO punkt 1.1) ning näitusehanke osas

hankelepingu tähtaja pikendamise osas (FKO punkt 2.1). SA MeM ei vaidlustanud ehitushankes

tuvastatud teist rikkumist (alltöövõtjate kõrvaldamise aluste mittekontrollimine; FKO punkt 1.2)

ega selle eest kohaldatud määra 5% (vt vaide lk 3), samuti näitusehankes tuvastatud teist

rikkumist (selgitustega hanke alusdokumentide muutmine; FKO punkt 2.2) ega selle eest

kohaldatud määra 10%.

4. RTK jättis 20.02.2023 vaideotsusega nr 11.2-14/23/380 (edaspidi vaideotsus) SA MeM vaide

rahuldamata.

5. Sihtasutus Eesti Maaelumuuseumid (edaspidi ka kaebaja) esitas 22.03.2023 Tallinna

Halduskohtule kaebuse FKO ja vaideotsuse tervikuna tühistamiseks. Kaebaja taotles ka

tunnistada Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus olevaks ning jätta asjas kohaldamata: 1)

perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS2014_2020) § 46 lg 2; 2)

ühendmääruse § 21 lg 1 ja § 228 osas, mis puudutab hankemenetluses ilmnenud sama määruse

§-des 22–227 nimetamata riigihangete seaduse rikkumisi; 3) tingimusel, et see säte osutub

käesoleva asja lahendamisel asjasse puutuvaks – ühendmääruse § 227 lg 1 osas, mis puudutab

hankelepingu muutmist vastuolus riigihangete seaduse § 123 lg-ga 1.

6. Tallinna Halduskohus võttis kaebuse menetlusse nõudes tühistada FKO osas, milles kaebaja

on vaidemenetluse läbinud.

2 (8)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Kaebaja seisukoht

Ehitushange

7.1. Vaidlust ei ole, et töövõtja esitas pangagarantii nädalase hilinemisega, see ei olnud piisavas

summas ja seda ei pikendatud ajani, mil kaebaja ehitustööde vastuvõtu akti allkirjastas. Samuti

ei ole vaidlust, et kaebaja ei juhtinud neile puudustele tähelepanu. See aga ei tähenda, et

hankelepingut oleks lubamatult muudetud või et hankija oleks olukorraga vaikimisi leppinud.

Tegemist oli kahetsusväärsete asjaolude kokkulangemisega, mille suhtes puudus kaebajal

tahtlus. Ehitushankega tegeles kaebaja kunagine töötaja, kelle tervis halvenes ja ta suri

hankelepingu täitmise ajal. Sellest tingitult oli häiritud ka kaebaja hangete alane töökorraldus

ning ehitushanke hankelepinguga seotud protsessid ja töövood jäid korrektselt haldamata.

Kaebaja ei olnud teadlik, et talle on esitatud hankelepingule mittevastav pangagarantii isegi.

FKO on selles osas vastuolus ka Tallinna Ringkonnakohtu otsusega nr 3-21-1711.

Näitusehange

7.2. Kaebaja ei ole näitusehanke hankelepingut lubamatult muutunud. Näitusehanke

hankelepingu täitmise tähtaeg oli 83 päeva ning täitmise tähtaeg 31.08.2021. 31.08.2021 aktiga

fikseeriti töövõtja tehtud töödes 20 puudust ja vaegtööd ning anti sõltuvalt puudusest tähtaeg

nende kõrvaldamiseks 09.09.2021–30.09.2021. Kuna töövõtja osa puudusi tähtaegselt ei

kõrvaldanud ning osa puudusi tuli juurde, siis andis kaebaja töövõtjale teistkordse tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks. Puudused tuli kõrvaldada 29.10.2021, kuid töövõtja tegi seda

22.10.2021. Puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmine ei tähenda hankelepingu muutmist.

Puuduvad tõendid, et kaebaja tahe oli hankelepingut muuta ning töövõtjat soosida. Täiendavate

tähtaegade andmise ajaks oli kaebaja ja töövõtja vaheline läbisaamine terav ning kaebaja oli

töövõtja kehva töö ja projekti valmimise ajasurve tõttu sundolukorras, kus ei jäänud muud üle,

kui võtta samme, et tööd võimalikult kiiresti tehtud saaksid.

7.3. Ka hankelepingute puhul tuleb eristada hankelepingu tähtaja muutmist ja teiselt poolt

teatava võlaõigusliku õiguskaitsevahendi rakendamist, täpsemini kohustuse täitmise nõuet

(võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 punkt 1, § 108 lg 2 ls 1) koos täiendava tähtaja andmisega

(VÕS § 114 lg 1). Kuigi kahe toimingu faktiline tagajärg võib esmapilgul näida sama – töövõtja

saab „lisaaega“ tööde teostamiseks –, siis on kahel meetmel erinev eesmärk ja olemus. Lepingu

tähtaja pikendamine poolte kokkuleppel tähendabki, et lepingurikkumist sedastamata otsustavad

pooled, et vajalik ja põhjendatud on algselt kokku lepitud tähtaega pikendada. Täiendava tähtaja

andmine on aga õiguskaitsevahend, s.o reaktsioon rikkumisele. Viimases ei väljendu

õiguskaitsevahendi rakendaja tahe lepingut rikkuja kasuks muuta.

7.4. Vastustaja väidab, et „õiguskaitsevahendi kohaldamise varjus“ hankelepingu muutmist

näitab ebamõistlikult pikk täiendav tähtaeg või ka korduv täiendavate tähtaegade andmine. Kui

esimesega võib väljaspool käesolevat vaidlust teoorias nõustuda, siis teisega kindlasti mitte.

Õiguskaitsevahendi rakendamisel ja lepingu muutmisel ei saa vahet teha sellise tehnilise

kriteeriumi järgi nagu kui mitu korda on täiendavat tähtaega antud. Isegi kui jaatada vastustaja

lähenemise õigsust, siis tuleb panna tähele, et antud kaasuses tekitas töövõtja esimese

täiendavate tähtaegade paketi kestel uusi puudusi juurdegi, mistõttu oli kaebaja antud täiendav

tähtaeg juurde tekkinud puuduste osas alles esimene. Tellijal peab olema õigus avastatud

puudustele reageerida lepingu nõuetekohase täitmise nõudega ühes täiendava tähtaja andmisega.

3 (8)

7.5. Ajapikenduse protsentuaalne arvestamine ei ole põhjendatud. Kas hankelepingut on üldse

muudetud ning kui jah, siis kas muudatus on olnud lubatav või mitte, ei saa põhimõtteliselt välja

selgitada mingite protsentarvutuste tulemusena. Ka etteheide leppetrahvi nõudmata jätmisele ei

ole asjakohane. Üksnes kaebaja saab otsustada, milliste õiguskaitsevahendite rakendamine aitab

tulemust saavutada. Isegi kui hankeleping võimaldab leppetrahvi nõuda, siis ei pea hankija seda

tegema. Vaidlusaluses episoodis otsustas kaebaja leppetrahvi mitte nõuda, kuna tema tunnetus

oli, et tema ja töövõtja vahelised suhted pingestuvad selliselt, et projekt jääb pooleli.

7.6. Olukorda tuleb hinnata mh lähtuvalt VÕS §-s 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõttest ning

RHS § 3 punktis 5 sätestatud hankija rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise

põhimõttest. Nende põhimõtetega oleks vastuolus töövõtjapoolse lepingurikkumise peale leping

kohe erakorraliselt lõpetada, et siis hakata pika ja kuluka hankemenetluse kaudu otsima uut

lepingupartnerit. Välisvahenditest rahastatavatel projektidel on abikõlblikkuse periood ja uue

hanke korraldamine võib tähendada, et projekti ei jõuta abikõlblikkuse perioodi jooksul

realiseerida. Sellisel juhul küsitakse toetuse saajalt toetusraha tagasi ning kannatavad nii

viimase isiklikud huvid kui ka avalikkuse huvi asjasse puutuva projekti teostamise vastu. Seega

on vastustaja praktika heita hankijale ette, et ta ei tohi täiendavate tähtaegade andmise kaudu

saavutada loodetud töö saamist, mitmeski mõttes vildakas.

8. Vastustaja seisukoht

Ehitushange

8.1. Võttes aluseks Tallinna Ringkonnakohtu otsuse nr 3-23-1711, tuleb ehitushanke osas

kaebus õigeks võtta.

Näitusehange

8.2. Hankelepingu muudatusega on alati tegemist siis, kui asjaoludest nähtub poolte tahe kokku

leppida hankelepingu täitmises teisiti, kui sõlmitud hankelepingust tuleneb. Sealjuures ei oma

tähtsust, kas muudatus on vormistatud hankelepingu muutmisena või mitte. Õiguskaitsevahendi

rakendamine, nt kohustuse täitmise nõue, ei pea vastama RHS § 123 lepingumuudatuse alustele,

kuid õiguskaitsevahendi kohaldamise varjus ei tohi pooled tegelikult sõlmida lepingumuudatust.

Muu hulgas näitab hankelepingu muutmist see, kui õiguskaitsevahendi rakendamisel on

kohustuste täitmiseks antud ebamõistlikult pikk tähtaeg või on see antud korduvalt.

Õiguskaitsevahendi kasutamisel peaks olema toetuse saajal huvi sundida töövõtjat lepingut

kiiremini täitma. Seetõttu peab õiguskaitsevahendi rakendamisel nähtuma töövõtja täitmisele

sundimine. Praegusel juhul töövõtjale antud tähtaeg oli ebamõistlikult pikk. Lisaks selgitas

kaebaja, et tema jaoks oli tähtis, et töövõtja tööd teostaks ja näitus tööle saaks. Sellest tulenevalt

hindas vastustaja, et vaegtööde tegemiseks tähtaja andmine ei olnud õiguskaitsevahendi

rakendamine, vaid hankelepingu täitmise tähtaja pikendamiseks nõusoleku andmine ning sellest

tulenevalt hankelepingu muudatus. Seda kinnitab ka asjaolu, et kaebaja ei nõudnud töövõtjalt

leppetrahvi, kuigi tööde lõpetamine tähtaegselt oli kaebaja sõnul kriitilise tähtsusega.

8.3. RHS § 123 lg 2 punktis 1 sätestatud eeldus võimalike riigihankes osalejate hulga

laiendamise kohta on olemuselt hüpoteetiline ning selle võimaluse esinemist ei ole enamasti

võimalik objektiivsete tõenditega välistada, sest üldjuhul ei ole võimalik detailselt kindlaks

määrata hankest huvitatud isikute ringi, kuivõrd sinna ei kuulu üksnes hanke juurde

registreerunud isikud või pakkujad, vaid ka kõik need isikud, kes oleksid saanud iseenesest

hankelepingu täitmisega hakkama ja kes oleksid vastanud ka hankes osalemise nõuetele, kuid

kes mingil põhjusel hanke juurde ei registreerinud või pakkumust ei esitanud. Ka praeguse

4 (8)

hanke puhul ei ole võimalik hankest huvitatud isikute ringi üksikasjalikult kindlaks teha,

mistõttu pole võimalik ka välistada, et mõni hankest huvitatud isik võis loobuda hankes

osalemisest algse hankelepingu täitmisaja tõttu.

8.4. Lubamatu hankelepingu muutmine tingib korraldamise läbipaistvuse ja isikute võrdse

kohtlemise üldpõhimõtete rikkumise. Euroopa Kohus leidis kohtuasjas nr C-549/14, et võrdse

kohtlemise põhimõte ning läbipaistvuse kohustus ei luba, et pärast riigihankelepingu sõlmimist

teevad hankija ja pakkuja lepingu tingimustes muudatusi, mille tingimused on oluliselt erinevad

esialgses lepingus sätestatust. Samuti on Euroopa Kohus asunud kohtuasjas nr C-454/06

seisukohale, et menetluse läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb kehtiva

riigihankelepingu klauslite muutmist pidada uue riigihankelepingu sõlmiseks juhul, kui need

muudatused on algse riigihankelepingu tingimustest oluliselt erinevad ja kui neist ilmneb poolte

soov pidada uusi läbirääkimisi lepingu oluliste tingimuste osas.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada nii vastustaja poolt kohtumenetluses õigeks võetud

ehitushanke osas kui ka näitusehanke osas ning FKO tuleb vastavas osas tühistada. Tühistada

tuleb ka vaideotsus.

Ehitushange

10. Vastustajal on õigus võtta kaebus õigeks, misjärel rahuldab kohus kaebuse (HKMS § 27 lg 3

ja § 159 lg 1). Õigeksvõtu sisuks on nõustumine kaebuse nõudega, mistõttu ei hinda kohus

poolte sisulisi väited, vaid rahuldab kaebuse. Kohus leiab, et RTK kaebuse osaline õigeksvõtt

kohtuistungil tuleb vastu võtta, kuna seaduses sätestatud kaebuse õigeksvõtu eeldused on

täidetud ning HKMS § 159 lg-s 4 sätestatud õigeksvõtu vastuvõtmisest keeldumise aluseid ei

esine. Seega rahuldab kohus kaebuse ehitushanke osas ning tühistab FKO osas, milles vastustaja

leidis, et kaebaja on õigusvastaselt muutnud pangagarantiiga seonduvalt hankelepingut, mistõttu

tuli ehitushanke osas kohaldada finantskorrektsiooni 25% ulatuses. Ehitushanke osas jääb FKO

kehtima osas, mis puudutab alltöövõtjate kõrvaldamise aluste kontrollimata jätmist ning sellega

seonduvalt finantskorrektsiooni määramist summas 5%.

Näitusehange

11. Näitusehanke osas tuleb kaebus lahendada sisuliselt. Poolte vahelise vaidluse võiks

kokkuvõtvalt sõnastada selliselt, kas näitusehanke hankelepingu täitmiseks täiendava tähtaja

andmine on käsitatav hankelepingu muutmisena või on tegemist õiguskaitsevahendi

kohaldamisega ning kui tegemist on hankelepingu muutmisega, siis kas tegemist on lubatava

muutmisega.

12. Seoses näitusehankega ei ole vaidlust, et:



Näitusehanke hankeleping sõlmiti 09.06.2021 ning selle täitmise tähtaeg oli

31.08.20211;



Kaebaja ja töövõtja ei ole sõlminud kirjalikku kokkulepet hankelepingu täitmise tähtaja

muutmiseks, kuid uute tähtaegade andmine nähtub tööde üleandmise-vastuvõtmise

aktidest;

1 Kaebuse lisa 10

5 (8)



Töövõtja hankelepingus kokkulepitud tähtajaks töid valmis ei jõudnud2 ning lõplikult

valmisid tööd alles 22.10.20213.

13. Kaebaja sõnul ei muudetud täiendavate tähtaegade andmisega hankelepingut, vaid tegemist

oli õiguskaitsevahendi kohaldamisega. Ehkki kohus palus vastustajal esitada kohtule koos

kaebuse vastusega ka seni esitamata haldusmenetluse materjalid, siis vastustaja kohtule FKO

menetluse materjale, mis puudutavad nt suhtlust kaebajaga, ei esitanud. Küll aga nähtub kohtule

FKO-st ja vaidemenetluse materjalidest, et kaeba oli juba haldusmenetluses seisukohal, et

täiendavate tähtaegade andmine oli õiguskaitsevahendi kohaldamine.

14. Hankelepingu punktis 4.1.34. on kaebaja ja töövõtja kokku leppinud, et kaebajal on õigus

kasutada õiguskaitsevahendeid ning lepingu punktides 3.5–3.75 üksikasjaliku korra töös

esinenud puuduste kõrvaldamiseks. Nende punktide kohaselt tuli vead ja puudused kõrvaldada

nii töö osalise üleandmise kui ka lõpliku üleandmise korral 7 päeva jooksul. Lisaks oli lepingus

kokkulepe, et sellisel juhul loetakse, et töö on tähtaegselt üle andmata ning kuni puuduste on

kaebajal õigus keelduda töö vastuvõtmisest ja selle eest maksmisest.

15. Kohus möönab, et praegusel juhul ei ole hankija pidanud kinni hankelepingus puuduste

kõrvaldamiseks kehtestatud reeglitest, mistõttu on vastustaja põhjendatult asunud seisukohale,

et täiendava tähtaja andmine oli pigem käsitatav hankelepingu muutmisena, mitte

õiguskaitsevahendi kohaldamisena. Seejuures märgib kohus, et tegemist ei olnud hankelepingu

täitmise seisukohalt väheoluliste puudustega, vaid tegemist oli muu hulgas selliste puudustega,

kus vajalik oli saada sisend kaebajalt.

16. RHS ei välista täielikult hankelepingu muutmise võimalust, üldpõhimõttena on keelatud

hankelepingu oluline muutmine. Lepingu eesmärgi saavutamiseks on selle muutmine mõnikord

paratamatu ja kui see muudatus ei ole oluline, on lepingu muutmine lubatav. Hankelepingu

üldise olemuse muutmist tuleb eristada tingimuse olulisest muutmisest. Mistahes tingimuse

muutmine lepingus ei ole lepingu üldise olemuse muutmine, kuigi muudatus võib seejuures olla

oluline RHS § 123 lg 2 punktide 1 või 2 kohaselt (vt Riigikohtu 30.05.2022 otsus nr 3-20-1150,

punkt 17). Ehkki nõustuda võib vastustajaga, et lepingu täitmise tähtaeg pikenes ca 71%, siis ei

olnud tegemist lepingu täitmise pikenemisega kordades ning rõhutama ei pea mitte seda, mitu

protsenti tähtaeg pikenes, vaid oluline on, hinnata hankelepingu täitmist tervikuna ning seda,

mis põhjustel hankelepingu täitmine viibis.

2 Kaebuse lisad 11–13

3 Kaebuse lisa 13

4 Tellijal on õigus kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus sätestatud juhtudel

leppetrahvi, kui Töövõtja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või muudes Lepingu juurde kuuluvates dokumentides

sätestatud tähtaegadest, kvaliteedinõuetest, maksumusest, samuti kui Töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt

muid endale Lepinguga võetud kohustusi.

5 3.5. Pärast Töö osa üleandmist kontrollib Tellija Töö osa vastavust Lepingule 14 päeva jooksul. Juhul, kui esitatud

Töö osa kohta on Tellijal pretensioone Töö kvaliteedi ja/või Lepingule vastavuse osas, ei allkirjasta Tellija

kontaktisik Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti ning edastab Töövõtjale kirjalikult Töös ilmnenud vead ning

puudused ning Töövõtja kohustub vead ning puudused likvideerima 7 päeva jooksul (täiendav tähtaeg vastavalt

võlaõigusseaduse § 114).

3.6. Pärast lõpliku Töö üleandmist kontrollib Tellija Töö vastavust Lepingule 14 päeva jooksul. Juhul, kui esitatud

Töö osa kohta on Tellijal pretensioone Töö kvaliteedi ja/või Lepingule vastavuse osas, ei allkirjasta Tellija

kontaktisik Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti ning edastab Töövõtjale kirjalikult Töös ilmnenud vead ning

puudused ning Töövõtja kohustub viima Töö 7päeva jooksul kooskõlla läbivaatamise käigus esitatud märkustega

(täiendav tähtaeg vastavalt võlaõigusseaduse § 114).

3.7. Kui Töö või Töö osa kontrollimisel selgub, et Töös või Töö osas on puudused, loetakse Töö või Töö osa

tähtaegselt üle andmata. Tellijal on õigus kuni puuduste likvideerimiseni Töövõtja poolt keelduda Töö

vastuvõtmisest ja selle eest maksmisest.

6 (8)

17. Vaidlust ei ole, et näitusehanke osas ei ole kaebaja ja töövõtja sõlminud hankelepingu punkti

12.1. kohast muudatust, kuid vaatamata sellele ei saa kohaldada praegusel juhul Tallinna

Ringkonnakohtu otsuses nr 3-21-1711 toodud seisukohti hankelepingu muutmisega seonduvalt.

Asjaolud on diametraalselt erinevad. Praegusel juhul oli viidatud ringkonnakohtu lahend

kohaldatav ehitushanke hankelepingu osas, kuid vastupidiselt ehitushankele, siis näitusehankes

ei pikenenud hankelepingu täitmise tähtaeg kaebajale teadmatult. Tegemist oli kokkuleppega, sh

kaebaja poolse aktsepteerimisega tööde hilisemaks tegemiseks. Hankelepingu muutmisega on

tegemist ka juhul, kui selle kohta eraldi dokumenti ei vormistatagi, vaid muudatuse olemasolu ja

sisu avalduvad hankelepingu reaalses täitmises (vt Mari Ann Simovart, Mart Parind.

Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2019, lk 821 punkt 7). Seega vaatamata

asjaolule, et hankelepingu punkti 12.1 järgi tuli lepingu muudatused vormistada kirjalikult,

järeldub kaebaja käitumisest, et ta on kolmanda isiku hilisemat tööde tegemist aktsepteerinud ja

hankelepingu täitmise tähtaega pikendanud.

18. RHS § 123 lg 1 punkti 7 järgi on hankijal õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut

riigihanget korraldamata, kui muudatuse väärtusest sõltumata ei ole muudatus oluline. Kokku

pikenes hankelepingu täitmine veidi vähem kui 2 kuud6 (ca 71%). Vaidlust ei ole, et koos tähtaja

muutmisega ei muudetud lepingu hinda või tellitud täiendavaid töid, mis lepingu hinda

muutnuks. Seega ei ole tegemist juhtumiga, kus saaks hinnata lepingu muudatuse väärtust.

Töövõtja ei ole saanud lepingu muutmisest rahalist kasu, mis võiks konkurente kahjustada.

Ehkki vastustaja väidab, et kui lepingu täitmise pikem periood olnuks juba hankemenetluse ajal

pikem, võinuks hankel osalejate arv olla suurem või hanke tulemus osutunuks teistsuguseks, siis

on tegemist hüpoteesiga. Vastustaja ei ole toonud välja, kes need võimalikud pakkujad oleksid

olla võinud. Teoreetiliselt võiks iga muudatuse osas möönda, et see oleks võinud suurendada

pakkujate ringi, aga see muudab RHS § 123 lg 1 punkti 7 kohaldamise sisuliselt võimatuks.

Seega leiab kohus, et RHS § 123 lg 2 punkti 1 kohaldamiseks ei piisa üksnes sedastusest, et see

nii oleks võinud olla, vaid vajalik on väite põhistamine (sh vajadusel tuua välja, millised isikud

oleksid võinud pakkumuse esitada). Samuti ei saa tehtud muudatust pidada kuidagi

hankelepingu üldist olemust muutvaks. Lepingu muutmisega ei muudetud hankelepingu eset, st

töövõtja pidi endiselt teostama samu töid, mida temalt näitusehanke käigus hangiti. See, et need

tööd tuli varem kindlaks määratud 2,5 kuu asemel teostada 4,5 kuu jooksul, ei mõjuta

hankelepingu eset ega olemust.

19. Samuti ei saa pidada muudatust oluliseks ning olulisust ei saa hinnata pelgalt

protsentarvutusega. Kohtu hinnangul ei saa viivitust näitusehanke hankelepingu täitmisel pidada

töövõtjale ka kuidagi kasulikuks või talle konkurentsieelist andvaks, sest see tõi tema jaoks

kaasa tööde eest tasu saamise viibimise. Oluline muudatus tähendab seda, et lepingut ei ole

lubatav muuta ja konkurentsi tagamiseks tuleks korraldada uus riigihange, kus kõigil nõuetele

vastavatel pakkujatel oleks võimalik osaleda. Praegusel juhul oleks uue riigihanke korraldamine

avalike ressursside põhjendamatu raiskamine, kuna 21.08.2022 sõlmitud aktist nähtub, et

töövõtja on kõigi töödega alustanud ning suur hulk töid on kas lõpetatud või kohe lõpetatakse.

Ajakulu uue menetluse läbiviimiseks olnuks selgelt põhjendamatu ja ületanuks perioodi, mille

võrra lepingut pikendati.

20. Mis puudutab vastustaja seisukohti seoses leppetrahvi nõudmisega, siis kohtu hinnangul

seob vastustaja põhjendamatult hankelepingu muutmise lubatavuse leppetrahvi nõude

esitamisega. RHS ega ka VÕS ei kohusta hankijat lepingu rikkumise korral leppetrahvi nõudma

ja kehtivast õigusest tulenevalt ei ole leppetrahvi nõue lepingu muutmise lubatavuse

eeltingimus. Leppetrahvi nõuet lepingu muutmise lubatavuse eeltingimusena ei ole ette näinud

6 31.08.2021 asemel valmisid tööd 22.10.2021.

7 (8)

ka hankelepingus. Leppetrahvi nõudmine oli kaebaja õigus ning on loogiline, et

leppetrahvinõude esitamisel tuleb hoolikal hankijal hinnata ka selle võimalikku mõju

hankelepingu täitmisele.

21. Eelnevast tulenevalt tuleb kaebus rahuldada ka näitusehanke osas ning tühistada FKO osas,

milles vastustaja leidis, et hankelepingu täitmise tähtaja muutmine on lubamatu hankelepingu

muutmine. Näitusehanke osas jääb FKO kehtima osas, milles vastustaja tuvastas selgitustega

hanke alusdokumentide muutmise, mille eest kohaldati finantskorrektsiooni määra 10%.

22. Seega tuleb kaebus tervikuna rahuldada ning lisaks FKO osalisele tühistamisele tühistada ka

vaideotsus.

Menetluskulud

23. Kohus teeb otsuse kaebaja kasuks, seetõttu jäävad menetluskulud vastustaja kanda (HKMS

§ 108 lg 1). Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 1050 eurot, mis tuleb vastustajalt

kaebaja kasuks välja mõista. Samuti tuleb kaebaja kasuks vastustajalt välja mõista põhjendatud

ja vajalikud õigusabikulud (HKMS § 109 lg 6). Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse

hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust,

samuti menetluse kestust. Õigusabikulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku

kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane ning väljamõistetavate menetluskulude umbkaudne

suurus peab olema menetlusosalistele ettenähtav.

24. Kaebaja taotleb esindajakulude väljamõistmist summas 6 660 eurot. Kohtu hinnangul ei saa

menetluskulusid koguulatuses pidada põhjendatuks, kuna osaliselt kohus tagastas kaebuse.

Kohtu hinnangul on praegusel juhul põhjendatud mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja

õigusabikulud summas 3000 eurot, millele lisandub riigilõiv summas 1050 eurot. Kokku tuleb

vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud summas 4050 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

8 (8)