3-23-782/11 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Kaire

Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

8. detsember 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-782

Haldusasi

X kaebus Eesti Töötukassa 29. detsembri 2022. a otsuse

nr TVH/22/052581 ja 1. märtsi 2023. a vaideotsuse nr

VO/23/238

tühistamiseks

ning

Eesti

Töötukassa

kohustamiseks vaadata kaebaja 15. novembri 2022. a

taotlus uuesti läbi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 3. novembri 2023. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Eesti Töötukassa, esindajad MP ja HR

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 3. novembri 2023. a

määruse peale haldusasjas nr 3-23-782.

2. Rahuldada X määruskaebus.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 3. novembri 2023. a määrus haldusasjas nr 3-23-

782 ja saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas Eesti Töötukassale (ETK) 15.11.2022 taotluse töövõime hindamiseks. ETK

tuvastas 29.12.2022 otsusega nr TVH/22/052581 Xl osalise töövõime kestusega kaks aastat

(töövõime vähenemise periood 19.12.2022–18.12.2024). ETK jättis 01.03.2023 vaideotsusega

nr VO/23/238 rahuldamata X 24.01.2023 vaide ETK 29.12.2022 otsuse kehtetuks

tunnistamiseks.

3-23-782

2(4)

2. X esitas Tallinna Halduskohtule 11.04.2023 kaebuse ETK 29.12.2022 otsuse nr

TVH/22/052581 ja 01.03.2023 vaideotsuse nr VO/23/238 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa

kohustamiseks vaadata kaebaja 15.11.2022 töövõime hindamise taotlus uuesti läbi.

3. Eesti Töötukassa esitas Tallinna Halduskohtule 02.11.2023 taotluse lõpetada haldusasja

menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Vastustaja vaatas kaebaja töövõime hindamise taotluse

uuesti läbi. ETK 31.10.2023 otsusega nr TVH/23/041253 on vaidlusalune ETK 29.12.2022

otsus nr TVH/22/052581 tunnistatud kehtetuks ja tehtud uus otsus, millega tuvastati Xl puuduv

töövõime kestusega 3 aastat (töövõime vähenemise periood 19.12.2022–18.12.2025).

Töötukassa ekspertarst muutis oma esialgset hinnangut, analüüsides veelkord kogumis kaebaja

taotluses toodud andmeid, tervise infosüsteemis olemasolevaid ja sinna lisandunud andmeid

ning kaebuses ja selle täiendustes kirjeldatud asjaolusid. Vastavalt ETK 01.11.2023 otsusele nr

TVT/23/057723 makstakse kaebajale tagasiulatuvalt välja ka saamata jäänud töövõimetoetus

alates 19.12.2022 (s.o kompenseeritakse toetuste vahe).

4. Tallinna Halduskohus lõpetas 03.11.2023 määrusega haldusasja menetluse HKMS

§ 152 lg 1 p 4 alusel ning jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kuna vastustaja

tuvastas kaebajal puuduva töövõime, on kaebaja saavutanud oma eesmärgi ja seega on täidetud

eeldused haldusasja menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Asjaoludest tulenevalt

ei ole ka jätkutuvastuskaebus kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kaebaja ei ole pidanud tasuma

kaebuse esitamisel riigilõivu ning ta ei ole kandud ka muid menetluskulusid.

5. X palub 06.11.2023 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja jätkata HKMS §

152 lg 2 alusel menetlust õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Praegusel juhul ei esine sellist

olukorda, kus kaebaja õigused on taastatud ja edasine õiguskaitsevajadus ära langenud (vt

Riigikohtu 03.12.2021 määrus nr 3-14-50421, p 22). Halduskohus leidis ebaõigesti, et nn

jätkutuvastuskaebus ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kaebaja eesmärgiks ei olnud üksnes

puuduva töövõime tuvastamine, vaid ka vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamine. Seega

jäi kaebuse eesmärk osaliselt saavutamata. Põhjendatud huvi korral (st seoses võimaliku kahju

hüvitamise nõudega) on kaebajal õigus nõuda kohtult õigusvastasuse tuvastamist. Kaebajale ei

ole arusaadav, miks ei lugenud halduskohus kaebaja väidetud faktilist asjaolu tõendatuks ja ei

rahuldanud kaebuse nõudeid täies ulatuses, kui vastustaja võttis kaebuse konkludentselt õigeks

(vt Riigikohtu 15.01.2014 otsus nr 3-3-1-71-13, p 13.1). Seda enam, et kaebaja põhiseaduslike

õiguste kahjustamine ei ole tulevikus välistatud ja vaidlus võib puudutada ka avalikke huvisid,

st menetlusväliste isikute põhiõigusi. Tuvastamiskaebuse menetlemiseks esineb preventiivne

huvi, sest vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamine soodustaks kaebaja õiguste kaitset

tulevikus, motiveerides vastustajat edaspidi õigusaktides sätestatut järgima ja täitma. Kaebaja

ei ole nõustnud asja lahendamisega lihtmenetluses ning tegemist ei ole väheintensiivse õiguste

riivega (vt HKMS § 133 lg 1). Lihtmenetluse piirmäära (1000 eurot) on ületatud 30-kordselt ja

isegi tagasiulatuvalt makstav töövõimetoetus on ca 2000 eurot. Kuna lihtmenetluse eeldused

on täitmata ning see on vajalik nii kaebaja õiguste kaitseks kui ka avalikes huvides, siis taotleb

kaebaja HKMS § 152 lg 2 alusel menetluse jätkamist õigusvastasuse tuvastamise nõudes.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg

1) ning vastab HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba

(HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus ei pea vajalikuks küsida

vastustajalt määruskaebuse suhtes seisukohta, vaid arvestab tema poolt varem avaldatuga.

3-23-782

3(4)

7. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse mh siis, kui kaebuses vaidlustatud

haldusakt on kehtetuks tunnistatud. HKMS § 152 lg-st 2 tulenevalt ei lõpeta kohus menetlust

HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks,

kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Enne haldusasja menetluse

lõpetamist peab kohus seega andma kaebajale võimaluse taotleda menetluse jätkamist. HKMS

§ 152 lg 2 alusel nn jätkutuvastuskaebusele üleminekule ei laiene HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud

tuvastamiskaebuse esitamise piirangud. Tuvastamiskaebuse menetlemine peab sellegipoolest

olema vajalik kaebaja õiguste kaitseks (nt Riigikohtu 28.10.2020 määrus nr 3-20-580, p 12).

Tuvastamisnõudele üleminekut on peetud lubatavaks nt juhul, kui kaebaja soovib esitada

vaidlustatud haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamise nõuet või kui tuvastamisnõue aitab tal

muul moel tulevikus oma õigusi kaitsta. Samuti on kohtupraktikas peetud aktsepteeritavaks

põhjuseks soovi taotleda menetletavas asjas kantud menetluskulude hüvitamist (nt Tallinna

Ringkonnakohtu 12.01.2023 otsus nr 3-20-2042, p 11 ja seal viidatud varasem praktika).

8. Vastustaja 02.11.2023 taotluse lisadest nähtuvalt on praeguses asjas vaidlustatud ETK

29.12.2022 otsus nr TVH/22/052581 tunnistatud ETK 31.10.2023 otsusega nr TVH/23/041253

kehtetuks ja kaebaja 15.11.2022 taotluse uue läbivaatamise tulemusel määratud temale puuduv

töövõime kolmeks aastaks (19.12.2022–18.12.2025). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga,

et kaebaja on seeläbi saavutanud esitatud tühistamis- ja kohustamiskaebuse eesmärgid. Kaebaja

ei ole ka määruskaebuses väitnud, et ETK 31.10.2023 otsus rikuks tema õigusi ning ta sooviks

seda vaidlustada. Kuivõrd töövõime hindamise otsuse vaidlustamiseks on võimalik pöörduda

kohtusse üksnes oma õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1), ei saa kaebuse eesmärgina käsitada

pelgalt soovi kontrollida vastustaja tegevuse õiguspärasust. Kaebaja ei saa kaebusega kaitsta ka

avalikke huve ega kolmandate isikute õigusi, kuivõrd seadus sellist võimalust ei sätesta (HKMS

§ 44 lg 2). Määruskaebuses on HKMS § 152 lg 2 alusel nn jätkutuvastuskaebusele ülemineku

vajaduse osas viidatud kahju hüvitamise nõude esitamise soovile ja preventiivsele eesmärgile

motiveerida vastustajat käituma edaspidi õiguspäraselt.

9. Haldusasja materjalidest nähtuvalt vaidlustas kaebaja esmajoones ekspertarsti poolt tema

terviseandmetest tehtud hinnangud ja heitis vastustajale ette uurimiskohustuse täitmata jätmist.

Vastustaja selgitusel oli uue otsuse tegemise aluseks kaebaja terviseandmete uus hindamine ja

arvestati ka täiendavate asjaoludega. Kuna isiku töövõime ulatuse tuvastamine on hinnanguline

otsus, mis põhineb aktuaalsetel terviseandmetel ning meditsiinivaldkonna ekspertteadmistel (vt

töövõimetoetuse seaduse § 7; sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 22.02.2016

määruse nr 15 „Töövõime hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste

määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute

perioodid“ § 2; tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise

taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate

seisundite loetelu“ § 8 lg 6), samuti võivad isiku terviseseisund ja töövõime ajas muutuda, siis

ei saaks varasematel terviseandmetel põhineva töövõime hindamise otsuse õigusvastasuse

tuvastamine üldjuhul aidata kaitsta kaebaja õigusi võimalikus järgmises töövõime hindamise

menetluses. Isegi kui kohus tuvastaks, et vastustaja on jätnud mingid asjaolud hindamata või

on hinnanud neid valesti (sh tugines ebapädeva isiku hinnangule), ei saaks see mõjutada uute

andmete põhjal hilisema otsuse tegemist.

10. Halduskohus on jätnud menetluse lõpetamisel tähelepanuta, et kaebaja oli 25.06.2023 ja

25.10.2023 menetlusdokumentides esitanud täiendavad nõuded hüvitada vaidlustatud otsustega

ja nende koostamisele suunatud haldusmenetlusega tekitatud mittevaraline kahju 25 000 eurot

(sh tervisekahju) ning otsuste tõttu saamata jäänud tulu 6600 eurot, mida kaebaja on seostanud

sellega, et vastustaja tegevuse tagajärjel ei olnud ta võimeline tegema teoks plaani asuda tööle

kuni 2023. a sügissemestri alguseni. Seega ei ole saamata jäänud tulu hüvitamise nõue seotud

3-23-782

4(4)

alates 19.12.20222 vähem makstud töövõimetoetusega, mille kaebajale hüvitamine on nähtud

ette ETK 01.11.2023 otsusega nr TVT/23/057723. Kui lisaks tühistamis- ja kohustamisnõuetele

on asjas esitatud mh kahju hüvitamise nõuded (olenemata sellest, et nende menetlusse võtmist

ei olnud seni otsustatud), ei saa kaebuse eesmärki lugeda vaidlustatud otsuse tühistamise ja uue

otsuse tegemisega saavutatuks. Ilma põhjalikuma analüüsita ei ole ka alust järeldada, et kaebaja

väidetud kahju tekkimine või põhjuslik seos vaidlustatud otsuste ja nende andmisele eelnenud

haldusmenetlusega oleks ilmselgelt välistatud. Kuigi igale õigusvastasele otsusele ei pea alati

järgnema hüvitise maksmist, vaid mittevaralise kahju rahaliseks hüvitamiseks peavad isikule

põhjustatud tagajärjed (valu ja kannatused) olema tavapärasest eluriskist intensiivsemad ehk

rikkumise raskus peab õigustama selle eest valuraha maksmist (nt Riigikohtu 26.09.2022 otsus

nr 3-20-1449, p 30.4), vajab tervisekahju tekkimine ja selle seos vaidlustatud haldusaktidega

kaebajal diagnoositud tervisehäiret arvestades põhjalikumat hindamist. Halduskohtul tuli enne

menetluse lõpetamist lahendada kaebaja taotlused kaebuse täiendamiseks kahju hüvitamise

nõuetega või vähemasti anda neist tulenevalt kaebajale võimalus taotleda HKMS § 152 lg 2

alusel tuvastamisnõudele üleminekut.

11. Seonduvalt kaebaja seisukohaga, et halduskohus oleks pidanud menetluse HKMS § 152

lg 1 p 4 alusel lõpetamise asemel esitatud kaebuse HKMS § 159 lg 1 alusel rahuldama, märgib

ringkonnakohus, et olukorras, kus vastustaja oli tunnistanud vaidlustatud haldusakti kehtetuks

ning ei ole ka üheski kohtule esitatud avalduses kaebust selgesõnaliselt õigeks võtnud, puudus

halduskohtul menetlusseadustiku kohaselt võimalus kaebust õigeksvõtule tuginedes rahuldada.

Seejuures ei ole määrav, et vastustaja ei ole tunnistanud kehtetuks ETK 01.03.2023 vaideotsust

nr VO/23/238, sest vaideotsusel puudub iseseisev regulatiivne toime ja kaebaja ei ole väitnud,

et vaidemenetluse käigus oleks rikutud tema õigusi vaidlustatud otsusest eraldiseisvalt. Ehkki

vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine ja kaebuse õigeksvõtmine võivad olla tingitud

samadest põhjustest, on menetluslikult tegemist erinevate olukordadega. Kaebaja õiguste kaitse

seisukohalt ei oma siiski sisulist vahet, kummal viisil kaebuse eesmärk (s.o varasema haldusakti

kehtetuks tunnistamine ja uue haldusakti andmine) saavutatakse.

12. Eelneva põhjal tuleb X määruskaebus rahuldada, Tallinna Halduskohtu 03.11.2023

määrus tühistada ja saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)