1-21-4422/46 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

7. detsember 2023 Kriminaalasja number 1-21-4422 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Kohtuasi Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne süüdimõistetu Mikk Veerpalule täiendava kohustuse määramiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 2. novembri 2023. a määrus Kaebuse esitaja Mikk Veerpalu (ik 38808202731) kaitsja vandeadvokaat Raiko Paas Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 2. novembri 2023. a määrus muutmata ja kaitsja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord: määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Mikk Veerpalu tunnistati Tartu Maakohtu 10.09.2021 otsusega süüdi KarS §-de 184 lg 2 p 2 ja 424 lg 2 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 10.08.2020 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuu vangistuse võrra ning M. Veerpalule mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning vangistuse kandmise algust loeti alates M. Veerpalu kahtlustatavana kinnipidamisest 21.01.2021. Kohtuotsus jõustus 29.09.2021.

2. M. Veerpalu vabastati 22.12.2022. a määrusega tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega ja ta allutati käitumiskontrollile kuni 21.11.2024. M. Veerpalu peab järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 toodud käitumiskontrolli nõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2, 2-1, 4, 9 sätestatud kohustusi: mitte tarvitama alkoholi, mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid, asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas arvele 2 nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist, alluma elektroonilisele valvele 3 kuud. Katseaeg algas kohtumääruse jõustumisest 7.01.2023 ja käitumiskontroll algas 9.01.2023. Katseaeg ja käitumiskontroll kestavad kuni 21.11.2024.

3. Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakond esitas 24.10.2023 kohtule erakorralise ettekande, milles taotletakse määrata M. Veerpalule täiendav kohustus – anda omal kulul vereproove alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) laboratoorseks vereanalüüsiks kuni käitumiskontrolli lõpuni.

4. Tartu Maakohtu 02.11.2023. a määrusega rahuldati Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne. KarS §-de 76 lg 7 ja 75 lg 4 alusel määrati

M. Veerpalule täiendav kohustus – alates kohtumääruse jõustumisest kuni käitumiskontrolli lõpuni anda omal kulul vereproove alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) laboratoorseks vereanalüüsiks. Proove tuleb anda ja analüüsitulemusi kriminaalhooldusametnikule esitada kord kuus kriminaalhooldusametniku määratud ajaks. Kui PEth näit on suurem kui 50 ng/ml, peab iga järgmise analüüsi PEth näit olema eelmisest väiksem. Kui M. Veerpalu saavutab PEth näidu, mis on 50 ng/ml või alla selle, tuleb edaspidi proove anda ja analüüsitulemusi kriminaalhooldusametnikule esitada kriminaalhooldusametniku äranägemisel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui kord kvartalis, kriminaalhooldusametniku määratud ajaks. Lisaks peab sellisel juhul olema iga järgmise analüüsi PEth näit samuti 50 ng/ml või alla selle.

5. Kohus tuvastas, et M. Veerpalu rikkus 24.09.2023 alkoholi tarvitamise keeldu (KarS § 75 lg

2 p 2). Nimelt andis PPA Lõuna prefektuur 29.09.2023 kriminaalhooldusametnikule teada, et 24.09.2023 kella 4 paiku oli M. Veerpalu tugevas alkoholijoobes ja ei olnud võimeline puhuma. Tal esinesid ka narkootikumide tarvitamise tunnused. M. Veerpalu toimetati kainenema ja koostati joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll. Viimase järgi toimetas patrullpolitseinik 24.08.2023 kell 4.07 aadressilt Küüni 7 Tartu kainenema M. Veerpalu, kes keeldus joobeseisundi kontrollimisest. Protokollist nähtub, et M. Veerpalu magas auto kapoti peal, ei saanud midagi aru, nime ja aadressi ei öelnud. Tal olid väga tugevad joobetunnused ja koordinatsioonihäired. Isik võib sattuda süüteoohvriks. Joobeseisundile viitavate tunnustena on protokollis loetletud vigastused (vasaku käe sõrm veritseb), reaktsioonikiirus häiritud, kõne segane ja kiire, aja-, isikuja kohataju puudub (ei saa aru, kus on ja mis toimub), viimase 24- tunni sündmusi ei mäleta, koordinatsioon väga häiritud (vaevu ise saab edasi liigutud), on unine (tugev alkoholilõhn suust, jääb kiiresti magama). M. Veerpalu ei olnud suuteline protokolli allkirjastama. M. Veerpalu ei tunnista alkoholi tarvitamist. Ta oli 24.09.2023 väljas ja võttis tugeva ärevuse tõttu Xanaxi tableti. Vastu autot toetus ta vererõhuprobleemi tõttu, tema kõne võis olla segane unevõla tõttu. Kohus luges PPA Lõuna prefektuuri kirja ja joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolliga M. Veerpalu alkoholi tarvitamise tõendatuks. Patrullpolitseinik tundis M. Veerpalu väljahingatavas õhus alkoholilõhna ning sedastati teisigi joobele viitavaid tunnuseid. Ravimi tarvitamine ei saanud alkoholilõhna tekitada. Kuivõrd

M. Veerpalu on andnud kirjaliku nõusoleku täiendava kohustuse võtmiseks, võib sellestki järeldada, et ta tunnistab alkoholi tarvitamist. Tegemist on tahtliku rikkumisega, kuivõrd

M. Veerpalu teadis alkoholi tarvitamise keelust.

6. M. Veerpalu on varemgi rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. 23. ja 24.02.2023 rikkus ta elektroonilise valve kava, mille eest teda kahel korral kirjalikult hoiatati. Kuna M. Veerpalut on varasemalt rikkumiste eest hoiatatud, ei saa samadele rikkumistele teist korda reageerida ja mingit muud KarS § 76 lg-s 7 toodud meedet kohaldada. Varasemad rikkumised iseloomustavad M. Veerpalu katseaja kulgemist negatiivselt, st tegemist pole juhusliku eksimusega. Süüdimõistetut iseloomustab positiivselt katseajal uute süütegude puudumine.

7. Erakorralisele ettekandele lisatud tõenditest saab järeldada, et M. Veerpalu kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete rikkumine on seotud alkoholi tarvitamisega. Ta kannab liitkaristust narkootiliste ainete käitlemise eest suures koguses ja korduvalt ning mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis korduvalt. Kuriteo toimepanemine alkoholi tarvitanuna ja alkoholi tarvitamise keelu rikkumine (raske joobe tõttu tuli isik viia kainenema) viitab alkoholiga liialdamisele. M. Veerpalu vajab toetust edaspidiseks tagasilanguse ennetamiseks. Selleks sobib lisakohustuse määramine, s. o kohustus anda vereproove alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) laboratoorseks vereanalüüsiks. Selleks on M. Veerpalu 10.10.2023 oma kirjaliku nõusoleku andnud. Kohus peab võimalikuks, et vereanalüüside tegemine (lisaks alkoholitarvitamise keelule) toetab M. Veerpalul alkoholist ja uute süütegude toimepanemisest hoidumist ning suurendab tõenäosust, et süüdimõistetu edasine kriminaalhooldus möödub rikkumisteta.

8. Kohus leidis, et KarS § 76 lg 7 alusel on võimalik määrata süüdimõistetule kohustusi ka KarS § 75 lg 4 alusel vaatamata sellele, et KarS § 76 lg 7 sõnastus võimaldab süüdimõistetule määrata vaid KarS § 75 lõikes 2 loetletud kohustusi ega tee viidet KarS § 75 lg 4 alusel võetavatele kohustusele. Olukorras, kus selliseid kohustusi on võimalik määrata kohtuotsuse tegemisel ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise korral, puudub igasugune mõistlik põhjendus, mis ei tohiks seda teha kohtumääruse täitmise käigus. See ei riku süüdimõistetu õigusi ja huve, vaid vastupidi – mõne sellise vabatahtlikult võetava kohustuse määramisel on süüdimõistetul võimalus jätkata karistuse kandmist vabaduses. MÄÄRUSKAEBUS

9. Kaitsja palub tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega jätta erakorraline ettekanne rahuldamata.

10. Maakohus on rikkunud materiaalõigust ning jätnud kohaldamata kohadamisele kuuluvad normid. Kriminaalhooldusaluse alkoholitarvitamise kontrollimine käib kriminaalhooldusseaduse § 261 järgi, st minimaalselt tuvastatakse joove indikaatorvahendi ja selle protokolliga. Joobe tuvastamist reguleerib veel korrakaitseseadus. M. Veerpalu alkoholijoovet ei tuvastatud seaduses nõutud viisil, mistõttu ei saa talle rikkumist ette heita.

11. Lahendist nähtuvad joobeseisundi tuvastamise kohta vastuolulised andmed. Politsei kirjas on kirjeldatud, et süüdimõistetu polnud võimeline puhuma. Kainenemise protokollis on väidetavalt märgitud, et isik keeldus joobeseisundi kontrollimisest. Lisaks on selgitatud, et isikul esinesid narkootikumide tarvitamise tunnused, st jääb arusaamatuks, kummad tunnused tal esinesid ja kui ta väidetavalt keeldus joobe kontrollimisest, siis miks teda kontrolli ei viidud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Esmalt märgib kolleegium, et nõustub maakohtu määrusega täies ulatuses ega hakka seetõttu lisama põhjendusi osas, mida ei ole vaidlustatud ning vastab üksnes kaitsja tõstatatud küsimustele.

13. Kaitsja leiab, et kriminaalhooldusosakonna ettekanne on rahuldatud põhjendamatult, sest joove on tuvastatud õigusvastaselt.

14. Kaitsja kahtleb taotluse lubatavuses, kuna alkoholi tarbimist ei ole võimalik tõendada muul viisil kui ainult kriminaalhooldusseaduses ja korrakaitseseaduses sätestatud korras. Riigikohus on asjas nr 3-1-1-82-12 tehtud määruse p-s 12 lükanud sarnase väite kõrvale ning pidanud alkoholi tarvitamise tõendamist lubatavaks ka süüdimõistetu seletustega. Ehkki antud lahendis esitati väide, et järgida oleks tulnud politseija piirivalve seaduses sätestatud nõudeid, olid need nõuded praegu kehtiva õigusega võrreldavad. Oma seisukoha vankumatust selles küsimuses kinnitas Riigikohus taas 12. märtsi 2021. a lahendis nr 5-20-11 p-s 15.

15. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on vaidlustatud määruses põhjalike viidetega joobeseisundis isiku kainenemise protokollile selgitanud, mille alusel ta M. Veerpalu alkoholi tarvitamise keelu rikkumise tuvastas. Ühtlasi selgitas kohus sedagi, miks ta ei lugenud usutavaks isiku enda selgitusi, mille järgi oli ta manustanud vaid Xanaxi tableti. Ringkonnakohus soostub maakohtuga selles, et M. Veerpalu väljahingatavas õhus alkoholilõhna esinemine ning teised joobele viitavad tunnused ei saanud tekkida ravimi tarvitamise tagajärjel. Iseenesest ei ole seda järeldust määruskaebuses ka vaidlustatud. Niisamuti ei ole vaidlustatud asjaolu, et M. Veerpalu andis kirjaliku nõusoleku täiendava kohustuse võtmiseks. Eluliselt usutavaks ei pea ringkonnakohus seda, et isik sellise kohustuse vabatahtlikult võtaks, kui etteheited alkoholi tarvitamise keelu rikkumisele oleksid asjakohatud.

16. Kaitsja arvates ei selgu, kas M. Veerpalul esinesid alkoholi või narkootikumide tarvitamise tunnused. Ringkonnakohus siin vastuolu ei näe – kohus tuvastas alkoholijoobe isiku kainenemisele toimetamise protokolli järgi. Kohus uuris sedagi, kas M. Veerpalul tuvastati lisaks narkojoove (tuginedes PPA 29.09.2023 kirjale, milles on märgitud, et narkotesti teeb

M. Veerpalule uus vahetus). Kriminaalhooldusametniku kinnitusel talle teadaolevalt politsei

M. Veerpalul 24.09.2023 narkootikumide tarvitamist pole kindlaks teinud.

17. Lisaks on määruskaebuses välja toodud vastuolu politsei kirja ja kainenemisele toimetamise protokolli vahel: esimese kohaselt polnud süüdimõistetu võimeline puhuma, teise järgi aga keeldus isik joobeseisundi kontrollimisest. Ringkonnakohus vastuolu ei näe: joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolli p-s 3 on märgitud üksnes korrakaitseseaduse alus (§ 42 lg 2). Märkus „ei ole suuteline“ esineb kahel väljal – kontrollile allutatud isik selgitused ja taotlused ning kontrollile allutatud isiku allkiri.

18. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)