3-23-1598/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.12.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1598

Haldusasi

Järva Veod OÜ kaebus keelata Rapla Vallavalitsusel 13.

juuli 2023 otsuses nr 8-3/33-15 toodud alustel sunniraha

rakendamine

ja

mõista

Rapla

Vallavalitsuselt

õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks Järva Veod

OÜ kasuks välja 3000 eurot.

Menetlusosalised

Kaebaja – osaühing Järva Veod (registrikood

11065853) volitatud esindaja Taivo Saks

Vastustaja – Rapla vald

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta tasutud riigilõiv 40 eurot kaebaja kanda. Ülejäänud võimalikud menetluskulud

jäävad poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 08.01.2024 (halduskohtumenetluse

seadus (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kätte-

toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rapla Vallavalitsus (edaspidi ka vald või vastustaja) koostas Järva Veod OÜ-le (registrikood

11065853; edaspidi ka kaebaja) 02.03.2023 ettekirjutuse nr 8-3/33-3, mille punktis 1 tooduga

kohustas kaebajat:

1.1. märgistama Rapla vallas, Alu alevikus, Keskuse tee 3 asuva büroohoone juures ohuala,

1.2. teostama vajalikud tegevused selleks, et peatada paneelseinte edasine lagunemine ja

paneeli tükkide kukkumine Keskuse tee 3 juures olevale haljasalale, kõnniteele ja avaliku

parkla territooriumile,

1.3. eemaldama Keskuse tee 3 büroohoone katuse äärest määndunud puitkonstruktsioonid koos

metallkonstruktsioonide ja nende külge kinnituvate plekktahvlitega.

2. Ettekirjutuse tegemise põhjuseks oli asjaolu, et Järva Veod OÜ kui Rapla vallas, Alu

alevikus, Keskuse tee 3 asuva büroohoone (EHR kood 109023489) omanik oli rikkunud oma

tegevusetusega ehitusseadustiku (EhS) § 19 lg 1 p 4 nõuet selles, et hoone omanikuna ei olnud

taganud ehitise korrashoidu, millest tulenevalt oli büroohoone katuse ääres olev

puitkonstruktsioon koos metallkonstruktsiooni ning nende küljes olevate plekktahvlitega

muutunud ohuks Alu Spordihoonesse minevate inimeste ja avalikus parklas parkivate sõidukite

jaoks.

3. Ettekirjutuse täitmise tähtpäev oli 31.05. 2023. Selleks tähtpäevaks ettekirjutust ei täidetud

ega esitatud ka ühtegi avaldust ega taotlust.

4. 01.06.2023 kontrollis valla järelevalvespetsialist ettekirjutuse täitmist kohapeal ja veendus,

et ettekirjutust ei ole asutud täitma. Samal kuupäeval saatis valla järelevalvespetsialist kaebajale

meeldetuletuse ettekirjutuse nr 8-3/33-3 kirjaliku vastuse saamise kohta. Kaebaja vastas

meeldetuletusele, et asjaga tegeletakse kuu teises pooles.

5. 05.06.2023 koostas vald ettekirjutuse nr 8-3/33-3 punktis 1 esitatud nõuete täitmiseks

sunniraha rakendamise hoiatuse nr 8-3/33-7, milles nõuti ettekirjutuse punkti 1 täitmist uue

tähtajaga 30.06.2023 ning hoiatati, et ettekirjutuse punktis 1 esitatud nõuete tähtaegselt täitmata

jätmisel rakendatakse sunniraha summas 3000,00 (kolm tuhat) eurot.

6. Kaebaja vastas sunniraha hoiatusele 07.06.2023 ja kinnitas, et tööd saavad teostatud juuli

lõpuks.

7. Kaebaja esitas vallale 12.06.2023 ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamise taotluse,

põhjendades vajadust ettekirjutus täitmise tähtaja pikendada kuni 30.07 2023 sellega, et

ehitusmeestel on esimene vaba võimalus töödega alustada juuli alguses.

8. 12.06.2023 teavitas vald kaebajat kirjalikult, et on nõus pikendama ettekirjutuse nr 8-3/33-3

ja esitatud nõuete täitmise tähtaega kuni 31.07.2023 juhul, kui kaebaja edastab Alu alevikus

Keskuse tee 3 kinnistul asuva ehitise korrastamiseks sõlmitud lepingu või mõne muu seda

tõendava dokumendi koopia, millest selgub kavandavate tööde maht, tööde alguse ja eeldatav

tööde lõpetamise aeg. Samuti teavitas vald kaebajat sellest, et kõnealuse dokumendi esitamata

jätmisel koostatakse sunniraha rakendamise otsus, millega nõutakse sunniraha tasumist ning

tehakse uus sunniraha rakendamise hoiatus, millega antakse uus tähtaeg ettekirjutuse nr 8-3/33-

3 täitmiseks.

9. 13.06.2023 saabus kaebajalt vastus, milles oli kirjas, et enne juuli algust ei tule objektile

keegi vaatamagi. Kaebaja teavitas, et tuttaval ehitusmehel on aega tegeleda juuli algul ja

ehitusmees on ennegi samal kinnistul parandustöid tegemas käinud. Veel kirjutas kaebaja, et

mingit lepingut tal esitada ei ole ja töö tegijale tasutakse tunnitöö alusel siis, kui kõik on korras.

10. 20.06.2023 küsis valla esindaja veelkord kaebajalt tema alltöövõtja kirjalikku kinnitust

töödega alustamise ja võimaliku tööde teostamise ajakulu kohta. Kaebaja selgitas, et tööde

ajakava ei saa enne täpselt öelda, kui ehitaja ei ole täpset tööde mahtu kohapeal hinnanud.

11. Vald teatas veelkord kaebajale 20.06.2023, et soovib näha kirjalikku kinnitust, mis viitaks,

et ettekirjutust asutakse täitma ning kui talle sellist dokumenti ei esitata, siis tehakse otsus

sunniraha rakendamise kohta.

12. Vald tegi 13.07 2023 otsuse, millega rakendas kaebaja suhtes sunniraha summas 3000 eurot.

Sunniraha rakendamise otsuse põhjendusena on märgitud kaks etteheidet:

12.1 esiteks, et kaebaja on andnud korduvaid lubadusi ja siis need täitmata jätnud ning

12.2 teiseks, vastustaja tuvastas, et ettekirjutuses esitatud nõuded ei ole 11. juuli 2023 seisuga

täidetud.

13. Sunniraha tasumise tähtaeg oli 27.07.2023.

14. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtusse kaebuse Rapla Vallavalitsuse 13.07.2023 sunniraha

rakendamise otsuse nr 8- 3/33-15 täies ulatuses tühistamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja

ka taotluse esialgse õiguskaitse korras peatada Rapla Vallavalitsuse 13.07.2023 sunniraha

rakendamise otsuse nr 8-3/33-15 täitmine kuni käesoleva kaebuse lahendamisel tehtud

kohtulahendi jõustumiseni.

15. Kohus jättis 25.07.2023 määrusega taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks

rahuldamata ja kaebuse käiguta. Kaebajal tuli kaebuse nõuet muuta.

16. Kaebaja esitas muudetud kaebuse 08.08.2023. Muudetud kaebuse kohaselt on Järva Veod

OÜ nõueteks keelata Rapla Vallavalitsusel 13. juuli 2023 otsuses nr 8- 3/33-15 toodud alustel

sunniraha rakendamine ja mõista Rapla Vallavalitsuselt õigusvastaste tagajärgede

kõrvaldamiseks Järva Veod OÜ kasuks välja 3000 eurot. Kaebaja tasus vastustajale nõutud

sunniraha 31.07.2023 ning soovib riigivastutuse seaduse § 11 lg 2 kohaselt selle tagastamist.

Tallinna Halduskohus võttis 16.08.2023 määrusega kaebuse menetlusse. 11.10.2023

määrusega määras Tallinna Halduskohus kaebuse läbivaatamiseks kirjaliku menetluse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

17. Osaühing Järva Veod põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

Vastustaja jättis õigustamatult kaebaja tähtaja pikendamise taotluse rahuldamata. Tähtaja

pikendamata jätmise põhjendus, nagu oleks adressaat oma lubadused korduvalt täitmata jätnud,

on ebaõige. Vastustaja ei ole ka välja toonud, millistel kuupäevadel antud millised lubadused

olid otsuse tegemise hetkeks täitmata jäetud. Haldusorgani kaalutlusotsuse kujunemine peab

olema jälgitavalt väljaloetav. Praegusel juhul jäävad otsustuseni viinud järeldused kaebajale

arusaamatuks.

Kaebaja rõhutab, et ta ei ole andnud vastustajale mitte ühtegi lubadust, mille ta oleks täitmata

jätnud. Kaebaja on läbivalt selgitanud, et ta teostab tööd juulikuus ning faktiliselt alustas ta

nendega isegi varem. Seega põhineb vastustaja otsustus vääratel, vastustaja enda poolt

fabritseeritud, asjaoludel, mida tegelikkuses ei eksisteeri. Kaebaja poolt peetud aktiivse

suhtluse pinnal oli sunniraha rakendamine põhjendamatu.

Vastustaja tegevus haldusakti andmisel on vastuolus hea halduse põhimõtetega. Vastustaja

seadis sunniraha rakendamise tingimuseks dokumendi esitamise, mitte aga asendustäitmise ja

sunniraha seaduse (ATSS) § 2 lg 2 kohaselt ettekirjutusega seatud tulemuse saavutamise. ATSS

§ 8 lg 1 järgi ei tohi sunnivahendit rakendada, kui selle alused on ära langenud (vt. ka Riigikohtu

Halduskolleegiumi 8. detsembri otsus nr 3-3-1-62-16 p 10). Seega, kuivõrd kaebaja oli

ettekirjutuses etteheidetud parandustöödega alustanud, puudus otseselt nii seaduslik alus kui ka

igasugune mõistlik põhjus või vajadus sellises olukorras enam sunniraha rakendada.

Teiseks, vastustaja põhistab sunniraha rakendamise otsust väitega, et ka 11. juuli seisuga olid

ettekirjutuses esitatud nõuded täitmata. See väide on aga vale, kuna selleks hetkeks olid tööd

objektil juba lõppenud. Perioodil 26. juuni 2023 kuni 04. juuli 2023 toimunud renoveerimise

käigus inspekteeriti katuseräästa puitkonstruktsioone tõstukiga lähedalt, eemaldati nõrgemad

osad ja kinnitati täiendavate kruvidega, eemaldati paneelide küljest lahti löönud krohv ja ka

ebapiisavalt kinnitatud plekitahvel. Muuhulgas tuvastati tööde käigus, et tegelikult ei ole

puitkonstruktsioon nii määndunud, kui see võis kaugelt paista. Tööde täpne maht ja vajadus

hinnati tööde käigus katusel toimunud lähivaatlusel,, kui sai täpselt hinnata, milline osa

puitkarkassist tuli eemaldada ja milline mitte. Kokkuvõttes veendus kaebaja tööde käigus, et

ehitise katusekonstruktsioonid ei kujutanud inimestele ohtu.

Vastustaja tegi väidetavalt 11.07.2023 objektil paikvaatluse, kus hindas ilma ühegi

ehitusspetsialistita, ise maapinnal olles, täiskeldriga kolmekordse hoone katuse räästa (ca 15m

kõrguselt) puitkonstruktsiooni tugevust ja seda, kas kaebaja oli seal ehitustöid teostanud või

mitte. Muuhulgas ei ole vastustaja ametnik Marge Mäekivi ilmselgelt pädev ehitustehnilist

hindamist läbi viima, vastasel juhul oleks ta objektil toimunud muutusi märganud.

Ehitustehnilist hindamist ei saa teha ebapädev isik pinnpealse vaatlusega (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi 22. 04. 2015 otsus nr. 3-3-1-72-14 p 23).

Ohu kõrvaldamiseks vajalikud parandustööd ei ole oma iseloomult võrreldavad

kapitaalremondi või uute konstruktsioonide väljaehitamisega, mis võivad olla ehitust

mittetundvale inimesele lihtsa (kauge distantsi pealt) vaatlusega eristatavad. Deformeerunud

konstruktsiooni vajalikul määral ohtlikkuse kõrvaldamist saab hinnata ehitusspetsialist üksnes

lähivaatlusel, kuid seda ei ole käesoleval juhul toimunud. Selline olukorra tuvastamine, mille

tulemusena on tehtud subjekti jaoks koormav menetlustoiming, ei vasta haldusorgani

uurimispõhimõttest tulenevale kohustusele selgitada välja olukord objektiivselt (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi 08.06.2021 otsus haldusasjas nr. 3-17- 2591 p 19).

Sunniraha otsuses toodud hinnang faktiliste asjaolude kohta on tehtud järelevalveametniku suva

põhjal, mitte eksperdi empiirilise objektiivse materjali alusel. Sunniraha on rakendatud vääralt

tuvastatud asjaoludel ning seega on menetlus ebaseaduslik. Nendel samadel põhjustel ei saanud

vastustaja mitte kuidagi tuvastada, et sunniraha hoiatuses antud tähtajaks (30.06. 2023) ei olnud

hoonest tulenev oht kõrvaldatud. Seda sellepärast, et tegelikkuses ei olnud puitkonstruktsioonist

tulenevat ohtu üldse esinenudki. Kaebaja tuvastas tööde teostamise käigus lähivaatlusega, et

tegelikult ei vastanud ka 28. 02. 2023 vastustaja poolt distantsilt (katusele lähedale minemata)

paikvaatlusel tehtud järeldused tegelikule olukorrale. Tegelikkuses ei ole katuseräästa

puitkonstruktsioon määndunud. Vastustaja ei ole kogu menetluse kestel, sh 02.03.2023

ettekirjutuses tuvastanud hoone puudusi objektiivselt. Asjaolu, et kaebaja ei vaielnud

ettekirjutusele vastu, ei muuda sunniraha rakendamist seaduslikuks. Haldusmenetluses kehtiva

uurimisprintsiibi järgi ei pea kaebaja hakkama lükkama ümber haldusorgani spekulatiivseid ja

oletuslikke väiteid, vaid haldusorgani otsus peab rajanema usaldusväärsetel allikatel.

Sunniraha suurus on asjaolusid arvestades ebamõistlikult suur ning sisuliselt põhjendatama.

Vaidlustatavas sunniraha rakendamise otsuses ega ka sunniraha hoiatuses ei nähtu mitte ühtegi

kaalutlust. Esmalt, arvestades, et sunniraha otsusega rakendatav summa ei ole kohustuslikult

seotud sunniraha hoiatuses määratud summaga, oleks pidanud sunniraha rakendamise otsus

olema eraldi motiveeritud. Otsuses peaks olema jälgitavalt välja loetav, millistel kaalutlustel on

vastustaja pidanud võimalikuks, et inimeste varale või tervisele ohu tekkimise tõenäosus on

niivõrd suur, et selle ärahoidmiseks on vaja rakendada juba esimesel korral 3000 euro suurust

sunniraha. ATSS § 3 lg 3 järgi peab kohaldatav vahend olema võimalikest alternatiividest

leebeim. Praegusel juhul puudub sisuline kaalutlus sunniraha suuruse kohta nii sunniraha

hoiatuses kui ka sunniraha rakendamise otsuses. Otsusest ei selgu, milliste argumentide

hindamise tulemusena on vastustaja jõudnud järeldustele, et 3000 euro suurune sunniraha on

kaebajat vähim kahjustav ning et väiksema sunniraha kohaldamine ei motiveeriks kaebajat

tegevusele. Ehitustööde teostamise väärtus oli kaebajale esitatud arve alusel 350 eurot, s.o 9x

väiksem, kui vastustaja kohaldatud sunniraha. Kaalutlus, mis viis sellise ebamõistlikult suure

summa määramiseni peaks olema eriti detailselt välja toodud. Kaebaja ei nõustu, et sunniraha

suurust võiks põhjendada ainuüksi kaebaja majandusliku olukorraga ning tööde maht ise,

samuti selle korduv või esmakordne määramine ei oma tähtsust. Liiati on vastustaja

esmakordselt põhistanud sunniraha suurust ja seostanud selle kaebaja käibega alles oma kohtule

esitatud vastuses. Haldustoiming, millel puudub põhjendus, ei ole HMS § 107 lg 1 kohaselt

õiguspärane. Praegusel juhul puudub ka sisuline võimalus veenduda, et haldusorgani kaalutlus

oleks toimunud vigadeta (HMS § 107 lg 2), mistõttu on sunniraha menetlus igal juhul

õigusvastane. Kuivõrd kaebaja pidi täitemenetluse kulude vältimiseks sunniraha vabatahtlikult

ära tasuma, siis soovib ta riigivastutse seaduse (RVastS) § 11 lg 2 alusel selle tagastamist.

Kokkuvõttes soovib kaebaja keelata vastustajal ebaseadusliku sunniraha rakendamise

menetluse jätkamise ning alusetult sissenõutud sunniraha tagastamist.

18. Rapla valla põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

Vastustajal on olnud probleeme haldusmenetluse läbiviimisel kaebajaga kontakti saamisel ning

kaebaja on näidanud menetluses üles hoolimatut ja ükskõikset suhtumist. Esiti ei kinnitanud

kaebaja ettekirjutuse kättesaamist elektrooniliselt ega võtnud ettekirjutust vastu tähitult enam

kui kaks kuud ning ka pärast ettekirjutuse vastu võtmist ei võtnud kaebaja vastustajaga

ettekirjutuse täitmise teemal selle tähtaja jooksul (ligi kaks kuud) kordagi ühendust.

Kui vastustaja võttis ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumisel kaebajaga ühendust ise, teavitas

kaebaja vastustajat, et tegeleb ettekirjutuse täitmisega juunikuu teisel poolel. Vastustaja käsitas

kaebaja teavitust tähtaja pikendamise taotlusena ja koostas kaebajale sunniraha rakendamise

hoiatuse, milles pikendas ettekirjutuse täitmise tähtaega kuni juunikuu lõpuni. Seepeale palus

kaebaja pikendada ettekirjutuse täitmist hoopis kuni juulikuu lõpuni, põhjendusega, et

ehitusmeestel pole enne juulikuu algust aega töödega alustada. Vastustaja palus kaebajal tähtaja

pikendamise taotlust kuidagigi põhistada. Kaebaja seda ei teinud. Mõne aja pärast kinnitas

kaebaja uuesti, et ehitusmehed hakkavad objektil tööle juulikuu alguses ja soovitas vastustajal

objekti kontrollima minna.

Sunniraha rakendamise otsuses jättis vastustaja ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamise

taotluse rahuldamata ja rakendas sunniraha. Sunniraha ei rakendatud põhjusel, et täitmata olid

kaebaja korduvad lubadused, vaid põhjusel, et jätkuvalt olid täitmata ettekirjutuses toodud

nõuded. Sunniraha rakendamise otsuses viidatakse 11. juulil tehtud paikvaatlusele, mille

protokollis on selgelt kirjas, miks vastustaja leidis, et ettekirjutus oli jätkuvalt täitmata.

Protokollis märgitakse muu hulgas, et välisel büroohoone vaatlusel tuvastati, et büroohoone

katuse ääres olevad lauad (tuulekasti lauad) on mädanenud ja osa tuulekasti laudadest

puuduvad. Eemaldatud on hoone parklapoolses katuseääres olnud üksik tahvel. Visuaalsel

hinnangul ei ole täidetud ettekirjutuses nr 8-3/33-3 esitatud nõuet. Seega tuvastas vastustaja

kaks nädalat peale kaebaja saadetud ettekirjutuse täitmisele vihjava foto saamist siiski

ettekirjutuse täitmata jätmise.

Nii ettekirjutuses kui ka sunniraha rakendamise hoiatuses on viidatud kaebaja kohustusele

vastustajat ettekirjutuse täitmisest kirjalikult teavitada. Kaebaja ei ole vastustajat ettekirjutuse

täitmisest teavitanud ei suuliselt ega kirjalikult. Saadetud on vastustajale üksnes foto, mille

resolutsioon ei võimalda hoone katuse ega paneelseinte kohta järeldusi teha. Vastustaja tegi

paikvaatluse esimesel võimalusel pärast foto saatmisest teadlikuks saamist.

Kui vastustajale isegi heita ette kaebaja 27. juuni e-kirjale vastamata jätmist või kaebajaga muul

viisil ühenduse võtmata jätmist ja foto eesmärgi täpsustamist, ei saa see praegusel juhul viidata

sunniraha põhjendamatule rakendamisele, kuivõrd ettekirjutus on täitmata praeguse ajani.

Vastustaja on tellinud hoone välispiirete (katus ja seinapaneelid) konstruktsioonide seisundi

ning ohutuse kohta auditi, mille viis augustikuus läbi kutsetunnistusega (tase 7, kutsetunnistuse

nr 166317) ehitusinsener Indur Põldaru. Auditist selgub, et hoone on jätkuvalt ohtlik. Auditi

osast

selgub,

et

katusekonstruktsioonid

on

jätkuvalt

varisemisohtlikud

ning

seinakonstruktsioonide kattekihid samuti jätkuvalt varisevad. Pealkirja all „Auditi meetodite

vastused“ märgitakse, et ehitise fassaadi lahtised osad ja katuse amortiseerunud ja lenduda

võivad konstruktiivsed osad eriti külgplekid ei ole ohutud, on ohtlikud sh keskkonnale, all

olevale varale ja lähiümbruses olevatele inimestele. Vastustajal puudub põhjus auditi läbiviinud

eksperdi hinnangutes kahelda.

Kaebaja väited ettekirjutuse täitmise kohta on jäänud paljasõnaliseks. Ettekirjutuse täitmist ei

saa tõendada ainuüksi ehitusettevõtjale arve väljastamisega. Ühtegi ehitusekspertiisi, mis

ettekirjutuse täitmist tõendaks, kaebaja kohtule esitanud ei ole. Isegi, kui kaebaja on teinud

hoonega seoses kulutusi ja kaebaja palgatud töömees on hoone vaadanud üle, ei ole kaebaja

tegevus olnud piisav selleks, et vastustaja saanuks ettekirjutuse nõudeid täidetuks lugeda.

Jätkuvalt pudenevad paneelseinad ning jätkuvalt on ohuala märgistamata. Seega ei ole

asjakohased kaebaja väited selle kohta, et sunnivahendi rakendamise alused olid ära langenud.

Kaebaja korduvatele täitmata lubadustele viitab vastustaja sunniraha rakendamise otsuses

seepärast, et kaebaja on haldusmenetluses olnud ettekirjutuse täitmise tähtaegade määratlemisel

ebajärjekindel ning arvestades senist suhtlust kaebajaga, ei ole vastustajale etteheidetav

ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamata jätmist juulikuu lõpuni või ettekirjutuse täitmisele

suunatud kaebaja tõsikindlaid plaane tõendavate dokumentide küsimist. Õiguspärast ootust

kaebajale vastustajaga kirjavahetusest tekkida ei saanud. Vastustaja ei ole kordagi lubanud

kaebajale ettekirjutuse täitmise tähtaega veelgi pikendada.

Vastustaja on sama hoone suhtes alustanud järelevalvemenetlust ka varem, aastal 2018. Tol

korral saadeti kaebaja e-posti aadressile rainer@jveod.ee ja väljastusteatega tähitult kaebaja

postiaadressile 16. juulil 2018 koostatud haldusmenetluse alustamise teade nr 8-4/21-2, milles

juhiti kaebaja tähelepanu hoone ohtlikkusele ja ehitise omaniku ehitusseadustikust (EhS)

tulenevatele kohustustele tagada hoone ohutus. Toona nõuti kaebajalt hoone ümbruse ohuala

märgistamist, katkiste aknaavade sulgemist, vihmaveerennide ja torude eemaldamist ning

katuseäärte parandamist. Kui kaebaja on oma tegevuse või tegevusetusega lasknud olukorral

areneda sedavõrd kaugele, et vastustajal tekkis vajadus rakendada kaebajale pandud kohustuse

täitmise tagamiseks sunniraha, ei saa hea halduse põhimõttest mõistlikult tuletada vastustajale

kohustust otsida võimalusi ettekirjutuse tegemise põhjustanud ohtliku olukorra likvideerimise

lõputule jätkumisele.

Sunniraha rakendamist ei olnud selle rakendamise ajaks kohtulikult peatatud ega olnud

sunniraha rakendamist lükatud edasi ning ka ettekirjutuse aluseks olevad õigusnormid kehtivad.

Samuti ei ole sunniraha rakendamise eeldused ära langenud. Seega tuleb järeldada, et sunniraha

rakendamist välistavaid asjaolusid ei esinenud. Asjaolu, et kaebaja arvates on ettekirjutus

õigusvastane, ei saa muuta järeldust sunniraha rakendamise lubatavuse kohta, seda enam, et

kaebaja ei ole püüdnud ettekirjutuse õiguspärasust vaidlustada.

Sunniraha hoiatuses märkis vastustaja, et ettekirjutuse täitmata jätmine toob kaasa kuni 3 000-

eurose sunniraha rakendamise. Ühtlasi viitas vastustaja hoiatuses EhS §-e 133 ja selgitas, et ei

pea vajalikuks rakendada ettekirjutuse täitmiseks sunniraha ülemmäära (450 000 eurot), kuid

arvestades asjaolu, et kaebaja ei ole ettekirjutust tänaseni vabatahtlikult täitnud, võib pidada

tõenäoliseks, et lähitulevikus võib ettekirjutuse jätkuva täitmata jätmisega kaasneda oht nii

inimesele, varale kui ka keskkonnale ning seetõttu peab vastustaja vajalikuks hoiatada kaebajat

sunnirahaga summaks 3000 eurot. Seega pidi kaebajale olema mõistetav, et sunniraha summa

määramise kaalutlusena võtab vastustaja arvesse ettekirjutuse pakilisust. Kaebajale pidi olema

mõistetav, et sunniraha rakendamisel arvestatakse ettekirjutuses märgitut Alu Lasteaed-

Algkooli õpilaste tervisele kaasneda võiva ohu kohta.

Vastustaja on sunniraha määramisel võtnud arvesse ka rikkumise asjaolusid ja kaebaja

majanduslikku seisundit. Sunniraha suurus ei pea olema võrreldav tehtavate tööde eeldatava

maksumusega, vaid sunniraha suurus peab olema ja on valitud selliselt, et see kaebajat

võimalikult vähe kahjustades teda ettekirjutust täitma motiveeriks (kaaluks üles kaebaja ärihuvi

ja soovi ettekirjutust üldse mitte täita). Kaebaja on 18 töötajaga toimiv ettevõte, mille

maksustatav käive 2023. aasta II kvartalis oli 1 171 401,76 eurot ning maksuvõlad kaebajal

puuduvad (andmed pärinevad e-äriregistri avalikust vaatest). EhS § 133 järgi on sunniraha

ülemmäär juriidilisele isikule 450 000 eurot, millest 3 000 eurot on 0,7%. Samas ei pea

sunniraha olema lihtsasti tasutav, sest muidu ei kallutaks ta adressaati ettekirjutust täitma.

Kujunenud faktilises olukorras tuleb aga tõdeda, et rakendatud 3 000 eurone sunniraha ei ole

ettekirjutuse täitmisele kaasa aidanud, mistõttu ei saa ka asuda seisukohale, et rakendatud

sunniraha summa oleks kuidagiviisi kaebaja suhtes ebaproportsionaalne. Kaebaja saab siiski

vältida sunniraha edasist rakendamist ettekirjutuse täitmisega.

Asjakohased ei ole kaebaja väited sunniraha rakendamise põhjendamise kohta, sest tegemist on

menetlustoiminguga, millele ei kehti haldusaktile seatud põhjendamisstandard. Sunniraha

rakendamise menetlustoimingule kehtivad toimingu kohta sätestatud vormireeglid. Näiteks

tuleb seda põhjendada siis, kui sunniraha adressaat seda nõuab (HMS § 108 lg 1). Kaebaja ei

ole vastustaja poole menetluse kestel kordagi pöördunud nõudega saada detailsusteni lahti

kirjeldatud põhjendustega sunniraha rakendamise otsust (HMS § 108 lg 1). Samuti ei ole

kaebaja esitanud oma arvamusi või vastuväiteid sunniraha rakendamise hoiatusele. Menetlusest

on selgelt välja loetav vastustaja tahe, sunniraha määramise ajend ja kaalutlused. Kui

vastustajale võibki heita ette mõnevõrra nappi kaalutluste kirjeldamist sunniraha rakendamise

otsuses, ei ole see eksimus praegusel juhul sedavõrd ulatuslik, et saaks tingida

menetlustoimingu õigusvastasuse. Kaebajale oli sunniraha rakendamise kaalutlusi selgitatud

sunniraha rakendamise hoiatuses juba varem. Kokkuvõttes leiab vastustaja, et sunniraha

rakendati õiguspäraselt, mistõttu puudub alus heastamiskaebuse rahuldamiseks. Samuti puudub

alus keelamiskaebuse rahuldamiseks, sest ettekirjutus on täitmata praeguse ajani.

KOHTU PÕHJENDUSED

19. Haldusorgani toiminguid sunniraha rakendamisel on isikul ATSS § 16 lg 1 alusel võimalik

vaidlustada halduskohtus. Kui haldusorgan rakendab sunniraha, aga ei ole sunniraha nõuet veel

kohtutäiturile

täitmiseks

andnud

ega

täitmisavaldust

esitanud,

saab

isik

esitada

keelamiskaebuse, mille esemeks on täitmisavalduse esitamise keelamise nõue (HKMS § 37 lg

2 p 3). Keelamiskaebuse rahuldamise korral saab kohus keelata sunniraha sissenõudmise

toimingute tegemise (HKMS § 5 lg 1 p 3). Kui kohtutäitur on sunniraha sisse nõudnud, võib

isik esitada heastamiskaebuse ja nõuda haldusorganilt sunniraha tagastamist (HKMS § 37 lg 2

p 5, riigivastutuse seaduse § 11 lg 2). Kaebaja on sisuliselt esitanud nii keelamiskaebuse kui ka

heastamiskaebuse. Kaebaja on menetlusse 08.08.2023 esitanud maksekorralduse, millest

nähtub, et kaebaja on 31.07.2023 tasunud vastustajale nõutud sunniraha 3000 eurot. Arvestades,

et sunniraha vabatahtlikul tasumisel ei ähvarda kaebajat enam oht, et vastustaja asuks läbi viima

sunniraha sissenõudmise toiminguid, keelamiskaebus tuleb kohtul lahendada kohtuotsuse

tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2), siis on üks keelamiskaebuse esitamise eeldustest ära

langenud ja kaebus tuleb jätta selles osas rahuldamata. Vastustaja on küll 05.06.2023 tehtud

hoiatuses välja toonud, et sunniraha võib määrata korduvalt ja 13.07.2023 vaidlusaluses

sunniraha rakendamise otsuses välja toonud, et koostab adressaadile uusi sunniraha hoiatusi,

mis pööratakse täitmisele kuni ettekirjutuse täitmiseni, tuleb keelamiskaebus jätta siiski

rahuldamata. Kaebajal on võimalik tulevikus tehtavaid sunniraha rakendamise otsuseid uuesti

kohtus vaidlustada.

20. Riigikohtu halduskolleegium on oma 27.10.2015 otsuse nr. 3-3-1-31-15 p 12 selgitanud,

kui sunniraha on juba sisse nõutud, kuid haldusorgan rakendas seda õigusvastaselt, on

adressaadil võimalik nõuda haldusorganilt sunniraha tagastamist (HKMS § 37 lg 2 p 5; RVastS

§ 11 lg 2). Kaebaja on esitanud heastamiskaebuse mõista vastustajalt õigusvastaste tagajärgede

kõrvaldamiseks kaebaja kasuks välja 3000 eurot. Edasi tuleb heastamiskaebuse lahendamiseks

hinnata, kas vastustaja poolt sunnivahendi rakendamine on olnud õiguspärane.

ATSS kohaselt on sunnivahendi rakendamise eeldused järgnevad: 1) on olemas kehtiv

ettekirjutus, millega on adressaadile pandud kohustus teha nõutav tegu või hoiduda keelatud

teost (ATSS § 4 lg 1). Siinkohal tuleb arvestada sellega, et eelduseks on ettekirjutuse kehtivus,

mitte võimalik õigusvastasus. Kui ettekirjutust pole õigeaegselt vaidlustatud ei saa

sunnivahendi rakendamise menetluses esitada vastuväiteid ettekirjutuse suhtes; 2) haldusorgan

on ettekirjutuse adressaati hoiatanud sunnivahendi rakendamise eest, kui ettekirjutus jäetakse

määratud tähtajaks täitmata (ATSS § 7); 3) adressaat on jätnud ettekirjutuse hoiatuses märgitud

tähtaja jooksul täitmata (ATSS § 8 lg 1); 4) ei esine sunnivahendi rakendamist välistavaid

asjaolusid (ATSS § 8 lg 3). Kui ettekirjutust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täideta,

nõutakse sunniraha sisse, s.o rakendatakse sunniraha (ATSS § 2 lg 1).

Vastustaja on teinud kaebajale ettekirjutuse, mis kehtib. Ettekirjutusega tehti kaebajale

kohustuseks 1) märgistada Rapla vallas, Alu alevikus, Keskuse tee 3 asuva büroohoone juures

ohuala, 2) teostada vajalikud tegevused selleks, et peatada paneelseinte edasine lagunemine ja

paneeli tükkide kukkumine Keskuse tee 3 juures olevale haljasalale, kõnniteele ja avaliku

parkla territooriumile ja 3) eemaldada Keskuse tee 3 büroohoone katuse äärest määndunud

puitkonstruktsioonid koos metallkonstruktsioonide ja nende külge kinnituvate plekktahvlitega.

Ettekirjutusest nähtub, et ettekirjutuse eesmärgiks on hoonest (täpsemalt hoone katuse ääres

olevast puitkonstruktsioonist, metallkonstruktsioonist ja plekktahvlitest) inimestele ja varale

tekkiva ohu likvideerimine. Kaebaja väitel on ettekirjutuses toodud nõuded täidetud ja tekkinud

oht kõrvaldatud. Perioodil 26. juuni 2023.a kuni 04. juuli 2023 toimunud renoveerimise käigus

inspekteeriti kaebaja poolt katuseräästa puitkonstruktsioone tõstukiga lähedalt, eemaldati

nõrgemad osad ja kinnitati täiendavate kruvidega, eemaldati paneelide küljest lahti löönud

krohv ja ka ebapiisavalt kinnitatud plekitahvel. Muuhulgas tuvastati tööde käigus, et tegelikult

ei ole puitkonstruktsioon nii määndunud, kui see võis kaugelt paista. Tööde täpne maht ja

vajadus hinnati tööde käigus katusel toimunud lähivaatlusel, kui sai täpselt hinnata, milline osa

puitkarkassist tuli eemaldada ja milline mitte. Kokkuvõttes veendus kaebaja tööde käigus, et

ehitise katusekonstruktsioonid ei kujutanud inimestele ohtu. Lisaks tõi kaebaja välja, et

tegelikkuses ei olnud puitkonstruktsioonist tulenevat ohtu üldse esinenudki. Kaebaja tuvastas

tööde teostamise käigus lähivaatlusega, et tegelikult ei vastanud ka 28. 02. 2023 vastustaja poolt

distantsilt (katusele lähedale minemata) tehtud paikvaatlusel tehtud järeldused tegelikule

olukorrale.

Vastustaja on seisukohal, et ettekirjutus on tänaseni täitmata. Ettekirjutuse täitmist ei saa

tõendada ainuüksi ehitusettevõtjale arve väljastamisega. Ühtegi ehitusekspertiisi, mis

ettekirjutuse täitmist tõendaks, kaebaja kohtule esitanud ei ole. Isegi, kui kaebaja on teinud

hoonega seoses kulutusi ja kaebaja palgatud töömees on hoone vaadanud üle, ei ole kaebaja

tegevus olnud piisav selleks, et vastustaja saanuks ettekirjutuse nõudeid täidetuks lugeda.

Jätkuvalt pudenevad paneelseinad ning jätkuvalt on ohuala märgistamata. Vastustaja on tellinud

hoone välispiirete (katus ja seinapaneelid) konstruktsioonide seisundi ning ohutuse kohta auditi,

mille viis augustikuus läbi kutsetunnistusega (tase 7, kutsetunnistuse nr 166317) ehitusinsener

Indur Põldaru. Auditist selgub, et hoone on jätkuvalt ohtlik. Auditi osast 6 selgub, et

katusekonstruktsioonid on jätkuvalt varisemisohtlikud ning seinakonstruktsioonide kattekihid

samuti jätkuvalt varisevad. Pealkirja all „Auditi meetodite vastused“ märgitakse, et ehitise

fassaadi lahtised osad ja katuse amortiseerunud ja lenduda võivad konstruktiivsed osad eriti

külgplekid ei ole ohutud, on ohtlikud sh keskkonnale, all olevale varale ja lähiümbruses

olevatele inimestele.

Kohus nõustub siinkohal vastustajaga, et kaebaja poolt ei ole ettekirjutuses toodud nõuded

täidetud ja seega ettekirjutuse tegemise eesmärgiks olev oht kõrvaldatud. Kaebaja pidi väga

selgelt märgistama ohuala ja tegema tegevusi katuselt ja seintelt tuleneva varisemisohu

likvideerimiseks, mida kaebaja lõpuni teinud ei ole. Vastustaja poolt menetlusse esitatud

ekspertiisist nähtub, et katusel asuv konstruktsioon on jätkuvalt varisemisohtlik. Seda

kinnitavad pehkinud puitkonstruktsioonid ja ka murdunud metallraamid.

Ettekirjutuse täitmise tähtaeg oli 31.05.2023. Kaebaja ei täitnud ettekirjutust tähtaegselt.

Vastustaja tegi kaebajale 05.06.2023 sunniraha hoiatuse. Hoiatusega pikendas vastustaja

ettekirjutuse täitmise tähtaega tähtpäevani 30.06.2023 ja hoiatas, et ettekirjutuse täitmata

jätmisel rakendatakse sunniraha kuni 3000 eurot. Kaebaja ei olnud nimetatud tähtajaks

ettekirjutust täitnud, mistõttu rakendas vastustaja 13.07.2023 otsusega kaebaja suhtes sunniraha

3000 eurot. Sunniraha tuli tasuda 27.07.2023. ATSS § 8 lg 3 toob alused, mille esinemisel

sunniraha rakendada ei tohi, kuid nimetatud aluseid antud juhul ei esine. Kaebaja toob küll

välja, et kuna kaebaja oli ettekirjutuse täitmisega alustanud puudus seaduslik alus sunniraha

rakendamiseks, kuid nimetatu ei ole sunniraha rakendamist välistav asjaolu. Ettekirjutuse

täitmise alustamist ei saa võrdsustada ettekirjutuse täitmisega, seda enam, et antud juhul oli

ettekirjutuse täitmise vajadus kiireloomuline, sest hoonest tulenevalt on oht nii isikute tervisele

kui ka varale. Kohtu hinnangul olid eeldused sunniraha rakendamiseks täidetud.

21. Samas on Riigikohus varasemalt selgitanud, et haldustäite vaidlustes kontrollitakse lisaks

sunnivahendi rakendamise eeldustele ja sunnivahendi rakendamist välistavate asjaolude

puudumisele ka seda, kas sunni liik ja kohaldamise viis olid proportsionaalsed (vt näiteks

Riigikohtu halduskolleegiumi 22.04.2015 otsuse nr. 3-3-1-72-14 p 16). Sunniraha rakendamine

on kaalutlusotsus. ATSS § 3 lg 3 sätestab, et kohustuse täitmise tagamiseks kasutatakse

leebeimat sunnivahendit ja -määra, mis eelduste kohaselt on tõhusaimad. Haldusorgan peab

valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma talle

ettekirjutusega pandud kohustust. Vastustaja rakendas sunniraha, mis on antud juhul leebeim

sunnivahend ja rakendas seda summas 3000 eurot. Nagu eelnevalt selgitatud, tuleb sunniraha

rakendamisel arvestada proportsionaalsuse põhimõttega. Proportsionaalsuse hindamisel võib

muu hulgas arvesse võtta ettekirjutuse olulisust, rikkumise asjaolusid ja isiku majanduslikku

seisundit (Riigikohtu 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14 p 27). Sunniraha rakendamise otsuses on

välja toodud rikkumise asjaolud. Sunniraha rakendamise otsuses on viidatud ettekirjutusele,

milles on omakorda välja toodud ettekirjutuse tegemise olulisus ja vajadus. Ettekirjutusest

tulenevalt on Järva Veod OÜ kui Rapla vallas, Alu alevikus, Keskuse tee 3 asuva büroohoone

omanik rikkunud oma tegevusetusega EhS § 19 lg 1 p 4 nõuet selles, et hoone omanikuna ei

ole taganud ehitise korrashoidu, millest tulenevalt on büroohoone katuse ääres olev

puitkonstruktsioon koos metallkonstruktsiooni ning nende küljes olevate plekktahvlitega

muutunud ohuks Alu Spordihoonesse minevate inimeste ja avalikus parklas parkivate sõidukite

jaoks. Sunniraha suurust ei ole sunniraha rakendamise otsuses põhjendatud, kuid minimaalselt

on toodud põhjendused ära sunniraha hoiatuses. Nimetatud hoiatuses on vastustaja selgitanud,

et ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib korrakaitseorgan rakendada sunnivahendit

asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. EhS §-st 133 tulenevalt on kohustuse

täitmisele sundimiseks sunniraha ülemmäär juriidilisele isikule 450 000 eurot. Rapla

Vallavalitsus, kui korrakaitseorgan ei pea vajalikuks rakendada ettekirjutuse täitmiseks

sunniraha ülemmäära. Ettekirjutuse jätkuva täitmata jätmisega võib kaasneda oht nii inimesele,

varale kui ka keskkonnale ja korrakaitseorgan peab vajalikuks hoiatada kaebajat sunnirahaga

summas 3000 eurot.

Kokkuvõtvalt kuigi sunniraha rakendamise otsuses ei ole välja toodud vajalikul määral

kaalutlusi sunnivahendi suuruse osas, ei ole nimetatud asjaolu piisavaks, et sunniraha

rakendamist õigusvastaseks pidada. Kaebajale pidi kogumis nii ettekirjutusest, hoiatusest kui

ka sunniraha rakendamise otsusest olema üheselt selge, mida kaebaja tegema pidi ja mis juhtub,

kui ta ettekirjutuses toodud nõudeid ei täida. Kaebajaga on esmakordselt järelevalvemenetlust

alustatud juba aastal 2018, mistõttu ei saa kaebajale tema kohustused tulla üllatusena.

Arvestades nii juriidilise isiku sunniraha ülempiiri 450 000 eurot kui ka kaebaja majanduslikke

näitajaid, ei saa 3000 eurot pidada kuidagi kaebaja suhtes ebaproportsionaalseks. Ettekirjutuse

täimise eesmärgiks on eelkõige avalikus ruumis ohutuse tagamine ja võimalikult kiiresti

nimetatud ohu likvideerimine.

22. Kaebaja heidab vastustajale ette ka seda, et vastustaja jättis õigustamatult kaebaja tähtaja

pikendamise taotluse rahuldamata. Kaebaja esitas vallale 12.06.2023 ettekirjutuse täitmise

tähtaja pikendamise taotluse, põhjendades vajadust ettekirjutus täitmise tähtaja pikendada kuni

30.07 2023, sest ehitusmeestel on esimene vaba võimalus töödega alustada juuli alguses.

12.06.2023 teavitas vastustaja kaebajat kirjalikult, et on nõus pikendama ettekirjutuse nr 8-

3/33-3 ja esitatud nõuete täitmise tähtaega kuni 31.07.2023 juhul, kui kaebaja edastab Alu

alevikus Keskuse tee 3 kinnistul asuva ehitise korrastamiseks sõlmitud lepingu või mõne muu

seda tõendava dokumendi koopia, millest selgub kavandavate tööde maht, tööde alguse ja

eeldatav tööde lõpetamise aeg. Samuti teavitas vastustaja kaebajat sellest, et kõnealuse

dokumendi esitamata jätmisel koostatakse sunniraha rakendamise otsus, millega nõutakse

sunniraha tasumist ning tehakse uus sunniraha rakendamise hoiatus, millega antakse uus

tähtaeg ettekirjutuse nr 8-3/33-3 täitmiseks. 13.06. 2023 saabus kaebajalt vastus, milles oli

kirjas, et enne juuli algust ei tule objektile keegi vaatamagi. Kaebaja teavitas, et tuttaval

ehitusmehel on aega tegeleda juuli algul ja ehitusmees on ennegi samal kinnistul parandustöid

tegemas käinud. Veel kirjutas kaebaja, et mingit lepingut tal esitada ei ole ja töö tegijale

tasutakse tunnitöö alusel siis, kui kõik on korras. 20.06.2023 küsis vastustaja veelkord kaebajalt

tema alltöövõtja kirjalikku kinnitust töödega alustamise ja võimaliku tööde teostamise ajakulu

kohta. Kaebaja selgitas, et tööde ajakava ei saa enne täpselt öelda, kui ehitaja ei ole täpset tööde

mahtu kohapeal hinnanud. Vastustaja teatas veelkord kaebajale 20.06.2023, et soovib näha

kirjalikku kinnitust, mis viitaks, et ettekirjutust asutakse täitma ning kui talle sellist dokumenti

ei esitata, siis tehakse otsus sunniraha rakendamise kohta.

ATSS § 8 lg 2 sätestab, et sunnivahendi adressaadi põhjendatud taotluse alusel võib

ettekirjutuse teinud haldusorgan sunnivahendi rakendamise edasi lükata ja teha uue hoiatuse,

milles määrab ettekirjutuse täitmiseks uue tähtaja. Tähtaeg ei tohi olla pikem kui kaks kuud.

Sunnivahendi rakendamise ja ettekirjutuse täitmise edasilükkamine toimub põhjendatud

taotluse alusel ja on haldusorgani otsustada. Ettekirjutuse täitmise tähtaja ja sunnivahendi

rakendamise edasilükkamise vajaduse selgitamine ja motiveerimine on eelkõige sunnivahendi

adressaadi ülesanne. Sunnivahendi rakendamise ja ettekirjutuse täitmise tähtaja edasilükkamine

saab toimuda eelkõige objektiivsete takistuste tekkimisel või muul mõjuval põhjusel. Vastustaja

on põhjendatud taotlust mitmel korral küsinud, kuid kaebaja on vastanud vaid, et pikendamise

vajadus seisneb selles, et enne juuli algust pole võimalik ehitusmeestel objektile tulla.

Varasemalt oli kaebaja vastanud, et tegeleb ettekirjutuse täitmisega hoopis juunikuu teisel

poolel. Vastustaja oli varasemalt ettekirjutuse täitmist ja sunnivahendi rakendamist juba ühel

korral edasi lükanud. Lisaks, kuna kaebaja väitis, et ehitusmehed tulevad objektile juulis, oli

kaebajal võimalik sunniraha rakendamise tähtpäevaks (27.07.2023) hoopis ettekirjutus täita ja

paluda ettekirjutuse täitmise tõttu sunniraha mitte rakendada. Kaebaja seda ei teinud. Kohtule

ei selgu, et haldusorgan pidi tingimata tähtaega edasi lükkama.

23. Kokkuvõtvalt jätab kohus kaebuse rahuldamata. Keelamiskaebuse puhul on sunniraha

käeoleva otsuse tegemise ajaks tasutud ja heastamiskaebuse puhul on leidnud tõendamist, et

vastustaja ei tegutsenud sunniraha rakendamisel õigusvastaselt.

24. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

on tasunud riigilõivu 40 eurot, mis jääb kaebaja kanda. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude

nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS §

109 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)