2-22-9414/41 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Määruse tegemise aeg ja koht 07.12.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-9414

Kohtuasi

Kangru 17 OÜ hagi Osaühingu MikuHansu ja OÜ

Metsakohin vastu müügilepingu tühisuse tuvastamise,

kinnistusraamatu

kande

parandamise

ja

tahteavalduste asendamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.10.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Kangru 17 OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

Kangru

OÜ

(registrikood

16225149),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Anton Sigal ja

Marika Kütt

Kostja I Osaühing MikuHansu (registrikood 11429947),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius

Kostja II OÜ Metsakohin (registrikood 10915798),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristina Uuetoa-

Tepper

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 09.10.2023 määrus osas, milles maakohus mõistis

Kangru 17 OÜ-lt välja Osaühingu MikuHansu kasuks menetluskulud summas

3456,66 eurot ja viivise (resolutsiooni p 3 teine lause ja p 4). Saata asi tühistatud osas

tagasi

samale

maakohtule

Osaühingu

MikuHansu

menetluskulude

kindlaksmääramiseks. Ülejäänud osas on Harju Maakohtu 09.10.2023 määrus

jõustunud.

2. Rahuldada Kangru 17 OÜ määruskaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kangru 17 OÜ (hageja) esitas 27.06.2022 hagi Osaühing MikuHansu (kostja I) ja OÜ

Metsakohin (kostja II) vastu müügilepingu tühisuse tuvastamise, kinnistusraamatu kande

parandamise ja tahteavalduste asendamise nõudes.

2. Hageja esitas 25.08.2023 maakohtule hagist loobumise avalduse. Hageja palus jätta hageja

ja kostja II menetluskulud nende endi kanda. Kostjaga I hagejal kokkulepet ei ole. Kostja II

kinnitas 25.08.2023 ja 29.09.2023 menetlusdokumendis, et kostja II on hageja poolt hagist

loobumisel nõus menetluse lõpetamisega ega taotle menetluskulude hüvitamist.

3. Kostja I teatas 06.10.2023, et tal ei ole vastuväiteid hageja hagist loobumisele ega menetluse

lõpetamisele, kuid palub jätta enda menetluskulud hageja kanda. Kostja I esitas ühtlasi taotluse

menetluskulude kindlaksmääramiseks.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus võttis 09.10.2023 määrusega (vaidlustatud määrus) vastu hageja hagist

loobumise ja lõpetas tsiviilasja menetluse. Maakohus jättis hageja ja kostja II menetluskulud

nende endi kanda. Kostja I menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja mõistis hagejalt

kostja I kasuks välja menetluskulude hüvitise summas 3456,66 eurot koos edasiulatuva

viivisega seadusjärgses määras (vaidlustatud määruse resolutsiooni p-d 3 ja 4).

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt kuulub tsiviilasja menetlus hagist loobumise tõttu

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §428 lg 1 p 3 ja § 429 lg 1 järgi lõpetamisele.

Maakohus märkis, et menetluskulude kandmise kohustus on hagejal, kuna hagist loobumise

tingis kohtuväliselt sõlmitud kompromiss. Maakohus pidas põhjendatuks kostja I advokaadist

esindaja tunnitasu õigusabile suuruses 170 eurot. Kostja I kinnitas, et ta on

käibemaksukohustuslane ning taotleb menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta.

Eeltoodu alusel määras maakohus kostja I lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks

3456,66 eurot käibemaksuta. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses lahendi jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku

tasumiseni. Kuna menetluskulud jäid hageja kanda, siis ei määranud maakohus kindlaks hageja

menetluskulude rahalist suurust.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

5. Hageja esitas määruskaebuse, milles vaidlustab maakohtu määrust osas, milles kohus mõistis

hagejalt välja kostja I menetluskulud summas 3456,66 eurot.

Määruskaebuse kohaselt ei vaidle hageja vastu kostja I esindaja tunnitasule, kuid märgib, et

maakohus ei hinnanud kulude põhjendatust ja vajalikkust ega küsinud selle kohta hageja

seisukohta. Hageja arvates on põhjendatud kulude mahuks 12,67 tundi ehk 2153,90 eurot.

6. Kostja I vaidles määruskaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata.

7. Kostja II leidis, et maakohus on ilmselgelt rikkunud menetlusnorme, kui ei andnud hagejale

võimalust avaldada seisukohta kostja I menetluskulude osas.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osaliselt menetlusõiguse normi

olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb tühistatud osas saata tagasi maakohtule kostja I

menetluskulude rahalise kindlaksmääramise uuesti otsustamiseks (TsMS § 667 lg 2).

Kolleegium märgib, et kuigi hageja on määruskaebuses taotlenud maakohtu määruse osalist

tühistamist ja uue määruse tegemist, siis ringkonnakohuse ei ole hageja taotlusega seotud.

Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

10. TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus §-ga 659) järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse

põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud. Määruskaebuses vaidlustab hageja maakohtu määrust osas, milles kostja I

menetluskulud mõisteti hagejalt välja. Ülejäänud osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud.

Vaidlustamata osas on maakohtu määrus jõustunud (TsMS § 456 lg 4 teine lause koosmõjus

§-ga 659).

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on vaidlustatud määruse tegemisel oluliselt rikkunud

kohtulahendi põhjendamiskohustust (TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 koosmõjus § 463 lg-ga 2).

Eeltoodu tingib vaidlustatud määruse osalise tühistamise sõltumata kaebuse väidetest

TsMS § 656 lg 1 p 5 (koosmõjus §-ga 659) alusel.

12. TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindajakulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja

mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb

eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades (vt nt RKTKm 14.04.2021, 2-19-

10324, p 17).

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud lubamatult kostja I lepingulise esindaja

toimingute ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamata. TsMS § 178 lg 8 järgi määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. Hagita menetluses

kehtib uurimispõhimõte (vt nt RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164, p 9). Vaidlustatud määrusest

ei nähtu maakohtu kaalutlusi, miks kostja I esitatud arvetel kajastatud toiminguid ja nendele

kulunud aega võib pidada selles asjas mõistlikuks ja vajalikuks. Põhjendamiskohustuse

täitmiseks ei piisa maakohtu üldsõnalisest väitest, et põhjendatud õigusabikulud on

3456,66 eurot käibemaksuta.

14. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud hageja etteheide, et maakohus ei andnud talle

võimalust väljendada oma seisukohta kostja I menetluskulude osas. Menetluskulude nimekiri

tuleb TsMS § 176 lg 7 järgi viivitamata vastaspoolele kätte toimetada ning TsMS § 176 lg 8

järgi peab kohus määrama menetlusosalisele tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta

seisukoha esitamiseks. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et maakohus oleks kostja I

menetluskulude nimekirja hagejale kätte toimetanud ja vastamiseks tähtaja määranud. Seega

rikkus maakohus TsMS § 176 lg-id 7 ja 8. Vaidlustatud määrusest ei nähtu, et maakohus oleks

uurimispõhimõttest lähtuvalt hinnanud ise kostja I menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust.

15. Kohtupraktikas on leitud, et menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes (TsMS § 2) peab

ringkonnakohus esmajoones püüdma asja ise lahendada ning üksnes erandina saatma asja

esimese astme kohtule uueks lahendamiseks, kui ta ei saa asja lõpuni lahendada (vt nt RKTKo

16.12.2011, 3-2-1-140-11, p 16). Praegusel juhul on põhjendatud asja saatmine maakohtule

menetluskulude uueks kindlaksmääramiseks, kuna maakohus on kostja I menetluskulude

hindamise jätnud põhjendamata ning vastaspoolele vastuväidete esitamise võimaldamata

jätmine on võinud viia vale lahendini. Ringkonnakohtul ei ole võimalik põhjenduste puudumise

tõttu maakohtu diskretsiooniotsustust hinnata. Ringkonnakohus ei saa maakohtu asemel

otsustada menetluskulude rahalist suurust esimese kohtuastmena, mistõttu saadab

ringkonnakohus asja selles osas maakohtule uuesti lahendada.

16. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul anda hinnang hageja määruskaebuses esitatud

vastuväidetele kostja I menetluskuludele. Arvestades kostja I väiteid määruskaebuse vastuses,

seoses mh määruskaebuse lisaga 1, on maakohul võimalik anda hagejale täiendav tähtaeg oma

seisukoha täpsustamiseks.

17. TsMS § 178 lg 4 järgi ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

18. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt ja saadab asja kulude uueks

kindlaksmääramiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata (vt

sarnaselt hagita menetluse lõpplahendi kohta RKTKm 28.05.2014, 3-2-1-46-14, p 11).

(allkirjastatud digitaalselt)